Kairo on kuum, tolmune ja kärarikas, tänavatel on sageli ummikud ja ühistransport tähendab enamasti kaost. Kui aga sellega leppida siis on Kairol palju pakkuda. Kairo kesklinn Kairo kesklinn asub Niiluse jõe kallastel, kus on moodsad kallakud ja väljakud ja kus asub ka suurem osa rahvusvahelisi hotelle. Tahriri väljak idakaldal on Kairo süda. Tänavad koonduvad suurimasse bussiterminaali, mida ümbritsevad ministeeriumid ja kontorihooned, kus asuvad lennubürood ja reisiagentuurid. Väljakult suundub itta linna tuiksoon, Kasr elNili tänav, mida äärestavad läänelikus stiilis kauplused ja restoranid. Lähedal asuval Ramsese väljakul on kolooniaja õitsengul ehitatud Victoria raudteejaam. Jõel on mitu saart. Kõige suuremal, Geziral, asub Kairo üks sikimaid piirkondi, Zamalek, kus võib leida mitmesugust tegevust. Suurepärane vaade linnapanoraamile avaneb Kairo tornist (elBurk), mille
isikute põhiseaduslikke tagatisi); - tema funktsioonid on universaalsed (teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades). II Riigi haldusorganisatsioon Täidesaatva riigivõimu asutused – Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsus ↓ Valitsusasutused ministeeriumid (11) Riigikantselei ↓ ↓ ↓ ↓ ↓ kaitsevägi amet inspektsioon maavalitsus Riigiarhiiv ↓ ↓ kohalik asutus kohalik asutus
omavalitsused ja riik ehk riik-linn-vald) - Personaalkorporatsioon liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt advokatuur, notariaat, teoreetiliselt peaks olema ka ülikool, aga õiguslikult pole ülikoolil pädevust avalik-õiguslikku teenust eraisikule (üliõpilasele) müüa) - Õigusvõimeline asutus (asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks; asutused on nt Politsei- ja Piirivalveamet; ministeeriumid jne) teatud asutustel on seadusega antud juriidilise isiku pädevus (võime olla iseseisvalt õiguste ja kohustuste kandja) ehk avalik-õiguslik asutus (nt Rahvusraamatukogu) + Avalik-õiguslik sihtasutus (terminoloogiline lähedus on asutusel ja sihtasutusel suur) olemas isikulised vahendid (personal); erineb, sest eesmärgiks on raha (eesmärgi jaoks on antud raha ja see on esiplaanil seetõttu paljude meelest
omavalitsuse ametiasutustelt asjaomaseid dokumente ja teavet. Valitsusasutuste kordamisküsimused Ametiasutused riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. VALITSUSASUTUS Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on ühtlasi ka ametiasutused. Ainult seaduse alusel Ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning teised seadusega ettenähtud valitsusasutused moodustatakse, korraldatakse ümber ja nende tegevus lõpetatakse seaduse alusel.Seotud võimude lahususe printsiibiga Ministeerium - Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Juhtkond (minister, kantsler, asekantslerid, ministri nõunikud, ministeeriumi nõunikud)
· Tuumaks RIIK võimu ja valitsemisasutuse süsteem, mis korraldab elu kindlal territooriumil; omab püsirahvastikku ja iseseisvat avalikku võimu ehk suveräänsust · Riigi tunnused: - riigi võim on ülimuslik - omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud · Riigi insitutsioonid: NB! 1. Seadusandlik võimu organ PARLAMENT 2. Täidesaatva võimu organ VALITSUS; ministeeriumid 3. Kohtuvõimu organ KOHUS 4. Järelvalveinstitutsioonid riigi kontroll, õiguskantsler, inspektsioonid(tervisekaitse) · Riigiasutuste iseloomulikud jooned: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest
13. Strateegia tegeleb a) tee valikuga praegusest situatsioonist lõppeesmärgini; b) olukorra analüüsija tegevuse plaanimisega; c) lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega. 14. Sisulised (riigiõiguslikud) võimupiirid on a) kolmikmõju; b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees; c) võimu mõjupiirkonna jagunemine. 15. Valitsusest peaksid olema (vähemalt suhteliselt) sõltumatud a) konkurentsi kujunemine, aruandlus ja statistika; b) riigiametid; c) ministeeriumid. 16. Individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristatakse a) inimese bioloogiliseks eksisteerimiseks olulisuse järgi; b) tööjõu taastootmiseks olulisuse järgi; c) hüve jagatavuse ja tarbimise iseloomu alusel. 17. Ühiskondliku kauba (hüve) tootmist finantseeritakse enamasti a) tarbijate vabatahtlike maksete arvel; b) üldkohustuslike maksude arvel; c) ametiühingute poolt. 18. ,Euroopa sotsiaalharta" a) väidab, et igaüks on kohustatud oma heaolu eest ise seisma;
valitsusasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte. [RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009] (2) Linna- ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Linna- ja vallavalitsused võivad lepingu alusel korraldada ühise veebilehe pidamist. (3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused on kohustatud kasutusele võtma abinõud hallatavate riigiasutuste poolt veebilehtede pidamiseks. § 32. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse veebilehe pidamise nõuded (1) Veebilehte pidav asutus: 1) teavitab avalikkust veebilehega tutvumise võimalustest, avalikustades andmeside aadressid ja nende muudatused; 2) avaldab veebilehel päevakohast teavet; 3) ei või avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab;
101. Valitsuse tööd kontrollib a)riigikantselei; b)parlament; c)riigikontroll. 102. Valitsusbürokraatia (valitsusasutuste) tööd kontrollib a)parlament; b) valitsus; c)kohtusüsteem. 21. Vaike riik on üldjuhul a)suhteliselt odavam kui suur riik; b) suhteliselt kallim kui suur riik; c)suhteliselt sama kallis kui suur riik. 15.Valitsusest peaksid olema (vähemalt suhteliselt) sõltumatud a)konkurentsi kujunemine, aruandlus ja statistika; b)riigiametid; c) ministeeriumid. Ä 73.(Äri)eetikal on suurim tähtsus USA-s järgmisel põhjusel a)õigusemõistmine on seadusetähes kinni; b)domineerivad väikeettevõtted; c)USA on tavaõiguse maa. Ü1 118. Ühiskonna põhiväärtusteks peetakse tavaliselt järgmisi a)vabadus, Õiglus, turvalisus, edukus; b)suveräänsus, kõrge elatustase; c) turumajandus, sisemajanduse koguprodukti kire kasv. 55. Üks vähestest langusfaasist välja tulla suutnud (tööstus)haru Euroopa Liidus on a) tekstiilitööstus;
peavad valima Osalemine istungitel Sisuliselt üks koda parlamendist - Alumine koda Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus: Resolutsioonid, Pressi mõjutamine, Välisabi tuleb parlamendist Reaalsed õigused: Peamiselt kinnitada või ümber lükata, Konsulteerida, Õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil Euroopa Komisjon Euroopa Liidu valitsus: Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi, Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid, Esindab Euroopa Liitu 28 liiget, 1 igast riigist : Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg) Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost: Valib-kinnitab Euroopa Parlament Jean-Claude Juncker : Polariseeriv esimees, Luksemburgist Täidesaatev koos Euroopa Liidu Nõukoguga: Seoses Lissaboniga kärbiti õigusi märkimisväärselt, Mis on Komisjoni ülesanne, on täielikult nende enda otsustada,
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim ...
Haritlasel parteisse saamisel järjekorrad, et sotsiaalsed proportsioonid segamini ei läheks. EKP KK esimesed sekretärid: 1944-50 Nikolai Karotamm 1950-78 Ivan (Johannes) Käbin 1978-88 Karl Vaino 1988-90 Vaino Väljas Täidesaatev võim. Selle esindajaks liiduvabariigi tasandil oli valitsus, mis aastatel 1940-46 kandis nimetus Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) ja al 1946 Ministrite Nõukogu (MN). Kolme tüüpi ministeeriumid: · Üleliidulise alluvusega ministeeriumid, · liidulis-vabariikliku allauvusega ministeeriumid · kohalikud ministeeriumid (võimu teostas kohalik täitev komitee) Üleliidulised ministeeriumid olid üleliidulise ametkonna poolt juhtitavad, kohalik liiduvabariigi juhtkond nende tegevusse väga sekkuda ei saanud. Kohalikel ministeeriumidel kõige suurem tegevusvabadus - Moskva jaoks väga olulist rolli ei etendanud ka juhtimise mõttes. Liidulis-vabariiklikud olid vahepealse staatusega
Puudub tasakaalustav võimumehhanism, mistõttu lihtne struktuur võib viia võimu kuritarvitamisele. Liigne kontsentreeritus ühe isiku ümber on üldiselt riskantne, mistõttu sõltub väga palju juhi isikust ning tema võimekusest organisatsiooni efektiivselt juhtida. 18. Funktsionaalne struktuur Funktsionaalne struktuur on kõige mehaanilisem struktuur, mis taotleb kõrget efektiivsust. Funktsionaalset struktuuri iseloomustavad vahetu kontroll ja täpne tööülesannete jagamine. Kõik ministeeriumid on üles ehitatud funktsionaalsuse alusel, sest nende ülesanded seonduvad ühe või väheste omavahel seotud konkreetsete valdkondadega. See struktuuritüüp on küllaltki jäik, mistõttu ta sobib stabiilsesse keskkonda. Funktsionaalse struktuuriga organisatsioonis ei liigu teave otse, vaid alluvalt ülemusele, sealt teisele ülemusele, kes omakorda edastab informatsiooni oma alluvale (vertikaalsed infokanalid). Seetõttu on reageerimine välistele muutustele aeganõudev ning jäik
üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirjad, teeninduseeskirjad, toodete märgistamise eeskirjad, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirjad, samuti seaduses nimetatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks. Toodete või teenuste üksikutele liikidele esitatavad tarbijate õiguste tagamiseks muud kohustuslikud nõuded kehtestavad vastavad ministeeriumid Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üldeeskirjade alusel on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada turgudel ja tänavatel kauplemise rakenduslik kord vastavalt kohalikele tingimustele. (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953; RK s 04.12.97 jõust.03.01.98 - RT I 1997, 93, 1561; RK s 10.02.99 jõust.15.04.99 - RT I 1999, 24, 359 RK s 25.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999, 30, 415) Paragrahv 12
Puudub tasakaalustav võimumehhanism, mistõttu lihtne struktuur võib viia võimu kuritarvitamisele. Liigne kontsentreeritus ühe isiku ümber on üldiselt riskantne, mistõttu sõltub väga palju juhi isikust ning tema võimekusest organisatsiooni efektiivselt juhtida. 18. Funktsionaalne struktuur Funktsionaalne struktuur on kõige mehaanilisem struktuur, mis taotleb kõrget efektiivsust. Funktsionaalset struktuuri iseloomustavad vahetu kontroll ja täpne tööülesannete jagamine. Kõik ministeeriumid on üles ehitatud funktsionaalsuse alusel, sest nende ülesanded seonduvad ühe või väheste omavahel seotud konkreetsete valdkondadega. See struktuuritüüp on küllaltki jäik, mistõttu ta sobib stabiilsesse keskkonda. Funktsionaalse struktuuriga organisatsioonis ei liigu teave otse, vaid alluvalt ülemusele, sealt teisele ülemusele, kes omakorda edastab informatsiooni oma alluvale (vertikaalsed infokanalid). Seetõttu on reageerimine välistele muutustele aeganõudev ning jäik
Europarlamendi pädevused: Sisuliselt üks koda parlamendist (Alumine koda). Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus (Resolutsioonid, pressi mõjutamine, välisabi tuleb parlamendist). Reaalsed õigused: peamiselt kinnitada või ümber lükata, konsulteerida, õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil. Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu valitsus. Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi. Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid. Esindab Euroopa Liitu. 28 liiget, 1 igast riigist. Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg). Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost. Valib-kinnitab Euroopa Parlament. Jean-Claude Juncker- polariseeriv esimees Luksemburgist Komisjoni õigused ja roll: Täidesaatev- koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Seoses Lissaboniga kärbiti õigusi märkimisväärselt. Komisjoni ülesanne, on täielikult nende enda otsustada (algatab seadusandlust, välja
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
12. Millist poliitika kujundamise protsessi osa hõlmab Eastoni mudeli must kast? -Otsustamist ja sõnastamist. RIIGID JA KODANIKUD 1. MIlliste tunnuste alusel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses? -Rahvas, maa-ala ja kõikide Montevideo konventsiooni tunnuste kaudu. 2. Mida tähendab mõiste "suveräänsus"? -Ülimat otsustusõigust riigi territooriumi. 3. Millisele riigi käsitlemisviisile viitab järgmine väide: "3. ,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." -Sotsioloogilisele. 4.Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." -Struktuur- funktsionaalsele. 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on unitaarriik, föderatsioon ja konföderatsioon. 6
või ilma muudatustega heaks. SEISUKOHTADE ESINDAMINE Eesti esindajad läbirääkimistel EL-i erinevatel tasanditel järgivad ja esitavad Vabariigi Valitsuse ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt heaks kiidetud seisukohti. •Toimuvad läbirääkimised Euroopa Liidu nõukogus: töögrupi tasandil, COREPER-i tasandil ja ministrite nõukogu tasandil –läbirääkimisteks koostavad ministeeriumid juhisedlähtuvalt Vabariigi Valitsuse seisukohtadest. Juhiste esitamist COREPER-i tasandile koordineerib ELS (COR I, COR II). •Euroopa Liidu ministrite nõukogude ja Euroopa Ülemkogu jaoks valmistatakse ette täpsustavad seisukohad, samuti täpsustatakse neid seisukohti, mida on läbirääkimiste käigus vaja muuta •Ministrite nõukogu juhiseid valmistavad ette ministeeriumid, juhiseid peaministrile Euroopa Ülemkoguks koordineerib ELS
pakkuja usaldusväärsust ja viia läbi riigihanke menetlus. Alles pärast riigihanke tulemuste kinnitamist võib sõlmida eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isikuga tsiviilõigusliku või halduslepingu. 2) Valitsusasutused on Riigikogu Väide on vale. Riigikogu kantselei, õiguskantsleri kantselei, kantseleid, Riigikantselei, Riigikontroll, Tallinna Haridusamet ega munitsipaalpolitsei ei ole õiguskantsleri kantselei, Riigikontroll, ministeeriumid, valitsusasutused. maavalitsused ning ametid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu asutused (nt Tallinna Haridusamet või munitsipaalpolitsei). 3) Ohuga on tegemist siis, kui Väide on vale. Ohuga on tegemist siis, kui kahju või rikkumine mingi tegevus või tegevusetus võib võib leida aset ettenähtavas tulevikus. Ainuüksi see, et isik on kunagi tulevikus viia kahju tekkimise või rikkumise
Valitsus teeb oma otsuseid istungil, mis toimub kord nädalas. Istungit juhatab peaminister ja sellel osalevad kõik valitsuse liikmed. Ministrid esitavad valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvad Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega välis-ja sisepoliitilisi küsimusi. Igale otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja riigikantselei. Kohtuvõim Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Kohus saab määrata karistusi ainult seaduse piirides. Eesti kohtusüsteem jaguneb kolmeks. Esimene aste: Maa- ja halduskohus - Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. Teine aste: Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
Haldusõigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. A.-T. Kliimann jaotab veel järgmiselt: 1. Õigusinstituudid selle moodustavad normid, mis määratlevad tegevust, aktsioone, tegu või toimingut 2. Õigusinstitutsioonid siia kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu ning organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, ministeeriumid jne. Haldusõigust või reguleerimiseseme kaudu jagada: 1. Üldosa käsitleb neid instituute ning printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Üldosa moodustavad: a. Halduse kandjate ja organite seisundit sätestava normid b. Haldusmenetlus c. Halduskontroll d. Haldusvastutus jne 2. Eriosa reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne.
Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õiguse rakendamise protsess: asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus.
o Tööhõive suurendamine o Majanduskasvu edendamine o Konkurentsivõime parandamine. o Piirkondlik/struktuurne arendamine Ettevõtluse tugisüsteemi rajamine: • 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. • Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. • Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. • Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. • Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. 47.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. (1) otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Ainult neid saab asutada. Ei ole ettevõte! Ametid, kohtud, ministeeriumid pole eraldi juriidilised isikud vaid riigi struktuuriüksused. Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.Avalik-
jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused (koolid, lasteaiad), avalik õiguslikud juriidilised isikud ) · Äriühingute raamatupidamine - Tootmisettevõtete raamatupidamine - Transpordiettevõtete raamatupidamine - Põllumajandus- ja metsandusettevõtete raamatupidamine - Ehitusettevõtete raamatupidamine - Kaubandusettevõtete raamatupidamine (Jaekaubandusettevõtete raamatupidamine ja Hulgikaubandusettevõtete raamatupidamine)
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
TTP0010 Majanduspoliitika eksamiküsimused 2014/2015. õppeaastal 1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Nende endi pädevus; Kehtiv poliitiline kord; Huvigrupid. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima võimaliku hinnaga. Samas võib te...
Ella Käi OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ I Riigiõiguse mõiste ja allikad 1. Mõiste „õigus“ erinevad tähendused (objektiivne õigus; subjektiivne õigus; positiivne õigus; loomuõigus ) ja õiguse määratlus. Õigus on kehtivate normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. ● Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele ● Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tul...
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
Sotsiaalne tõrjutus omakorda soodustab kuritegevuse, narkomaania, aidsi, tuberkuloosi, alkoholismi ja prostitutsiooni levikut just selle elanikkonnakihi hulgas. Eesti Keskerakond peab vajalikuks rahvusprobleemide lahendamiseks Eestis järgmiste abinõude rakendamist: 1. Muuta senine ühekülgne ja sageli formaalne integratsioonipoliitika kogu ühiskonda haaravaks süstemaatiliseks liikumiseks. Tuleb kaasata erinevad ministeeriumid ja ametkonnad sotsiaal-, majandus- ja kommunikatsiooni-, regionaal-, justiits-, põllumajandus- jt ministeeriumid, aga samuti erasektor ja kolmas sektor. 2. Luua etnilist ja rassilist ahistamist tõkestav seadusandlus ja käivitada selle täitmist kontrolliv süsteem (ombudsman, järelvalveametnikud, kohus), tagamaks mitte-eestlastele võrdse kohtlemise tööelus, sotsiaalsfääris, hariduses, avalikkusele pakutavate kaupade ja
Kasutatakse põhiliselt tööstushoone, aga ka ühiskondlike pädevusse. Ehitusega seotud erinorme töötavad välja ja kehtestavad, Hoonete kandekonstruktsioonid paevad andma hoonele tugevuse ja hoonete ehitamisel ning karkassshoonete puhul) kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga, teised ministeeriumid. püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vältel. Põhiliseks k.k Hoone aluse kaitsmine märguse ja külmumise eest: pinnase Paneelide mõõdud max 12000mm, laius 600-1200mm, paksus Nende valitsemisalasse kuuluva pädevusse piires, mis on kehtestatud hoonetel on: asendamine hästi dreneeriva liivapinnase või kruusaga) 50,80,100,150,200,250mm
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
Vabariigi Presidendi seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused, ministrite määrused ja kohalike omavalitsuste määrused. Õiguskantsler kui ombudsman Teise põhiülesandena kontrollib õiguskantsler kui ombudsman (õigusvahemees, usaldusmees; termin rootsi keelest), kas avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud järgivad isikute põhiseaduslike õigusi ja vabadusi ning hea halduse tava. Asutusteks, kelle tegevuse õiguspärasust õiguskantsler kontrollib, on ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud ametiasutused, samuti kohalikud omavalitsused. Õiguskantsler kontrollib ka avalik õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid füüsilisi või eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Õiguskantsler võib alustada avalikke ülesandeid täitva asutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui eelneva teabe alusel on põhjust arvata, et ühes või teises asutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi.
normatiive, korraldab registreid, realiseerib elamureformiga seonduvaid programme. Rahandusm koostab riiklikke investprogr ja riigivara majanduskavasid. Kultuurimin korraldab, reguleerib kultuuriväärtuste kaitset. Sisemin päästeamet, ohutusnõuetele vastavus. Sotsiaalmin tööinspektsioon, mille funkts on nt tööandjate ja töötajate vaheliste tööõiguslike lahkhelide lahendamine, lepingute kontrollimine jne. Tehnilise Järelvalve amet. 9. Majandusega ja ehitusega tegelevad ministeeriumid. Rahandus - riiklike investprogr koostamine, riigivara majanduskavade koostamine, riigivararegistri pidamine. Keskkonnam ehitustööde tellija, keskkonnakaitseliste objektide tellija. Maj ja komm normide ja normatiivide kehtestamine, registrite korraldamine, elamureformiga seonduvate programmide realiseerimine, ehitustööde tellija. Osaliselt ka: kultuuri-, sotsiaal-, sise-, kaitse- ja justiistsministeerium. Kultuurimin korraldab, reguleerib kultuuriväärtuste kaitset
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Rii...
.. " (Annist jt 2000, 54). 3. Ühe sellise võimalusena võib käsitleda ka ideed Riigikogu uuest, nn tulevikukomisjonist, mis vaataks Eesti arengut pikaajaliselt ja strateegiliselt. 4. Eelmise aasta 23. märtsist pärineb valitsuse kabinetiotsus, milles nimetati Eesti 6 baasstrateegiat: koalitsioonileping, majanduse keskpikk arengukava, IMF-i memorandum, riigieelarve strateegia, riiklik arengukava ja valitsuse tegevuskava Euroopa Liiduga integreerumiseks. Samas öeldi, et ministeeriumid peavad edaspidi erinevaid arengustrateegiaid koostades nendest juhinduma (Postimees, 23.03.00). Baasstrateegiate (kokku 900 lk) esialgse hindamise tulemusena võib väita, et nad pole omavahel kooskõlas, on lühiajalised või keskpikad (pikim on aastani 2004), millest ka küsimus, kuidas saavad need olla aluseks valdkondade pikaajalistele strateegiatele ja arengukavadele? Millise kuuest baasstrateegiast ja mille alusel valib endale konkreetse valdkonna arendaja või
kuritarvitamisele. Liigne kontsentreeritus ühe isiku ümber on üldiselt riskantne, mistõttu sõltub väga palju juhi isikust ning tema võimekusest organisatsiooni efektiivselt juhtida. 5. Funktsionaalne struktuur Funktsionaalne struktuur on kõige mehaanilisem struktuur, mis taotleb kõrget efektiivsust. Funktsionaalset struktuuri iseloomustavad vahetu kontroll ja täpne tööülesannete jagamine. Kõik ministeeriumid on üles ehitatud funktsionaalsuse alusel, sest nende ülesanded seonduvad ühe või väheste omavahel seotud konkreetsete valdkondadega. See struktuuritüüp on küllaltki jäik, mistõttu ta sobib stabiilsesse keskkonda. Funktsionaalse struktuuriga organisatsioonis ei liigu teave otse, vaid alluvalt ülemusele, sealt teisele ülemusele, kes omakorda edastab informatsiooni oma alluvale (vertikaalsed infokanalid)
Kuni Aleksander 2.valitsusaja lõpuni jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. 19.saj olid Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. (Filippo Paulucci) Teostas järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei ja sõjaväe instituutide järgi. Tema valitsemisel toeks oli kantselei, läbi mille suheldi linnade väiksemate võimuasutustega(rüütelkonnad,linnade omavalitsused) ja ka keskvalitsuse institutsioonidega (senat, ministeeriumid jms) Kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner.Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus(igapäevased küsimused), kroonupalat(maj.ja rahanduslikud funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi,heategevus) ja politsei valitsus. Keskvalitsus tugevdas ka kubermangude sisemist julgeolekut. 1811.aastal reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Siseorganisatsiooni ülesanne oli korra kaitsmine,
sulandudes, muutub ta osaks sellest ning jällegi muutub esialgne situatsioon. Seega võrdlemisi keeruline meetod, aga kui endale aru anda, kuidas ja mida teha, siis väga tõhus. Eriti koostöös intervjuudega. · Sekundaaranalüüs. Kõik eelnevad meetodid annavad mingit uut teavet. Sekundaaranalüüs tähendab aga juba varem teiste poolt kogutud või olemasolevate materjalide uurimist ja analüüsimist. Võib uurida näiteks ametlikku statistikat (riik, ministeeriumid koguvad ohjeldamatult). Samuti võib kasutada ajalooallikaid. Siia kuulub ka näiteks kirjavahetus, päevikute jm elulooliste allikate kasutamine. Meedia analüüs võib samuti olla sotsioloogilise uurimuse sisuks. Nt. soouuringutes (naise, soorollide kujutamine meedias) väga levinud. · Eksperiment. On kõva teaduse ideaalile kõige lähemal, kuna eksperiment põhineb kontrollil katse läbiviimise keskkonna üle
Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. 23. Millised on Kohaliku Omavalitsuse üksused ja nende volituste tähtaeg? Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. (Perioodi võib
Parlamentaarses riigis, sealhulgas Eestis, kuulub peaministri koht mõne suurema erakonna liidrile. Pärast parlamendi valimisi nimetatakse peaministriks tavaliselt see poliitik, kelle juhitud parteile andis valijad kõige rohkem hääli. Valitsuse liikmeteks on ministrid. Poliitilises keelepruugis räägitakse sageli ministriportfellidest või nende jagamisest. See tähendab, et koos ametikohaga saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida valitsemisasutuse ministeeriumi tööd. Ministeeriumid luuakse selleks, et korraldada valitsemist eri valdkondades. Eestis on 11 ministeeriumit: · Välisministeerium. · Kaitseministeerium. · Siseministeerium. · Justiitsministeerium. · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. · Põllumajandusministeerium. · Rahandusministeerium. · Keskkonnaministeerium. · Sotsiaalministeerium. · Haridus- ja teadusministeerium. · Kultuuriministeerium.
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaa...
võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. Kuna Vabariigi Valitsuse reservi vahendid on piiratud, tuleb seadusega tagada võimalus täita ka selliseid potentsiaalseid kohustusi, mida pole nende suuruse tõttu võimalik Vabariigi Valitsuse reservi arvelt täita. Taotlusi reservist vahendite eraldamiseks saavad esitada: 1) ministeeriumid ja Riigikantselei oma valitsemis- või haldusala ja oma valdkonna ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks või finantseerimistehinguteks; 2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus enda või oma haldusala asutuse ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks või finantseerimistehinguteks.
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
vahendeid (teenistujad, ametnikud, materiaalne baas jne) - ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev (mitte õiguslikult) - tal peab olema teatud koht (haldusorganite) süsteemis - tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus jm õigusaktid) Organ on kõigi juriidiliste isikute, samuti osalise õigusvõimega haldusekandjate oluliseks koostisosaks. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks VP, VV, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Kui riigi haldusorgan ei ole juriidiline isik ja seadus expressis verbis ei anna talle kaebeõigust, siis ei laiene neile põhiseaduse § 15. Sama kehtib ka KOV organite omavahelise vaidluse kohta.
organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid 1. keskhaldusorganid a. Vabariigi President 29 b. Vabariigi Valitsus c. Ministeeriumid d. Ametid e. Inspektsioonid 2. kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) a. maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15)
Ühe haldusekandja sees võib olla mitu haldusorganit, ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusorgani nimel. Organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Organisisene organisatsioon Juhataja (monokraatne, kollegiaalne) Struktuuriüksused ametikoht Pädevus Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
