Ajalooline tööstuslik pööre ja tööliste olukord (0)

Tööstuslik pööre

• Tööstuslik revolutsioon

18.sajandi teine pool ja 19.sajand tõid kaasa suure murrangu, mis muutis ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad -kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma . Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks.

• Revolutsioon algab Inglismaalt

18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused -vähenevad tootmiskulud .

• Kivisöe ajastu

Aurmasinad töötasid kivisöega. Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Rauasulatusahjude kasutamiseks ei sobinud kivisüsi, kasutati puusütt. 18.sajandi algul aga õpiti kasutama kivisöest tulnud koksi -palju rohkem rauda. 1850. Aastal sulatati Inglismaal rohkem rauda kui kõikides teistes riikides kokku.

• Tööstusliku pöörde levimine

Inglismaa edu püsis 19.sajandi keskpaigani. Masinad olid tulusad vaid Suurbritannias, sest nõudsid rohkelt kivisütt . Mujal oli kallis kütus ja odav tööjõud , seega aurumasinaid kasutusele ei võetud. Pärast Inglismaad tuli Belgia ja Põhja - Prantsusmaa, kus paiknesid sammuti kivisöe varud. Aurumasinaid arendati ja uuendati pidevalt. (18.saj algul kulus 1hobujõulise masina jaoks 20.5kg kivisütt tunnis, 19.saj keskel oli kütusekulu juba alla ühe kg tunnis). Nüüd tasus see ka mujal maailmas ära.

• Uued tootmisharud

19.sajand-uued juhtivad tööstusharud . Henry Bessemeri välja töötatud tehnoloogiaga oli võimalik toota terast palju odavamalt ja lihtsamalt. Metalli tööstusharu muutus palju tähtsamakas-tähtsaim ehitusmaterjal. Masinaehitus, elektri-ja keemiatööstus arenesid ( nim. ka teiseks tööstusrevolutsiooniks ). Tootmises olid kõvad tegijad USA ja Saksamaa, nt Saksamaal oli kõige suurim tööstusettevõte. 19.sajandil saavutas Euroopa keemiatööstusega edu. Jõudsalt arenes ka Rootsi: Lars Magnus Ericsson leiutas telefoni, Alfred Nobel aga dünamiidi.

• Uued energiaallikad

19.sajandil võeti kasutusele nafta ja elekter . Elektrit õpiti alles kasutama. Hakati tootma elektrimootoreid, sajandi vahetuseks oli elekter jõudnud massidesse. Naftat hakati tootma USA-s 1860.aastatel (algul odav kütus kivisöe asemel). Sisepõlemismootori leiutamine tõi naftale uued kasutamise võimalused.

• Tööstusriigid

19. hakati tööstusele suuremat rõhku panema . Mõisteti, et riigi huve kehtestada sõltub see kõige enam tööstuslikust võimsusest. Kõik riigid polnud kahjuks võrdsed. Saksamaa oli see kõige kõvem tegija , maha jäid Itaalia, Hispaania ja suur Venemaa.
Tööstuslik pööre – üleminek tööstuslikule tootmisele ehk toodeti palju rohkem ja säästlikumalt
Mehhaniseerima – asendati inimeste tööjõud masinatega
Tööstusriik – riik, mille põhilise sissetuleku moodustab majandus ja sõjaline võimsus

Suurtootmine ja kapitalism

• Vabrik

Tööstuslik pööre tõi kaasa ka veel uudse töökorralduse . Masinatel töötajad said kiire väljaõppe ja rohkem polnudki vaja. Tööle said kõik (alates kirjaoskamatustest). Enam polnud väikest nokitsemist, vaid koguti inimesed kokku vesiratta või aurumasina ümber. Kõik alustasid ja lõpetasid töö samal ajal. Aurmasinad olid kulukad. Masinad tõid kaasa suurema tööjaotuse. Tootlikus tõusis, kui kõik töötasid omal kohal perfektselt.

• Kapitali puudus

Esimestes vabrikutes töötas umbes 20 inimest. Tehnoloogia arenguga paisusid ka ettevõtted. Otsustati suuremate masinate kasuks, sest nendega tuli odavamalt välja. Ka vabrikuhooned nõudsid ehitamist ja parandamist, ka sinna kulus raha (tuli võtta laenu). Tekstiilivabrikuid oli odavam pidada kui nt kaevandada , sest nende seadmed olid kallimad.

• Aktsiaseltsid

Hakati looma seltse, et koondada eraisikute sääste. Vabrikutootmist hakati pidama investeerimisvõimaluseks. Enam polnud teada, kellele see firma kuulub. Pandi alus anonüümsele kapitaliühiskonnale. Mida enam vabrikud kasvasid, seda vähem juhtisid neid nende omanikud . Palgati vabrikudirektorid.

• Toodangu turustamine

Ettevõtteid tuli juurde, toodangu maht kasvas, pidid ettevõtjad hindu langetama. Kasum säilis, kui suudeti palju müüa või täiustada masinaid. Odav hind ei taganud kasumit, toodeti rohkem kui vaja oli. Oli vaja pääseda väljaspool riiki olevatele turgudele, nii paljudele kui võimalik. 19.sajandil kasvas rahvusvaheline kaubandus, tänu transpordi arengule. Palgati kaubandusagendid. Edu sõltus turu olukorrast. Tänu sõdadele langes ostujõud, tekkis ületootmine ja hinnad langesid alla igasuguste arvestuse. Tekkis pankrot , sest ei jõutud maksta, palka ega laenu tagasi. 19.sajandil oli mitu majanduskriisi, toodangu maht langes.

• Kapitalism

19.sajandil kujunes Euroopas majanduslik korraldus, mis põhines kapitalil, tootmisel, palgatööjõul, turumajandusel – seda kõike nim. kapitalismiks. Tootmist arendasid üksikud eraettevõtjad-kapitalistid. Kasumit suunati uuesti tootmisesse, et suurendada sissetulekut. Kapitalistlik tootmine põhineb vabal palgatööjõul: müüakse vastavalt palgatasemele. Majanduskorraldust toetasid liberaalid , kes tugined Adam Smithi majandusteoraale. Kapitalism suurendas ebavõrdsust, nii et sellele oli ka palju vastseid. Pandi pahaks, et tootmisvahendid on kogunenud väheste kätte, keda huvitab ainult kasum. Raskeks tööst lõikasid kasu ettevõtete omanikud. Töölised töötavad, et üldse ära elada.
Kapital – tootmise rajamiseks vajalik raha, et alustada firmat
Aktsiaselts – ettevõte, mille kapitali moodustavad osanike sissemaksed
Aktsia – osak ehk paber, mis näitab, et sa oled osanik selles firmas ja saad osa kapitalist endale
Börs - aktsiate ostmise ja müümise koht
Turumajandus – majandussüsteem , mis iseloomustab kaupade müügihinda, nõudlust jne
Kapitalism – majanduslik korraldus, mis põhineb ainult omanikul, palgajõul ja turumajandusel
Monopol – tootmise suurettevõte ühendus

Tööliste olukord

• Pikad tööpäevad

Vabrikutöö oli raske, päevad olid pikad. 13-14h tööpäevad, ülejäänud aeg töölised magasid, sõid ja läksid töölt koju ja tööle. Masinaid taheti koguaeg töös hoida. Tööliste jaoks polnud peaaegu enam olemas pere ja perega olemist, ainult töö. Vabapäev oli pühapäev ja mõned pühad.

• Majanduslik toimetulek

Palgad oli väiksed, kuigi osavamatele maksti rohkem (3-6korda kui tavatöötajatele). Metallitööstused ja kaevandustes maksti rohkem kui tekstiilivabrikus. Palgaga tuldi siis välja, kui käia palju tööl ja ettevõttel läks hästi, alati küll nii polnud. Haigeks jäädes raha ei saa, võid hoopis tööst ilma jääda. Vananedes saad vähem raha või lastakse lahti. Masinad läksid rikki ja siis jälle palka ei saanud nädalaid. Määrati trahve ja vähendati palka hilinejatele ja neile, kes tegid vigu. Majanduskriisidele ajal pandi vabrikud seisma ja hakati koondama.

• Töökeskkond

Enne 19. Sajandit ohutusnõuetele tähelepanu ei pööratud. Igaüks pidi ise nii enda tervise kui kõige muu eest vastutama-invaliidistumine. Aurumasinaga võis ennast ära põletada, kaevandustes ja keemiatööstuses ringlesid ohtlikud gaasid. Tekstiilivabrikutes oli umbne ja tolmune, aknad pidid kinni olema, sest arvati, et nii säilib kvaliteet.

• Miks oli tööandjatel nii kerge töölisi ära kasutada?

Algusaegadel oli tööliste eneseteadvus väike. Töölisel lootsid rohke ja tubli töö eest saada palgalisa või kergemat tööd. Protestiti pigem ülekohtu vastu, kui oma töö üle. Kirjaoskamatus takistas aktsioonide korraldamist. Töölised ühinesid ja hakkasid streikima, töö jäi seisma, kuigi see oli keelatud, sest polnud õige, et alamad hakkavad vastu oma ülemustele. Riik lähtus tugevamate huvidest. Seaduseid leevendati Lääne-Euroopa riikides alates 1860. Aastast. Selle ajani vastuhakkajad vahistati.

• Töölisliikumise teke

Töölistele tuli pikalt selgitada ebaõiglusest ja et ühinemine annaks suurema jõu. Osa koondus 19.sajandil ametiühingutesse. 1880. Aastatel hakati esitama selgeid nõudmisi esitama. Töölisliikumise võiduks kujunes Londoni sadama dokitöölise streik 1889.a, kui tööandjad olid sunnitud täitma ametiühingute nõudmised. Ametiühingutesse võeti palju uusi liikmeid. Streikijate arv kasvas tohutult. 20.sajandil toimus Saksamaal 2000streiki aastas. Inimesed nõudsid suuremat palka, puhkeaega ja haridust, masinate täiustamist ja palju muud, need suunati enamasti tööandjale. Ka riik hakkas 19.sajandi lõpus pöörama tähelepanu töötajate heaolule. Anti välja töökaitse seadused.
Töölisliikumine- tööliste massliikumine töötingimuste parandamiseks
Ametiühing - ühe valdkonna töölise ühendus, oma huvide kaitseks
Streik- vastuhakk