Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

eerikson, sarah

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA

Esimese maailmasõja mõjud Itaaliale-Itaalia oli vormiliselt küll üks I ms võitjaid, kuid sotsiaalmajanduslik olukord, millesse maa sõja-aastatega sattus oli katastroofiline. Inimesed ootasid olukorra paranemist. Versailles ’ rahulepingust lootis Itaalia enamat kui sai, eriti maavalduste osas. Riigis võttis võimust kommunistlik, anarhistlik, sotsialistlik jm kihutustöö. Ajutiselt seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus.Rahvas hakkas unistama kõva käega juhist

Mussolini võimuletulek- Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fašistliku riigi lõplik väljakujunemine. 1922.aastal korraldas Mussolini demonstratsiooni kuningas Vittorio Emanuelle III-le, kus nõudis valitsust endale. Kuningas kuulutaski Mussolini peaministriks. Kui sai ametisse, kehtestas diktatuurivõimu. Nimetas end kuningaga võrdseks. Kommunistid ja teised vasakpoolsed suruti maha, autoritaarset natsionalistlikku võimu tugevdati. Itaalia muutsid nad samm-sammult totalitaarseks fašistlikuks diktatuuriks.Mussolini lubas rahvale korra majjatoomist, majandusliku heaolu ja koguni Rooma impeeriumi aegse hiilgus taassündi. Kuna lubas kõigile kõike, muutus ta väga populaarseks rahva seas.

Mussolini sisepoliitika - Kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee , politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad . Ametiühingute asemele loodi ettevõtjaid ja töölisi ning teenistujaid ühendavaid korporatsioonid. Streigid keelustati. Kehtestati fašistliku parteri täielik monopol massiteabevahendite, kasvatuse, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Endise poliitilise korra julges Mussolini lõplikult hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fašistliku partei keskorganile seadusandliku võimu, lõi üheparteilise riigi.

Fašismi iseloomulikud jooned- *Taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas.

Fašistide välispoliitika-

Itaalia ja Saksamaa suhted, lepingud - Saksamaa ja Itaalia koostöö tihendes 1930.a teisel poolel. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning Itaalia toetas teda. 1938-Itaalia, Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa vahel sõlmiti Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa .

Suure Depressiooni mõju Saksamaale- Usa kõrval sai kõige rohkem kannatada Saksamaa, kelle majandus oli tihedalt seotud ookeanitaguste laenudega. Saksamaal oli majanduskriis otseselt seotud sõjakaotuse tagajärgedega. Raha väärtus katastroofiliselt langenud. Väljapääsu nähti deflatsioonis-ringluses oleva paberraha hulga vähendamises. See plaan oli kasutu. Välisinvestorid lahkusid Saksamaalt. Saksamaa panku haaras pankrotilaine. Saksamaal oli suurim tööpuuduse tase.

Hitleri võimuletulek ja kujunemine ainuvalitsejaks- Pärast nurjunud õlleputši võttis Hitleri juhitud parteri uue kursi- püüdes võimule tulla parlamentaarseid võitlusvahendeid kasutades. Suur Depressioon pakkus Hitlerile võimalust rahva seas jälle populaarsust koguda-lubades kõigile kõike. Kõigepealt valiti Hitler Saksamaa kantsleriks. Kui Hindenburg suri, kuulutati hitler rahva Juhiks. Hitler keelustas kohe kõik parteid ja algas natslik propaganda . Algas riigi ja rahva ettevalmistamine sõjaks, mida Hitler ammu ootas. Kes ei allunud käskudele, saadeti koonduslaagritesse. Kuna Hitler saavutas tõesti edu Saksa majanduse tervendamisel, kasvas Saksa rahva usaldus tema vastu.

Natsionaalsotsialistide sisepoliitika- Oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus.

Majanduspoliitika – Hitler suutis majandus elavdada , Tõi saksamaa välja suurest kriisist. Ehitati mitmerealisi kiireteid ja likvideeris tööpuudust. Samuti olid tal suued sõjalised tellimused ning hädaabitööd ehk siis parandas vanu hoooneid ja ehitas uusi (kaasajastas saksamaad) sellega sai ta rahvalt aina usaldust juurde.

Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles’ rahulepingu revideerimine ja Suur-Saksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa Ida-Euroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust. Mitmed lepingud mis tulid kasuks saksamaalne nt Müncheni sobing , mittekallaletngileping prantsusmaaga , Rapallo leping Venemaaga jne.

Valmistumine sõjaks, sõjalised liidud – samal ajal kui lääneriigid hoidusid sõjast ning püüdsid seda igal juhul vältida, valmistusid diktaatorlikud riigid sõjaks. Venemaal oli eriti suur ettevalmistus, tal oli tanke ja lennukeid kokku rohkem kui teistel kambapeale. Samuti tellis Saksamaa Nsv liidult relvasid ning ka Saksamaa oli valmistunud hästi. Sõjaliselt liitunud olid Saksamaa ja Venemaa ja siis Lääneriigid (Nsv Liit, Hitleri vastase koalitsiooni riigidFašistliku bloki riigid ja Neutraalsed riigid.) Saksamaa taasrelvastus.

Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes – rahvasteliit pidi tagama rahu ja julgeoleku kuid sageli mängis see nii väikest rolli ja ei regaeerinud üldse kuna rahvasteliit ei toiminud kuna olid Juhtivate riikide omakasupüüded, ebaõiglased lepingud ja polnud jõudu otsuseid täide viia.

Lepituspoliitika – Lepituspoliitikat järgis peaaegu et kogu maailm. Oli meeletu patsifismilaine kuna 1. maailmasõda oli nii julm et uut ei soovinud mitte keegi. Kõike püüti lahendada läbirääkimiste teel. Kahjuks selle tõttu Hitler nii kaugele jõudiski et teda polnud enam peatada võimalik. Mõeldi koguaeg et see on hitleri viimane soov ning tüli ära hoidmiseks see täideti

Rahvusvahelised konverentsid , lepingud ( dateering , olulisemad osalejad, mida arutati, tulemused, hinnang):

Pariisi rahukonverents – 1919-1920 Tähtsamateks osalejateks olid Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa ja Usa (ja muud võitjariigid) otsustati sõja kaotajate saatuse üle.Tulemuseks oli Saksamaa impeeriumi lagunemine , paljud alad läksid euroopale ja reparatsioonide maksed

Versailles´süsteem – koosnes viiest lepingust erinevate riikide vahel Versailles’ leping Saksamaaga, Saint-Germani leping Ungariga, Trianoni leping Austriaga, Neully leping Bulgaariaga ja Sevresi leping Türgiga.Kaotajatega sõlmitud rahulepingud (1919)

Genova konverents - majanduskonverents kuhu olid kutsutud ka Saksamaa ning Nõukogude Liit. Konverents nurjus kuna Venemaa esitas kohe oma nõudmised. Selle konverentsi ajal hakkasid Saksamaa ja Venemaa lähenema. 1922

Rapallo konverents –1922 Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping. Venemaa hakaks Saksamaale vedama strateegilist matrjali ja toorainet. Saksa ohvitserid said väljaõppe Nõukogude Venemaal. Sooje suhteid hoiti oma riikide eest salajas. Sellega rikkus ta Versailles’ lepingut. Ta polnud sinna alla kirjutanud

Locarno leping – 1925 Saksamaa ja Prantsusmaa vahel sõlmitud mittekallaletungi leping mille täitmist pidid kontrollima Itaalia ja Inglismaa. Teemas olid ka Reini tsooni küsimused.

Müncheni tehing- 1938 sept. Otsustati Sudeedimaa anda Saksamaale ilma selle riigi teadmata. Konverentsil osalesid Chamberlain, Daladier, Mussolini ja Hitler

Näiteks toon Saksamaa välispoliitika lahtikirjutuse:

Inglise-Saksa mereväekokkulepe - tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku

Reini-tsooni hõivamine – Hitler viis oma väed Reini tsooni, mis pidi olema demilitariseeritud 1936. tahtis näha kuidas maailm reageerib, rikkus sellega Versailles’ lepingut. Midagi ei juhtunud, maailm ei teinud midagi rahu säilitamise mõttes.

Anschluss – Hitler nõudis Austria liitmist Saksamaaga, mis oli aga Versailles’ lepinguga keelatud. Ettekäändeks oli see, et seal elab palju sakslasi. Hitler toetas ka avalikult austria natsiparteid. Hitler liitis Austria endaga 1938. Lääneriigid ei osutanud taas vastupanu

Tšehhoslovakkia kriis - hitler tahtis ka endale osa Tsehhoslovakkiast (sudeedimaa) sudeedimaa oli Tsehholslovakkia kõige arenenum ja rikkam piirkond. Müncheni tehinguga otsustatigi sudeedimaa anda saksamaale. Tsehhi liitis ta endaga ja Slovakkiast sai marionettriik.

tegevus Hispaania kodusõjas – vabariikliku korra vastu tõusis üles kindral Franco , ning saksamaa(ja ka itaalia) toetas teda saates Franco poolele oma sõjamehi ja ka relvastust. See oli väga julm ja verine sõda

Isikuid:

Chamberlain – inglismaa peaminister . Oli enda ülesandeks maailm rahusse veeretada kuid ei saanud hakkama

Hitler – Saksamaa führer. Natsipartei esimees. Osales 2.maailmasõja vallapäästmises ning samuti oli eestvedajaks juutide, mustlaste jne holokaustil (tapmine)

Mussolini – Itaalia peaminister ja fašistliku partei eesotsas ja põhimõtteliselt kuulus Itaalias võim temale.

Hindenburg – vana ja haige president Saksamaal kes oli ametil enne Hitlerit

Ärge unustage ka oluliste sündmuste dateeringuid!

1933 – Hitler nimetati kantsleriks ehk valitsuse juhiks
1930 – koondas endale võimu Stalin
1934 – hitler võttis endale presidendi õigused
1936- reini demilitariseertud tsooni hõivamine
1922- moodustati NSV liit
1939 – hitler liitis endaga tsehhi alad
1919 – fasistliku partei algus
1938 – müncheni sobing

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sarah eerikson Õppematerjali autor

ajalugu esimene maailmasõda mussolini suur depressioon hitler

Sarnased õppematerjalid

doc

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei konkurents, juhtide vahetumine;

Ajalugu

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega

Ajalugu

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. 4-aasta plaan- majanduse arendamiseks, 1936 Autobahn- strateegilised maanteed Sudeedimaa- ajalooline piirkond Loode-Tsehhis, nime saanud Sudeedi mägede järgi. Teise maailmasõja eel oli piirkond asustatud sakslastega (umbes 25% elanikkonnast), kes olid sinna jäänud pärast Esimese maailmasõjale järgenud Austria-Ungari ja Saksa keisririigi lagunemist ja rahvusriikide tekkimist. Aastal 1938 anti Sudeedimaa Müncheni kokkuleppega Saksamaale. 1923 valimisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtadest enim hääli saanud parteile 1925 opositsiooniparteide laialisaatmine 1933 tulekahju Riigipäevahoones, I vangilaager Dachaus 1934 Hitler füürer. Ühitas kantsleri ja presidendi ametid 1939 23

Ajalugu

doc

II maailmasõda

II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika.

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted 1930

?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940

Ajalugu

odt

Ajaloo mõisted

loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle Pariisi rahukonverents-10.02.1947-saksamaa liitlased peavad maksma reparatsioone

Ajalugu

docx

Teise maailmasõja kokkuvõte

Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922)

Ajalugu

docx

1930-ndad – agressiooniajastu

toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis allveelaev Orzeł 14. septembril Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis, põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis 24. septembril Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk