Geneetiliselt muundatud organismid (4)

SISSEJUHATUS
Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi , mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud,
et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske.
Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses,
toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise
fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna poolt aktsepteeritud.
http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_organismid/?style=txt Riigiportaali tekstiversioon

Geneetiliselt muundatud organismid

Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO- deks ).
GMO-de loomine
GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil.
Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi.  Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav  agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st  taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse  sisestada.  Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia.
Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil  saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse .
Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid  väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud,  on sisestatavale geenile veel  lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake – promootor.
Sellise võõra kompleksi  sisestamise kohta peremeesraku pärikkusaine kogumisse  pole võimalik täpselt määrata, ta lülitub sellesse nn kõige vastuvõtlikumas kohas. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga  geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on  osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks).
Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame  tõelise GMO. Seda  tehakse koekultuuri meetodil.
 
GMO-de kasutamise reguleerimine
Eestis on geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel:
Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest,
Põllumajandusministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest,
Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest.
Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskianalüüsi - geenitehnoloogiakomisjon (Keskkonnaministeeriumi juures) ja uuendtoidukomisjon (Põllumajandusministeeriumi juures), mis teeb ka geneetiliselt muundatud organismidest saadud, kuid neid mitte sisaldavate toodete riskianalüüsi.
Geenitehnoloogiakomisjoni ülesandeks on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia küsimustes:

GMO-de (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetise ja loomasööda) keskkonda viimise küsimustes;

GMO-sid sisaldavate või nendest koosnevate toodete (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetiste ja loomasööda) turustamise küsimustes,

geneetiliselt muundatud loomadega loomkatsete tegemise küsimustes,

geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise küsimustes.
Uuendtoidukomisjoni ülesandeks on Veterinaar - ja Toiduametile esitatud uuendtoidu käitlemise loa taotluse ja sellele lisatud andmete ning dokumentide alusel anda seisukoht uuendtoidu nõuetekohasuse, uuendtoidu märgistamiseks tehtud ettepanekute ning uuendtoidu käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta.
Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (ratifitseeriti Eestis 21.01.2004, jõustus 22.06.2004 RT II 2004,2,4)
Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMOsid riiki sisse vedada.
Geneetiliselt muundatud elusorganism ehk geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud biotehnoloogia abil.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est%29.pdf Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) riskianalüüsi käsitlev brošüür - [Keskkonnaministeerium]
GMOde kasutamine
Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid
kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend
nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes
herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid,
soja-, siguri -, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid.
Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel
mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon , papaia, kartul , suhkrupeet jm.
Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM-kultuuridest). Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada.
Samuti on turul ka kahjuriresistentsed sordid  (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. 8% GM-kultuuridest  kannavad mõlemat  eelpooltoodud tunnust
GMO-ga kaasnevad riskid
Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust.
Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub.
Turul olevad muundkultuurid  ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni.
Üheks tõsiseks probleemiks - ja võiks isegi öelda, et paradigmamuutuseks - on see, et GMOsid patenteeritakse (loe lähemalt alalõigust " PATENDID ").  Kusjuures - kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et  nad on loonud midagi seniolematut. Samas, kui viidatakse, et tegemist on looduses tavatute organismidega , mille mõju inimestele, loomadele ja ökosüsteemile tervikuna peaks põhjalikult uurima , väidavad GMO- pooldajad , et sellisteks uuringuteks puudub vajadus, kuna kõik geenid on loodusliku iseloomuga , loodusest pärit - jättes tähelepanuta, et looduses ei esine need geenid sellistes kombinatsioonides ega kogustes , nagu loodud muundkultuurides. Tegelikult kasutatakse muundamisel looduslike geenide asemel ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest.
GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud.
Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid , mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib
lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada.
Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada:
-  Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis  loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid.
- Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud.
-  Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu.
-  Taimed, mis toodavad ise pestitsiide , toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 
-  On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada.
Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes vaagib
kõiki võimalikke riske ja teeb seejärel vastavale ametiasutusele ettepaneku kas loa andmiseks
või sellest keeldumiseks. Eestis hindab paljunemisvõimeliste GMOde ohutust
Geenitehnoloogiakomisjon ning lube annab keskkonnaminister, GM toidu ja loomasööda
kohta langetatakse otsus Euroopa Liidu tasandil. Lube peab uuendama iga 10 aasta järel.
Kui GMO on juba kasutusele lubatud, on tootjal kohustus seda ka hiljem jälgida – milline
on pikaajaline mõju inimestele, loomadele, keskkonnale. Niipea kui avaldub mõni oht, peatatakse
koheselt selle GMO kasutamine, kasutusluba tühistatakse ning GMO eemaldatakse
nii turult kui ka kasutuselt. Peale tootja jälgivad GMO mõju ka teadus- ning järelevalveasutused.
Et hõlbustada GMOde jälgimist pärast turustamist, saavad kõik turule lubatud GMOd
oma unikaalse koodi. See numbritest ja tähtedest koosnev kaubakood on igal GMOl
1. Ohu määratlemine ja selle hindamine
Ohu määratlemise juures tuleks küsida kahte küsimust – mida me kardame, et juhtub?
Ning teiseks – mis seda põhjustab?
Ohu määratlemise esimene samm on teha kindlaks GMO mingi omadus (bioloogiline,
keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimestele või keskkonnale kahjulik mõju.
GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust.
Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne ,
summeeruv.
Otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja sureb .
Kaudse ohu näide võib olla selline, kui seesama putukas sööb GM taime, mis toodab mingit
putukale endale mittemõjuvat valku. Putukas sööb ja tal on kõht täis ja hea olla. Tuleb
lind, sööb putuka ära ja see toksiin , mis oli putukale kahjutu , on kahjulik hoopis linnule
ning näiteks linnu muna koor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja
pojad surevad enne koorumist. Samuti võiks üheks kaudse mõju näiteks olla see, kui
putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad ning seetõttu lindude toidulaud selles
Riskianalüüs
Mitmed GMOd on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMOde kasutamine
kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Enne kui ükski GMO kasutusele
lubatakse, tuleb teha üksikasjaline riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud
ohud, ohu tekkimise tõenäosus ning GMO kasutuselevõtu tagajärjed.
Iga GMO on unikaalne . Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga
GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkust või ohutust
tõendav riskianalüüs.
Riskianalüüs võimaldab süstemaatiliselt ja kõikidele arusaadavalt koguda ja hinnata andmeid,
mille alusel langetatakse hiljem otsus GMO kasutamise lubamise või keelamise kohta.
Ohu määratlemine ja selle hindamine
Ohu määratlemise juures tuleks küsida kahte küsimust – mida me kardame, et juhtub?
Ning teiseks – mis seda põhjustab?
Ohu määratlemise esimene samm on teha kindlaks GMO mingi omadus (bioloogiline,
keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimestele või keskkonnale kahjulik mõju.
GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust.
Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne,
summeeruv.
Riski käitlemine, ettevaatusprintsiip
Edaspidise tegevuse kavandamisel tuleb püüda vastata järgmistele lihtsatele küsimustele:
1. Mida saaks teha, et riski ära hoida või väiksemaks muuta?
2. Kui mõjusad ja teostatavad need meetodid on?
3. Mis mõju on nende meetodite rakendamisel?
4. Milline on ebakindluse tase?
5. Mida siis kokkuvõttes teha?

Geneetiliselt muundatud toit

Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps , erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga luua ka selliseid taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms.
http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=260 Veterinaar- ja Toiduamet
Arvestades GMO-ga kaasnevaid riske, on
kõikjal maailmas hoogustumas GMO-vabade
piirkondade liikumine, mille algatajaks
Eestis oli GMO-vaba Eesti platvorm , kus on
esindatud nii keskkonna-, tarbija- kui tootjaorganisatsioonid
ning mida koordineerib
Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Registreeritakse vaid ametlikku kinnitust
leidnud saastumisjuhtumid, reaalelus võib
neid olla palju rohkem. Kõnekas on fakt,
et dokumenteeritud saastumisjuhtumeid
on registreeritud 39 riigis, viiel kontinendil
– mis tähendab, et GMO-dega saastumine
on leidnud aset kaks korda rohkemates riikides,
kui nendes, kus GMO-d üldse lubatud
on. Riikides, kus GMO-d on lubatud piirangutega,
on saastumise tekkimine sisuliselt
vältimatu.
2006. a alates koguvad kaks keskkonnaorganisatsiooni
– GeneWatch ja Greenpeace
kõiki ametlikult dokumenteeritud saastumisjuhtumeid
avalikkusele ligipääsetavasse
andmebaasi ( http://www.gmcontaminationregister .
org/).

Õigusaktid

Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Taimekaitseseadus
Rahvatervise seadus
Tarbijakaitseseadus
Toiduseadus

Seotud asutused

Keskkonnainspektsioon
Keskkonnaministeerium
Põllumajandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Tervisekaitseinspektsioon
Veterinaar- ja Toiduamet
GMO-de loomisest ja nendega seotud riskidest võib lugeda Eestimaa Looduse Fondi koostatud trükist (2006)
http://www.eko.org.ee/gmo/images/stories/raamatud/raamat.pdf
Kampaania GMO-vaba Eesti
http://www.ceet.ee/t_blanky/z2zNEWSy233.html
Kuidas GMO-sid luuakse ?
http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=33&Itemid=44
Kasutamine ja levik
http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=45
Millised GMO-tüübid on peamiselt levinud?
http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=35&Itemid=46
GMO-ga kaasnevad riskid
http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=36&Itemid=47
Geneetiliselt muundatud organismid-Kuidas nad mõjutavad meie põllumajandust?
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=980&keel=eest i
http://www.greengate.ee/index.php/ar19/02/index.php?page=8&id1=8662
GMO-d: olukord Eestis ja Euroopa Liidus
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=908&keel=eest i
GMO-dega seonduvad keskkonnariskid
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=765&keel=eest i
Kas GM-toidu suhtes peaks olema ettevaatlik?
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=766&keel=eest i
Muundkultuuride vajalikkusest .
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=716&keel=eest i
Poolt ja Vastu:
Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=601&ajakiri=599
http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=1034
http://tuit.novaator.ee/?op=article&ID=121
Avalik pöördumine geneetiliselt muundatud kultuuride mittelubamiseks Eestisse
http://www.keskkonnaveeb.ee/uudis/uudised.php?uudis=1784
GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU POOLT VÕI VASTU?
http://allergialaps.kolhoos.ee/stories/storyReader$80
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=8
http://www.eptk.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=27&Itemid=72
Poolt ja vastu
Marek Strandberg
Esimene küsimus, mis mul muundkultuuride (GMOde ehk geneetiliselt muundatud organismide) kasutamisest rääkides tekib on eelkõige küsimus nende vajalikkusest. Miks leitakse, et muundkultuure tuleks kasvatada? Nende loojad ütlevad, et see rikastavat inimeste toidulauda ja võimaldavat toime tulla näljahädaga. Üllad väited ju! Toidulaua vaesumine pole paraku aga seotud mitte söödavate taimede puudumisega – neid on nimelt kümneid kordi rohkem kui tänases põllumajanduspraktikas kasutust leiab – vaid asjaoluga, et majanduslikud suhted ja turunõudlus on keskendunud vaid väheste liikide ja nende valitud liinide kultiveerimisele. Majanduslike ja kaubanduslike probleemide lahendus aga ei saa iialgi olla uutes taimesortides.
Taime ja loomakasvatus peab olema muudetud tasakaalustatuks ning vastavaks inimeste tegelikele toitumisfüsioloogilistele vajadustele. Tänases maailmas on põllumajanduse suurimaks keskkonnamõjuks just mulla struktuuri vaesumine ning muldade hävimine. Seda põhjustabki tasakaalust väljas olev põllumajandus. Muundkultuuride kasutuselevõtt vaid süvendab seda. Nii on ainsaks täna teada olevaks mulda säilitavaks põllumajandustehnoloogiaks mahepõllumajandus. See pole sama , mis massiteadvuses levinud arusaam vähese kunstväetise ja mürgiga kasvatamisest. Tegemist on tehnoloogiaga, mille puhul taimede hävimist ja kahjustumist haiguste ja putukate poolt välditakse loodulikku mitmekesisust (kasvatavate söödavate taimede hulka) suurendades ja põllumaid mosaiiksemaks muutes. Mahepõllumajanduses on taime- ja loomakasvatuse tasakaal see, mis sõnniku aruka taaskasutusega tagab nii toitainete piisavuse kui mullastruktuuri säilivuse. Olgu öeldud, et kaasaegne mahepõllumajandus tagaks kindlasti Eestis elavate inimeste enamuse toiduvajadusest – nii vajamineva energia kui kvaliteedi osas.
Kagu Aasias on kaubandussuhete ühekülgsuse ja turusurve tõttu muutnud valdavaks kasvatatavaks toiduaineks riis . Selle vähene a-vitamiini sisaldus on tõsiste tervishäirete ja suremuse põhjustajaks. Lahenduseks pakutakse aga kuldset riisi, mille taim on geneetiliste manipulatsioonidega õpetatud sünteesima a-vitamiini. Tundub ju jällegi väga üllas plaan. Kas poleks aga arukam ja loomupärasem kaubandusliku surve muutmine ning olukorra taastamine, kus inimesed harrastaksid uuesti paljude erinevate ja kvaliteetset elu tagavate söödavate taimede kasvatamist.
Keskkonnariskid:
Geenisaaste.Üks olulisi asju keskkonariskidest ja GMO-de ulatuslikust kommertsialiseerimisest rääkimise juures on see, et geneetilise muundamise käigus lisatud geen võib kanduda üle naaberpõldudel kasvatatavale taimele risttolmlemise teel (kui suguluses olevad taimeliigid tolmlevad omavahel), mille tulemusena uued geenid levivad kontrollimatult geneetiliselt muundamata liikidele või teistele lähedastele kultuuridele
Võib öelda, et geneetilise muundamisega võib luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende toimise tagajärgi ökosüsteemis ei ole aga praeguse teadmiste taseme juures võimalik ennustada.
Igal juhul on selge, et teadmisi GMO-de keskonnamõjude kohta on veel vähe. Ajaloos on palju näiteid selle kohata, et puudulike teadmiste baasil bioloogiliste süsteemidega kunstlik manipuleerimine toob kaasa ettearvamatuid komplikatsioone, mida hiljem on raske või isegi võimatu „heastada“.
EESTIS JA EL
Eestis on geneetiliselt muundatud organismidega (GMO-dega) seotud probleemid olnud avalikkuse tähelepanu all juba mitu aastat. GMO-de pikaajalise kasutamise tagajärjed ei ole kaugeltki selged, GMO-de ohutuse uurimise kriteeriumid on puudulikud ning sõltumatuid uuringuid on tehtud väga vähe. Nii Euroopas, kui Eestis on tarbijad GMO-de kasvatamiseks lubamise suhtes skeptilised (Eesti tarbijad eelistaksid valikuvõimalusel mahetoitu ja on nõus selle eest rohkem maksma, muundkultuuride kasvatamist Eesti põldudel lubaksid range järelevalve all või keelaksid pea 90 protsenti vastanutest, näitab Konjunktuuriinstituudi uuring.
Praegu on Eesti otsustamas, mismoodi tagada GMO-vaba valik ka tulevikus ja kuivõrd see üldse on võimalik – Eesti Põllumajandusministeeriumi juurde loodud koostöökomisjon püüab teha nn. “kooseksisteerimise seadust” – seadust sellest, kuidas kasvatada ja käidelda looduses paljunemis- ja ristumisvõimalisi taimi nii, et nad kontrollimatult levida ei saaks.
Samal ajal tuleb Euroopa Liitu aina uusi taotlusi geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamiseks. Eestis vaeb neid Keskkonnaministeeriumi juurde loodud Geenitehnoloogia Komisjon . Mitmete keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonide arvates on Eesti liiga sageli ja kergekäeliselt öelnud “jah” GMO-de lubamisele keskkonda
Euroopa Liidus kehtestati peale esimese kümmekonna sordi lubamist 1999.a. juunis moratoorium , milles nõuti järgmiste tingimuste täitmist enne GMO-de edasist lubamist:
jälgimine,
riskianalüüs,
avalikkuse juurdepääs informatsioonile,
ettevaatusprintsiibi rakendamine,
märgistusreegleid,
GMO-de jälgitavussüsteem (süsteem, mis võimaldab vajadusel leida ja “tagasi kutsuda” GMO).
Moratooriumi algatajateks olid Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Luksemburg , toetajateks Belgia, Soome, Saksamaa, Holland , Hispaania ja Rootsi – seega 12 riiki viieteistkümnest.
Kampaania GMO-vaba Eesti
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Eesti Talupidajate Keskliit , Mahepõllumajanduse SA, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Tallinna Tarbijakaitsenõuandla, Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus, Pärnumaa Tarbijakaitseühing ning Saaremaa Tarbijakaitseühing algatavad täna geenmuundatud (GM) taimede vabade piirkondade loomise kampaania, mille käigus saavad Eesti talunikud teada anda oma soovist viljeleda GMO-vaba põllumajandust.
Kuna GMO-dega on seotud palju küsitavusi: keskkonnariskid, toiduohutus, sotsiaalmajanduslikud ja õigusalased aspektid jm, siis kutsuvad ülalmainitud organisatsioonid maaomanikke ja ka omavalitsusi suhtuma ettevaatusega muundtaimede kasutamisse ja deklareerima ennast GMO-vabaks.
Sellelaadsed alt-üles initsiatiivid on levinud kogu Euroopas, paljudes riikides hõlmavad GMO-vabad tsoonid juba suuri pindalasid. Algatuste põhjuseks on Euroopa Liidu de facto moratooriumi lõppemine, talunike, tarbijate ja keskkonnakaitsjate ülitugev vastuseis geenmuundatud taimede ja nendest tehtud toidu kasutamisele Euroopa Liidus.
„Usume, et Eesti talunikel ja tarbijatel on praeguses olukorras väga mõistlik hoiduda GMO-de kasvatamisest ja kasutamisest, kuna GMO-de pikaajalise kasutamise tagajärjed ei ole kaugeltki selged, GMO-de ohutuse uurimise kriteeriumid on puudulikud ning sõltumatuid uuringuid on tehtud väga vähe,“ ütles kampaania koordinaator Nastja Pertjonok.
„GMO-vaba Eesti“ kampaania käigus hakatakse koguma infot maaomanike kohta, kes teadvustavad GMO-de riske ja soovivad muundkultuuride kasvatamisest hoiduda.
Kas GM-toidu suhtes peaks olema ettevaatlik?
Paljud biotehnoloogid väidavad, et GM-toit ei saa ohtlik olla, kuna taime sisestatud geenid ei ole mingid tehisgeenid, vaid pärit ikka loodusest enesest. Kuid ega GM-toidu ohtlikkus ei seisne mitte sisestatud geenis endas. Küsimus on geneetilise muundamise tehnoloogia ebatäiuslikkuses.
Hoolimata sellest, et geenithnoloogia on üsna kaugele arenenud, tegutsevad teadlased geneetiliselt muundatud organismi loomisel ikkagi pimesi. DNA fragmenti sisestades ei oska nad täpselt ette arvata, millisesse genoomi osasse see satub ja kuidas see organismi tööd mõjutab. Muundatud rakk võib omandada täiesti uued, temale mittetüüpilised omadused ning seetõttu ka ohtlikuks muutuda.
1980-te Ameerika ajaloos on juhus, kus transgeensete organismide tõttu sai USAs surma ligi 40 inimest ja eluajaks vigaseks jäi üle 1500 inimese. Nad kasutasid toidulisandeid, mis sisaldasid inimorganismile vajalikku aminohapet trüptofaani. Seda toodeti geneetiliselt muundatud bakterite abil. Korraga selgus aga, et need bakterid hakkasid mingil arusaamatul põhjusel tootma väga sarnast ühendit – trüptofaani isomeeri, mis tekitab inimesel manustamisel lämbumissurma.
(Nordlee, J.A. et al (1996) The New England Journal of Medicine 688; Mayeno, A.N. et al (1994) Tibtech 12:364.)
Samuti arvatakse, et sisestatud geneetiline materjal on ülimalt liikuv ning võib edasi kanduda ka meie oma keha mikroorganismidesse (nt soolestikus elavatesse bakteritesse), seda nimetatakse horisontaalseks geeniülekandeks.
Avalikult pole teada, et biotehnoloogia tööstus oleks viinud läbi kuigi palju katseid, vaatamaks GM-toidu mõju inimese tervisele. Ainuke teadaolev inimkatse viidi läbi 2002.a. Newcastle’i Ülikoolis, kus seitsmele inimesele anti GM-sojat sisaldavat toitu. Katse tulemusena selgus, et vähemalt kolmel inimesel liikus GM-materjal toidust välja ja sisestus soolestiku bakteritesse, seda pärast vaid ühte sööki. Meie soolestikubakterid mängivad seedimisel olulist rolli ning igasugused muutused nende omadustes võivad tekitada probleeme.
Igasugune lastetoit, mis sisaldab GM-tooteid, võib tuua kaasa drastilise allergia esinemise tõusu. Kui sojapõhises lastetoidus toimuvad aga ootamatud östrogeenitaseme muutused, võib see mõjutada laste seksuaalset arengut. Imikud ja lapsed on üldse ebakvaliteetse toidu suhtes väga haavatavad, kuna nende toiduvalik on piiratud ning vanemad võtavad suure riski kui laste toidus toimuvad mingid muutused, mis toovad kaasa toitainete vahekordade muutumise.
Intensiivne põllumajandus tekitab ka inimestel toitainete puudust, vaatamata sellele, et GMO-de toetajad leiavad, et geenitehnoloogia võimaldab toitu paremaks muuta ja tõsta selle toiteväärtust. Peamiselt on siiani propageeritud nn. „kuldset riisi”, mida reklaamitakse kui kogu Aasia päästjat. Talle on lisatud geen, mille abil riisitaim toodab karotiini (A-vitamiini provitamiin , mille puudumine põhjustab pimedaks jäämist). Samas on karotiin üks tavalisemaid ühendeid looduses. Inimesed, kes traditsiooniliselt kasvatavad erinevaid taimi, ei kannata karotiinipuuduse all kuna vanasti ei olnud ju põllumajandus kaugeltki nii monokultuurne kui tänapäeval. Kaasaegne korporatiivne põllumajandus – monokultuurne riis või mais, mida kasvatatakse ekspordiks loomatoiduna – on esmane pimedaksjäämise põhjus. Intensiivpõllumajndus on ehk hea riigi SKP-le, aga inimese tervise kohta seda kindlasti öelda ei saa.
Enamik GM-kompaniide poolt avaldatud uurimusi väidavad, et mingeid märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ei ole. Kui aga teised teadlased on neid uurimusi lähemal vaadanud, on nad leidnud mitmetel juhtudel andmeid, mis tõestavad negatiivsete mõjude olemasolu. Teadaolevalt on vähemalt kolm uurimust, mis on näidanud GM-toidu negatiivseid mõjusid, kuid sellest hoolimata lubati seda toitu inimeste või loomade toiduna müüa.