Kordamine EVOLUTSIOON 2 (0)

Mis on evolutsioon , millisteks vormideks see jagatakse? Eluslooduse ajalooline areng, mille liikuma panevaks jõuks on looduslik valik.
*Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja
planeedisüsteemi arenguni
*Keemiline- aatomid ühinesid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid.
Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline
protsess.
*Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja
järk-järgult keerukamate eluvormide teket.
*Sotsiaalne- Inimühiskonna areng
2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad.
Teadlaste arvamused:
Georges Cuvier:

• Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud.
  
• Mida sügavama kihid , seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega .
  

Oli seisukohal, et varem elanud organismid on hukkunud üleilmsete katastroofide tõttu.
Babtiste de Lamarck:
" Zooloogia filosoofia" 1809

• Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus.
  
• Kõigil organismidel on kaks suundumust: 1. sisemine tund täiuslikkusele, 2. kohanedes keskkonnatingimustega tekivad organismides muutused, mis on alati otstarbekohased.
  
• Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad vähemalt osaliselt järglastele
  

Tema esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria .
Charles Darwin :
1859 "Liikide tekkimisest"

• Liigid muutuvad- peamiseks põhjuseks looduslik valik.
  
• Organismid paljunevad ja järglasi tekib rohkem kui saab ellu jääda.
  
• Need isendid, kellel on pärilikult mingeid eeliseid, jäävad ellu ja annavad paljunemisvõimelisi järglasi.
  

Esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria.
darvinism- Darwini teooria
lamarkism- keskkonnategurite toimel tekkinud muutused organismides on otstarbekad ja pärilikud
sünteetiline evolutsiooniteooria- see põhineb darvinismil, kui sinna on lisatud mendellik geneetika
Nimeta ja selgita evolutsiooni tõendeid.
Paleontoloogia - teadus välja surnud möödunud aegadel elanud organismidest.
Fossiil e kivistis - välja surnud organismide jäänused ja jäljendid
Erineva sügavusega kihtidest saadud kivistised näitavad organismide muutumist.

• Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismi tüüpide vahel
  
• Näitab liigi ajaloolist põlvnemist e fülogeneesi
  

Kivististe vanuse määramine

• suhteline vanus
  
• absoluutne vanus- kivistise tegelik vanus, määratakse radioaktiivsete elementide abil
  
• geokronoloogiline skaala- maa eri piirkondade kivistised järjestatakse vanuse järgi ja võrreldakse ja tulemus kõrvutatakse vanuse määrangutega, mis on saadud isotoopide abil
  

Võrdlusmeetodid
Feneetiline võrdlus- võrdlus fenotüüpide alusel.

võrdlev anatoomia. võrreldakse eri liikide välis ja siseehitust. Tulemusi kasutatakse organismide jaotamisel perekondadesse, sugukondadesse, seltsidesse jne. Ehitusplaanilt sarnased elundid on homoloogilised. Need näitavad sugulust.

Mandunud elundid- need on talituslikult tähtsusetud elundid, mis teiste lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad

Embrüonaalse arengu võrdlus- ka kõrgematel loomadel esinevad arengus alamatele loomadele iseloomulikud arengujärgud. N: Seljakeeliku olemasolu kõigil selgroogsetel varases lootejärgus. Lõpuspilude olemasolu maismaa selgroogsete loodetel .
Geneetiline võrdlus- aluseks molekulaargeneetilised meetodid. Kogu eluslooduses on põhimõtteliselt sarnased molekulaargeneetilised protsessid- replikatsioonid, transkriptsioon (rna süntees), translatsioon (valgu süntees). samuti on suur samasus geneetilises koodis . Kinnitavad Maa ühtset päritolu ja tõendavad elu evolutsioonilist arengut.
Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse)
Kultuurtaimede ja koduloomade aretus - oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel

Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid .
On toimunud elu algne loomine
Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena

Esimesed organismid – millal, kus, millised?
Väidetavalt on tsüanobakterid Maal elanud juba ligi 3,5 miljardit aastat, olles seega ühed vanimad elusorganismid , kellest on jälgi leitud

Koosta taimede arengurida : Ainuraksed vetikad → ....

Koosta loomade arengurida: Ainuraksed loomad → ...

Miks on populatsioon evolutsiooni seisukohalt tähtis?
mida suurem on populatsioon seda keerukamaka ning mitmekesisemaks saab muutuda evulotsioon

Mikroevolutsioon ja selle tegurid – mutagenees , geenivool , geneetiline triiv ja looduslik valik
Mikroevolutsioon. Uute liikide tekkimine looduses on evolutsiooniprotsessi kõige tähtsam etapp. Uued liigid tekivad looduses evolutsiooni liikumapanevate jõudude mõjul.
Mutagenees – tekitab uusi alleele ja vahel ka uusi geene. Kromosoomimutastioonid tekitavad
muutusi geenide paiknemises ja kordsused. See võib ühtalsi muuta geenide avaldumist ja
ühtlasi põhjustada uute geenide teket. Genoomimutatsioonide tagajärjel muutub
kromosoomide geeni ja teiste alleelide omavaheline kombineerumine.
• Geenivool – geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel
isendite migratsiooni ja ristumise teel.
• Geneetiline triiv – puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide)
sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda.
Looduslik valik-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende
geneetilsitest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna
geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur

Kirjelda stabiliseeriva, suunava ja lõhestavat valiku toimet populatsioonile
Stabiliseeriv valik- Sellele on iseloomulik liigile iseloomulike tunnuste suhteline püsivus. Kinnistuvad populatsioonile valjakujunenud tunnused ja liigile kahjulikud tunnused kaovad. toimib püsivate ökoloogiliste tegurite korral. Peetakse peamiseks valiku tüübiks.:, suunava oimub siis kui elutingimused kindlas suunas muutuvad või kui populatsioon asustab uue asuala . Järelikult saavad eelispaljunemise tavaliste tunnustega isenditest mingi tunnuse poolest erinevad isendid. N: suunava valiku toimel arenesid 1) kalauimedest maismaa selgroogsete jäsemed, 2) maismaa selgroogsete taaskohastumisel veeeluga kujunes nii kala sisalikel kui vaalalistesl voolujooneline kalakujuline keha.; lõhestavat valiku; toimib siis kui populatsiooni poolt asustatud ala jaotab elutingimustelt erinevateks piirkondadeks.N: tugev liikidevaheline konkurents .

Mis on kohastumine ? Kohastumus? Too näiteid looma- ja taimeriigist.
Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke,
kohastumused on pärilikud; n:
Siseehitus –veekudede lihaktaimede ujupõis kaladel
Välisehitus- varje -ja hoiatus värvus , mimikri
Füsioloogia-talveuni, taimemahl ,suhkrustamine
Käitumises –ränne , hoolitsus järglaste eest
Paljunemises-innaaeg
Kohastumused organismidel
Kõrbetaimed- neil on sügav juurestik , päevasel ajal on õhulõhed suletud, öösel varuvad süsihappegaasi, lihakad lehed ja varred vee varumiseks või vastupidi vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed
Linnud - eesjäsemed on kujunenud tiibadeks, toruluud on tunduvalt kergemad, kahekordne hingamine , sissehingamisel läheb õhk kopsu ja osa õhukottidesse
Imetajatel- võimalus vastsündinud organismi piimaga toita,
Inimesel- anatoomilised iseärasused, mis lubavad püsti käia,
Loomade käitumiskohastumused- ,
Varjevärvus ja varje kuju- muudab organismid keskkonna taustal märkamatuks, karvkate või sulestik muudab värvi,
Hoiatusvärvus- see annab võimalikele ohustajatele märku varjatud kaitsevahenditest,
Mimikri- sarnasus teise liigiga .

Miks on kohastumused suhtelise iseloomuga ?
Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes
tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Valgejänes

mis on geograafiline ja bioloogiline isolatsioon ning milleks on neid vaja?
Geograafiline isolatsioon- rei populatdioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline
eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. levilaid eraldavad mäed, veekogud, kaugused jne
Bioloogiline isolatsioon – ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel 
alal elavate isendite vahel. erinev paljunemise aeg erinev käitumine paaritumisel hübriidid elujõuetud või viljatud

Kirjelda liigitekke protsessi geograafilise isolatsiooni korral (erimaine e allopatriline liigiteke ).
Geograafilised barjäärid tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel (nt mäestike või saarte teke). Geograafilise barjääri ulatuslikkus ja suurus sõltuvad organismi või nt tema seemnete liikuvusest.
Allopatrilist liigiteket soodustavad mitmed tegurid, peamiselt toimub liigiteke väikestes 1eraldatud populatsioonides, seda peamiselt kolmel põhjusel:
tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid.
2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi (näiteks kinnistuvad mutatsioonid , põhjustades genotüübilist ja fenotüübilist erinevust esialgsest populatsioonist).
3. Loodusliku valiku põhjustatud evolutsioon võib väiksemas populatsioonis võtta täiesti uue suuna näiteks natuke erineva keskkonna tõttu.
Loomulikult sureb enamik selliseid populatsioone lihtsalt välja, tõenäosus, et seal areneb uus liik, on ülimalt väike. Liigitekke parimateks laboriteks on saared (näiteks Galapagos ja Hawaii saarestik).

Makroevolutsioon ja selles eristatavad protsessid.
Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav.
Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi – olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom.
Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia – teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses.

Süstemaatika põhiüksused e taksonid . Binaarne nomenklatuur . Eluslooduse riigid (viie riigi süsteemi järgi).

Koosta inimese arengurida, kirjelda igat arenguetappi lühidalt.
Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1…6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise.
      Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane – osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu.
      Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2…1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld .
      Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 – 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid – piklik näokolju, ümar kukal , ajumaht 1400 - 1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina.
      Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300000… 400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend , kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid.

Nimeta inimeste peamisi erinevusi inimahvidest.
Tunnus
Inimene
Inimahvid
Liikumisviis
püstine, kahel jalal
peamiselt neljal jalal
Luustiku iseärasused
S-kujuline selgroog , laienenud rinnakorv , laiem tagavööde, suur varvas ei vastandu ülejäänutele
selgroog ei ole S-kujuline –ühe kõverusega,  suur varvas vastandub ülejäänutele
Käe funktsioonid
haaramine , manipuleerimine, kompimine jpm.
peamiselt haaramine, liikumine
Karvkate
taandarenenud, kohatine
rikkalik, ühtlane
Peaaju
suuraju poolkerade tugev areng, ajumaht 1200-1500cm3
suuraju poolkerad vähem arenenud, ajumaht 350-500cm3
Suhtlemisvahend
artikuleeritud kõne
žestid, häälitsused
Mõtlemine
abstraktne ja konkreetne
konkreetne
Töövõime
esineb
puudub

Kas inimese evolutsioon kestab ka tänapäeval?