Nõudlus ja pakkumine (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Micro_macro ökonoomika

5 VÄGA HEA

2. Turg : Nõudlus ja pakkumine
Lk 29 – 59

2.1. Turu olemus

Lk 29
Turg – üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb:

toodangu- ehk hüviste turg – kaubeldakse kaupade ja teenustega
toormisteguri- ehk ressursiturg – kaubeldakse tootmisteguritega.

Turu struktuur(iseloomulikud jooned):

Turul osalejate arv – ostjad, müüjad
Kauba omadused – kaubad homogeensed või diferentseeritud
Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid)
Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline)

Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest:

täielik konkurents

mittetäelik konkurents:
*hüviste turul – monopol , monopolistlik konkurents ja oligopol(turul vähe võimsaid firmasi, nt autotööstus).
*tootmistegurite turul – monopolistlik konkurents, monopson( suurfirma ostab teatud piirkonna tööjõu ära) ja oligopson (mitu suurfirmat tegutseva mingil ressursiturul).

2.2 Nõudlus ja selle mõjurid

Lk 30- 34
Nõudlusseadus ja nõudluskõver
Nõudlusseadus – väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil( ceteris paribus – samadel tingimustel).
Põhimõisted:

Nõutav kogus – kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta.

Hind – väärtuse rahaline väljendus

Nõudlus – “ demand ” – D – seos hinna ja koguse vahel. Väljendatatkse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana.
Nõudlust võib väljendada:

Verbaalselt – selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil.
Graafiliselt – selgitatakse joonise(nõudluskõvera), tabeli abil, ülevaatlik.
Matemaatiliselt – selgitatakse valemi, funktsiooni abil.

Nõudlusseaduse väljendamine:
Qx=f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind.
Kauba hind võib sõltuda sissetulekust (M või I) ja m’ne teise kauba hinnast (Py).
Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?

Piirkasulikkuse langus – kogurahulolu üha väiksem kasv tarbitava koguse suurenedes

Asendusefekt (substitution effect ) – hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus.

Sissetulekuefekt (income effect) – hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus.
Nõudluse mõjurid
Nõudlust mõjutavad tegurid:

Tarbijate sissetulek – erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete hüviste nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega.

Teiste hüviste hinnad – teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- või täiendkaubad või üldsegi mitte seotud.

Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (Nt inimene loodab palgatõusu või eeldab hindade tõusu.)

Tarbijate arv nt rahvaarvu muutus või rahvastiku struktuuri muutumine.

Tarbijate maitse ja eelistused
Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. (Kajastub liikumisel piki nõudluskõverat.)
Nõudluse muutust põhjustab mingi mõjuri muutus, mis toob kaasa terve NK nihkumise.

2.3 Pakkumine ja selle mõjurid

Lk 34 – 38
Pakkumine – seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus).
Pakkumisseadus – väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad(pakkujad) soovivad ja on ka suutelised müüma teatud aja perioodil(ceteris paribus).
Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos, mida kõrgem on hind, seda suurem on tema pakutav kogus.
Pakkumist iseloomustavad põhimõisted:

Pakutav kogus Q

Pakkumine – seos hinna ja pakutava koguse vahel. Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S ( Supply – pakkumine).
Pakkumiskõver on positiivse tõusuga, sest:

kõrgema hinna korral on toojad huvitatud suurema koguse pakkumisest

tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral. Kasvava alternatiivkulu seadus (law of increasing opportunity cost ) – täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kõrge hind aga katab need kulud.
Turupakkumine & individuaalpakkumine.
Turupakkumine on seos hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel. Turupakkumiskõver saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel.
Pakkumist mõjutavad tegurid:

Pakkujate arv

Tehnoloogia areng ja tase – tootmise efektiivsema meetodi leidmisel toote hind odavneb ja tootja tahab rohkem pakkuda.

Tootmistegurite(ressursside) hinnad

Alternatiivsete kaupade(mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse) hinnad.

Maksud ja subsiidiumid – maksude tõttu väheneb pakkumine, subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu.

Tootjate ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes – hinna tõusu ootuses hakkab tootja ette valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba kogust ja hoiab kaupa hinnatõusuni laos.

2.4 Turu tasakaal

Lk 38 - 47
Turu üle- ja puudujääk
Kuna turul on 2 osapoolt, siis tekkib mingi hinna juures nõudluse ja pakkumise tasakaal.
Tasakaaluhind – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. Hind, mille poole turg liigub.
Ülejääk ehk liigpakkumine jääb tasakaalupunktist kõrgemale, puudujääk ehk defitsiit jääb madalamale.
Turu ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga üles.
Joonisel 1 avalduvad tarbijale vastuvõetavad hinna ja koguse kobinatsioonid ja joonisel 2 tootjale.
Sellel joonisel on näha mülemale osapoolele vastuvõetavad kombinatsioonid, kus turg jõuab koguse Q1 juures hinna p1 juurde. Selles punktis on turg efektiivne, s.t kõik ressursid on paigutatud efektiivselt.
Maksimum- ja miinimumhind
Valitsus võib kehtestada kaubale tasakaaluhinnast kõrgema hinna, et kindlustada tootjad stabiilsema ja kõrgema sissetulekuga, kui nad muidu teeniksid. Tegemist on miinimumhinnaga, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nii tekkib ülejääk ja riik, toetamaks miinimumhinda, peab ülejäägi ise ära ostma, et turgu tasakaalu viia. Mõnikord kehtestatakse maksimumhind , millest kürgema hinnaga kaupa müüa ei tohi. See toob kaasa turu puudujäägi ehk defitsiidi . Nt üüri piirmäär.
Seega riigi sekkumine majandusse häirib tugu ja see pole ei tootjate ega tarbijate huvides.
Tasakaaluhinna ja –koguse muutused

Nõudluse muutumine joonis 2.11 lk 42
Nõudluse kasv(pakkumine jääb samaks) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse suurenemise. Nõudluse vähenemisel on vastupidine efekt.

Pakkumise muutumine joonis 2.12 lk 44
Pakkumise kasv (nõudlus jääb samaks) toob kaasa tasakaalukoguse suurenemise ja tasakaaluhinna languse. Pakkumise vähenemisel on vastupidine efekt.

Nõudluse ja pakkumise muutumine

Nõudluse ja pakkumise kasv
Nõudluse ja pakkumise kasv toob kaasa tasakaalukoguse kasvu, efekt tasakaaluhinnale sõltub aga sellest, kumb kasvab rohkem:

Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine (joonis 2.13 lk 44).
Kasvavad nii tasakaalukogus kui –hind.

Pakkumine kasvab rohkem kui nõudlus (joonis 2.14 lk 45).
Tasakaalukogus kasvab, -hind aga langeb.

Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju (joonis 2.15 lk 45).
Tasakaalukogus kasvab, -hind aga võib tõusta, langeda või samaks jääda.

Nõudluse ja pakkumise vähenemine
Tasakaalukogus väheneb, tasakaalu hinna muutus sõltub sellest, kumb kahaneb rohkem:

Nõudlus väheneb rohkem kui pakkumine.
Tasakaaluhind langeb.

Pakkumine väheneb rohkem kui nõudlus.
Tasakaaluhind tõuseb.

Nõudlus ja pakkumine vähenevad ühepalju.
Tasakaaluhind jääb samaks.

Nõudluse ja pakkumise vastassuunaline muutumine joonis 2.16 lk 46
Tasakaaluhind tõuseb, kui nõudlus kasvab ja pakkumine väheneb, kuid langeb, kui nõudlus väheneb ja pakkumine kasvab. Tasakaalukoguste kohta ei saa midagi kindlat öelda, sest me ei tea muutuste vahekorda .

2.5 Nõudluse ja pakkumise dünaamika

Lk 47 – 49
Ämblikuvõrguteooria (cobweb model)
Ämblikuvõrguteooria – turu uurimise dünaamiline mudel, mille abil saab kirjeldada protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudust, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamise probleemi. Teooria eeldab, et tootjate tegevus pole koordineeritud ja et tootjad ei õpi kunagi oma vigadest. Ühtlasi näitab see teooria, kuidas alati tekib ebastabiilsus , kui tekib ajaline viivitus tootmisotsuse tegemise ja toote turuletoomise vahel.

Kui pakkumiskõver on järsem kui nõudluskõver, saame tulemuseks konvergeeruva(koonduva) ämblikuvõrgu ja hind jõuab tasakaalupunkti. Joonis 2.17 lk 48.
Kui pakkumiskõver on nõudlusküverast laugem, muutuvad hinnakõikumised igal perioodil suuremaks, eemaldudes üha enam esialgsest tasakaalust. Sel juhul on tegemist divergentse (hargneva) ämblikuvõrguga. Joonis 2.18a lk 49.
Kui nõudlus- ja pakkumiskõverad on ühesuguse tõusuga, kõigub hind lõpmatult kahe taseme vahel, jõudmata kunagi tagasi esialgsesse tasakaalu. Tegemist on ideaalse ämblikuvõrguga. Joonis 2.18b lk 49.

Nende kõikumiste vähendamisele aitaks kaasa ajavahe lühendamine tootmisotsuste tegemise ja toote turuletoomise vahel, efektiivsem infovahetus või tähtajaliste kaubatehingute tegemise võimalus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 310 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

310 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kertu90 Õppematerjali autor

Konspekt mikroökonoomika õpiku ja loengute põhjal.

mikroökonoomika nõudlus pakkumine majandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Mikroökonoomika I konspekt

ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui

Mikroökonoomika

docx

Majanduse spikker

Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See

Majandus

docx

Mikroökonoomika KT

Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2. ja 3. punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik

Mikroökonoomika

pdf

Nõudlus ja pakkumine

4.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudlus ja pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turumajanduse puhul määrab turg, mida, kuidas ja kellele toota. Turuks nimetatakse majanduse toimimise korraldust, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus- tehinguid. 1 4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks. Laias laastus saab eristada:

Mikro ja makroökonoomika

pdf

Test 02 - Nõudmine ja pakkumine

BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui

Mikroökonoomika

pdf

Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine-katse ülevaade

24.02.2023, 15:45 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade Alustatud kolmapäev, 22. veebruar 2023, 15.56 PM Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 22. veebruar 2023, 17.06 PM Aega kulus 1 tund 10 min Hindepunktid 19.8/25.0 Hinne 7.9, maksimaalne 10.0 (79%) Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0

Eesti majandus

docx

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

toota. ÕIGE  Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool TVKd sest inimeste vajadused on piiramatud. VALE (pole kättesaadavad)  Selle punkti asukoht TVKl mille ühiskond on praegu tootmiseks valinud, ei mõjuta TVK hilisemat asukohta. VALE  Ühiskond toodab alati mingis punktis mis asub tema TVKl. VALE (seespool on ebaefektiivne kasutamine) NÕUDLUS JA PAKKUMINE  Turg on institutsioon või mehhanism mille kaudu ostjad ja müjad omavahel suhtlevad ja hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad.  Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust  Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus

Mikroökonoomika

docx

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver - on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ühiskonna põhiprobleemid: 1) mida toota? 2) kuidas toota? 3) kellele toota? NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turu olemus - on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. kohalik toiduturg, ärikeskus, krediiditurg, tööturg jne). Nõudlus - kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus - on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.

Micro_macro ökonoomika

Rohkem sarnaseid