Bioloogia- Evolutsioon, elu teke ja areng Maal. (0)

Q: Millist ajavahemikku pakutakse võimalikuks elu tekkeks Maal millised faktid sellele viitavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia- Evolutsioon, elu teke ja areng Maal.

Q: Mil viisil see tõenäoliselt toimus?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia- Evolutsioon, elu teke ja areng Maal.

Q: Millised faktid sellele viitavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia- Evolutsioon, elu teke ja areng Maal.

Q: Milles seisneb Kambriumi plahvatuse idee mis siis juhtus ja kuidas seda põhjendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia- Evolutsioon, elu teke ja areng Maal.

Q: Millises ajavahemikus hakkas elu liikuma veekeskkonnast maismaale ja mis võis olla selle põhjuseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia- Evolutsioon, elu teke ja areng Maal.

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

3 KEHV

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Millist ajavahemikku pakutakse võimalikuks elu tekkeks Maal millised faktid sellele viitavad?
Mil viisil see tõenäoliselt toimus?
Millised faktid sellele viitavad?
Milles seisneb Kambriumi plahvatuse idee mis siis juhtus ja kuidas seda põhjendada?
Millises ajavahemikus hakkas elu liikuma veekeskkonnast maismaale ja mis võis olla selle põhjuseks?

Rühmatöö töö – ELU TEKE JA ARENG MAAL

Elu tekke algusest on enamlevinud kolm erinevat nö. „Elu hälli teooriat“, mille poolest need „hällid“ üksteisest erinevad? (nt. võrdlev tabel)
Soe lomp
Kuum katlake
Jääkamber
Alusepanija
Charles Darwin
Saksa tedlane Günter Wächtershäuser
Miller koos Matthew Levy´ga
Temperatuur, millel tekkis elu
80-110 kraadi C
150-250 kraadi C
0-27 kraadi C
Põhimõte
Molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes, toimus orgaaniliste molekulide kontsentreerumine→ reaktsioonid.
Seega elu sai tekkida 80-110 kraadises vees, mis sisaldas biopolümeere.
Vees lahustunud anorgaaniliste CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi FrS2 pinnal.
Selline temperatuur valitseb ookeani põhjas asuvate kuumaallikate piirkonnas.
Elu tekkis madalal temperatuuril, sest DNA, RNA nukleotiidid ei ole kõrgemal temperatuuril püsivad, et saaks tekkida nende küllaldane kontsentratsioon. A,U,G,C,T püsivad ainult temperatuuril alla 0 ja esimesed biomolekulid olid püsivad, et säiliks tasakaal sünteesi ja lagunemise vahel.Ei välistata kõrgemat temperatuuri ja selle kõikumise rolli elus.
Seega elu sai tekkida soojas tiigis , milles on külm jääpall.

Milliste molekulide kujunemine oli vajalik autoreproduktsioonivõime kujunemiseks. Milline roll on selles protsessis ribosüümidel ja nn. „RNA maailmal“?
Autoproduktsioonivõime(endasarnaste taastekkimine) kujunemiseks oli vajalik geneetilist infokandjat- DNA ja selle reliseerijaid valke, kus DNA-lt valkudele on info vahendajaks RNA molekulid.
Avastati eukarüootsetest rakkudest katalüütiliste omadusetega RNA→ribosüüm. Evolutsiooni käigus võis neis molekulides tekkida võime sünteesida polüeptiide, milles osadel võisid olla paremad katalüütilised omadused, tõeliste rakkude(elussüsteemide) tekkeks oli vaja moodustada membraan , algul oli see lihtne, lipiidne kile, hiljem täienes rakus sünteesitud valkudega, eksisteerisid hübriides RNA-DNA molekulid ja DNAahel sünteesiti RNA järgi.
RNA-maailma peetakse DNA-põhilisele elule eelnevaks, mis lahendas osa tekkinud probleemid, kuid mitte kõik:
Ei olnud saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi.
Ei ole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, tänu millele kandub info nukleiinhappelt valgule.

Nimeta kolm probleemi bioloogilise evolutsiooni juures, mis võivad takistada skeptikutel kaasajal terviklikult isetärkamise ideed „ uskuda “.
1)Leiduvad tõestused bioloogilisele evolutsioonile. nt fossiilide järgi on näha, et kunagi varem elanud loomad on erinevad praegu elavatest
2)Inimestel kolmas silmalaug, kõrvalihased, silmhambad, mille järgi saab vaadelda, et inimene on arenenud selliseks , mitte olnud algusest peale selline nagu praegu.
3)Inimestel ja loomadel on ühised jooned- loodamdel on saba väljaarenenud, kuid inimesel on sellest jäänud sabakont , sarnasusi saab leida loomade ja inimeste jäsemetest, kael (kaelkirjakul on sama palju kaelalülisid,kui inimesel, lihtsalt esimesel juhul on kael pikem, sest peab kõrgemalt toitu võtma), looted on esimestes arengufaasides sarnased. Need kõik viitavad ühisele esivanemale ja evolutsioonile.

Millist ajavahemikku pakutakse võimalikuks elu tekkeks Maal, millised faktid sellele viitavad?
Tõenäoliseks elu tekkeks Maal pakutakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi:
*ligi 3,5 miljardit aastat tagasi leitud kivimitest on leitud stromatoliite(kihilisi struktuure, mis võivad olla tekkinud mikroorganismide tegevuse tagajärje või keemilisel teel)
*Vanimad elusorganismid olid anaeroobsed (ei vaja hingamiseks hapniku) heterotroofsed (toitub valmis orgnaanilisest ainest) prokarüoodid ( eeltuumne ). Põhiliselt bakterid ja arhed . *Kõige rohkem arvatakse, et vanimad mikroorganismid on 2 miljardit aastat vanad, sest selliseid jälgi on leitud kümnest kohast(tuntuim Gunflinti kihistu Ontario järve kaldal Kanadas)

Millised olid esimesed elusorganismid ja milline on nende tähtsus järgnevate organismide ja kogu elu arengu seisukohast ?
Ainuraksed tuumata organismid – bakterid ja arhed (=eeltuumsed), algselt olid need anaeroobsed heterotroofid . Nende evolutsioonis arenes fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine , mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse.

Oluline samm evolutsioonis on eukarüootse raku kujunemine. Mil viisil see tõenäoliselt toimus? (Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?)
Eukarüootse ehk päristuumse raku tekkimine toimus tõenäoliselt endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk „neelas“ alla teisi, mis sümbiondina tegutsemise järel kaotasid aegamööda iseseisva rahuelu ning jäid eksisreerima organellidena – mitokondrite ja kloroplastidena. Samuti on tuuma ja mõnede teiste organellide teket seletatud raku sisesopistumisega.
Vanim päristuumseks kivistiseks on Grypania spiralis, mida on leitud 1,9mlrd aasta vanustest kivimistest USA Michigani osariigis (NB see hinnang põhineb fossiili suurusel, seega tuleb sellesse suhtuda ettevaatlikult).

Milles seisneb Kambriumi plahvatuse idee (mis siis juhtus ) ja kuidas seda põhjendada? Kuidas see on mõjutanud loomariigi edasist arengut?
15 miljoni aasta jooksul toimus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.
Seda saab põhjendada nii: loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki „plahvatuse.“ Tuleb ka arvestada, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus võimalusi väga mitmesuguste kohastumisviisidega loomadele.
Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide (nt ainuõõnsete, usside , lülijalgsete ja keelikloomade) edasine evolutsioon .
Edasist arengut mõjutasid oluliselt väiksem väljasuremine Kambriumi ajastu lõpul ja suured väljasuremised Ordoviitsiumi-, Devoni -, Permi -, Triiase- ja Kriidi ajastu lõpul. Kambriumi ajastul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid üle 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest.

Millises ajavahemikus hakkas elu liikuma veekeskkonnast maismaale ja mis võis olla selle põhjuseks?
Devoni ajastul. Põhjuseks võis olla see, et sellele eelnenud Siluri ajastul tulid maismaale taimed (primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed), seega sai elamine maismaal võimalikuks.

Kuna ilmusid esimesed selgroogsed ja mil viisil toimus selgroogsete loomade liikumine maismaale (millised muutused keskkonnas olid vajalikud selleks, et loomad saaks liikuda maismaale ja millised muutused pidid toimuma loomadel, et maismaal elada).
Esimesed selgroogsed ilmusid Devoni ajastul, esimene teadaolev selgroogne oli kahepaikne . Selleks, et loomad saaksid liikuda maismaale, oli vajalik, et atmosfääris oleks rohkem hapnikku. Kuna Siluris hakkasid tekkima maismaataimestik ning Devoni ajastul sai alguse Maa massiline asutamine maismaataimestikuga, siis tänu taimede fotosünteesile atmosfääri koostis muutus-kasvas hapniku sisaldus. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema varvasteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet.

Elu arengu jooksul on toimunud palju massilisi väljasuremisi. Nimeta kolm suuremat väljasuremist. Mis põhjustas väljasuremisi ning milliseid muutusi need Maa loomastikus (taimestikus) põhjustasid (põhjused – kolm erinevat, muutused üldiselt)?
1) Ordoviitsiumi väljasuremine on suuruselt teine väljasuremine Maa ajaloos hävinud sugukondade osakaalu poolest. Väljasuremise käigus hävine rohkem kui 60% meres esinenud selgrootutest . Selle väljasuremise põhjuseks peetakse hiidmandri Godwana liikumist lõunapoolusele, millega kaasnes globaalne jahenemine, mandrijäätumine ja maailmamere veetaseme alanemine. Alanenud veetase põhjustas elupaikade hävinemist rannikualadel.
2) Maa ajaloo suurim väljasuremine toimus Permi ajastu lõpul. Hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Välja surid Vanaaegkonnale tüüpilised trilobiidid ning suurem osa käsijalgsete perekondi. Seda väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat.
3) Kriidi ajastu lõpul toimunud suures väljasuremises hävisid dinosaurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda väljasuremist on seostatud meteoriidikatastroofiga, mille jäljeks on Chicxulubi kraater Mehhiko lahes.
Väljasuremised üldiselt võivad kiirendada evolutsiooni Maal, sest vana grupi kadumine annab võimaluse uue grupi arenguks. Näiteks pärast Kriidi ajastu dinosauruste väljasuremist algas imetajate kiire evolutsioon. Väljasuremise tagajärjel toimub ka liigiline mitmekesistumine.

Kuidas põhjendada, et igale väljasuremisele järgneb kiire uute liikide ja teiste süstemaatiliste üksuste kujunemine.
Kui ühe liigi esindajad välja surevad, saavad võimaluse teise liigi esindajad. Mõned loomarühmad on pidanud ka kohastuma eluks teistes tingimustes. Näiteks vaalalised ja loivalised kohastusid Uusaegkonnas eluks veekeskkonnas.

Koosta geoloogiline kell, kus aeg (12h) oleks jagatud tinglikult viimase 3,5 miljardi aasta peale. Kanna olulisemad sündmused „ kellal “ „õigele ajale“. Neid võiks olla kümmekond.
12
9 3
6
Fotosünteesivate organismide ilmumine .
Eukaürootide ilmumine
Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine
Keelikloomade kiire evolutsioon
Organismide siirdumine veest maismaale
Sammaltaimede ilmumine
Sõnajalgtaimede ilmumine
Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon
Roomajate teke
Paljasseemnetaimede teke
Imetajate ja lindude teke
Õistaimede ilmumine
Putukate mitmekesisuse kasv
Imetajate kiire evolutsioon
Maa elustik omandas tänapäevase ilme
Hominiidide lahknemine teistest primaatidest

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 107 allalaadimist

Bioloogia- Evolutsioon-elu teke ja areng Maal #1

Bioloogia- Evolutsioon-elu teke ja areng Maal #2

Bioloogia- Evolutsioon-elu teke ja areng Maal #3

Bioloogia- Evolutsioon-elu teke ja areng Maal #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eret123 Õppematerjali autor

Evolutsioon elu hälli teooriad bioloogiline evolutsioon esimesed elusolendid elu liikumine veest maalt esimesed selgroogsed- nende kohastumused eluga maismaal eukarüootse raku kujunemine Kambriumi plahvatus massilised väljasuremised.

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia: evolutsioon I osa

Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- taksoniteks. Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas). Pseudogeenid- normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis. Soe lomp Darwini teoori et elu võis tekkida iseeneslikult keemiliste protsesside taga järel mõnes soojas lombis, milles oli piisavalt ammooniumi ja fosfori sooli, ning kus toimisid valgus, kuumus ja atmosfäärielekter. Sellistes tingimustes võisid tekkinud valguühendid koonduda ja komineeruda primitiivsete eluavalduste ilmenimseni. S.Miller kuum katlake, kuumutas vee ja gaasi segu (vesiniku, metaani, ammoniaaki) ja veeaur. Gaasisegus tekitas

Bioloogia

docx

Bioloogia küsimused 51-67 lk.

LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks

Evolutsioon

doc

Evolutsiooni kujunemine.

Evolutsioon kujunemine Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatud ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisek silmas elu arengut Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kauda varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. Darwini teooria Darwin esitas teoreetilise seletuse nende muutuste paratamatu toimumise kohta. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda

Bioloogia

docx

Kordamine: evolutsioon

Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega

Bioloogia

docx

Evolutsioon, bioloogia

1.Võimalikud ELU tekke teooriad  On toimunud elu algne loomine.  Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt.  Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle

Bioloogia

docx

Evolutsioon, elu teke, ajastud, palentoloogia

· Evolutsioon on elu areng Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järguliselt keerukamate eluvormide teket. Vormid: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. · Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. Teooria: liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. · Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid palentoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Palentoloogiast tulenevad ka kõige otsesemad andmed organismivormide eksisteerimisaja, nende ajaloolise vanuse kohta. Kuidas määratakse kivististe vanust

Bioloogia

doc

Loomade areng evolutsioonis

Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade..............................................

Taime- ja loomafüsioloogia

docx

Bioloogia konspekt teemal "Evolutsioon"

Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon – keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid