Liigi teke kõikidel organismidel ühesugusel viisil. Ristumisbarjääri väljakujunemine ei eelda alati ruumilist eraldatust lähteliigist. Uus liik võib tekkida kromosoomimuutuste tagajärjel. Kaks viimast lauset puudutavad ainult taimi. Mikro ja makroevolutsioon Liigisisesed muutuseid nimetatakse mikroevolutsiooniks. Liigist kõrgemate organismide teket ja muutusi nimetatakse makroevolutsiooniks. Seda iseloomustab kolme tüüpi muutused: organismide täiustumine, mitmekesistumine, väljasuremine. Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute keerukamate organismitüüpide teket. Divergents mitmekesistumine. Uute organismitüüpide teke erinevate elupaikade olemasolu tõttu. Kovergents erinevat päritolu organismide sarnastumine elupaiga ja tingimuste tõttu. Maad asustanud liikidest on üle 90% välja surnud. Väljasuremine nagu ka uute liikide teke sõltub kahesugustest teguritest: elutingimused ja organismide endi omadused. Pidevalt
Samamaine e sümpatrilineliigiteke: liigendunul levilal (mets ja niit). Makroevolutsioon: liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. 3-2.5 a tagasi eristus algsetest eluvormidest bakterid, ahred, eukarüoodid - riigid ja hõimkonnad. Viimane loomahõimkond sammalloomad 480, taimehõimkond õistaimed 100 mln a tagasi. Liigiline mitmekesistumine e divergents: vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Makroevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erinevate tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon: lühikese aja jooksul pannakse alus mitmele uuele liigile mitmekesiste
(kainosoikum) põhjapoolkeral Neogeen (23) Merede taandumine, Inimlaste ilmumine mäestike teke, kliima jahenemine Paleogeen (65) Mäestike teke, merede Õistaimede levimine Pärisimetajate, lindude, pealetung, pehme kliima ja mitmekesistumine luukalade ja putukate levimine ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu (146) Mäestike teke Õistaimede ilmumine Esimesed emakooksed (mesosoikum) ja kiire areng imetajad, hiidroomajate
Seda väljasuremist on seostatud meteoriidikatastroofiga, mille jäljeks on Chicxulubi kraater Mehhiko lahes. Väljasuremised üldiselt võivad kiirendada evolutsiooni Maal, sest vana grupi kadumine annab võimaluse uue grupi arenguks. Näiteks pärast Kriidi ajastu dinosauruste väljasuremist algas imetajate kiire evolutsioon. Väljasuremise tagajärjel toimub ka liigiline mitmekesistumine. 11.Kuidas põhjendada, et igale väljasuremisele järgneb kiire uute liikide ja teiste süstemaatiliste üksuste kujunemine. Kui ühe liigi esindajad välja surevad, saavad võimaluse teise liigi esindajad. Mõned loomarühmad on pidanud ka kohastuma eluks teistes tingimustes. Näiteks vaalalised ja loivalised kohastusid Uusaegkonnas eluks veekeskkonnas. 12.Koosta geoloogiline kell, kus aeg (12h) oleks jagatud tinglikult viimase 3,5 miljardi aasta peale. Kanna
Ajastu geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim):aegkond jaotatakse ajastuteks.
Bioloogiline evolutsioon bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni
tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest.
Eoon (
Valdkonna institutsioonid ja rahastamine Pikemad teemad: 1. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali ülesandeid. Kultuurkapitali ülesanded on toetada kunstide ja spordi edendamist, loomingulisi ühendusi, kultuuri ja spordi teadusuuringuid. Soodustada kunstide, rahvakultuuri ning keahakultuuri ja spordi arengut. Toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi. Toetada andekate kunstnike ja sportlaste arengut ja võimaldada nende enesetäiendust. Toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist. Toetada tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. 2. Kirjeldage Kultuurkapitalilt toetuse taotlemise protsessi. Tuleks välja mõelda MIKS, KELLELE ja MIDA teha. Lähtuvalt sellest oleneb, millisest sihtkapitalist või ekspertgrupist toetust küsida. Tuleb vaadata, kas sündmus vastab nõutud tingimustele ja kas kuupäevad klapivad. Oluline, et poleks aruandevõlgnevusi. Luua KULKA e-konto avalduse esi...
mutatsioonid geenitriiv looduslik valik geograafiline isolatsioon Liigi püsimajäämise eeldused: arvukuse tõus leviala laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, võib viia uute liikide tekkeni Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (nt. perekong, selts, klass) Makroevoltusioon: Progress ehk täiustumine, regress ehk mandumine Divergents ehk mitmekesistumine paljusus: · Eukarüoodid seenteks, taimedeks loomadeks · Õistaimed korv-, huul- ,liblikõielisteks · Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal Konvergents ehk sarnastumine - nt. vaalal ja kalal voolujooneline keha Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · Aluseks on muutused pärilikus infos · Mitmekesistumine Erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
seksuaalkäitumine(häälitsused, mängud) biokeemiline tegur- sugurakkude biokeemiline sobimatus pärast ristumist viljatu- muulad Liigiteke- geograafilises isolatsioonis erimaise liigitekke tegurid- geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valiku Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke. Erinevate organismitüüpide tekke, ja nende pikaajaline evolutsioneerimine Markoevolutsioon 3 protsessi: organismi mitmekesistumine täiendumine väljasuremine Mitmekesistumine-kohastumine Divergents- vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest erinevamaks liigiks(liigiline mitmekesistumine) adaptiivne radiaktsioon-ühest liigist kiiresti mitme uue liigi arenemine, uues elupaigas. Konvergents- eri päritolu organismide sarnastumist kohastumusel ühesuguste tingimustega delfiin
Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt
Arvan, et selle põhjuseks võib olla tööturu ümberkorraldumine ja ebakindlus: töö asub paljudel kodust eemal; normide, väärtuste selgepiirilisuse kadumine; rohkem usaldamatust, sallimatust, ebakindlust suhetes ja ühiskonnas üldiselt; üha enam pannakse rõhku isiklikule edule ja konkurentsis püsimisele (karjäär); sotsiaalne jagunemine hariduse, sotsiaalmajandusliku staatuse alusel: ebavõrdsus ja selle edasikandmise risk põlvkonnalt põlvkonnale; kooseluvormide mitmekesistumine – selliste negatiivsete põhjustega kasvavadki üha enam vabaabielud. Lugesin Õhtulehest, et enim kardavad abielluda mehed ja sotsiaalpsühholoogid toovad põhjusena välja hirmu vastutuse ees, sest mees vajab alateadlikult suuremat suhtlus- ja seksuaalvabadust, mis on minu jaoks aga üpriski jabur põhjendus. Vabaabielus olla tähendab mitte täielikult pühendada end teisele poolele: usaldus ei ole sada protsenti täiuslik ja
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus geno...
Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid. On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised? Väidetavalt on tsüanobakterid Maal elanud juba ligi 3,5 miljardit aastat, olles seega ühed vanimad elusorganismid, kellest on jälgi leitud 3
Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus".Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Kaarnakivi". Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega 10. 1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused; kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika; temaatiline avardumine; stiili-zanri mitmekesistumine. 11. Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) - Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt). Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga
hambakesed, mis kuulusid nn konodondiloomale, ühed varaseimad selgroogsed. Ilmusid Kambriumi lõpus ja surid välja Triia lõpus. 5. Milline oli liigitekke dünaamika Ordoviitsiumis? Kas tekkis juurde ka mõni suurem rühm? Ajastu teisel poolel toimus suur liigiteke, aga päris lõpus toimus järsk väljasuremine seoses jäätumisega. Ordoviitsiumi teises pooles, enne järsku väljasuremissündmust, oli üsna pikalt sobivaid tingimusi merefaunade mitmekesistumiseks. Toimus just merefauna mitmekesistumine arvukalt mereselgrootuid (karpvähilised ja sammalloomad), arenesid edasi vetikad, tekkisid samblad, ainuraksed eukarüoodid (kiirelised); kihtpoorsed (tänap. korallkäsnad); käsnad, korallid, kitiinikud (kellukakujulised organismid), kõhtjalgsed, karbid, käsijalgsed, konodondid, nautiloidid. 6. Kirjelda üldistatult kalade evolutsiooni põhilisi sündmusi Paleosoikumis, iseäranis aga sündmusi ca 400 Mat, varases Devonis.
omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised. c) Hübriidide väljasuremine Esimese põlvkonna hübriidid viljastuvad kuid järgmised põlvkonnad kaotavad järjest seda võimet (muul). MAKROEVOLUTSIOON (MaE) MaE liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja areng. MaE iseloomustab: 1. organismide täiustumine lihtsamast keerukamaks. 2. mitmekesistumine algtüübid lahknevad uuteks liikideks. 3. väljasuremine - ~90% Maal elanud liikidest on väljasurnud (keskkonna mõjud + organismi omadused) *Evolutsioonilist mitmekesistumist nim divergentsiks. N: õistaimede erinevad liigid *Erineva päritoluga organismide sarnastumist tänu samasugustele elutingimustele nim konvergentsiks. N: vaal- imetajate omadused aga kala keha. MaE muutused: 4. Saavad alguse isendi geneetilisest muutumisest. 5
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr- gu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu
,,Lendav maailm" ,,Semud" ,, Sinine liblikas" ,,Sellid" 10.1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: · kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused · lasteraamatute arv 4x · emakeeles kättesaadavaks maailma lastekirjanduse paremik · raamatute välimuses saavutati kõrge tase 30ndate lõpuks · kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika · temaatiline avardumine · stiili-zanri mitmekesistumine · kujunes välja lasteraamatute ealine ja sooline diferentseeritus (Truupõld T, Parijõgi P) · lastekirjanduse teooria ja ajaloo uurimine (Jüri Parijõgi eesti lastekirjanduse teooria rajaja) · lastekirjanduse arvestatav kunstinähtus ning rahvuskirjanduse hinnatav osa. 11.Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus
Pilet 20 1.Mikro- ja makroevolutsioonilised progressid. Progress. Divergents. Konvergents. Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismtüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni käigus toimuvad muutused liigi sees. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi progresse: organismide mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. *Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess. Sellist vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nim. liigiliseks mitmekesistumiseks ehk divergentsiks. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine rikastab olemasolevaid või loob
See on grupp inimesi, kes üksteist armastavad ja hoiavad. Muutuvad perekonnaga seotud väärtused, süveneb minakeskne kultuur, mis eelistab individuaalseid valikuid kogukondlikele huvidele. Kui traditsionalistid on mures traditsiooniliste pereväärtuste kadumise ja perekonnapiiride hägustumise pärast, siis nendest vastaspoolel asuvad nn liberaalid, kes näevad perevormide mitmekesistumises ja pereväärtuste muundumises elu loomulikku arengut. Nad leiavad, et perevormide mitmekesistumine ja individuaalsete valikute laienemine rikastab igaühe individuaalset elu ning võimaldab tuua demokraatiat peresuhetesse. Üha olulisemaks muutub karjäär kui individuaalsete püüdluste väljendus. Näiteks ei ole abielunaise seisund naise väärtushinnangutes enam nii kõrge kui varem, aktsepteeritud on üksiku karjäärinaise staatus. Perekond on majandusüksusest saamas majandusliku koostöö üksuseks, kus pere täisealised
Strateegiline juhtimine: Strateegiate hierarhia: 1. Omanikkonna strateegia 2. Üldstrateegia ehk organisatsiooniline strateegia 3. Äristrateegia ehk konkurentsi strateegia 4. Operatiivstrateegia ehk funktsionaalne ÜLDINE: STRATEEGILISE ANALÜÜSI ÜLDMUDEL: 1. KESKKONNASEIRE a. Väliskeskkond võimalused, ohud i. Looduskeskkond ii. Sotsiaalne keskkond iii. Task environment b. Sisekeskkonna analüüs tugevused, nõrkused i. Struktuur ii. Kultuur iii. Ressursid 2. STRATEEGIA FORMULEERIMINE (SÕNASTAMINE) a. Missioon b. Eesmärgid c. Strateegiad d. Poliitikad 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE a. Programs, tegevused, mis on vajalikud plaanide täitmiseks b. Eelarved c. Procedures tööde tegemiseks 4. HINDAMINE JA KONTROLL a. Performance ...
liikidest säilivad ka täiseas. EVOLUTSIOONI SUUNAVAD TEGURID mutatsioonid. looduslik valik. geneetiline triiv. Geenivool. päriliku materjali rekombineerumine INIMESE RUDIMENDID: kolmas silmalaug, kõrvalihased, Darwini köbruke, keha osaline karvkate, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased, umbsoole ussripik, õndraluu. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI SARNASUSED: toimuvad samad protsessid (loodulik valik), aluseks geneetiline muutlikkus, mõlemais on mitmekesistumine, muutuste kohastumuslik iseloom. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI ERINEVUSED: mikroevolutsioon toimub palju kiiremini kui makro; mikros toimub uute alleelide teke tänu mutatsioonidele, makros läbi uute geenide tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise. LIIGI TEKE: Liigi tekkimise peamine protsess on erimaine liigiteke: populatsioon või osa sellest sattub geograafilisse isolatsiooni.
säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus Servaefekt- ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik, sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir, rohi, põõsad jne aga toituvad ikka põllul Väljasuremisvõlg- liikide hulk, mis juba toimunud inimuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja suren, ei arvesta juhuslikke välja suremisi. Väljasuremiskünnis- poulatsiooni, liigi või metapopi arvukus, peale mida
ANALOOGILISED ELUNDID- elundid, millel on sama funktsioon, kuid erinev ehitus. Nt: inimese silmad ja lülijalgse silmad. BINAARNE NOMENKLATUUR- Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasuttav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet. DIVERGENTS- ehk organismide mitmekesistumine. Erinevate keskkonnatingimuste mõjul toimub ühe algtüübi lahknemine teisteks tüüpideks. Nt: eukrüootide lahknemine seenteks, taimedeks ja loomadeks. KONVERGENTS- eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. EVOLUTSIOONILINE PROGRESS- evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. EVOLUTSIOONILINE REGRESS- eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine
Hinnatakse kolonialismi mõju asumaadele ning ameerikaliku demokraatiamudeli eksportimist kolmandasse maailma (modernisatsioon). Ühtlasi öeldakse lahti minevikupärandist ja vanadest traditsioonidest. Georg Simmel uuris selle moodsa maailma arengukeskkonda, raamistikku ja väärtusi. Rahavõimu ja metropolide kasv surub peale modernse elustiili: kainus, punktuaalsus, ratsionaalsus, pidev kalkuleerimine. Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine. Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on mood (kindla grupiga samastumiseks). Palgatöö domineerib jõudeelu üle, dikteerides tegevusstiile ja põhiväärtuseid. Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks kompenseerima argirutiini. Postmodernism Nõustub modernismiga vaid ühes väärtuste suhtelisuse osas. Muus vastandub,
25.Suureks kasvanud väikeettevõtted 26.Suurust mõõdetakse käibe ja töötajate arvu järgi 27.Suurkorporatsioonidel oma sisemine kultuur 28.Ettevõtte kasvu on tinginud: a. Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine i. Laienemine sisemiste ressursside arvelt ii. Ettevõtete liitumine (ettevõtete liitumisega on saavutatud üldjuhul kiireim kasv) iii. ülevõtmine b. Mitmekesistumine ettevõte on siirdunud uutele tegevusaladele 29.Sisemine areng (horisontaalne) R&D ehk teadus- ja arendus 30.Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine. Rahvusvahelised korporatsioonid ehk miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad? 31.On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest 32.Lähedus turgudele ja vastavale infole 33.Osalemine kohalikus ärikliimas 34.Võib-olla ressurssidele lähemal 35.Sobiva tööjõu olemasolu 36
meioosi käigus. Allopolüploidid - tekivad kahe erineva kromosoomistikuga sugulasliigi hübridiseerumisel. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis · krüptilised liigid evolutsiooni käigus tekkinud uus liik, mis on ökoloogiliselt ning välimuselt sarnane oma eellase ja lähisugulastega, aga asustab hoopis teist paika. · adaptiivne radiatsioon ehk mitmekesistumine uute nisside hõivamine pärast suuremat väljasuremist või uue piirkonna asustamist. Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. · Globaalne väljasuremine takson lakkab olemast · Lokaalne väljasuremine taksoni areaal kahaneb · Väljasuremise eelfaas on haruldus. Refuugiumid. · Pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonnatingimuste karmistumise tõttu.
o 1988-1995 Taluseadus Omandireform Maareform Põllumajandusreform Seniste turgude kadumine Seniste toetuste kadumine Vabakaubandus Välisinvesteeringud Esimesed maaelu- ja põllumajandustoetused o 1996-2001 Subsideeritud import Põllumajandustoetuste mitmekesistumine ja suurenemine Imporditollid ja -litsentsid Toidu kvaliteedi kontroll o 2002-2008 ELiga liitumise ettevalmistamine SAPARD programm ELiga liitumine Ühise põllumajanduspoliitika rakendumine ELi ühisturu avanemine o 2008-... ,,Toidukriis" Krediidivõimaluste halvenemine Majanduskriis
lõhestav 3 Tulemused: Kohastumine kindlatele keskkonnatingimustele: (a)Kaitse (b) Hoiatus: mimikri Pole absoluutne Preadaptatsioonid Liikide teke geograafiline isolatsioon bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus) väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv) isendite küllaldane paljunemine Suured muutused: makroevolutsioon - progress: nurga taga (preadaptatsioonid) - mitmekesistumine: kohastumine (= lihvimine) - väljasuremine: liik, kooslus Evolutsioonipuu 1 Üldbioloogia. 1.-2.
individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes varasemate põlvkondadega. A põhjuseks on elanikkonna ulatuslikust migratsioonist põhjustatud genofondi mitmekesistumine, toitumistingimuste ja meditsiinilise teeninduse paranemine. 6. Akseleratsiooniga kaasnevad tervisehäired:1. luukoe resistentsuse (vastupanu) langus 2. südameveresoonkonna disproportsioonid 3. kõrgenenud allergilisus 4.närvisüsteemi ülitundlikkus 7. Keh. arengu retardatsioon. Kehalise arengu pidurdumine. Ühevan. lapsed ja noorukid on erineva pikkusega ja kehakaaluga, kusjuures osadel ilmneb selge mahajäämus oma vanusegrupile iseloomulikest keskmistest näitajatest. 8
Mõisted: Elurikkus, seda ohustavad tegurid, elurikkuse tähtsus: Looduskaitse - hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahul...
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
§ Eristatakse 3 tüüpi makroevolutsioonilisi muutusi: Evolutsiooniline täiustumine ehk progress- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teket, näiteks lindude teke, imetajate teke, inimese teke. Uus täiuslikum organismitüüp võimaldas paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonna mõjudest. Inimene on kõige ulatuslikuma levikuga ja keskkonnast sõltumatum liik maailmas. Mitmekesistumine ehk divergents- kaasnes erinevate elupaikade asustamisega uute organismitüüpide mitmekesistumine ehk divergents, näiteks imetajate mitmekesisus, õistaimede mitmekesisus. Eriseuguste tingimustega kohastumisel lahknesid algtüübid uuteks liikideks. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi arenemisvõimelisusest. Kõrvuti divergentsiga toimus konvergents. Konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes
2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32.Tooge välja kolm tegevusvaldkonda, milles teie kodukool saaks kaasa aidata strateegia Säästev Eesti 21 rakendamisele. Põhjendage oma valikut! 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Õpik lk. 51 1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni vormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. 2. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3. Milles seisneb Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt kujunenud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4
Ettevõtete kasv ja rahvusvahelistumine. · Suureks kasvanud väikeettevõtted · Suurust mõõdetakse käibe ja töötajate arvu järgi · Suurkorporatsioonidel oma sisemine kultuur · Ettevõtte kasvu on tinginud: o Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine Laienemine sisemiste ressursside arvelt Ettevõtete liitumine (ettevõtete liitumisega on saavutatud üldjuhul kiireim kasv) ülevõtmine o Mitmekesistumine ettevõte on siirdunud uutele tegevusaladele · Sisemine areng (horisontaalne) R&D ehk teadus- ja arendus · Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine. Rahvusvahelised korporatsioonid ehk miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad? · On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest · Lähedus turgudele ja vastavale infole · Osalemine kohalikus ärikliimas · Võib-olla ressurssidele lähemal · Sobiva tööjõu olemasolu
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus Kodutöö Õppejõud: TALLINN 2011 1 Sissejuhatus 1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus 3 2. Ajalugu 3 3. WTO tegutsemispõhimõtted 5 4. WTO funktsioonid 5 5. WTO eesmärgid 6 6. Eesti ja WTO 7 7. WTO ja Venemaa 8 8. Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded 10 9. Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile 10 10. WTO tähtsus Eestile 11 ...
Lõhestav valik. Erimaise liigitekke teguriteks on popultasioonide geograafiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumuste ökoloogiliste tingimustega. Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10. Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11
· Suureks kasvanud väikeettevõtted · Suurust mõõdetakse käibe ja töötajate arvu järgi · Suurkorporatsioonidel oma sisemine kultuur · Ettevõtte kasvu on tinginud: - Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine - Laienemine sisemiste ressursside arvelt - Ettevõtete liitumine (ettevõtete liitumisega on saavutatud üldjuhul kiireim kasv) - Ülevõtmine - Mitmekesistumine ettevõte on siirdunud uutele tegevusaladele - Sisemine areng (horisontaalne) R&D ehk teadus- ja arendus - Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine. Rahvusvahelised korporatsioonid ehk miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad? · On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest · Lähedus turgudele ja vastavale infole · Osalemine kohalikus ärikliimas
piibli linn jne. Kaitsemüürid- näitavad et tegemist oli sõjaka piirkonnaga Modelleeritud inimkolbad, portreelised näod, arvatavasti esivanemate kultusega seotud. Aitab surnutel teispoolsuses edasi elada.(esimesed portreeskulptuurid?) Matmisviis: surnutele pandi kaasa varemate surnute modelleeritud kolbad, eriti laste haudades Kellpeekrite kultuuri keraamika geomeetriline ornament. Kultuurid hakkavad eristuma keraamika kujundamise järgi (Naise iidol-anum, Vidra, Rumeenia) Materialide mitmekesistumine (Karu, merevaik, Taani) Megaliitehitised Euroopas Neoliitikum ja pronksiaeg Malta nroliitilised templid u 5200-2300 e.Kr (Mnajdra) Hagar Qim Ovaalsed teineteisele järgnevad struktuurid, pühapaigad ja templid, astronoomilised struktuurid, on arvestatud päikese ja kuu sisse paistmisega. Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm
Majandusliku keskkonna tegur: Oht: Suur tõenäosus varavastaste kuritegude Tööpuuduse suurenemine kasvuks jm pettusteks Sotsiaalse keskkonna tegur: Oht: Vähendab noorte arvu, kes tulevikus Negatiivne iive politseisse tööle asuksid Elanikkonna rahvusliku koosseisu Võimalus: Suuremad võimalused töötajate mitmekesistumine värbamisel ja valikul Tehnoloogilise keskkonna tegur: Oht: uued tehnoloogilised riskid, sh Suurenev e-riigistumine identiteedivargused jms 3D-tehnoloogia laialdane levik Võimalus: Politseitöö efektiivsemaks muutumine (nt kuriteopaikade digitaliseerimine)
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla...
_ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum. taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused. Ökosüsteemi toodang
saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg)
vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis täheldati eriti rohket uute organismirühmade (taksonite) ilmumist Kambriumi keskel (perekondade koguarv ületas 500) ja Ordoviitsiumis (perekondi üle 1500) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). 2.1 Kambrium Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium on oma nime saanud Walesi muistse nime Cambria järgi (I. Arold, 1987). Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile
maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas. Aadu Hindi epopöa "Tuuline rand". Ühe suguvõsa saaga ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa panoraamromaan, teised edendataks süvapsühhologiliseks kujunemisromaaniks ning sedamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. 28. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Eluhoiakute mitmekesistumine ja kultuurisuhete keerukamaks muutumine. Kultuurialade sünkretiseerumine. Poliitiline järelvalve loobub sekkumast. Sotsialistlikust sotsiaalsesse realismi. Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. Juhan Smuul (!922 1971) 1946 Karm noorus 1948 Järvesuu poiste brigaad 1949 Poeem Stalinile 1955 Kirjad Sõgedate külast 13
preadaptatsioonid). Mikroevolutsiooni e. liikide tekke eelduseks muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon, ristumisbarjäär, rajapopulatsioon ehk geenitriiv, isendite küllaldane paljunemine, evolutsioonilised muutused). Makroevolutsioon (progress, kohastumine, väljasuremine). Progress täiustumine. Konvergents sarnastumine. Divergents mitmekesistumine (eukarüoodid taimedeks, seenteks jne). Süstemaatika tegeleb taimede kirjeldamise ja rühmitamisega vastavalt evolutsioonilise järjekorraga. Taksonid: liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik-domeen (eukarüoodid, bakterid, arhed)-elu Liik - isendid , kes suudavad anda järglasi, kes on ka paljunemisvõimelised (probleem on nendes, kes ei paljunegi suguliselt juba algselt nt. bakterid, või on see võime kadunud nt.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
