Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS OLI PRANTSUSMAA MAJANDUSE PEAMISEKS HARUKS?
  • KESKENDUS NAPOLEON III OMA VALITSUSAJAL?
  • MIKS OLID PRANTSUSMAA MAJANDUSES PROBLEEMID?
  • MIS FUNKTSIOON OLI INGLISMAAL AMETIÜHINGUTEL?
  • MILLEL PÕHINES INGLISMAA MAJANDUSE KIIRE ARENG?
  • MIKS OLID LÕUNA OSARIIKLASED ESIALGU KODUSÕJAS EDUKAD?
  • MIKS TÕI ORJUSE KAOTAMINE USA-S KAASA UUSI PROBLEEME?
  • MIKS TEKKISID MONOPOLID?
  • MILLINE OLI USA VÄLISPOLIITIKA PEAMINE SUUND 19 SAJANDI LÕPUS?

Ajaloo kontrolltöö 29-32

MÕISTED:
Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine.
Kommunaar-
Pariisi kommuun - Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal.
Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria.
Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused.
Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei.
Briti impeerium - Inglismaa ja tema kolooniad .
Dominioon- Omavalitsusega ala.
Isolatsionism - Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas.
Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust.
Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit.
Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus.
Rantjee -Inimene, kes elatus pärandusest ega tegelenud enam ise äri või tootmisega.
Marseljees- Prantsusmaa kolmanda vabariigi ajal Prantsusmaa hümniks kinnitatud laul.
ISIKUD:
Bismarck - Elas 1815-1988. Kindlakäeline poliitik. Preisimaa valitsusjuht ja Põhja-Saksa Liidu valitseja. „Raua ja vere poliitik”. „ Raudne kantsler”, Saksa keisririigi riigikantsler.
Wilhelm I- Valitses 1858-1888. Preisimaa ja hiljem Saksamaa valitseja. Viis läbi palju ümberkorraldusi ning andis Bismarckile tegevusvabaduse.
Victoria- Valitses Inglismaal 1837 -1901. Tema valitsemist kutsutakse kui viktoriaanliku ajastut. Briti maailmariigi sümbol. Ta oli Inglismaal austatud ja lugupeetud naine.
Napoleon III- Pransusmaa valitseja. Päris nimega Louis Bonabarte. Tal puudus ühiskonnas laiem toetajaskond. Tema valitsusajal kaotati Saksa-Prantsuse sõjas Pransusmaale, mille tagajäriel langes Pransusmaa majandus ning Napoleon III võeti sakslaste poolt vangi.
Abraham Lincoln - (1809-1865) USA presidend ja advokaat. Orjuse vastane ja põhimõtteline inimene. Tema valitusajal toimus kodusõda. Viis läbi mitmeid reforme.
AASTAARVUD:
Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871.aastal
Pariisi kommuun- 1871. aastal
Victoria valitsusaeg - 1836-1901. aasta
Ameerika kodusõda- 1861-1865. aasta
Gettysburgi lahing- 1-3. Juuli 1863. aastal
Napoleon III keisririik - 1851. aasta
SELGITA , MIS ON „RAUA JA VERE” POLIITIKA.
Poliitika, milles ei arvestata maapäeva otsust ehk tegutsetakse iseseisvalt valimata vahendeid. Valitsus viis, mis ei sõltunud eriti teistest ametnikest. Vere ja raua poliitika iseloomustab Otto von Bismarcki tegevust.
MILLISEID ABINÕUSID KASUTADES ÕNNESTUS PREISIMAAL SAKSAMAA ÜHENDADA?
Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Saksamaa ühendamist. 1866. aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai hävitavalt lüüa ning kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa aladel. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemele moodustati 1867. aastal Põhja-Saksa Liit kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Selle liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.
VABARIIKLASTE ÜMBERKORRALDUSES PRANTSUSMAA KOLMANDA VABARIIGI AJAL.
Kehtestati kodanikuõigused ja püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna . Jõustus sunduslik tasuta algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloo sündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigihümniks kinnitati „Marseljees”.
MIS OLI PRANTSUSMAA MAJANDUSE PEAMISEKS HARUKS? TÄPSUSTA.
Põllumajandus. Prantsusmaal toodeti häid ja kvaliteetseid naturaalveine jne. Nende tootmine vähenes kuna vaesed inimesed said endale paremini lubada odavaid piiritusveine. Vaesete jaoks ei olnud kvaliteet tähtis.
MILLELE KESKENDUS NAPOLEON III OMA VALITSUSAJAL?
Majanduse arendamisele ja aktiivsele välispoliitikale. Edukas välispoliitika pidi keisri arvates kindlustama tema vägivaldselt haaratud võimu, ära hoidma siseriiklikud rahutused ning väljaastumised.
MIKS OLID PRANTSUSMAA MAJANDUSES PROBLEEMID?
Kuna Prantsusmaa peamisteks majandusharudeks olevad põllumajandus ja tööstus ei suutnud enam Euroopas konkurentsile vastu hakata langes ka majandus Prantsusmaal. Prantsusmaa naturaalveine ei olnud enam väga vaja, sest elanikkonnad olid vaesed ega suutnud endale kalleid ja klaviteetseid jooke lubada. Vaesed hakkasid tarvitama odavaid ja kangeid piiritusveine. Maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa mitmete põllumajandusharude kiratsemise. Pransusmaad iseloomustasid rantjeed. Majanduslikku arengut pidurdas Pransusmaal tähtsa tööstuspiirkonna Alsace-Lorraine´i loovutamine ja sõjakahjude hüvitamine Saksamaale.
LOETLE INGLISMAA MAJANDUSELE ISELOOMULIKKE JOONI.
Maaelanike vool linnadesse, põldude vähenemine ja karjamaade kasv. Enamik vajaminevat vilja veeti inglismaale sisse. Inglismaa majandust iseloomustasid tööstus, rahandus , ja kaubandus. 1850. aastal andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust.
MIS FUNKTSIOON OLI INGLISMAAL AMETIÜHINGUTEL?
Üksteise abistamine ja majandusliku seisu parandamine. Ametiühingud seisid ametitööliste ja nende õiguste eest. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik , mis oli seadustega väga keeruliseks tehtud. Seepärast hakkasid töölised nõudma teed poliitikasse, et ka töölised võiksid saada parlamenti valituks.
MILLISED PARTEID OLID INGLISMAAL.(3)
Liberaalid, konservatiivid , maatöölised.
MILLEL PÕHINES INGLISMAA MAJANDUSE KIIRE ARENG?
Kuna inglismaa oli Briti impeeriumis, mis hõivas kolooniaid pea igalt kontinendilt oli inglismaal võimalus kasutada odavalt saadud materjali tööstuses arukalt ära. Kogu Briti impeerium moodustas ühtse turu. Samalajal olid asumaad ka Inglismaal valmistatud kaupade tarbijad.
KODUSÕDA USA-S. PÕHJUSED. SÕJA KÄIK. TAGAJÄRJED.
Kui Lincoln võimule sai tekkisid põhja-ja lõunaosariikide vahel leerid . Lõunaosariigid otsustasin unioonist lahkuda ja moodustasid uue riigi- Aamerika Osariikide Konföderatsioon. Kui tulistai föderaalvägesid, kuulutas Lincoln vastashakanus osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuli sõjaliselt murda. Algas kodusõda. Mõlemal osapoolel olid nii eelised kui ka miinused sõjaliseks tegevuseks. Põhjaosariigid ületasid oma vastaseid elanikkonnaarvu ja tööstusliku arengutasemega. Kuid sõjaalgul lõid välja lõunaosariikide eelised: soodne geograafiline asend, soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda terriootiumil) pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Hiljem lõikasid, aga põhjaosariigid lõikasid lõunaosariigid Lääne põllumajandusest välja, mille tagajäriel põhi võitis.
MIKS OLID LÕUNA OSARIIKLASED ESIALGU KODUSÕJAS EDUKAD ?
Kuna neil olid sõjaliselt paremad tingmused. Soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda terriootiumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid.
MIKS TÕI ORJUSE KAOTAMINE USA-S KAASA UUSI PROBLEEME? MILLES NEED SEISNESID?
Kuna orjadel ei olnud nii perekonna nimesid ega ka haridust oli neil raskem ühiskonda sisse sulanduda. Tõusis ka kuritegevus .
MIKS TEKKISID MONOPOLID ?
Monopolid tekkisid eelkõige konkurentsis püsimiseks. Monopolides oli ühendatud nii tootmine, varustamine kui ka turustamine. Enamasti olid monopolide osanikud ka pangad . Nii saavutati üheskoos kindlas majandusvaldkonnas monopoolne seisund ning püüti kõikvõimalike vahenditega dikteerida hindu ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. Väike ettevõttet ei suutnud hiigelettevõtetega konkureerida.
MILLINE OLI USA VÄLISPOLIITIKA PEAMINE SUUND 19. SAJANDI LÕPUS?
Ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral.
NIMETA 2 INGLISMAA DOMINIOONI 19. SAJANDI LÕPUS.
Kanada ja Austraalia
MILLISED ÜMBERKORRALDUSED AITASID KAASA PÕLLUMAJANDUSE ARENGULE USA-S PÄRAST KODUSÕDA?
Põlluharimise mehhaniseerimine ja teaduse saavutuste rakendamine, nt uute sortide kasutuselevõtt , uute maade kasutuselevõtt Läänes.
MILLISED PROBLEEMID KAASNESID INIMESTE IGAPÄEVAELUS SEOSES LINNASTUMISEGA?
Kuritegevuse suurenemine, tööliste palgad olid väiksed, tööpäevad pikad, töötingimused halvad.
MILLISED PROBLEEMID TEKKISID PÕLISRAHVASTE HULGAS SEOSES ASUSTUSE LAIENEMISEGA NENDE PÕLISTELE ELUPAIKADELE?
Nad ajati ära oma põlismaadelt, ning paigutati reservaatidesse. Nende maad hakati kasutama karjakasvatuseks ja põlluharimiseks. Põlisrahvad ei olnud päri uusasukate kolimisega nende põlismaadele kuhu inimesed rajasid rantšosid. Tekkis põliselanike ja uusasukate vaheline vastasseis.
Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta #1 Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta #2 Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta #3 Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta #4 Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nurkk Õppematerjali autor
Ajaloo kontrolltöö ptk 29-30. Küsimused vastused.

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA
10
odt

Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA

ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning juht. 9.Millist ro

Ajalugu
Uusaja ajalugu
5
odt

Uusaja ajalugu

Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev.Põhja-Saksa

Ajalugu
Ajalugu mõisted 8-klass ptk 29-32
1
odt

Ajalugu mõisted 8. klass ptk 29-32

Sest taheti orjust kaotada, mässajad pommitasid sadamat ja riik osutas vastupanu, kaotati orjus. Sest neil oli hea geograafiline asend Massiline hulkumine, vargused ja röövimised. Sest ei olnud enam väike firmasi, sest need ühinesid suurtega ja need omakorda veel suurematega ning tekkisid monopolid Ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. Sest võeti kasutusel kõik maailmas avastatud tehnilised uuendused Olmetingimuste halvenemine. Neid taheti teise kohta viia, aga nad ei olnud nõus selleha ning tekkisid uued sõjad.

Ajalugu
Ajaloo kordamine
7
doc

Ajaloo kordamine

Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond ­ tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine Proletriaat ­ palgatöölised Urbaniseerumine ­ linnastumine Kodanlus ­ ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism ­ Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine ­ talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu Füüsika

Ajalugu
Inglismaa-USA-Venemaa ja Eesti rahvuslik ärkamine
3
doc

Inglismaa, USA, Venemaa ja Eesti rahvuslik ärkamine

Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. B

Ajalugu
Saksamaa-Prantsusmaa-Inglismaa-Ameerika Ühendriigid
4
doc

Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Ameerika Ühendriigid

SAKSAMAA, PRANTSUSMAA, INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus ,,Saabuval sajandil on Saks

Ajalugu
Tööstuslik pööre Euroopas
8
docx

Tööstuslik pööre Euroopas

olnud, ei mingeid rikkaid ega vaeseid. 10) Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest? See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga kõik ära võtta ning kehtestada töölisklassi diktatuur. 29. Saksamaa Wilhelm I ­ 1861. aastal võimule saanud Saksamaa kuningas Otto von Bismarck ­ 1862. aastal võimule saanud Preisimaa valitsusjuht, kelle kohta on öeldud ka Raudne Kantsler. 1871.aasta ­ Saksamaa väljakuulutamine Versaille lossis. Wilhelm II ­ 1888.aastal võimule pääsenud viimane Saksa keiser, kelle eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks riigiks. 1) Mida tähendas ,,uus ajastu Preisimaal"? Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad. 2) Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada?

Ajalugu
Uusaeg II
64
doc

Uusaeg II

inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus Prantsuse revolutsiooni põhjused:

Uusaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun