1. Kujuta skemaatiliselt Eesti spordi organisatsiooniline struktuur ja seosed Riiklik sektor Spordiorganisatsioonid Kultuuriministeerium EOK Haridusministeerium Kaitseministeerium Spordialaliidud, Spordiühendused Sotsiaalministeerium Maavalitsused Maakondlikud ja linnade spordiliidud Kohalikud omavalitsused Spordiklubid 2. Nimeta ja kirjelda, millised on eetilised juhised tööks lastega 1. Tuleb kohelda lapsi võrdselt vaatamata nahavärvile ja usutunnistusele 2. Tuleb arvestada nende arengutaset ja võimeid 3. Tuleb pakkuda turvalist ja tervislikku keskkonda 4. Lasta lapsel olla laps, tunda lõbu ja nautida sportimist 5. Kohelda lapsi väär...
Siirdhing ( liigub ühest kehast teise) 17.10.11 Rahvakalender Talupojakalendrist tänapäeva pärimusrühma kalendrini Rahvakalender ei ole selgelt piiritletud. Ühelt poolt on väga lihtne. Inimesed oskavad sellel teemal rääkida. Aga inimesel on ka segamini, millised on just rahvakalendri tähtpäevad millised kiriku (nt Jõulud). Rahvakalendri tähtpäevad ei olnud kindlal kuupäeval vaid pingil perioodil. Kalender on teatud tüüpi ajamöörmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavakd muudab. Lühimad on päev ja öö ning Eesti kindlasti aastaajad. Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks.Aeg oleks kui mingil distansil. Aeg liigub minevikust oleviku kaudu tulevikku Tsükliline aeg tähendab, mingi periood saab otsa ja algab uus. Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju. Päev · Keskpäev ( päike on lõunas, kõige kõrgemal)
http://crescendo.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=106&Itemid=18, (26. september 2009) Sparks, R. 2008. Sweden February 3/4, 2008. Saturday. http://richardsparks1.blogspot.com/2008/02/sweden-february-34-2008.html, (17. oktoober 2009) Tuhala = 2007. Urmas Sisask. http://www.oru.ee/index.php? lang=est&main_id=180&PHPSESSID=304b125716fe6f44da5ff490c21794f0, (26. september 2009) UST = Urmas Sisask. Teosed. http://www.emic.ee/teosed?id=53, (14. oktoober 2009) Vaus-Tamm, H. 2008. Mismoodi tähtede pealt maha kirjutada? http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=7605:mismoodi-taehtede-pealt-maha- kirjutada&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3229, (17. oktoober 2009) 17 LISA: Urmas Sisaski olulisem helilooming 1974-2009: Klaveripalad: 1974 Rondo 1974 ,,Jutuajamine Haydniga" 1975 ,,Orjalaul" 1975 ,,Kassiopeia" 1975 ,,Orion" 1976 Ansamblipala neljale käele 1977 ,,Kaljukits" 1977 ,,Skorpion"
Aga selliste õiguste nõrgaks kohaks on see, et võimatu on seletada, kuidas neid õigusi saadakse ning kas inimesed tunnetavad neid, samuti tekitab segadust see palju neid õigusi üldse olemas on. Siit järeldub see, et ka loodusseisundi puhul oleksid inimestel nii öelda kaasasündinud õigused, kuid siiski ainult sellistele õigustele tugineda ei ole võimalik ja neid ei anna piiritleda. 6 Aga mismoodi oleme jõudnud sellisesse ühiskonda kus me praegu elame? Arvatavasti loodusseisund eksisteeris kaugel inimese eelajaloos, kus inimene veetis aega ilma kõneta, ilma koduta, ilma kõneoskuseta, talle oli võõras kõik, nii sõda kui ka igasugused sidemed. Loodusseisundist tsiviilühiskonda tulemine võis olla siis, kui kasutati oma enesetäiustamise oskust, leiutades tööriistu eluvõitluseks. Rosseau toob siin välja, et see tekitas omakorda rahvaarvu kasvu
Pealegi on ju kõik kõigega kuigivõrd seotud, ühes suures sünergias, üks osa tervikust. Nõnda on ka mõlemad polaaralad olulised kogu globaalses kliimasüsteemis. See maailm on väga habras ja ilmselt kujuneb nüüdne sajand polaaralade jaoks suurte muutuste ajastuks. Õigupoolest on neid muutusi juba mõnda aega jälgitud. Mõnekümne aasta pärast võib Põhja-Jäämeri olla jäävaba. Tundub lausa uskumatuna, et avaneb ajaloos kaua ja suurte kaotuste hinnaga otsitud meretee. Seda, mismoodi mõjutab jäise maailma kadumine inimkonna tulevikku, ei oska keegi täpselt öelda. Kuid kindlasti on meil midagi kaotada, midagi meie planeedi looduse mitmekesisuse palgest -8- Kasutatud kirjandus 1. Nabamaadele pühendatud aasta, Eesti Loodus, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2193_2191.html 2. Olli, Kalle 2002. Uurimislaevaga Põhja-Jäämerel ja põhjapoolusel. Eesti Loodus 53 (4): 180185. 3
õpetaja oskus õpetatavat materjali edastada ning millised on pedagoogi võimalused enda poolt panustada selleks, et raskustes õpilasele õppimist jõukohasemaks muuta. Esimeses peatükis tutvustakse emotsionaal- ja käitumishäirete seost õpiraskustega, kombinatsioon, mis raskendab õpetajal õpilasega leida positiivset sidet ning mis seetõttu mõjutab ka tema juhtnööride efektiivsust. Teises peatükis kirjeldab, mismoodi mõjuvad õpetaja juhtnöörid emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilasele juhul, kui ta ei mõista neid. Kolmandas osas käsitletakse mitmeid strateegiaid, mille kasutamine tunnis aitab kaasata emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilasi tunnitöösse ning parandada õpetaja ja õpilase vahelist suhet. Käitumisprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos Paljudel emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastel on samal ajal ka õpiraskused:
3. Eneseausus- keegi ei õpi hästi, kui ta on tehtud õnnetuks 4. Sõltumatus, millega kaasneb vastutus 5. Õpitava planeerimine 6. Panna õppija mõtlema 7. Hindamine 8. Õpetaja entusiasm ja loov hullus 9. Klassi optimistlik ja salliv õhkkond Hea õppimine on õpetaja ja õppija ühise tegevuse viit. 10.loeng KOOL ,,Ükskõik kuhu maailmas lähed, kooliks ehitatud maja tunned alati ära" Antikaine, Rinne ja Sainen- mis on koool, mismoodi toimub Kool peegeledab ühiskondlike töö tegemise viise. Kool kui indrustriaal ettevõte. Kooli funtsioonidest: · Õpetajate ja õpilaste tegevust suunavad töömaailma nõudmised: palgatööl põhinev suurtootmine vajab kannatlikke uisnaid distsiplineeritud kuulekaid instruktsioone järgivaid inimesi · Kooli abil loodetakse säilitada ühiskonnas stabiilsus ning valitseda tulevikku
) Tere õhtust. (Laurale) Nagu teisest LAURA: Saad aru – kõht on tühi. Väga tühi. toast. Halloo. Tervist. Väga hästi kostab. Ma ROLAND: Mul on ka kõht tühi. räägin mobiili pealt ... See on niimoodi, et OSVALD: Mul on vist ka tühi. hakkate linnast läänemaanteed mööda välja ROLAND: Siis tellime. sõitma ja peale neljandat silda keerate saja OSVALD: Mismoodi? meetri pärast tupiku märgi alt vasakule. LAURA: Kus see kuradi nuga on? Panite Teate tupiku märki? Me jääme siis ootama. silma alt ära? Täname juba ette. Olge ettevaatlikud, teed on OSVALD: Viskasin jõkke. libedad. Head aega... Uh! Võttis päris LAURA: Väga hea. Rohkem suurepäraseid higiseks. Toovad ära. tapariistu ei ole?
OSVALD: On väga hullusti või? LAURA: (pahaselt) Jah, väga hullusti. OSVALD: Äkki oleks vaja kiirabi või midagi. Ma saaksin tellida. LAURA: Telli parem pizza. OSVALD: Mis mõttes? LAURA: Pizza mõttes. OSVALD: Kuidas pizzat? LAURA: Saad aru - kõht on tühi. Väga tühi. ROLAND: Mul on ka kõht tühi. OSVALD: Mul on vist ka tühi. 35 36 ROLAND: Siis tellime. OSVALD: Mismoodi? LAURA: Kus see kuradi nuga on? Panite ära silma alt? OSVALD: Viskasin jõkke. LAURA: Väga hea. Rohkem suurepäraseid tapariistu ei ole. OSVALD: Ei. Sidet on veel. Ja plaastrit. ROLAND: Kus su mobiil on? OSVALD: Minu mobiiltelefon või? Oota, kohe näitan. (Võtab sahtlist riideräbala seest) Maru raske. (Laurale.) Tahad ka katsuda? ROLAND: Laetud on või? OSVALD: Kõik on nagu peab. Helistasin eile gaasiavariisse. (Paus.) Küsisin kas loomaaed kuuleb? ROLAND: Anna siia.
Üksnes pintsli ja musta (mõnikord ka halli, pruuni või kirju) tusi abil valgele paberile loodavad kujutised tekitavad oma joonterägastikuga tumedamaid ja heledamaid laike. Seetõttu ei ole kirjalehe kompositsiooni seisukohalt sugugi mitte vähetähtis teksti sisu ehk siis keerukate ja lihtsamate hiina märkide vaheldumise rütm, mis tekitavad erineva tihedusega pindu. Samuti on jaapani kirjasüsteemide (hiina märkide ja tähestike) kombineerimisel suur osa selles, mismoodi tulevane teos välja nägema hakkab. Ikebana Ikebana (ill 7) on otsetõlkes "elava materjali seadmine vees" ja taimekunsti vormina on ta täiesti erinev Lääne-stiilist. Lääne-stiil loob lillekaunistusi, kasutades lilli nende värviefekti pärast samal viisil kui maalija kasutab pintslit ja paletti. Aga ikebana loob lineaarseid lilleseadeid vastavalt kindlatele reeglitele, mille eesmärgiks on saavutada täielikku harmooniat, ilu ja tasakaalu. Inimene saab kasutada kogu oma fantaasiat ja
SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ...
ümbritsevate esemete üksikasju. Laevukesed hakkavad põhjast toitu hankima alles öösel. Nad liiguvad edasi, lastes vee kitsa ava kaudu lehtrist välja. Nad liiguvad aeglaselt pea ees. Sealjuures kombivad nad kombitsatega merepõhja. Laevukesed närivad toitu tugevate sarvjate lõugadega. Nad haukavad suuri tükke, mis jõuavad suhu kareda keele abil. Ühe söömaaja seedimine võtab laevukesel aega umbes 30 tundi. Tänase päevani pole teada, mismoodi näeb välja laevukeste kurameerimine. Viimasel ajal on küll nende kitseks töötatud välja kasvatusprogramme, ent nende arengutsükkel jääb endiselt mõistatuseks. Laevukesed on suguküpsed 6. elukuul. Innaaeg kestab tõenäoliselt aastaringselt. Emasloomal paikneb keha tagaosas üksik munasari, mis näeb välja nagu läbipaistev kotike, milles paiknevad seemnerakud. Isastel laevukestel on 4-5 mm pikkune suguti. Neil on veel ka kaks
Huvitav on uurida erinevaid tantsustiile ja kuidas need üksteisest erinevaid. Tantsimine on olnud terve selle aja kui on olnud ühiskond ning selle ajal on neid väljakujunenud palju. Tantsimine on tänapäeval üks väga populaarne tegevus ala. Sellega tegelevad nii poisid kui tüdrukud, nii mehed kui naised. Vanus ei mängi selles üldse rolli. Minu eesmärk selle referaadiga on uurida kust on tantsustiilid alguse saanud, kuhu valdkonda nad kuuluvad ja mismoodi neid tantsitakse. Samuti uurin nende tähtsust Eestist ja kui palju erinevate tantsustiilidega tegeletakse. Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja
soodustab/ julgustab, esitab küsimusi, ei katkesta kõnelejat 56 Hea kuulaja · Annab kliendile tagasisidet sõnastab ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni ja mida öeldakse, mitte kes ütleb 57 Küsimuste esitamine · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? millal? missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada · Suletud küsimused kas? Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks 58 Üldised soovitused · Esita korraga üks küsimus ja kuula vastus ära · Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära hüppa järgmisele teemale enne, kui olete mõlemad lõpetanud
silmade ühist kõrgust, mugavat katkesta kõnelejat suhtlemisdistantsi, kasutab sobilikku kehakeelt 55 56 Hea kuulaja Küsimuste esitamine · Annab kliendile tagasisidet sõnastab · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, millal? missugune? ppeegeldab g tagasi g tundeseisundit Võimalik saada rohkem infot,, kui osatakse · Välistab eelarvamused ja ennatlikud küsida, vastaja saab ise teemat arendada järeldused kuulab alati lõpuni ja mida · Suletud küsimused kas? öeldakse, mitte kes ütleb Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud,
Kui ei saa muuta olusid , tuleb muuta suhtumist . *** Mineviku unustamine on elukogemuste aknast välja viskamine . *** Ma olen öelnud , et kui keegi kuuleb kelleltki , kes on mind kuulnud lahkumisel ütlemas "Okei! Tsau ! " , siis olen ära müünud ennast ja oma maa ja emakeele . *** Kui palju on neid inimesi , kes on endalt küsinud , mida tähendab jääda eestlaseks , olla eestlane . Kui ma näen, mismoodi eestlane oma väärtusi kohtleb-väärtusi , mida ta ise pole suuteline looma-suuri puid näiteks-siis ma näen , kui palju tal on arusaamist sellest , mida tähendab olla ja jääda eestlaseks . *** Kui tahad näha , mis juhtub inimese hingega , vaata kuidas metsi koheldakse , seegi on näide , kuidas inimene trambib üle muruplatsi Kadriorus . Asi pole selles , mis juhtub murulapikesega , vaid mis on juhtunud inimese hingega . Inimene ei näe muru
soodustab/ julgustab, esitab küsimusi, ei katkesta kõnelejat 56 Hea kuulaja · Annab kliendile tagasisidet sõnastab ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni ja mida öeldakse, mitte kes ütleb 57 Küsimuste esitamine · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? millal? missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada · Suletud küsimused kas? Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks 58 Üldised soovitused · Esita korraga üks küsimus ja kuula vastus ära · Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära hüppa järgmisele teemale enne, kui olete mõlemad lõpetanud
muuta kogu pedagoogika aluseid. Praeguste muudatuste puhul jääb maailmapilt täpselt samaks, ent indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Sellest tulenevad praegu palju kõneainet andvad õpiraskused ja koolist väljalangevus. Õppimisraskusete taga pole Inge Taela sõnul mitte intellektuaalsed, vaid emotsionaalsed probleemid. Tulekul suhete revolutsioon Et indigopõlvkond maailmas toimuvat muudab ja mõjutab, on kindel. Mismoodi täpselt, ei tea veel keegi. Üks valdkond, millega kasvavad indigod rahul pole, on suhted. Mida rohkem inimesi pole nõus poliitiliste ja seltskondlike mängudega, seda kiiremini muutused toimuvad. Kui suhtemuster ei kujune ümber loomuliku arengu käigus, tuleb suhete revolutsioon. Näide minevikust on 60ndate hipiliikumine. Väga paljud inimesed ei tahtnud enam jätkata vanemate teed. Hipid ei võtnud omaks mudelit, mille kohaselt inimeste koha ühiskonnas määras päritolu.
ökoloogiliste väärtuste vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise. Piirkonna ökoloogiline taluvusvõime piir on saavutatud kui keskkonna võime end loomulikult taastada on häiritud. sotsiaalset taluvusvõimet (ecological carrying capasity) on looduskeskkonna kasutamise maksimaalne tase, mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu kvaliteedi halvenemise. 29. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? 30. Kuidas loodusturismiga suhtestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key on rahvusvaheline ökomärgis turismiettevõtetele. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust. EHE on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas s...
kõige vähem korda. Oma lõpumärgi kinkisid poisid ka Tooderile, kuna nad arvasid, et see oleks sobiv zest. Nad tundsid ennast siiski sisimas süüdi magneesiumi jamas ja arvasid, et see kink oleks nagu andestamise palumine. Tooder ei mõistnud algul, kuidas poisid tahavad talle kinkida lõpumärki, kui nad tahtsid tal silmi peast välja kõrvetada. Jaak üritas seletada, et nad ei teadnud, kui suur kogus magneesiumi süttides mismoodi reageerib ning mõistis siis, et ta rääkis ennast just sisse, sest poisid olid väitnud, et nemad ei tea, kust magneesium prügikasti sai. Kuid Tooder ei pööranud sellele tähelepanugi, ta jätkas oma jutuga. Ta parandas Jaaku, et mitte teie vaid nemad, sest ta oli justkui kindel, et Jaagul ja Riksil pole asjaga mingit pistmist. Tooder ütles, et tema arvates on see kõik Jumalast antud märk. Lõpuks ei suutnud Jaak enam vaikada ja ta rääkis välja, et ka tema oli
reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja
emotsionaalsus. Vahel on raske kindlaks teha, kas geneetiliselt mõjutatud käitumist põhjustab üks või mitu geeni. Vanematelt saadud pärilike tegurite kogumit nimetatakse genotüübiks. Genotüübi väljendumist konkreetse indiviidi puhul nimetatakse fenotüübiks. See kuidas te välja näete ja käitute s.t teie fenotüüp on teie genotüübi ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. Keskkonnast sõltub olulisel määral, mismoodi kellegi pärilik info avaldub 9 Psühhosotsiaalne areng ning naise ja mehe erinevused Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi Psühhoanalüütik, kelle väitel eelnevate arenguastmete läbimine ja kriisidega toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguliste ülesannete lahendamiseks.
. --- Väiksemgi viivitus oleks meeletu ja lausa kuritegelik; laps tuleb kõrvaldada..." Puud hakkasid arutama, kes võiks esimesena lüüa, ent kõik lükkasid enese pealt kohustuse eemale, sest tegelikult nad kartsid inimest. Siis aga tuli puude vahelt välja Koer, kes püüdis lapsi kaitsta, ent Tyltyl keelas teda karmilt. Koer seoti kinni ja kõrvaldati. Kõik karjusid lastele surma, et Kass ütles lastele, et ollakse vaid pahased, et Kevad hilineb. Siis hakkasid loomad arutama, mismoodi surmaotsust täide viia. Ka loomad vihkasid inimest, sest inimene on loomi allutanud, toiduks tarvitanud jne. 5 Maris Savik Kass läks veidi eemale ja kui poiss üksi jäi, hakkas ta nägema loomade ja puude viha. Ta püüdis end võimalikult hästi kaitsta, ent oli liiga nõrk ja hüüdis Koera appi. Koer tuli ustavalt appi, samas kui kõik loomad karjusid talle "Reetur! Lollpea!" jne.
Riigikeskne lähenemine: · Riigi tegevus(ja AH sealhulgas) saab tugineda ainult eesmärgile iseeneses(st. moraalsele) · Selliseks universaalseks eesmärgiks saab olla, aga vaid(aristotellik) hea elu, midagi väiksemat ahistaks inimest ehk kodanikku ennast elamast head ehk vaba elu . · Oluline on tähele panna, et hea elu kui eesmärk iseeneses on moraalseiseloomuga, st ta ei kirjuta ette, MIDA kodanikud täpselt tegema peavad, vaid MISMOODI (teisi respekteerivalt etc) kodanikud oma elu elama peavad. Avalik eetika- teatud normid ja tõekspidamised, mis käivad avaliku teenistusega kaasas. Erinevad mudelid ja bürokraatia: Organisatsioonisotsioloogia- Efektiivsus kui organisatsiooni struktuur ja selle sobivus organisatsiooni eesmärkide ja keskkonnaga. Poliitiline ökonoomia-Efektiivsus kui finantsstiimulite ja sanktsioonide korraldamine, et
lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. 9. Tahkete materjalide klassifikatsioon- Metallid; keraamika; polümeerid; komposiidid- 2 või enamat materjali koos; kõrgtehnoloogilised. 10. Materjalide struktuur. Mikrostruktuur- aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur- tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 11. Materjalide omadused: Mehhaaniline- deformatsioon koormuste mõjuljäikus, tugevus jm; Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; Magnetiline- magnetvälja mõju; Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime; Keemiline- keemiline aktiivsus. 12
vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise. Piirkonna ökoloogiline taluvusvõime piir on saavutatud kui keskkonna võime end loomulikult taastada on häiritud. ● Sotsiaalne taluvusvõime on looduskeskkonna kasutamise maksimaalne tase, mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu kvaliteedi halvenemise. 26. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? Loodusturismis tarbitakse looduslikke ressursse, mis asuvad sageli looduskaitsealadel. Looduskaitsealadel säilitatakse loodusväärtusi, mille pakkumisest on loodusturism huvitatud. 27. Kuidas loodusturismiga suhestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE? ● IBA (BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad linnualad) – kaitseb linde
kuuluvas samasse sotsiaalsesse rühma, esindavad sama kultuuri (tajume huumorit paremini, kui inimesed jagavad samu teadmisi ja kogemusi) Immanuel Kant ütleb, et huumor tekib siis kui ma pingeliselt ootan mingit lahendust, aga see lahendus ei tule, tuleb midagi muud. See on kokkusobimatus. (incongruity) Victor Raskini teooria väidab, et kui inimene püüab mõista nalja, siis aktiveerub vaimne stsenaarium, et mõista sündmusi, mismoodi loo algus ja lõpp kokku käivad. Kui loo puänt-elemendid ei ühti originaalse stsenaariumiga, toimub ümberlülitus ühelt stsenaariumilt teisele (üllatusmoment) “Õpetaja, ma tahaks teile rääkida, et mida ma ema ja ise peale minu magama minekut teevad .. “ Henri Bergson – naer on olemuselt sotsiaalne – väljaspool gruppi kaotab naer oma tähenduse ning muutub olematuks. Naer toimib ühiskonnas korrektiivina.
on tehtud väga vähe. Nii Euroopas, kui Eestis on tarbijad GMO-de kasvatamiseks lubamise suhtes skeptilised (Eesti tarbijad eelistaksid valikuvõimalusel mahetoitu ja on nõus selle eest rohkem maksma, muundkultuuride kasvatamist Eesti põldudel lubaksid range järelevalve all või keelaksid pea 90 protsenti vastanutest, näitab Konjunktuuriinstituudi uuring. Praegu on Eesti otsustamas, mismoodi tagada GMO-vaba valik ka tulevikus ja kuivõrd see üldse on võimalik Eesti Põllumajandusministeeriumi juurde loodud koostöökomisjon püüab teha nn. "kooseksisteerimise seadust" seadust sellest, kuidas kasvatada ja käidelda looduses paljunemis- ja ristumisvõimalisi taimi nii, et nad kontrollimatult levida ei saaks. Samal ajal tuleb Euroopa Liitu aina uusi taotlusi geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamiseks
Turunduse kursusetöö Ettevõtte "OÜ Visiit SV" näitel SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1.1 Ettevõtte põhiandmed...........................................................................................3 1.2 Ettevõtte tegevusseis ja põhieelised.....................................................................4 1.3 Ettevõtte äriidee....................................................................................................4 1.4 Ettevõtte personal.................................................................................................5 2. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM ..............................................................................7 3. TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS...........
kaugeleulatuv üldine järeldus. Kuid niisugune mõttlemisviis käib täiesti vastu sellele, mida nõuab teadus. Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust.
Sissejuhatus Käesoleva töö uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria kohaselt kaasneb moderniseerumisega paratamatult riikide suurem sõltumine üksteisest. See tähendab vastastikuse sõltuvuse suurenemist mistahes olukordades. Olgu selleks sõjalised, poliitilised või majanduslikud küsimused. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi suhteid, Venemaa seisukohast vaadatuna, kajastab ning kui suureks peavad Vene riigipead kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest, usun, et on eesti meedia lipulaeva, online-meediaväljaande Postimees.ee vahendusel päris huvitav jälgida. Töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ning selle
Äripäeva ajakirjanik Kadri Jakobsoni, kes osales üritusel ning kajastas juhtumit nii Äripäev artiklites, kui ka videos ning tänu kellele sai antud teema avalikuks. Huvigrupid v.a. ajakirjanik oleks soovinud, et üritus oleks jäänud varjatuks ning meedia poolt mitte uuritud. Ajakirjaniku huvi oli aga kajastada võimaliku seost nn. arstidele pakutavatest lõbustustest, mis on seotud ravimitootjatega üldiselt (antud juhtumis MSD-ga) ja näidata avalikkusele, mismoodi on võimalik arste nn. ,,ära osta" (Salavideo... 2011, Ravimifirma... 2011). Lisaks puudutas juhtum otseselt ka Ravimiametit, kellelt oodati seisukohta antud juhtumi osas ning kellelt küsiti kommentaare. Ravimiamet eesmärgiks ja ülesandeks on kaitsta rahva tervist Eestis kasutatavate ravimite järelevalve kaudu. Ravimiametit esindas Ravimiameti ravimiosakonna juhataja asetäitja Ott Laius, kelle sõnul
kadedust ja võib-olla vihkamist. Samas on mitmeid teisi, kes pingutavad kõigest väest, kuid ei saavuta edu teiste seas ega meeldi ka enesele. Käesolevas kirjutises on vaatluse alla võetud suhtlemise komponendid, stiilide erinevused, erinevuste põhjused ning suhtlemises tekkivad probleemid. 3 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS Öeldakse, et kõige tähtsam on esmamulje. Nii see kipubki olema, sest see, mismoodi inimest hinnatakse, sõltub väga vähe sellest, kes ta tegelikult on. Just esmamulje on see, mille järgi esmakordsel kohtumisel otsus langetatakse. Esmamulje tekib automaatselt ja seda, millist infot märgatakse ning kuidas seda tõlgendatakse, mõjutavad paljuski vaatleja varasemad kogemused ja ootused. Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab kohatud võõraid kategoriseerida. Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli hoopis illusoorsem, kui osatakse ettegi kujutada.
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
Vigasus kandub üle psühholoogiasse ja hakkab seal olulist rolli mängima. + Kõrboja peremees on saatuseromaan saatus juhib tegelasi ja saatus tähendab seda, et mingid asjad on kuidagimoodi ette määratud. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole v-o nii läbinähtav kui hilisloomingus. Ühelt poolt puudutades armastuslugu ja teiseltpoolt on ainest ka sellest, mismoodi on siia sissepeidetud peremeheproblemaatika. + Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures tõusevad esile juhtmotiivid: peaks tähele panema seda, et koguaeg on oluline inimese ja maa suhe. Võtmekohaks saab Kivimäe ja inimene-maa-kivid on oluline. 20. sajandi uusromantilises proosast ilmselt kõige mõjukam on Knut Hamsun, kes mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli. + Rõhutatakse ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatikat, psühh ja sots kiht on omavahel põimunud.
Kõige paremad on pakasepäevad, mis tõmbavad jõgedele ja ojadele jää peale nii, et ainult kärestikud ja veskitammide alused ära ei külmu. Foto: Fred Jüssi Niisugustel jõelõikudel võibki siis näha rästa suurust tumepruuni lindu, kel valge laik kurgu all. Siit see papi nimigi, sest lind meenutab kirikuõpetajat, kel must talaar üll ja valge manisk ees. Kui linnukest pikemalt vaatama jääda, siis võib näha, mismoodi ta aeg-ajalt kehaga nõksutab ja seegi on, nagu kummardaks kirikisand palvusi üteldes. Vanasti kutsuski rahavas vesipappi jõekirikisandaks või jõeköstriks. Jõekärestikele ja allikalistele ojadele tuleb vesipapp meile põhja poolt -- Skandinaaviast, Põhja-Soomest ja Koola poolsaare jõgedelt, kus talved käredad ja häid jahimaid kasinasti. Jahti peab vesipapp vee all. Hüppab kärestikku ja kui jälle veepinnale vupsab,
Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mille poolest erineb esindusdemokraatia osalusdemokraatiast? Vastused: 1. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtumine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust 2. ÜHISKONNAELU TASANDID RIIKLIKU VÕIMUKORRALDUSE TINGIMUSTES Inimtegevuse eesmärgid
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan
Ei kasva üks välja teisest vaid võib minna uuele üle, kuida see võib tähistada nt ka ühe etapi lõppu, teise algust, sellega võib ka narratiivi luau. D.Holt: eluviiside moodustumine on teadvustamatu, need on nö kollektiiviteedid. Vajadus tekib ka tihti võrdluse põhjal. Teleka ees tavaliselt ei genereerita eluviisi. A.Giddens: eluviis on praktiline ja diskursiivne teadlikkus. Inimesed loovad jutustuse ja põhjendused, miks ta seda teeb. Ta suudab seda kirjeldada selle põhjal, et mismoodi ta seda genereerib, mille põhjal. Realiseerib seda praktilise tarbimise kaudu. Gehrard Schultze: kultuur, eluamusühiskond ja sotsiaalsed positsioonid. *elamusühiskonna sotsiaalse muutuse teooria: muutus on mitmetasandiline kogu ühiskonda läbiv muutumise protsess. 1960ndate põlvkond leidis, et see, mida nende vanemad lõid, pole nende jaoks. Vastasseis pop- ja rockmuusika. Kõik see kerkis esile konfrontatsioonidest. Tekkis palju gruppe, ei olnud homogeenne. Kõigepealt
perspektiivikas eestvedamine iseenesest toimib positiivsete eesmärkide nimel. Et seesugune eestvedamine “seob” järgijaid, on ta ka n.ö pikajaliselt tulemuslik. Juht annab alluvatele julgustust, innustab, ning vastu saab tulemusliku töö organisatsiooni hüvanguks. Perspektiivne eestvedamine on õpitav, kogemuste ja tehnikate abil tõhustatav. (Kerstin) 59) Mismoodi on organisatsiooniline käitumine laiem mõiste kui tööalane käitumine? Organisatsiooniline käitumine on tööalane käitumine, mis läheb kaugemale ametikoha nõudmistest, panustades organisatsiooni kui terviku edusse.(Marika) 60) Kirjutage lahti inimese motiveerimise valem, millest sõltub motiveerimise edukus? Lihtne mudel motivatsioonist
Ja ka siis, kui õpetaja seisab näoga õpilaste poole, pööravad mõned õpilased end teistpidi ja kiikavad õpetaja poole üle õla. Ja lasteaiaõpetajad räägivad, et kui seista näoga laste poole ja paluda lehvitada parema käega, liigutab enamus lapsi hoopis vasakut kätt. Miks nii? Huvitavat lugemist: Martin Gardner Vasak – parem maailm. 3.4. Valguse murdumine Mis valgusega peale peegeldumise veel juhtub? Mida tähendab optiline tihedus? Mismoodi paistab maailm vee alt vaadates? Pöördume tagasi küsimuse juurde, mille püstitasime eelmises õppetükis. Mis juhtub õhus leviva valgusega, kui ta jõuab tasasele veepinnale? Teame, et osa valgust peegeldub tagasi õhku. See võimaldab vaatlejal, kelle silm on veepinnast kõrgemal, näha veepinna kohal olevate esemete peegelpilte ehk näivaid kujutisi. Aga mida näeb vaatleja, kes on vees, st tema silm asub all- pool veepinda ning ta vaatab ülespoole? 36
Kui on tundetu, siis on väsinud läbipõlenud naine. Naine peab enda eest hoolitsema, siis jõuab ka teistele anda. Naised peavad leidma aega selleks, et pere toimiks, lapsele toidu tegemine, koos perega söömine. Rituaalid- emotsioone looma, kui paljusid on õpetatud. Reproduktiivtervise aspektid- Kehalised aspektid- hormoonid (romantiline ja emaarmastus vaja teada siin loengus, teadma kuidas neid hormoone kehas esile kutsuda) Intellektuaalsed aspektid- mismoodi see intellektuaalsel tasandil peaks välja nägema Sotsiaalsed aspektid- aru saada, et vajadused on erinevad. Erinevates kultuurides saadakse armastusest väga erinevalt aru. Keda me oma ellu sisse laseme, on teie asi, kõik ei pea sisse saama. Reproduktiivtervisega seotud probleemid- müüdid, tundetarkus, lahutused, sünnitus, suhete probleemid (lõpetamieprobleemid, kuidas lahutada nii, et mõlemad terveks jääks), lahutused võiks olla madalam protsent, pered võiks
vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi vorm nõuab kokkukirjutamist: mismoodi, misviisi pidi käändsõnast harilikult lahku: teed pidi (= teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi (= nurki mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, sanga pidi kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi, viisi’: kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi,
Harikrokodill elutseb nii soolases kui magevees. Nii maismaal kui ka vees võtab ta ette pikki retki, märkides maha oma territooriumi piire. Vihmaperioodil ehitavad emasloomad veega üle ujutatud madalike pesi. Pesa ja järjetulijaid valvav emasloom on mis tahes sissetungijate suhtes äärmiselt agressiivselt meelestatud ning kaitseb oma pesa ägedalt. (Parish 2003:27) 3.2 Kilpkonnaliste selts Kõik kilpkonnad jagunevad 2 alamseltsiks sõltuvalt sellest, mismoodi nad oma kaela on suutelised välja sirutama ning pead kilbi alla peitma. Enamik magevee-, maismaa- ja merikilpkonni on kooldkaelalised, kes tõmbavad kilbi alla terve kaela ning pea. Nende kael on lühem ja vähemliikuv kui pöördkaelalistel. Austraalias elavad pöördkaelalised kilpkonnad, kes painutavad oma kaela vaid küljele, ent ei tõmba kilbi alla. 3.2.1 Sugukond: Madukaellased Austraalia madukaelkilpkonn on kahtlemata arvukaim ning tuntuim Austraalia mageveekilpkonn
kuuluvate inimeste maailmapiltide koondvariant. Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum. Kerge on märgata, et Universumis esineb tasemeline struktureeritus. Ühe kindla struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste mõõtmetega ja sarnaselt käituvad objektid 3. Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Neid loodusseadusi loovad loodusteadlased läbiviidud vaatluste põhjal. Selleks kasutatakse loodusteaduslikku meetodi. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele
Valitsevad teadusruumid eestis: o 18.-19. saj saksakeelne teadusruum o 19. saj lõpp 20. saj algus soomekeelne teadusruum o 1940-1980 Nõuk Vene teadusruum o 1990. aastad USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia. Folkloristika kesksemad suunad 20. saj Teemad Strukturalism Kommunikatsiooni-uuringud Süzeed Semiootika (et mismoodi siis on pärimus Nende levik Vene strukturaal- pärimuskeskkonnas olemas) (Eesti, Soome) semiootilised uuringud 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule Rahvaluuleteaduse kujunemise algus valgustus, 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused: kiri saab valdavaks teadmistele tuginev teadmine
Antarctica (although several governments maintain seasonallystaffed research stations there). Humans also now have a continuous presence in low Earth orbit, occupying the International Space Station. The human population on Earth is greater than 6.7 billion, as of July, 2008. Etoloogia teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks. Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja
andestasid ja tänaseks on kõik andestatud. Eelkõige seepärast, et selles teravuses oli nii palju vahetut siirust ja tunnistagem, alati ka vähemasti tilgake tõde. Kohati enamgi kui tilgake ja kes sellest aru sai, oskas tema tehtud märkusest õppidagi. Selline teravus meeldis pealtvaatajaile palliplatsi ääres ja kõrvaltvaatajaile elus. Oli neidki, kes püüdsid järele teha, ent enamasti jäi Tamma püüdmatuks. Mis toimus Tamma sees, ei paistnud välja ja me ei saanudki teada, mismoodi ta ebaõnnestumist üle elas. Tagantjärele tundub, et see suurendas kummalisel moel ta veendumust, et tegelikult oleks lihtsalt sisse pidanud minema. Ja järgmine kord läkski. Sisse sai ta mitte ainult korvpalliväljakul. Ka elus. Sinna, kuhu tahtmist oli, sest see õigus kuulus talle justkui loomuomaselt. Selline enesekindlus pani ka kahtlejad kohmetuma ja arvama, et ju nii peabki. Paljud ju püüdsid
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
