Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. (0)

Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016 .
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes?
Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine.
Laiem - tootekeskne definitsioon: ’Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel.
2. Selgita turismivorme:
Maaturism : see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism .
Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel.
Agroturism
Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse , teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse.
säästev turism : on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele.
seiklusturism, on maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul võimaldada inimestel positiivsete elamuste saamist.[2]
aktiivne puhkus: matkad, rätsad, kannud
rekreatsioon : on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja  meelelahutus , mis enamasti toimub looduses[1]. Tavalised rekreatsioonipaigad on teiste seas kaitse- või puhkealad, asulate haljasvööndid[1]
alternatiivturism - turismi viis, mis paneb looduslikud ja kultuurilised ressursid esikohale . Alternatiivturistid elavad võõraste rahvaste tavade ja kommete tundmaõpimiseks nende keskel.
massiturism-
3. Millised on Eesti kui reisisihtkoha peamised sihtturud? (vt EAS uuringud ja ettekanded)
1. esmase tähtsusega – Soome, Saksamaa, Läti , Rootsi
2. teisese tähtsusega – Norra, Suurbritannia , venemaa
3. siseturism
4. kolmanda tähtsusega - Poola, Itaalia, Prantsusmaa,Leedu , Hispaania
5. areneva tähtsusega – Jaapan, USA
4. Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? (Käsiraamat LT ettevõtjale)
DINK4 - „lasteta, topelt sissetulekuga”, noored spetsialistid Kaks spetsialisti tasemega inimest, kes elavad koos, kuid kellel ei ole veel lapsi. Neil on vaba raha, kuid vähe aega ning eelistavad seega lühema kestvusega reise (peamiselt Euroopas). Aasta jooksul käivad tavaliselt kolmel lühemal ning ühel pikemal puhkusereisil.
Individuaal -, üksikreisijad, vallalised
Individuaalreisijad on inimesed, kes on töögraafikust tulenevalt sunnitud üksi reisima . Neile meeldivad väikestele rühmadele mõeldud reisid , kus on võimalus tutvuda inimestega, kel on sarnased huvid. Määratud kuupäevadega reisid individuaalreisijatele (isegi kui tegu ei ole eranditult vallaliste inimestega) tasuvad end reeglina ettevõtjatele ära.
Pered
Pered otsivad tavaliselt hea hinna ja kvaliteedi suhtega puhkust. Kulud ning juurdepääsu lihtsus on selle turusegmendi jaoks väga olulised. Nende teenuste ning mugavuste vajadused (eriti majutuse osas) jäävad keskmisse hinnaklassi.
Jõukad „beebibuumerid”
Sõjajärgselt sündinud ehk nn beebibuumi sugupõlve esindajad, 35-54-aastased vanemad, kes reisivad veel koos oma lastega. Kogu reisi vältel nõutakse parimat kvaliteeti ning tehakse eratellimusi. Neil on vaba raha, kuid vähe aega. Tehakse pidevalt väikseid reise.
Empty nesters - „tühja pesakastiga”
vanemad, üle 40-aastased paarid 40-45-aastased ja vanemad paarid, kelle lapsed on kasvanud suureks ning kolinud kodunt ära. Vanematel on nii aja- kui raha ülejäägid (tõenäoliselt esimest korda viimase 20 aasta jooksul) ning nad on soovivad kogeda elu ja „ kaotatud aega tasa teha”. „ Pehmete ” seiklusmatkade huvilised - ei taheta midagi liiga „metsikut”, kuid soovitakse siiski tunda, et saadakse looduses hakkama.
Aktiivsed seeniorid
- 55-aastased ja vanemad. Tihti soovivad nad parimat võimalikku, mida elul pakkuda on. Nad tahavad ehtsat kogemust, neile meeldib tutvuda kohaliku kultuuri ja inimestega. Soovitakse proovida suurepäraselt valmistatud kohalikke roogi ning mugavustega majutuskohti. Nende jaoks on sobiv veeta paar tundi päevas aktiivselt.
5. Mis on turismiseaduse järgi turismiteenus ?
Turismiteenus on:
 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine;
 2)  majutus - ja toitlustusteenuse osutamine;
 3)  majutusteenuse osutamine;
 4) konverentsiteenuse osutamine;
 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
 6) giiditeenuse, giid -tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.
6. Seleta säästva turismi ja ökoturismi põhimõtteid. Milles on erinevused?
Säästev turism ( sustainable tourism ) – kogu turismimajanduse kohandumine vastavalt säästva arengu nõuetele, tegevus oleks keskkonnasäästlik.[11] Säästev areng baseerub elementidele, mis on valitsuste poolt juhitud: õhk, vesi, transport, looduslikud ja kultuurilised väärtused,  elukvaliteet . Valitsusel on palju säästva arengu  kontseptsiooni   sekkumise võimalusi: anda välja seadusi ja muid regulatsioone, korraldada majandust, ressursse ja institutsioone, toetada uuendusi ja levitada häid kogemusi. Säästev areng on oluline nii kõrgeltarenenud riikides kui ka arengumaades.
Ökoturism (ecotourism) on loodusturismi osa, vastutustundlik  reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu, tegevused toimuvad väljaspool turismirajatisi. Taotluseks on reisijate teadmiste suurendamine ja kultuuriliste väärtushinnangute laiendamine. Ökoturism on säästva turismi nõudlikum vorm.[10]

• Öko
  
• minimeerida negatiivne mõju,
  
• suurendada teadlikkust keskkonnast ja kultuurist,
  
• positiivsete elamuste pakkumine nii külastajatele kui ka võõrustajatele,
  
• otsese majandusliku kasu pakkumine kultuuri ja looduse säilitamiseks,
  
• majandusliku kasu pakkumine kohalikele inimestele,
  
• tutvustada reisijale sihtkohariigi poliitikat, keskkonda ja sotsiaalelu.[5]
  

säästev-

• 1)kasutada resursse säästvalt,
  
• 2)vähenda ületarbimist ja reostust,
  
• 3)hoia mitmekesisust,
  
• 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel,
  
• 5)edenda kohalikku majandust,
  
• 6)tööta kohaliku elanikkonnaga,
  
• 7)pea nõu kõikide huvigruppidega,
  
• 8) koolita personali, 
  

7. Ökoturismi põhimõtted(10 käsku)-
1) juhinduda tuleb ökoloogilisest ja sotsiaalsest taluvusest.
2) kõigil reisiettevõtetel tuleb määrata keskkonna küsimustes vastutaja ja koostada keskkonnaplaan. 3) kohustus keskkonna ees kehtib ka hallhankijale.
4) vali keskkonnasõbralikud majutuskohad.
5) asjatundlikud giidid on otsustava tähtsusega.
6) edenda kohalikku majandust- osta kohalikke tooteid ja teenuseid.
7) mõjuta reisijaid lugupidavale suhtumisele.
8) ära osta nende elu!
9) ökoturism nõuab kergetasemelist informatsiooni reisijale.
10) ökoturism toetab looduskaitset ja kohalikku elu.
8. Seleta mõisteid:
sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide(välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil.
väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi residentide (kodanike) reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi.
Siseturism- tutvumine kodumaaga ja välisriigi turistid reisivad sisse. Turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda
välisturism välismaa elukeskkonnaga tutvumine. Hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi.
reisiettevõtja- ettevõtja , kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid.
Reisibüroo - reisifirma, kes müüb reisikorraldaja(te) koostatud pakettreise.
reisikorraldaja- reisifirma, kes koostab pakettreise ja müüb neid ise või teiste reisifirmade kaudu
9.Mis on turismisihtkoht ja mis on turismisihtkoha tunnused?
Turismisihtkoht on turisti poolt reisieesmärgiks valitud reisisiht.  See on koht või piirkond, kus peaks realiseeruma peamine turismireisiga seotud ootus.
Tunnused: seal on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur. Eduka turunduse objektiks on aga täiuslikud külastuselamused.
10. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused?
https://www.slideshare.net/Ruukel/eesti-loodusturismi-ressursid
11. Mis on Eesti (loodus)turismi tugevused?

Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned),

Kultuuripärand ( muusika , laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid),

Looduskeskkond ( maastikud , veekogud, märgalad, kaitsealad ),

Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür),

Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark , Kõrvemaa ja Tuhala

looduskaitsealad , mõisaarhitektuur ja linnused , värav Venemaale),

Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu),

Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid , talisport , setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu).
12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused?

vähene turismitoodete valik

Sesoonsus

Info levitamine olemasolevate toodete kohta,

Eesti vähene tuntus

Jätkuvalt parandamist vajav maine

Eesti omapärade mittetundmine välisriikides

Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid.
13. Kes on turismiasjalised?
Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid ), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor , erasektor , mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:

• kesk- ja omavalitsused,
  
• üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid,
  
• kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid
  
• turismi- ja teiste teenuste pakkujad ,
  
• turistid, külastajad, elanikud,
  
• meedia,
  
• akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused,
  
• turva - ja terviseteenuste pakkujad jt.
  

14. Millised on nende rollid turismis?

Valitsusasutused - on näiteks turismiamet, keskkonnaministeerium, põllumandusministeerium ja muud riigiasutused, aga ka maavalitsused ja omavalitsused. Nende "tööandjaks" on maksumaksjad. Ülesandeks on parimal moel korraldada tegevust rahva hüvanguks. Seda toimetatakse kella tööpäeviti 9.00st kella 17.00ni.

Äriettevõtted - on näiteks majutus-, toitlustus- ja transpordifirmad, reisikorraldajad ja -bürood, giidid. Lisaks sellised, kes otselt pole turismiettevõtted nagu kauplused ja muud teenindusettevõtted. Ülesanne - eraettevõtted peavad tegutsema kasumit teenides.

Ühiskondlikud organisatsioonid- Erinevate mittetulundusühingute ühine omadus on, et nad tegutsevad oma liikmete huvides, mille eest liikmed (tööandjad) maksavad liikmemaksu. Eesmärgid ja ülesanded on erinevad, lisaks ühishuvidele võib selleks olla mingi idee. Suurematel organisatsioonidel on palgaline administratsioon aga suurem osa tööst tehakse ära vabatahtlikult see tähendab oma vabast ajast.

Doonororganisatsioonid- on fondid , sihtasutused jmt., mis on tavaliselt loodud eesmärgiga toetada millegi arengut (maapiirkonnad, demokraatia, Kagu-Eesti…. ) või millegi säilimist (bioloogiline mitmekesisus , rahvuskultuur, keskkond…) Kõik need fondid mõjutavad turismiarengut olenemata sellest, kas nad tegutsevad keskkonna, kultuuripärandi või maaelu arengu nimel.
15. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel?
16. Millega tegeleb loodusturismis EAS Turismiarenduskeskus?
tegevuste eesmärgiks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ning Eesti turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eesti kui reisisihi hea maine kujundamine kogu maailmas suurendab tõhusalt nõudlust kõigi Eesti toodete ja teenuste, sealhulgas turismitoodete järele. Lisaks kogu Eesti turundamisele toetab EAS Turismiarenduskeskus nii rahaliselt kui ka nõuga Eesti eri piirkondade ja ettevõtete turundustegevusi.

• EAS Turismiarenduskeskus keskendub oma kampaaniates igal aastal ühele konkreetsele teemale . 2012. aastal on selleks loodusturism, mille raames tutvustatakse maailmale Eesti loodusturismi ja ning EAS-i toel ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest valmib v uuendatakse 2012. ja 2010.aastal vähemalt 11 uut turismiobjekti.
  
• EAS Turismiarenduskeskus on korraldanud loodusturismi töötuba 2011.aastal koos Eesti Turismifirmade Liiduga.
  
• Uuringute läbiviimine, nt. erinevad väliskülastajate rahulolu uuringud
  
• EAS Turismiarenduskeskus pakub ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile koostöövõimalusi ja koolitusi.
  
• suurendab uute ettevõtete jätkusuutlikkust ja kasvu kiirendamist
  
• toetab ja tõstab ekspordi-ja tootearendusvõimekust
  
• arendab siseturismi
  
• kaasab välismaiseid otseinvesteeringuid
  
• loomemajanduse arendamine (teadmised, oskused, ettevõtlus-ja innovatsiooniteadlikkus, loomemajanduse tugistruktuuride toetus)
  

17. Millega tegeleb loodusturismis Keskkonnaamet ?
Keskkonnaamet on valitsusasutus ,mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.
Keskkonnaameti ülesandeks on viia ellu riigi keskkonnakasutamise,looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.
Keskkonnaameti eesmärgiks on olla inimtegevuse jõudsale arengule toeks ning kaitsta ja hoida samal ajal looduse mitmekesisust ja eluvõimet.
Keskkonnaamet tegeleb ka keskkonnaharidusega. Selle eesmärgiks on tutvustada loodus- ja keskkonnakaitset ning kujundada ühiskonna väärtushinnaguid keskkonnasäästlikumaks.
Põhiline osa keskkonnahariduslikust tegevusest on suunatud lastele. Keskkonnaamet on välja töötanud ligi 100 õppeprogrammi, mis võimaldavad viia loodusainete tunde läbi viia kaitsealal, koolis või selle ümbruses. Õuesõppe tunnid pakuvad lastele huvitavat vaheldust ning aitavad kinnistada klassiruumis õpitud teadmisi. Programmides osalemine on lasteaedadele ja koolidele tasuta.
18. Millega tegeleb loodusturismis RMK?
RMK on riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine . RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa majandamise ning puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koordineerib ja korraldab jahindust riigimetsades.
19. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad?

• Loodusvaatlused
  
• Rahvuspargid ja kaitsealad
  
• Vesi
  

20. Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele?
Pakkettimine tähendab mitmete üksikteenuste ja -toodete kombineerimist ja sellise komplekti müümist kliendile ühe hinnaga nn. paketihinnaga. Pakettimist kasutatakse paljudes tegevusvaldkondades oma toodete ja teenuste müügivõimaluste avardamiseks, uute turgude võitmiseks jne.  Paketi peamiseks printsiibiks ja eesmärgiks on teha tooteostmine kliendile lihtsamaks ning seelääbi ka terviklik külastuskogemus meeldivamaks. 
21. Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju loodusele , kohalikule kogukonnale ?
Kuidas vähendada

• Vältida massiturimi
  
• Õpetada turiste positiivselt suhtuma
  
• Vähemsaastva transpordi propageerimine
  
• Infotahvlid-reeglid looduses käitumiseks
  
• Prügimajandus-operaatorfirma
  
• Keskkonnateadlikud giidid
  
• Hinnad vastavalt hooajale
  
• Erinevad laenutused( kõik ei pea endal olemas olema).
  

Kontrollimatu ja juhtimatu turismi areng vōib kahjustada neid piirkonna väärtusi - loodus, kultuur ja kohaliku kogukonna elulaad , millel turism ise rajaneb.
22. Kuidas suurendada turismi positiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale?
Poliitiline ja majanduslik tugi
● Kьlastajate toetused looduskaitseliste eesmдrkide saavutamiseks
● Loob kohalikele ettevхtlusvхimalusi
● Parem taristu
● Paraneb tццhхive
● Hea kuvand ja identiteet
● Suhted osapoolte vahel
23. Kuidas vähendada turismi sõltuvust hooajast?

• Viisarežiimi lihtsustamine
  
• Transpordivõimaluste suurendamine
  
• Reklaami jt. turunduse toetusmeetmete suurendamine
  
• Soodustused transpordile ja pakettidele
  
• Madalhooaja toodete väljaarendamine
  
• Halvailmaprogrammid
  
• Hooajast mittesõltuvate toodete arendus
  

Teenuse pakkujal tuleb leida võimalusi, kus mingi tegevus oleks võimalik aastaringselt . Teine võimalus oleks see, kui teenusepakkuija leiaks aktiivseid tegevusi igale hooajale vastavalt, et ei tekiks olukorda, kus teatud hooajal oleks turistide külastatavus suurem. Tuleb leida võimalusi, kuidas pöörata aasta ajad endale kasulikuks.
24. Mille poolest on olulised turismis lisateenused?
Indutseeritud tulu, mis tekib raha ringlemisest majanduses, kus n. toitlustusettevõtja ostab kohalikust talumeiereist jogurtit, kohupiima ning see omakorda ostab talunikult lehmapiima.
25. Millised on Sam Hami järgi kolm lähenemist looduse interpreteerimisele? Selgita neid.
1. Õpetamine (“teacher- tell ” )
2. Informeeriv meelelahutus (“infotainment”)
3. Tähenduse loomine ( “ meaning - making ” )
1. Õpetamine (“teacher-tell”)
“Kui nad teavad seda, mida meie teame, hakkavad nad hoolima asjadest, millest meie hoolime.”
Seda lähenemist iseloomustab akadeemilisus, teadmiste jagamine, teaduslikud terminid, loengu vorm. Kui hõivatud kuulajaskond (õpilased, tudengid , täiendõppel osalejad) võivad sellise esitlusega leppida, siis hõivamata kuulajaskonna puhul, kelle hulka kuuluvad ka turistid, ei ole motivatsiooni teaduslikke inforikkaid esitlusi kuulata. 
Nt. Rändrahnu tutvustus: „See kivi koosneb rabakivigraniidist, mis kuulub faneriitse struktuuriga süvakivimite hulka. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist, sisaldades vähemal määral biotiiti ja amfiboole,“ võib kuulaja heal juhul vaid õlgu kehitama panna.
 
2. Informeeriv meelelahutus (“infotainment”)
“Kui me suudame nauditava meelelahutuse abil hoida publiku tähelepanu, muutuvad inimeste hoiakud.”
Selle lähenemise korral peetakse peamiseks eesmärgiks elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse.
Nt. Pärast seda, kui oleme gruppi rändrahnu mineraalsest koostisest informeerinud  korraldame rändrahnu otsa ronimise lõbusa meeskondliku võistluse. Tegevusest jääb meelde eelkõige seikluslik elamus … ja võib-olla hävitatud sambla - ja samblikukooslus.
3. Tähenduse loomine( “meaning-making”)
“Inimesed hakkavad hoolima siis kui me paneme nad mõtlema, looma oma seoseid ja tähendusi.”
See lähenemine on vabatahtliku kuulajaskonna puhul kõige tulemuslikum . Loodusobjekte köitvalt ja arusaadavalt tutvustades luuakse elamuslikult ja kogemuslikult seoseid looduse, kultuuri ja sotsiaalse keskkonna vahel.
Nt. Kuulajatele saab tähendusi luua tutvustades rändrahnu temaatilises raamistikus „ Kivid jutustavad Maa ajaloost“, kasutades märksõnu: mustrid Maa kuumast südamest, Põhjala põgenik, jääaja rändur jne. Või uurides luubiga „kivikasuka asukaid“ .
26. Millised on Sam Hami järgi looduse vahendajate neli karaktertüüpi? Kirjelda lühidalt.
• „Politseinikud” – kohaliku keskkonna ustavad kaitsjad . Nende põhiliseks suhtlusvahendiks on reeglid, manitsused ja keelud. Selle asemel, et panna külastajaid tundma end teretulnuna, käituvad „politseinikud” tõrjuvalt, kahtlustades kõiki kui potentsiaalseid looduse kahjustajaid.
„Politseiniku“ karakteritüüpi esindavad sageli looduskaitsjad, kes pole enda jaoks lahti mõtestanud, kui võrreldamatult tulemuslikum on keeldude/käskude asemel suhtumise kujundamine, oma teadmiste ja väärtushinnangute vahendamine .
 
• „ Masinad ” – käituvad nagu grammofoniplaadid.
Kuulajatele on tavaliselt selge, et sama ekskursiooni/ retke on läbi viinud palju kordi täpselt samal viisil. Eriti oluline on „masinate” esitlusstiilis arvutilaadne toon, mis sisendab, et esineja ei lisa  midagi isikupärast. Suhtlemine toimub ainult ühes suunas ning „masina” hästiharjutatud stiilist kõrvalekaldeid ei esine. „Masinatele” ei meeldi, kui neid katkestatakse küsimustega või ükskõik millega, mis on planeerimata või väljaspool „stsenaariumi”.
„Masinate“ hulka kuuluvad giidid, kes oma giidireferaati igal juhul igasugusele sihtrühmale samal kombel ette kannavad. Tundub, et varasem giidide atesteerimine on soodustanud giidide-masinate teket, sest liiga suurt tähelepanu pöörati pelgalt faktide teadmisele. Õnneks on see olukord juba muutunud. Jääb loota , et üha vähem on olukordi , kus giidi kuulaja peab mõtestamata infotulvast piinatuna mõtlema: „Palun keerake see raadio kinni!“
 
• „Kõigeteadjad” – giidide maailma andmetepaiskajad.
„Kõigeteadjad” on pühendunud eesmärgile näidata  kui palju nad oma teemast teavad. Nad pikendavad ekskursiooni meelsasti tunni võrra, et olla kindlad, et kuulajad on saanud kogu informatsiooni. Öelda „ma ei tea” tekitab neis kimbatust. „Kõigeteadjate” ekskursiooni teema on kogu aeg sama: „ Pange hästi tähele ja te näete kui palju ma teist targem olen.”
„Kõigeteadjad“ on kahtlemata võrreldes „masinatega“ väga isikupärased. Stiilipuhas „kõigeteadja“ suhtleb rühmaga esitades ohtrasti kuulajate (fakti)teadmisi kontrollivaid küsimusi , millele ta tavaliselt ise suure entusiasmiga vastab. „Kõigeteadja“ kipub unustama oma kuulajate põhivajadusi ning ekskursiooni/retke lõpus otsivad infotulvast räsitud, januseid ja näljased lähimat tualetti.
 
• „Võõrustajad” – sõbralikud väärtuste vahendajad, tähenduste loojad .
„Võõrustajad“ loovad teadlikult sõbraliku õhkkonna, mis võimaldab kahesuunalist kommunikatsiooni, pakkudes inimestele rõõmu suhtlemisest. Nad ei  toimi  nagu „politseinikud” (kuigi nad on väga huvitatud piirkonna kaitsmisest),  nagu „masinad” (kuigi nende ekskursioonid on hästi planeeritud ja harjutatud), ega nagu „kõigeteadjad” (kuigi nad tunnevad oma valdkonda hästi). „Võõrustajad” kehastavad karakterit, mis on omane enamikul inimestele, kui nad kutsuvad uusi sõpru enda koju külla.
27. Mis on sotsiaalne ettevõtlus?
Sotsiaalne ettevõtja avastab sotsiaalse probleemi ja kasutab ettevõtluse põhimõtteid, et luua ja hallata riskikapitali ning tekitada sotsiaalseid muutusi. Kui äriettevõtja on keskendunud materiaalse kasumi ja tulu mõõtmisele, siis sotsiaalne ettevõtja on keskendunud sotsiaalse kapitali loomisele. Kuigi sotsiaalseid ettevõtjaid seostatakse põhiliselt vabatahtliku ja mittetulundusliku sektoriga, ei tähenda see, et sotsiaalne ettevõtlus oleks vastuolus materiaalse kasumiteenimisega.
28. Mis on ökoloogiline ja sotsiaalne koormustaluvus (loodus)turismis? Miks seda peab mõõtma?
ökoloogilist taluvusvõimet ( ecological carrying capasity) on maksimaalne keskkonna puhkemajanduslik kasutamise määr, mille ületamine põhjustab ökoloogiliste väärtuste
vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise. Piirkonna ökoloogiline taluvusvõime
piir on saavutatud kui keskkonna võime end loomulikult taastada on häiritud.
sotsiaalset taluvusvõimet (ecological carrying capasity) on looduskeskkonna kasutamise maksimaalne tase, mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu kvaliteedi halvenemise.
29. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad?
30. Kuidas loodusturismiga suhtestuvad järgmised õigusaktid või määratlused:
IBA,
Ramsar,
CITES,
Natura 2000,
Green Key on rahvusvaheline ökomärgis turismiettevõtetele. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust.
EHE on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks.
31. Nimeta vähemalt 10 Eestis tegutsevat loodusturismi ettevõtjat ja millega nad tegelevad.
1. Estonian Nature Tours , loodusvaatlused, elamusretked, kanuumatkad,
2. 360 kraadi,  loodusmatkad, meeskonnatöö mängud ja firmaüritused looduses, turismitaludes ja linnas. Korraldame ägedaid üritusi aastaringselt kõikjal Eestis. 
3. Natourest nature tours in Baltic States. We lead bird and mammal watching tours, also botanical and natural experience tours.
4. Loodusturism OÜ- loodus-, seiklus- ja matkaturismi teenuseid osutav asutus. 
5. Lahemaa Matkakeskus- kanuumatkad, vibujaht,
6. Puhkaeestis-
7. http://lootuur.ee/ Lootuur Süsta-, räätsa-, uisumatkad. Meeskonnamängud. Koolitused .
8. Loodusmatkad – põhitegevuseks on kannuumatka. Pakutakse samuti rabamatkaid, ellujäämiskursuseid koolitused
9. Kõrvemaa- alju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi nagu näiteks RMK Kõrvemaa Neliküritus.
10. Saaremaa Loodusretked – Erinevate suurulukite retked, loodusfotod, koolitused
32. Nimeta vähemalt 10 Eestis pakutavat loodusturismi toodet ja ettevõtjaid, kes neid pakuvad.
Taimevaatlus – Estland reisen
Loomavaatlus – Natourest
Linnuvaatlus- Estonian natiure tours
Loodusfoto – saaremaa loodusretked, mooste viinavabrik
33. Mis on mere- ja veeturismi korraldamise eripärad ja riskid ?
34. Mida peab teadma süvahuviga loodusturisti (sh välisturisti) võõrustamisest?
Nende kultuuri erinevusest, huvidest. Eelnevad teadmised.
35. Kuidas on omavahel Eestis tugevalt seotud loodusturism ja keskkonnaharidus ?
Keskkonnaamet. Ökoturism. Kkteadlikus...
3