Ajalugu 1900-1913 (2)

1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas?
Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad , raudteed, elekter , telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde.
2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas?
Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid , riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost . Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, aga rahvaste suhete süsteemid rikuti ja peaaegu terve Aafrika( v.a Libeeria ja Etioopia ) olid kolooniate all.
3. Millised probleemid ja vastuolud olid iseloomulikud 20. sajandi algusele?
Kolooniates lõhuti rahvaste harjumuspäraseid süsteeme ja ühiskonnakorraldust. Tekkis klassivõitlus ja sellega kaasnesid meeleavaldused, streigid ja sotsialistliku avaldusega töölisajalehed ning tahe asendada demokraatia sotsialismiga.
4. Mis määras 20. sajandi algul mandrite ja riikide arengu iseärasused?
Euroopa oli maailmas juhtival positsioonil ja peale Euroopa olid maailmas veel 2 iseseisvat suurriiki- USA ja Jaapan. USAs elasid eurooplased ja Jaapan hakkas ruttu läänelikke valitsemisviise üle võtma. Aasia ja Aafrika olid jagatud kolooniateks. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimestevõrdsus, eraomand ja turumajandus ning demokraatia loeti ainuõigeks valitsemise viisiks.
5. Iseloomustage mõne riigi arengu iseärasusi 20. sajandi algul.
Inglismaa- tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu . Võimule tulid leiboristid , kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada „traditsioonilist“ elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufražetid) korraldasid protestiüritusi.
Prantsusmaa- Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad - humanistid , vabariiklased , liberaalid . Vastased- monarhistid , katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta ja noriti tüli.
Saksamaa-Saksakeisririik(1871-1918). Areng toimus igas valdkonnas, kuigi palju rahvast oli vaesuses . Tugev sotsiaaldemokraatia - monarh , riigisüsteem ja sõjavägi olid rahva seas populaarsed . Eesmärgiks oli patriotism ja suurriiklus- taheti ühendada kõik saksakeelt kõnelevad rahvad .
Austria-Ungari- palju rahvusi ja palju segadust , puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid , rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat).
Itaalia- madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam . Itaalia oli küll suurriik , aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises.
Hispaania - riik oli madalseisus kuid kultuur arenes jõudsalt. Hispaania kirjanukud ja kunstnikud olid maailmakuulsad ja esimest korda sai Hispaania ühe tähtsaima koha maailma ja Euroopa kultuurielus.
USA- kiire majanduslik ja poliitiline areng, optimistlikud meeleolud. Riik arenes igat pidi, majandus ja tööstus, põllumajandus ning iive tõusis. Probleemideks olid muidugi suhe tööandja ja –võtja vahel, töölistevõitlus elujärje parandamise eest, probleem vabanenud vaesunud neegritega. Valitses turumajandus ja moodustati palju ametiühinguid, kes ei kartnud võidelta töötajate eest. USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua.
Venemaa- kiiresti arenev riik, võimul oli Nikolai II. Lüüa saamine Vene-Jaapani sõjas andis vastulöögi riigile. Osales aktiivselt maailma ümberjaotamises suurriikide vahel. Ebaedu Kaug-Idas ajas rahva vihaseks ja toimusid streigid ja mässud, 1905. andis tsaar välja manifesti, millega said Vene keisririigi kodanukid sõnavabaduse, koosolekute jne pidamise õiguse ja kutsus kokku Riigiduuma . Ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, aktiivsed poliitilised erakonnad , kasvas materiaalne heaolu. Kultuur arenes.
Muidugi toimus arenguga ka kõik negatiivne. Klassivahed olid väga-väga suured, talupojad olid vaesed
6. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmad olid iseloomulikud 20. sajandi algusele?
Töölisklass, väikekodanlus, talupojad…Rikkad töölised ja kodanlus segunes tihtipeale, talupoegadest sai vabad väikeomanike klass ning kõik klassid leidsid lõpuks koha tujumajandusesüsteemis.
7. Kas võib väita, et revolutsiooniline ja töölisliikumine Euroopas oli üks ja sama nähtus?
Võib küll, sest mässud ja streigid ja revolutsioonid tekkisid töölisklassi ja valitsuse vahel. Töölised tahtsid paremat elu ja ka tööandja vastu mässati.
8. Kas rahvusliku enesemääramise soov ning natsionalism on erinevad nähtused?
On.
9.Mis kujutas suuremat ohtu Euroopale,kas vastuolud on yhiskonnakihtide või rahvuste vahel?
Arvan,et rahvuste vahel,sest 20da sajandi algul kujunesid välja selgepiiilised vastandlikud jõugrupid.Suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine.
10.Balkani poolsaart nimetati 20saj. Algul püssirohutünniks,sest balkani poolsaare riigid olid teistest mahajäänumad ja vaesemad.Nad olid äärmiselt revolutsioonilised ja opositsioonis võimudega.Väiksest konfliktist võis vallanduda suur sõda.
11.Arenenud Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat ,sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ja mõjusfäärideks.Vähemarenenud maades hakati tyhistama aegunuid seaduseid, tugevnes liberaal-demokraatlik ühiskond ja poliitiline korraldus.
12. Koloniaalpoliitika tagajärjed Aasia ja Aafrika rahvaste ning maade jaoks: Kagu-Aasias kasvas rahvaarv kiiresti , kadus ühiskondlik positsioon ja tavapärased elatusallikad,ei leitud kohta uus-euroopalikus ühiskonna süsteemis.Hiinas toimusid pidevalt vastupanu katsed.Xinhai revolutsioon . Hiinas algas sisesõda periood,mis kestis pool saj.Aafrikas olid suures loodusvarad,millest olid huvitatud kolonisaatorid.Lõhi aafriklaste elualad ja ühiskondlike suhete süsteem.Aafrika koloniaalvaldused:Inglism,Prantsusm,Saksam,Belgia, Portugal ja Itaalia vahel.
13.1900-1913 a.sõjalised konfliktid: Esimene Maroko kriis1905-1906.Teine Maroko kriis 1911.Balkani sõjad. 1908 Austria-Ungari annekteeris B-H. Esimene Balkani sõda1912-1913.Teine Balkani sõda 1913.
16.Koloonia- asumaa ,mis on mingist riigist pol. ja maj.sõltuv territoorium,mis pole selle riigi osa.
Annektsioon -võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne liigendamine oma riigi kylge( okupatsioon )
Internatsionalism-ideoloogia mis peab tähtsaks rahvusvahelist tegevust
Oligarhia -valistemisvorm kus võim on koondunud väikeste inimeste rühma kätte(vene)
Monopol-valitsev riik,millel puudub konkurent.
Imperalism-suurriikide poliitika,mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks.
Sufrazetid-naistele valimisõiguse andmise pooldajad.
Inglise-Buuri sõda – Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali ja Oranje vastu 1899- 1902 .