TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3T TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3T TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6T YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3Y TEM0320 Majandusmatemaatika 6T TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6T TES0020 Statistika 6T TET0010 Mikroökonoomika I 6T TET0020 Makroökonoomika I 6T TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6T HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6H TAF0070 Finantsarvestuse alused 6T TER0440 Rahanduse alused 6T TMJ0140 Ettevõtluse alused 6T TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6T
ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida teeme tarbijana, töötajana, ettevõtjana või riigiametnikuna. 40. Majanduskasv – tootmismahu suurenemine; täpsemini riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil 41. Majanduskriis – kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine 42. Majandustõus – majanduse toibumisperiood 43. Mikroökonoomika – majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel 44. Makroökonoomika – kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus 45. Kontsern – ettevõtete koondis, milles omandus ja kontroll on ühtne, mitmeid ettevõtteid ühendav tootmisorganisatsioon, mis koosneb peaettevõttest ja tütarettevõtetest ning muudest liitunud firmadest. 46. Missioon – organisatsiooni olemasolu eesmärk, peab olema sõnastatud
c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
– see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg - Mittetäielikud (puudulikud) turud – üks informatsioonitõrke liik - Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma: • Kindlustusturg • Laenuturg • Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism25 Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine Vt loeng 9 - 10 Paternalism On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused sekkuvad majandusse ja seda juhul, kui Pareto efektiivsus turul on olemas
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõ...
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...
Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. VALE (ressursside piiratuse probleemi) MIkroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
Leia õppeainete lõikes hinnete minimaalne väärtus, maksimaalne väärtus, mood, mediaan ja aritmeetiline keskmine Kasutades tingimuslikku vormingut kuva punaselt hinded mis on "0" või "ma", siniselt hinded ühest kolmeni Makroökonoomika Mikroökonoomika Õpilane 1 5 5 Õpilane 2 2 3 Õpilane 3 1 1
b) suurem kui kulud c) võrdne kogukuludega d) inflatsioonist suurem 7. Hinnaelastsust väljendab: a) nõutava või pakutava kaubakoguse muutus, mis tuleneb nende hindade muutusest b) hindade muutumise kiirus nõudluse muutumise tagajärjel c) hindade muutumise kiirus, mis tuleneb sissetulekute kasvust d) hindade muutuste absoluutsumma aastas 8. Kui toodangu hulk suureneb a) vähenevad üldkulud tooteühiku kohta b) suureneved püsivkulud c) väheneved kogukulud d) väheneved muutuvkulud 9. Mikroökonoomika a) kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib b) ei oma mingit seost makroökonoomikaga c) uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist d) b ja c vastused on õiged 10. Majandusmudelit koostades majandusteadlased a) kasutavad kogu kättesaadavat informatsiooni b) teevad lihtsustavaid eeldusi c) peavad kasutama matemaatilisi võrdlusi d) püüavad täpselt kajastada reaalset maailma 11. Mida alljärgnevast tootmisvõimaluste kõver ei kajasta? a) nappust
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus
eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS · Turumajandust toetavad neli asjaolu: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus. · Eraomand kapital jm ressurss, mille omanik on ettevõte või isik, MITTE RIIK. Eraomandiga on õigus omanikul teha, mida ta soovib. Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi.
o 2002 votsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana o 2007 vottis euro kasutusele Sloveenia o 2008 votsid euro kasutusele Küpros ja Malta o 2009 vottis euro kasutusele Slovakkia o 2011 vottis euro kasutusele Eesti 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid. o KASUD kaovad valuutadevahelised börsipekulatsioonid Mikroökonoomika efektiivsuse paranemine: valuuta vahetusriksi o KAHJUD vähenemine, arvestuskulude vähenemine Iseseisva rahapoliitika puudumine: ühise Makromajandusliku stabiilsuse ja rahapoliitikaga ei ole voimalik lahendada majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: samaaegselt erinevaid probleemi o 20
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias
Majapidamissektorid eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). Ettevõttesektor kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor riiklikud ja kohalikud halduüksused ning muud riiklikud institutsioonid. Välissektor kõik välisresidendid. Valiku- ja jaotusprobleem mikroökonoomika keskne probleem. Parima alternatiivi valik ja nappide ressursside jaotamine parimal viisil. Mudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Vaadeldakse üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. 1 Abstraktsioon kasutatakse majandusmudeli püstitamisel
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmis...
ettevõtmised ning põhjustavad suure nõudluse kasvu tööstustoodangu ja erinevate teenuste järele. Reeglina, peale majanduslangust, peale esmaste odavate laenude turule ilmumist ja stabiilsuse saabudes hakkavad inimesed esimesena korrastama ja remontima oma elukohta ning soetama uusi, paremaid elutingimusi. Nende ettevõtmiste kaudu saab alguse ka rahahulga suurenemine ringluses ning nõudluse kasv toodete ja teenuste järgi, mis panebki aluse majanduskasvule. 43. Mikroökonoomika - majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). 44. Makroökonoomika - majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste näitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 45. Miinimumpalk (alampalk; minimaalpalk; palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk. Eestis kehtestab
kukkuda, me ei tea kui müüdav see tagatis on, lisakulu pangale. Sellist vara müüakse kiirreageerimisväärtusega ehk odavamalt, kui tema väärtus on. - Kindlustus – pank võib nõuda ka isikukindlustust - Laenude analüüsimine – projektide ja tausta analüüs, analüüs laenu kasutamise perioodil Infoallikad Pank hangib infot põhimõtteliselt kahel alal, kahes rühmas: 1) Mikroökonoomika alane info – ettevõtete info, aruandlus, ettevõtete kontod ja tehingud, fie -..-, krediidiinfo, pangavõrgustik (kontorid, filiaalid, terminalid jms), 2) Makroökonoomika alane info – statistikaameti info, riigieelarvega seonduv info, valitsuse finantsalane statistika, majandurharude statistika, välisriikide info, panga statistika PANGAD valdavad väga suurt massi infot, mida ei ole ühelgi teisel asutusel Kontodel toimivad tehingud on ainult pangale kättesaadavad.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MIKROÖKONOOMIKA RÜHMATÖÖ Juhendaja: Raul Omel Tartu 2013 SISSEJUHATUS Töö käigus iseloomustame meie ettevõtet, anname ülevaated nõudmisest ja pakkumisest, kauba/teenuse hinnaelastusest, iseloomustame kauba/nõudluse eripärasid, kulusid ettevõttes ja esimese tegevusaasta kulusid. Kirjeldatakse ka tegevusala turustruktuuri ning räägitakse tööturust. Töö eesmärgiks on anda hea ülevaade nendest punktidest. 1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Ettevõtlusvaldkonna valik ja esmane põhjendus Üritades parendada Eesti Maaülikooli tudengi võimalusi meie otsustasime luua ühiselamutesse korralikult toimiva pesumaja, kus oleks tudengitel lihtne võimalus oma pesu pesta. Oma ettevõtlusvaldkonda valides tuginesime mõttele, et mida oleks meil võimalik teha, et muuta meie kaastudengite elu mugavamaks. Pesumaja tüübiks otsustasime luua...
TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6
vähenevad · merkantilism üks esimesi süsteemseid doktriine majandusteaduses, mis pööras peamise tähelepanu ringlusele. Merkantilistlik mõtteviis, mille kohaselt majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani. · migratsioon vt ränne · miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta · mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte · mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul · mittesüstemaatiline risk vt ettevõtte risk · mittevaene inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)).
tootmiseks vähenevad merkantilism – üks esimesi süsteemseid doktriine majandusteaduses, mis pööras peamise tähelepanu ringlusele. Merkantilistlik mõtteviis, mille kohaselt majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani. migratsioon – vt ränne miinimumpalk – palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta mikroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte mitteaktiivne rahvastik – osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul mittesüstemaatiline risk – vt ettevõtte risk mittevaene – inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist monetarism – koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma
rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või 2 tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist
MAJANDUSTEOORIA AINE, OBJEKTI EVOLUTSIOON Koos majandusteooria arenguga muutusid ka seisukohad selle aine ja praktilise funktsiooni osas Majanduslikku mõtte peamised koolkonnad ja suunad Aine 1. Merkantilism Rahvuslik rikkus Füsiokratism Klassikaline poliitökonoomia 2. Marksism Tootmissuhted 3. Ajalooline koolkond Rahvamajandus tervikuna 4. Neokassikud (marginalistid) - mikroökonoomika Majandussubjektide käitumine, nende poolt eesmärkide saavutamise teed ja vahendid 5. Keinsism - makroökonoomika Rahvusliku majanduse kui terviku funktsioneerimine 6. Institutsioonilis-sotsioloogiline suund Institutsioonid ja institutsionaalsed muutused 7. Neoklassikalise sünteesi teooria economics Rahvuslik rikkus, inimkäitumise vormid ja motiivid piiratud (P
· Tööturg areen, kus töötajad müüvad oma tööjõudu ja tööandjad ostavad seda · Tööturupoliitika aktiivne ja passiivne · Aktiivne eesmärgiks on tööhõive suurendamine aktiivsete tööpoliitika meetmete toel (tööturukoolitus jms.) · Passiivne töötuse tagajärgede leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel (töötutoetused,töötuskindlustushüvitised) Tööturu käsitlusi · Makroökonoomika majanduse areng ja tööhõiveprobleemid · Mikroökonoomika tööjõu pakkumine ja nõudlus · Töösuhted sotsiaalne partnerlus, sotsiaaldialoog · Firma tasandil personalijuhtimine ja koolitus Tööturu mõisted · Tööealine rahvastik (working age population) tööealine rahvastik vanuses 16- N61 (M63) · Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) (labour force) kes töötavad võisoovivad töötada (otsivad aktiivselt tööd) · Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik kes
MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbij...
Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi Poliitiline mudel: Poliitiline mudel – mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv 2. Loeng Heaoluökonoomika Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mis kasutab mikroökonoomika vahendeid ja püüab anda soovitusi: mida antud ühiskonnas tuleks toota, kuidas peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulek jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne ning oleks tagatud sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on see metoodiline käsitlus, mis võimaldab hinnata ressursside paiknemist majanduses ning tuvastada kriteeriumid, millal on õigustatud valitsuse sekkumine (interventsioon) majandusse.
soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse põhivalikud Vastused küsimustele MIDA, KUIDAS, KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida
4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus o...
Majandusanalüüs Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel. Andmeanalüüs (data analysis) ja statistiline meetod Statistika metoodika järgi viiakse läbi kõigepealt vaatlus (registreeritakse, kogutakse andmed ettevõtte tehingute, sündmuste jne kohta), seejärel tehakse kokkuvõte (andmete kanded kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hinda...
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes D. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid 0% 27. Makroökonoomika eesmärk on: Student Response Value Correct Answer A. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, 0% mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida B. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele 0% C. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide 100% analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks D. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste 0% välja töötamine uute vigade vältimiseks 28. Kelle põhiteesideks olid: · Isereguleeruvad jõud turumehhanismis on nõrgad. · Majandus on põhilisel ebastabiilne. · Valitsuse sekkumine on vajalik.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Eestis on investeeringute osa umbes 28% SKT-st. Umbes 20% SKT-st läheb valitsuskuludele. Selle alla kuuluvad kultused haridusele, riigikaitsele, teedeehitus, ministeeriumite halduskulud. (Eesti läheb 1,4% SKT-st kaitsekuludeks, 5,1% haridusele, 6,8% tervishoiule; Iisraelis 8,9% kaitsele, 7,7% haridusele, 6% tervishoiule; USA 3% kaitsekuludele, 5% haridusele, 5,7 % tervishoiule.) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Majanduses esitatakse kahte käsitlusviisi- mikroökonoomilist ja makroökonoomilist. Mikroökonoomika uurib kodumajapidamiste, üksikettevõtete käitumist turukeskkonnas, sest tegelikult nad üksinda turul toimida ei saa, igal pool on vaja koostööd teiste ettevõtjatega. Makroökonoomika muutus iseseisvaks teadusharuks 1930.ndatel. Üks selle loojaid on J. M. Keynes, kes analüüsis majandusnähtusi, lähtudes rahvamajanduse kui terviklikust süsteemist. See tähendab, et kui mikromajanduses käib nähtuste uurimine ettevõtte tasandil, siis makromajanduses uuritakse kogu rahva tasandil
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise
28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor Majandussubjektide agregeeritud (üldistatud) käitumise analüüs erinevatel turgudel Turud (nõudlus ja pakkumine)
a) Õige b) Vale 6. Majandusteaduse lähtepunktiks on nappus ehk ressursside piiratus. a) Õige b) Vale 7. Majandusteadus väidab, et ratsionaalselt käituv inimene teeb enda jaoks parima võimaliku valiku. a) Õige b) Vale 8. Tootmisvõimaluste piir näitab, mida peaks majandus tootma. a) Õige b) Vale 9. Tootmisvõimaluste piir iseloomustab erinevaid kombinatsioone, mida saab toota kui mõni ressurssidest ei ole täielikult kasutatud. a) Õige b) Vale 10. Mikroökonoomika ja makroökonoomika on kaks meetodit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. a) Õige b) Vale 11. Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus saab luua uut väärtust, sest ainult seal on olemas loomulik juurdekasv. a) Õige b) Vale 12. Mingi kauba alternatiivkuluks on tema eest ostjate poolt makstava raha hulk, või tootjate poolt tema tootmiseks kulutatava raha hulk. a) Õige b) Vale
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja k...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
