50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sander Laurson
Õppematerjali autor
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7
Soomlaste ja rootslaste vastastikuses traditsioonivahetuses on soome-rootslased paljudel juhtudel toiminud vahendajana, läänest lähtuvate mõjutuste suubumiskanalina. Soomekeelse rahvaluule kohta võib üldistavalt öelda, et keskaegsed kalevalamõõdulised ballaadid ja legendid, uuema rahvalaululiigid, paljud Soomes tuntud rahvusvahelised muistendid ning suurem osa soome muinasjuttudest, vanasõndest ja mõistatustest liitub Rootsi vahendusel Lääne-Euroopa kultuuritraditsioonidega. II KIRJANDUS OTSIB VORMI Rootsi võimu aeg u. 1155-1809 Ajalooline ja kultuuriline taust Ajalooline ülevaade Rootsi võimu aeg Soomes algas I Soome tehtud ristiretkega ehk umbes aastal 1155 ja lõppes 1809. Soome sai tunda heitlikku saatust. Katoliku kiriku mõju tugevnes, asustus laienes, pikad ja katsumusterohked sõjad ning uuendused maaomanduses, hariduse ja majanduse tõus saabus alles Rootsi aja lõpupoole ehk 16.-18.sajandil.
Kroonika ja annaali erinevus – annaal räägib ühe aasta vahevorme – nt sa võid osata kirjutada, kuid samas sa ei pruugi osata sündmustest, kroonika on tihti õpetliku sisuga jutustus. lugeda. Kirjandus kõige laiemas tähenduses – suur probleem on selles, et žanre on väga raske määratleda. Marek Tamm – Ladina keel, selle tähtsus ja piirkondlik variatiivsus – see oli oluline, keskajal ei olnud ühtegi žanri, mida ei oleks võinud laulu kuid piirkonniti väga erinev. Ladina keel oli eliidi keel, kuid samas sisse panna. kõrgkeskajal algas ka rahvakeeles kirjutamine.
Faktiline näiteks kiri, mis saadeti. Fiktiivne jutustus sündmustest, mis leidsid aset enam vähem nii. Normatiivne tekst kui palju normi sisaldab? Keskajal kirjutamine vaimuliku töö. 13. - 14. sajandi tekstid põhiliselt vaimulike poolt kirjapandud, ladina keeles. Lugeja tunneb Piibli konteksti sama hästi kui tekstide kirjutaja. Üleminek rahvakeelsele kirjandusele esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood rahvakeelsed. Hiliskeskajal "idiote"-de jaoks kirjandus, "idiote" on see, kes pole kirjakunsti pühendatud. Iglesia ehk ristirahvas, kogudus. Hiliskeskajal vaimulikuks ka linnakodanikud, mitte ainult aadlid nagu varem. 2 Kirjalikud allikad: 1. Historigraafilised vahendab sündmusi, näitab kuidas neid sündmusi väärtustati. Vahendavad fakte, mis peaks olema tõde. Terviklik jutustus - alates maailmaloomisest, alates mingi institutsiooni loomisest ja tema ajaloost, mingist maast ja tema ajaloost. Annaalid lühikesed,
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Jumalale meelepärane. · Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. · Inimest saadab kõikjal ime. · Kristlase kasvatuses oli olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga kuhu Jumal on ta loonud. Kirik andis võimaluse tunnetada Jumalat kõigi viie meelega Keskaja inimest õpetas tänav- selle rikkus ja uhkus, vaesus ja kõlvatus, karistus ja halastus. 6.2 Vaimulik . Ilmalike inimestega iga päev tegelevate preestrite e kleerikute e valgete vaimulike kõrval moodustasid keskaja vaimulikkonna seast olulise osa mungad. Vaimulikud olid alates varasestkristlusest kirjatarkuse ja teadmiste kandjad ning sele- tajad, vahendajad inimese ja Jumala vahel. Vaimulikuks saada ja sellena teenida tähendas suurt lugupidamist. 13 Vaimuliku kasvatus vajas pikaaegset kindlat koolitust, lisaks ka teistsugust eluviisi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid