Internet täna maailmas (0)

Internet täna maailmas
MAINORI KÕRGKOOL
Infotehnoloogia Instituut
Veebitehnoloogia eriala
Mariliis Palu
INTERNET TÄNA MAAILMAS
Ainetöö
Koolipoolne juhendaja : Kalev Avi, MSc
Pärnu 2010
SISUKORD
kASUTATUD KIRJANDUS 20
SISSEJUHATUS
Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavatele ohtudele.
Infotehnoloogia on Eestis suhteliselt hästi arenenud. Internet on üks mugavamaid ja kiiremaid info-ja teabevaldkondi maailmas. Samuti kasutavad väga paljud seda ka meelelahutuseks. Infotehnoloogia alla loetakse ka televisiooni, mobiiltelefone jms. Kuid eelkõige kerkib esile ikkagi internet.
Noorte huvi infotehnoloogia erialade vastu on üha kasvamas . Paljud lähevad just seda valdkonda õppima. Kuid hoolimata suurest huvist on selles infotehnoloogiavaldkonnas ikkagi spetsialistidest suur tööpuudus.
Töö eesmärk on välja selgitada kõikvõimalikud interneti ohud, probleemid ning kuidas ennetada ohte ja neid vältida, lisaks kui turvaline on internet lastele ning täiskasvanutele.
Järgnevates peatükkides räägime Interneti ohtudest lastele, küberkiusamisest, turvalisusest ning kuidas turvaliselt internetis käituda.
INTERNET TÄNA MAAILMAS
Internet muutub üha olulisemaks meie igapäevaelus. Internet võimaldab lihtsalt, kiiresti ja tasuta suhelda sõpradega üle terve maailma, lisaks leida uusi tuttavaid, maksta makse, lugeda uudiseid, kuulata muusikat, osta tarbekaupu ja palju muud. Internet on loonud palju uusi võimalusi, kuid sellega kaasnevad ka ohud, millest peaksid teadlik olema.
Sageli arvatakse, et interneti jututoad on loonud uue inimestevahelise suhtlemise viisi. Internetisõpra saad pidada oma parimaks „sõbraks”, sest ta on lõbus, huvitav, erineb kõigist teistes, talle saab endast kõike rääkida, ta mõistab sind ja sina teda. Kuidas suhelda virtuaalselt nii, et see oleks ka ohutu?
1.1. Turvalisus
Internet ei saa olla turvaline ega ebaturvaline, vaid käitumine selles on kas rohkem või vähem turvaline," möönab koolitaja Kalev Pihl . „Täiskasvanud õpivad asju teisiti kui lapsed ning meie mõtlemine on täiesti erinev. Seetõttu ei saa me ka lapsele üheselt öelda, kuidas peab netis käituma või millised leheküljed on kasulikud. Tähtis on vaid Pihli sõnul meeles pidada, et internet on suhtluskeskkond. „Laps kohtub seal väga erinevate tegelastega, suhtleb nendega ning arvab , et tunneb neid. Loomulikult on täiskasvanud paremad inimestetundjad ning saaksid last võimaliku probleemi korral aidata. Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma „krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: „Sa oled arvutis minust targem ". Nii tekibki noortel arusaam, et internet on teismeliste mängumaa. Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!"
1.2. Ohud
Üha enam on juttu erinevatest mobiil- ja küberkiusamise vormidest, digitaalse meedia kasutamisest laimamiseks ning alandamiseks. Need on vaid mõned neist ohtudest, millega lapsed võivad internetis kokku puutuda.
Arvutile
Inimesele – lapsele
Informatsioonile
Viirus
Ahistaja/väärkohtleja
Nuhkvara
Uss
Kiusaja
Phishing
Troojalane
Pettur
Identiteedi vargus
Rootkit
Ebasobiv sõpruskond
Häkker
Füüsiline ja vaimne tervis
Keegi, kes „mängust“ aru ei saa
Ohud lastele internetis
Küberkiusajad
Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub piisavalt neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine . Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud nii lapsed kui täiskasvanud.
Failijagamise väärkasutus
Failide allalaadimine on tihti seotud kellegi autoriõiguste rikkumisega, kuid veel olulisem on, et halvasti valitud eritarkvara korral teete te oma arvuti avatuks kõikvõimalikele väärkasutustele
Privaatsuse rikkumine
Lapsed võivad tihti avaldada veebivormides ja avalikel lehtedel informatsiooni, mis võib omada negatiivseid tagajärgi mitte ainult nende vaid ka teie jaoks.
Ebameeldiv sisu
Laste huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga , mis nende alateadvust ja psüühikat mõjutama hakkab
Väärkohtlejad
Internet on koht kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks
(Kalev Pihl-i veebiloengud, 26.02.2010)
Kuidas kaitsta last internetis varitsevate ohtude ees?
Lapsed on internetikeskkonnas üks uudishimulikumaid, kuid kahjuks ka kergemini mõjutatavad ja rünnatavaid sihtrühmi. Mida võiks ette võtta, et laste internetikasutus oleks turvalisem. 
Esmalt võib vahet teha nende lahenduste eesmärkidel. Kui eesmärk on last kaitsta (heausklik parooli andmine, tarkvaraga viiruse alla laadimine vms), siis on tegelikult tehnilistest turvameetmetest kasulikum lapsele ohtude selgitamine ja turvalise käitumise õpetamine. Kodusesse arvutisse saab tekitada üsna turvalise ning limiteeritud keskkonna, kuid seal toimivad turvameetmed kaitsevad last ainult seni, kuni ta on selles keskkonnas.
Internet on suur ja lai - kui ta satub arvutit kasutama sõbra juures, koolis või kusagil mujal, siis seal ei pruugi olla rakendatud samasuguseid turvameetmeid ning laps peab iseseisvalt ohutuid otsuseid vastu võtma. Just nimelt seetõttu tuleb ka lisaks tehnilistele turvameetmetele lapsele ka ohtudest rääkida ning õpetada teda ohutult käituma. Nagu tänaval, nii ka Internetis. ( http://www.digitark.ee/?p=1656 , 01.03.2010)
Lapsed on nutikad piirangutest mööda hiilimisel
Kui eesmärk või vajadus on arvutikasutaja tegevusi piirata (mängude blokeerimine , veebi-saitide blokeerimine, SMS-laenude blokeerimine), siis on olukord veelgi keerulisem. Ka siin kehtib põhimõte, et piirangud töötavad ainult kohalikus arvutis või kohaliku Interneti-ühendusega. Kui minna sõbra juurde külla, siis sinna enam vanema konfigureeritud piirangud ei ulatu. Kui ühenduda oma läptopiga naabri lahtise WiFi külge, siis ei kehti enam koduses marsruuteris kehtestatud piirangud.
Lisaks tuleb arvestada, et lapsed on hämmastavalt nutikad ning nende “kogukonnas” levivad imekiiresti vastavad nipid, kuidas piirangutest mööda hiilida. Ma olen kuulnud lugusid 3- aastastest , kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuid sellest hoolimata oskavad nad google.com-ist välja otsida talle vajaliku mängu, selle arvutisse ära installida ja nõndaviisi uuesti arvuti viirusega nakatada. Kuidas nad seda oskavad, ei tea.
Seega tuleb ka siin arvestada, et tehnilised piirangud ei pruugi olla 100% efektiivsed ning laps võib leida viisi nendest mööda minna. ( http://www.digitark.ee/?p=1656 , 01.03.2010)
1.3. Riskid
Interneti riskideks võib nimetada näiteks materjali, mille sisu on vägivaldne või ebameeldiv, rassistlik või isegi seksuaalne.
Interneti kasutamisega võivad kaasneda järgmised riskid:

• Sattumine lapsele ebasobivatele lehekülgedele (vägivalda, vihkamist, seksismi õhutavad, pornot ja erootikat propageerivad vms.);
  
• Solvavate, ahistavate ja alavääristavate sõnumite saamine "jututubades";
  
• Virtuaalse maailma eelistamine reaalsele võib viia nn. internetisõltuvusele.
  
• Samas annab Internet suhtlemisel maailmaga ka palju positiivseid teadmisi.
  
• Tarbijakaitseamet avas uue põneva tarbimisalase internetilehekülje nupukas .ee, mis on eelkõige mõeldud koolinoortele.
  
• Seal tutvustatakse tarbija õigusi ja kohustusi, kuidas reklaamidele vastu panna, missugused ohud Internetis varitsevad , kuidas toime tulla võlaga, ja palju muud.
  

1.4. Võimalused
Internet on teadmiste ammutamise allikas, et teha koolitöid, otsida uut infot, suhelda sõpradega lähedalt ja kaugelt. Levinumad suhtlusprogrammid, mida kasutatakse on MSN, Skype . Internet on andnud võimalusi vaadata muusikavideoid – YouTube.
Internetis on võimalik kuulata raadiot , rääkida telefoniga , vaadata televisiooni, teostada pangaülekandeid, tellida Internetipoodidest kaupu, saata elektronkirju.
Internet areneb pidevalt, võimalused suurenevad. Võiks siinkohal välja tuua, et õppeasutused on läinud üle e-keskkonda, milleks on e-Kool, kus õpilased saavad kätte oma õppematerjalid, tunniplaanid ning lapsevanemad saavad jälgida oma lapse hindeid ja kooliskäimist.
Internetis saab välja ütelda oma arvamusi ja mõtteid. Katsetada või ise midagi luua, kasvõi veebilehed ja blogid . Interneti tuleb osata kasutada teadlikult. Aga et see toimiks peab Internet olema turvaline ja sõbralik. Internet on andnud ka palju võimalusi nendele inimestele, kes lapsi kurjasti ära kasutavad.
INTERNET JA NOORED
2.1. Küberkiusamine

Koolikiusamise puhul saab välja tuua mitmed tunnused: pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on kõikvõimalike elektrooniliste suhtlusvahendite (mobiiltelefon, interneti jututoad, MSN, erinevad suhtlusportaalid, kaamerad jne) kasutamine.

Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.
Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks:

• suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook , jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja ;
  
• kopeeri halvustava sisuga teated , et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena;
  
• suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali pidajat kiusaja tegevusest.
  

Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiustava konto . Mõlemal juhul fikseeri fakt. Selleks kopeeri eraldi dokumendiks konto andmed (kasutajanimi, loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed (telefoninumber, MSN, aadress jne.) ning konto juures olevad materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne). Mida rohkem materjali sa liba konto muutmise kohta suudad salvestada , seda lihtsam on hiljem teha kindlaks teo toimepanijat.
Pärast materjalide salvestamist teavita sinu konto ebaseaduslikust kasutamisest kindlasti politseid.
Internetikiusamise 7 liiki (Karin Naruskov, 2007 : 7)

Sõimamine (flaming) – korduvalt saadetakse kellelegi interneti vahendusel sõimavaid, vihaseid, ebaviisakaid kirju, kommentaare, pilte eesmärgiga teist inimest alandada või solvata.

Ahistamine (harassement) – korduvalt saadetakse interneti teel ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju, kommentaare, pilte, mis võivad olla ka seksuaalselt ahistavad. (Ellison ja Akdeniz (1995) arvates võib see hõlmata endas ka seda, kui saadetakse kellelegi palju rämpsposti või viiruseid , mis kahjustavad arvutit.)

Jälitamine (cyberstalking) – järgnetakse pidevalt virtuaalselt kellegi mänguruumidesse, jututubadesse, kuhu jälitatav siseneb – inimene kardab selle tulemusena oma turvalisuse pärast.

Kuulujuttude levitamine (denigration) – korduvalt saadetakse internetis kirju, kommentaare, pilte, mis levitavad teisest inimesest alusetuid kuulujutte , sellise käitumuse eesmärgiks on kahjustada inimese mainet, sõprussuhteid jne.

Privaatsuse rikkumine (impersonation) – korduvalt murtakse kellegi e- postkasti sisse ja saadetakse sealt kirju, kommentaare, pilte, mis panevad tegeliku omaniku ebameeldivasse olukorda.

Saladuste levitamine (outing and trickery) – korduvalt saadetakse teiste saadetud privaatseid kirju, kommentaare, pilte teistele edasi esialgselt saatjalt luba küsimata. Sageli meelitatakse kelleltki saladus välja ning seejärel levitatakse seda internetis.

Ignoreerimine (exclusion) – korduvalt ja meelega ei võeta mõnda inimest online mängudesse osalema või ei lisata oma „sõbra-listi“ vms.
( http://www.peremeedia.ee/public/NaruskovBakalaureusKyberkiusamine.doc )

Kuidas ära tunda küberkiusamist?

• Ähvardavate, õelate e- kirjade , tekstisõnumite, teadete jne korduv saatmine
  
• Isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist
  
• Enese kellegi teisena eksponeerimine (murdes sisse tema elektroonilisse kirjakasti, vale nime alla esinemine, ebaõigete e-kirjade ja sõnumite saatmine)
  
• Internetikeskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks
  
• Tavaliselt on kiusajaid/ähvardajad mitu
  

( http://www.peremeedia.ee/?id=10653 , 28.02.2010)

Mida teha?

• Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile. Kui soovid oma muurest rääkida nii, et ei keegi ei saaks teada kes oled, pöördu LASTEABI telefoni poole (see on tasuta ja anonüümne)
  
• Vaheta meiliaadress, sulge konto. Kui ähvardatakse, et sinu kohta levitatakse informatsiooni sõpradele, siis teavita omi paremaid sõpru sellest ise ennem
  
• Kui sa oled mõnel lehel või portaalis, kus on võimalik teavitada väärkasutamisest, siis kasuta seda võimalust
  
• Säilita kindlasti ähvardavad SMS’id ja e-mailid, isegi siis kui tahaksid need igaveseks unustada, neid materjale saab hiljem asitõendina kasutada
  
• Kui sa näed, et kedagi teist kiusatakse, siis toeta ja abista teda
  

Fakte küberkiusamisest maailmas
„New York Times “ tehtud uuringus selgub , et internetis on kiusatud 75% õpilastest neist 10% on teavitanud vanematele või täiskasvanutele, keda usaldatakse.
( http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/09/58 , 01.03.2010)
Miks lapsed ei räägi küberkiusamisest internetis, sest 1/3 arvavad , et interneti kasutamist hakatakse piirama ja ½ õpilastest arvavad, et peavad sellega ise toime tulema .
Kalev Pihl’i uuringust selgub, et 28% õpilastest on kiusajad ja 37% ohvrid . Küberkiusamise ohvritest 54% ei võta selle ära hoidmiseks midagi ette ning 33% kiusavad vastu.
16% Suurbritannia õpetajatest (neist 67% on algklassiõpetajad, 25% keskkoolide õpetajad). 7% on kiusatavad teiste kolleegige või koolijuhtkonna poolt, kirjutab eTwinning – Sõpruskoolid Euroopas. (Meeri Sild , eTwinning ekspert, 02.03.2010)
2.2. Suhtlemine virtuaalmaailmas
Virtuaalmaailm on tehiskeskkond , kus inimene siseneb teise keskkonda kellegi teisena eraldatult reaalsest maailmast.
Internetisuhtlus on analoogiline igale teisele suhtlemise viisile. Oluline on, et osatakse ennast väljendada ja saata sõnum nii, et saadetav sõnum ei solvaks sõnumi vastuvõtjat ning vastupidi.
Alates 1980-ndatest aastatest on laiemalt levima hakanud virtuaalsed suhted. Kui varem toimus Interneti vahendusel vaid sõjaväe ja teadusasutuste vaheline suhtlus, siis nüüd hakati üha rohkem kodudesse ostma personaalarvuteid, mille üheks funktsiooniks sai ka Interneti kaudu teiste inimestega suhtlemine. Kommunikatsioon muutus mugavaks ning sidet sai pidada ka pikkade vahemaade taga elavate sõprade, tuttavate, aga ka täiesti võõraste inimestega. Positiivsete aspektide kõrvale tekkisid samas aga negatiivsed pooled. Mis on virtuaalse suhtlemise juures positiivne, mis negatiivne ja kas kuidagi saab probleeme ka ennetada?
Virtuaalse suhtluse iseloomulikud jooned on alles noored. Esimene Eesti jututuba loodi 1994. aastal. Vähem kui 15 aastat oleme kasutanud alternatiivkanalit – Internetti – igapäevasuhtlusel. Selle aja jooksul oleme avastanud paljud tegurid, mis teevad meie elu mugavaks ning soosivad virtuaalset suhtlust. Üks kõige positiivsem külg on mugavus ja võimalused, mida Internet meile annab. Virtuaalselt inimestega kontakteerumine on lihtne ning takistuseks ei ole vahemaa , asukoht ega kellaaeg . Internetis suhtlemine võib kaasa aidata ka sellele, et inimene avastab endas need iseloomuomadused, millest tal enne aimu ei olnud. Kuna virtuaalse suhtluse üks tunnusjoon on anonüümsus, siis inimene saab endale kergesti luua sellise identiteedi, mis talle sel hetkel meelepärane on. Suhtluskaaslane ei tea, kes varjunime taga peitub. Näiteks võib tuua 100-kilose daami, kes saab Interneti-jututoas tunda end ihaldusväärsena. Saanud innustust virtuaalsuses saavutatud edust , võib see naisterahvas leida ka reaalses elus energiat selleks, et minna kaalujälgijate klubisse ning saavutada trenni tehes hea vorm. Võimalus muutuda avaneb ka reaalses elus tagasihoidlikul mehel. Internetis suheldes saab ta katsetada, kuidas on tunne olla domineerija rollis.(Madise veebipäevik, 01.03.2010)
Virtuaalmaailmas on paika pandud ka reeglid, mida peab täitma. Siin kohal tooks välja mõned olulisemad punktid, mis on kirja pandud jututubade kodulehel. Teatavasti on enamikes jututubades ühesugused nõudmised ja reeglid.
Keelatud on järgmised tegevused:

• Läbumine ehk seosetu teksti/tähemärkide/numbrimärkide kirjutamine
  
• Floodimine ehk lühikese ajavahemiku jooksul mitmele reale kirjutamine
  
• Liigne nn. capsis (trükitähtedes) kirjutamine
  
• teiste kasutajate pikaldane mõnitamine ja/ või sõimamine
  
• liigne ropendamine
  
• liigne sõnade ja/ või tähtede ja/ või numbrite nn. venitamine
  
• teksti pidev korrutamine
  
• muusikalinkide laskmine (sh teavitus(t)e laskmine jututuppa, millist muusikat hetkel kuulatakse)
  
• keelatud on reklaam, ost, müük, vahetus
  
• linkide levitamine (v.a. usaldusväärsed lingid)
  
• keelatud on isiklike andmete jagamine (v.a. privaataken)
  

Virtuaalmaailmas suheldes ei tohi olla vägivallale õhutav, rassistlik, narkootikume soosiv, solvav , ähvardav. Lisaks veel juhul kui arvuti on varastatud, millest tuleb kindlasti teavitada politseid.
Virtuaalmaailmas peituvad ka omad ohud, seega tuleb eriti ettevaatlik olla. Virtuaalse identiteedi taga võib peituda ükskõik kes. Suureks ohuks on virtuaalmaailm lapsele, kes on kergesti mõjutatav ja rünnatavaid sihtrühmi. Lapsed on loomult kergeusklikud, kogenematud ning info vastuvõtmisel pealiskaudsed . Eelkõige on lastele ohuks pedofiilid või ahistajad, kes teesklevad end teismelisteks ning soovivad lastega suhelda. Pedofiil on isik, kes kasutab arvutit oma normist hälbivat seksuaalset kirge rahuldada. Otsitakse ohvrit, kes on naiivne ning nõustub Internetis tutvutud isikuga kohtuma , millel võivad olla kurvad tagajärjed. Teatavasti meedias on kajastatud pedofiilia või ahistaja kätte sattunud lastest. Näiteks hiljuti oli juhtum netipedofiil „hispaanlanna“, kes ahistas kogu Euroopas rohkem kui 700 poissi, kellest üks lõpetas enesetapuga ( http://pedofiil.politsei.com/ , 01.03.2010). Ideaalsed küberkuriteo ohvrid on 11-14 aastane poisid/tüdrukud.
Interneti suuremaks probleemiks võib nimetada anonüümsust. Suhtlusportaalides pilte üles pannes töödeldakse pilte endale meelepärasemaks, ankeetidesse kirjutatakse levinumad huvid. Seega Interneti virtuaalmaailmas suheldes tunneb end mõnusalt ja vabamalt. Tuntakse, et sobitakse antud keskkonda paremini kui reaalses elus. Internetisuhtluses ei ole näha inimese emotsioone, väljendusmaneere. Reaalses elus mängivad emotsioonid , väljendamismaneerid väga olulist osa suhtlemises. Reaalses elus on võimalik suhelda inimesega kehakeele , hääletooni ning näoilmega, kuna see mida öeldakse Internetis ühe lausega ei pruugi teisele inimesele samamoodi arusaadav olla.
Interneti kaudu suhtlemine teeb olemise mugavaks ning lihtsaks. Suhtled inimestega endale sobival ajal ja kohas.
INTERNET JA TURVALISUS
Kuna tänapäeva maailma arenenumad riigid on suuremas osas sõltuvad arvutitest ja internetist, kui ühenduslülist nende vahel, tekkivad paratamatult turvalisus probleemid.
Turvalisusprobleemide tekitajad võib laias laastus jagada kahte eraldi lõiku :

Kasutaja (nõrk parool , teadmatus , lohakus )

Nõrk kaitse (ei ole kasutatud õigeid turvamismeetmeid)
3.1. Kasutaja
Arvatakse, et arvutivõrkude turvalisus sõltub peamiselt headest programmidest. Tegelikkus on proosalisem. Arvutisüsteeme kaitsev tarkvara ei toimi samuti automaatselt, vaid jääb tööriistaks, mille efektiivsus sõltub eelkõige kasutajast.
Kallid ja keerulised turvameetmed jäävad mõttetuks, kuni arvutikasutajad ei tea, mida nad teevad.
Seda tõsiasja digitaalturvalisuses on suuremad Eesti firmad tänaseks juba teadvustanud, praktikasse juurutamine loomulikult võtab oma aja. Väiksemate ettevõtete eelis on taas kord kiirem reageerimisvõime, tihti järgnebki ohu mõistmisele selle kohene likvideerimine.
Suurfirmade kirstunael kipub olema kasutajate paljusus, mis taas ühe nurga alt tekitab võimaluse otsida (või tekitada) tugevas ketis nõrka lüli. Olen sattunud sellisele nõrgale lülile Jaapani veebifirmas, kus sisevõrgus oli arvuti nii vana Windowsi versiooniga, et lubas n-ö majja astuda mitte salasõna sisestades, vaid seda küsimust kustutades. Teadmatus või hoolimatus ? Küllap lihtsalt tõde, et tegijal juhtub. Samal tasemel kahe silma vahele jätmisi on Eestiski piisavalt.
Salasõnadega hooletu ümberkäimine on vaatamata ekspertide pidevatele manitsustele jätkuvalt arvutikasutajate suurim viga. Peale kleepsuga nähtavale kohale pandud “sala-sõna“ on tavaline asi kasutada üht ja sama parooli erinevais süsteemides, tegelikult olemas olevate sõnade kasutamine jne.
Teine vigade grupp on isetegevus riistvara alal, mis turvalised võrgud avatuks muudab. Kui sedalaadi insenerlusega kaasneb kusagilt allalaaditud kahtlase tarkvara kasutamine (kiputakse kõike reklaamis mõista antut uskuma), võib tulemuseks saada päris halbu tagajärgi.
Problemaatika , mis kaasneb tavakodaniku või arvutihuvilise poolt teadmatusest arvutivõrkudele tekitatavate ohtudega, on lai. Probleemsituatsioonid on enamasti siiski küllalt sarnased, põhiolemuselt korduvad. Seetõttu võiks suhteliselt väikese mahuga koolitusprogrammi abil oluliselt parandada nii üksikute ettevõtete kui lõppkokkuvõttes kogu riigi internetiturvalisust.
Pika jutu lühikeseks lõpetuseks – tegelikult võivad muudes suundades kui lõppkasutajate harimisele tehtud kulutused arvutiturvalisuses olla küsitava väärtusega. Nagu ülalpool osutatud on internetiturvalisuse ahela nõrgim lüli klaviatuurikulutajate sageli põhjendamatu enesekindlus ning kui lubate niisugust väljendit, siis tegutsemislust.
Koolitus peaks käima käsikäes turvalisuse parandamiseks mõeldud riistvarale ning tarkvarale tehtavate kulutustega.
3.2. Ründe ennetamine
Kuna viirused kasutavad levimiseks erinevaid võtteid, vajab arvutikasutaja erinevaid võtteid enda kaitsmiseks. Kui varem levisid arvutiviirused põhiliselt diskettide abil, siis interneti ja e- maili näol on tekkinud uued ja palju tõhusamad viiruskandjad. Seetõttu on oluline teada, kuidas vähendada oma arvuti nakatumise ohtu. Oma arvutit saab viiruste sissetungi eest tõhusalt kaitsta või vähemalt nendesse nakatumise ohtu märgatavalt vähendada!
Järgnevalt mõned nõuanded, mis aitavad vältida pahavara nakkust. Vaatamata sellest, et mitte ükski programm ei saa garanteerida 100%'st kaitset, aitavad paljud nõuandeid koos sellele lähemale jõuda.
1. Uuenda oma Windowsit!
Veendu, et sul on paigaldatud KÕIK kriitilised uuendused oma operatsioonisüsteemile ja Internet Explorerile (ja ka teistele brauseritele). Esimene samm oma arvuti kaitsmiseks on korralikult paigatud operatsioonisüsteem. Kõigil Windows XP kasutajatel peaks peal olema SP2 ja IE7. Parima turvalisuse tagab SP3 ja IE8! Vista kasutajatel peaks olema SP2 ja IE8 installeeritud.
Need värskendused, sulgedes võimalikud turvaaugud, võivad aidata takistada viiruseid ja kräkkerite rünnakuid.
2. Viirustõrje
Installeeri viirustõrje programm. See on esimene abimees arvutiviirustega võitlemiseks. Viirusetõrje programmi installeerimine ja värskena hoidmine võib aidata sinu arvutit viiruste eest kaitsta. Viirustõrje programmid otsivad viiruseid, mis proovivad pääseda sinu arvutisse läbi internetist, CD'dest jms kohtadest . Uusi viiruseid ilmub iga päev, seega on vajalik kontrollida viirustõrje tarkvara tootja veebisaiti regulaarselt! Viirustõrjet tuleb uuendada vähemalt kord päevas! Viirustõrje vaatab läbi iga faili ja teeb leitavad viirused kahjutuks .
3. Tulemüür
Tulemüür on nagu arvuti uks mis aitab seda kaitsta nii sissetungijate kui ka andmevarguste eest. Tulemüür takistab suure enamuse viiruste ja sissetungijate rünnakud mis tulevad internetist või üritavad sinu arvutist internetiga ühendust võtta. Tulemüüriga saab enda arvutit kindlalt ja turvaliselt kaitsta, lubades Internetiga ühendust saada vaid usaldatud programmidel. Tulemüür on juba sisse ehitatud igasse operatsioonisüsteemi (näiteks Windows, Linux , jne). Tulemüür on soovitatav, kuna Windowsi enda tulemüür pole tõhus kaitse eelnimetatud ohtude vastu.
4. Nuhkvara eemaldajad
Arvutit võiks vähemalt korra kuus kontrollida ühe või mitme nuhkvara eemaldamise programmiga.
Mõned paremad tasuta nuhkvara eemaldajad:

• SuperAntiSpyware Free
  
• Malwarebytes' Anti- Malware
  
• a-squared Free
  

Oleks hea kui on installeeritud ka reaalajas töötav nuhkvara eemaldaja mis kontrollib pidevalt sinu arvutit. Kahjuks enamus parimatest on tasulised.

• Windows Defender (Windows Vista/7 kasutajatel on see juba installitud)
  
• Spyware Terminator
  
• IObit Security 360
  

5. Tee varukoopiaid!
Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju aega ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teed oma andmetest regulaarselt varukoopiaid. Nii võid pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust , millal viimase varukoopia tegid.
Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks USB pulgal, CD- või DVD-plaadil.
6. Kasuta paroole & loo piiratud õigustega kasutaja 
Kõik kasutajakontod peaks olema parooliga kaitstud. Eriti Win NT, 2K, XP ja 2003 kohta. Veendu, et administraatori konto parool ei ole tühi. Samuti on hea mõte täielikult keelata Guest konto. Paroolid on mõeldud selleks, et kaitsta infot. Võid kindel olla, et sissetungija proovib esimeses järjekorras paroolina sinu nime, sünnikuupäeva jne. Kui valid paroole, vali neid targalt !

• Ärge tee neid liiga lühikeseks ja ära vali midagi, mis oleks lihtne ära arvata. Parooli pikkus peaks olema vähemalt 6 sümbolit.
  
• Vali erinevate teenuste jaoks erinevad paroolid. Ära kasuta ühte ja sama parooli!
  
• Parool peab olema piisavalt keerukas. Kasuta erinevaid sümboleid - väikesi ja suuri tähti, numbreid
  
• Kasuta ID- kaarti !
  

7 . Isiklikud andmed
Ärge jagage kergekäeliselt oma isiku-, kontakt- ega juurdepääsuandmeid!
Paljud internetipettused on üles ehitatud teie andmete väljapetmisele ning nende kuritarvitamisele. Paroolid, PIN-koodid ja muud ligipääsuandmed on mõeldud selleks, et neid kasutaksite ainult teie, seega ei tohi neid mistahes ettekäändel mitte kellelegi edasi anda, isegi kui neid küsib hea sõber, IT-töötaja või pank . Pidage meeles ka seda, et pank ei küsi kunagi e-posti vahendusel andmeid ega käsi vahetada internetipanga paroole.
TURVALINE KÄITUMINE INTERNETIS
Internet võib olla Sinu sõber ja toredaks ajaveetmiseks hea kaaslane , aga vahel võib ta muutuda salakavalaks ja mõnikord isegi ohtlikuks.
Kuidas ma saaksin Internetis ennast turvalisemalt tunda?

• Ma ei avalda internetis oma isikuandmeid. Isikuandmete hulka kuuluvad nimi, telefoninumber, aadress, e-postiaadress, kooli asukoht, vanemate töökoha aadress/telefoninumbrid, pangakonto paroolid, minu ja minu lähedaste pidid. Kõik see puudutab ka minu sõprade ja lähedaste infot.
  
• Internetis kasutan alati varjunime, mis minu kohta isiklikku infot ei anna. 
  
• Kui mingi saidi puhul on vaja salasõna, mõtlen välja sellise, mida oleks raske ära arvata, aga samas endal lihtne meelde jätta.
  
• Ma ei vasta sõnumile, mis tekitab minus ebamugavust, vaid näitan seda kohe kellelegi täiskasvanule.
  
• Ma ei lepi kokku kohtumist inimesega, kellega tutvusin internetis. Kui seda siiski plaanin, siis räägin sellest enne oma vanematele. Esimesele kohtumisele ei lähe kunagi üksi, vaid võtan sõbra/sõbranna kaasa.
  
• Ma ei ava e-kirju, faile ega pilte, mille on saatnud võõrad inimesed. Ma ei kliki nende saadetud linkidel ega mängi nende saadetud mänge. Küsin alati täiskasvanutelt enne nõu.
  
• Internetis olen vastutustundlik:
  

• Ei saada kellegi kohta sõimukirju ega laimu
  
• Ei võta kellegi teise veebilehelt luba küsimata teksti, pilte ega helifaile
  
• Ei osta oma vanemate teadmata midagi internetipoodidest
  
• Ma ei võta tõe pähe kõike, mida internetist loen . Kui kogun internetist infot, kontrollin alati infoallikat ja küsin nõu emalt-isalt, raamatukoguhoidjalt või õpetajalt. Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid samas ka palju valet ja laimu.
  

Lisaks veel aitab kaasa, kui:

• Ma mõistan, et internetis käimine on privileeg ja et selle privileegiga kaasneb ka vastutus.
  
• Ma mõistan, et mõned inimesed võivad internetis esineda kellegina, kes nad tegelikult ei ole. Kui tutvun kellegagi internetis, siis tean, et see poiss/tüdruk ei pruugi olla tegelikult see, kes ta väidab end olevat.
  
• Ma külastan ainult neid kodulehekülgi, mis on mõeldud vastavalt minu vanusele.
  
• Jututubades olen teiste suhtes viisakas: ma ei kasuta solvavat ja ebakohast keelt ja ei ole internetis vulgaarne.
  
• Ma ei külasta netilehekülgi, mille kasutamine on tasuline , enne ,kui olen selleks saanud loa oma vanematelt.
  
• Ma ei luba teistel kasutada oma interneti-aadresse.
  
• Ma ei edasta mitte kunagi kellelegi oma arvuti ja interneti paroole.
  
• Ma austan teiste privaatsust.
  
• Ma ei kopeeri internetist teiste poolt koostatud tekste ja ei nimeta seda enda poolt koostatuks.
  
• Ma mõistan, et olen täielikult vastutav oma tegude eest!
  

Ma ei tee ega ütle internetis midagi sellist, mida ma ei julgeks teha või öelda otse suheldes. Mõtlen enne, kui olen midagi teele pannud, sest saadetut enam tagasi võtta ei saa.
( http://www.peremeedia.ee/?id=10470 , 26.02.2010)
KOKKUVÕTE
Internet teeb elu lihtsaks ja mugavamaks, aga sellega tuleb olla ettevaatlik ja mõelda võimalikele Internetis peituvatele ohtudele, probleemidele ning hiljem ka lahendustele. Tänapäeval saab Internetis teha kõike: leida kiirelt vajalikku infot ning vahetada, lugeda uudiseid, ajakirju/ajalehti, suhelda inimestega teisel pool maakera erinevatest riikidest ja teha äritehinguid. Seega tuleks inimestele - eelkõige lastele teadvustada ja selgitada internetis peituvatest ohtudest, sest just lapsed on need, kes võivad sattuda pedofiilia, ahistaja või petiste küüsi. Väga palju on veebilehti, kus on kogu info kajastatud, kuidas ja mismoodi käituda teatud olukordades.
Internet on väga levinud üle kogu maailma, suheldakse üksteisega teistest linnadest rääkimata erinevatest riikidest.
Töö mõte oli teadvustada Internetis peituvatest ohtudest ja kuidas saaksid lapsed Internetis turvaliselt käituda.
Arvestades seda, et liigume digitaalse maailma ja suhtluse täieliku ülesvõttu poole, peaks hakkama rohkem inimesi teavitama kuidas käituda ja olla internetis. See tähendab seda, et tuleks suurendada reklaami nii internetis kui ka ajalehtedes/ajakirjades, kust inimene saaks/leiaks infot kus ja millest hoiduda ning õpiks interneti käitumisreeglistiku. Kindlasti tuleks lisada õppeasutustesse ja arvutikoolidesse, mis tutvustaks Interneti olemust ja selle põhitõdesid. Kelle paratamatus , kelle ainuõige valik, liigume vaikselt ülemaailmse internetiseerituse poole. Kas poleks hea kui saaksid oma tuttavaga Aafrikas rääkida ilma kõneminuti tasuta ja parema kvaliteediga? See kõik lõpuks tuleb nii et aeg on end vaikselt sisse seada.
KASUTATUD KIRJANDUS:

http://blog.eun.org/insafe/eesti_keel/ 25.02.2010

http://lapsnetis.eesti.ee/Laste_turvalisus_Internetis.pdf 25.02.2010

http://www.netiohud.ee/ 25.02.2010

http://www.peremeedia.ee/ 26.02.2010

http://kalevpihl.spaces.live.co m 26.02.2010

http://www.digitark.ee/?p=1656 01.03.2010

http://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/ 01.03.2010

http://pedofiil.politsei.com/?page_id=61 01.03.2010

http://www.peremeedia.ee/public/NaruskovBakalaureusKyberkiusamine.doc 01.03.2010

“Interneti turvalisus Tallinna koolitusel“, Meeri Sild, eTwinning ekspert, http://sopruskoolid.blogspot.com/search/label/Internetiturvalisus 02.03.2010

http://madist1989.blogspot.com/2008/09/virtuaalsed-inimsuhted.html 01.03.2010

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1964/rubr_artiklid_196404 02.03.2010

http://infoyhiskond.hk.tlu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=23&Itemid=26 02.03.2010

http://www.microsoft.com/eesti/education/veebivend/mis-on-veebivend.mspx 01.03.2010

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/09/58 01.03.2010

http://www.peremeedia.ee/?id=10653

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/32451/evelin-ilves-kas-teame-mida-lapsed-internetis-teevad 03.03.2010
20