* vabaõpe (võimalik majandusained) 6 AP * praktika (võimalik majandusalal) 4 AP * lõputöö (võimalik majandus) 15 AP Kokku võimalik koguda juhtimise ja majandusaineid 56 AP Majandusained ehitustehnika õppesuunal: Kokku: 46,5 AP + vabaõpe ja praktika 10AP Üliõpilase valik : 8,5 - 56 AP majandusainetest profileerib teda kas konstruktori suunas või ehitusjuhi suunas Kirjandus mikroökonoomikas: K. Kerem, M. Randveer, V. Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim. !996. 186 lk. G. Briscoe. The Economics of Construction Industry. London: B.T. Batsford Ltd. 1993. 307 p. J. Raftery. Principles of Building Economics. Oxford. Blackwell Scientific Publications.1991. 212 p. R. Jemtsov, M. Lukin. Mikroekonomika. Utsebnik MGU. Moskva: Delo i servis. 1999. 317 s. ( vene keeles ) L. Drõkina, M.Ennok, S.Otsmaa, Ü.Rooma.Ehitusökonoomika küsimusi. Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk. T.Palm, A. Qayum. Investeeringute analüüs. Tallinn: BIT
Tulevikus pidi ka palgatöötajate olukord tunduvalt paranema. Üldiselt oli Marshall vabakaubanduse pooldaja, kuid oma hilisemates töödes suhtub ta küllalt soosivalt ka monopolidesse. Suhtus soosivalt monopolidesse, soovitas suurettevõtete rajamist ja toetamist ka Inglismaal (Viidates USA ja Saksamaa positiivsele kogemusele). Rent on tulu maalt, kuhu on lülitatud ka maa parendamiseks tehtud kulutused (diferentsiaalrent). Alfred Marshall oli ennekõike mikroökonoomika teoreetik. Kuigi A. Marshall oli eelkõige silmapaistev teoreetik, ei väsinud ta kogu oma karjääri vältel kordamast, et igasugusel majandusteoorial on mõte ainult siis, kui see on seotud praktikaga ja aitab kasvõi kuidagi kaasa vaesuse kaotamisele ja inimväärika elu saavutamisele. „… Vanemad ja targemad inimesed rääkisid mulle, et tootmisvahendeid ei ole piisavalt selleks, et tagada
Pareto ei rahuldunud ühiskonna tõukemehhanismide kirjeldamisel Benthami poolt kirjeldatud ja senini valdava ,,utilitaarsuse" kontseptsiooniga, mis nägi kõiges püüdu heaolu poole. Ta mõistis, et inimesed ei lähtu majanduslike otsuste langetamisel mitte oma ratsionaalsest heaolust, vaid sellest, mis on nende jaoks ihaldusväärne. Tema seeneniite pidi Schopenhaueri ja Kantini tagasiulatuv väide, et eelistuste alusmüüril rajaneb kogu ökonoomilise käitumise mudel, sai tänapäevase mikroökonoomika nurgakiviks ja lõhkus majandusteaduse ja utilitarismi vahelise vankumatu liidu. Oma teoses ,,Trattato di sociologia generale" (1916) pakkus ta välja ka uue paradigma, mis on tuntuks saanud Pareto Optimaalsuse nime all ja mis püstitab hüpoteesi maksimaalselt rahuldatud ühiskonnast. Pareto Optimaalsus kujutab olukorda, kus ühegi osapoole soove ei saa täita ilma kellegi teise huvisid kahjustamata. Sellesse laia rakendust leidnud
üks jja ainuke i k kõik kõikehõlmav hõl majandusteooria, j d i mis i võimaldaks õi ld k tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida; d) olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele. mõjudele 16. R. Reagani administratsiooni poolt välja töötatud nn. "pakkumispoolne majanduspoliitika" j p tähendab: Vastus: a) tootjatele soodsate võimaluste loomist; b) vahendajatele riigi toetuste olulist suurendamist; c) tarbijatele soodsate võimaluse loomises; d) reklaamitootjatele soodsate võimaluste loomist.
Makroökonoomika eesmärk on: a. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks b. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida d. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a. 10% - ni b. 15% - ni c. 20%- ni d. 25%- ni e. 30%- ni Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a. uusklassikalise koolkonna esindajad b. keynsliku koolkonna esindajad c. marksistliku koolkonna esindajad d. varimajanduse tegelased
Teiste sõnadega, logistiliste tegevuste ümberkorraldamisel tuleb alati arvestada ka partnerite huvidega, vastasel juhul kaob nendepoolne huvi sooritada korrektselt neile usaldatud toiminguid. 1.3. Logistika kui valdkond ja kui teadus Logistikat peetakse interdistsiplinaarseks aineks, kuna selle põhitõed, meetodid ja rakendused põhinevad sagedasti muudel teaduslikel teadmistel. Logistika on oma arengus põimunud tihedasti läbi selliste valdkondadega nagu mikroökonoomika, marketing, rahandus, statistika, matemaatika, transpordikorraldus, infotehnoloogia ning kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimine. See on üks põhjusi, miks logistika süvaõppega ei alustata tavaliselt enne, kui nimetatud ained on vajalikul tasemel omandatud. 8 Logistika kujutab endast ühest küljest tegutsemisvaldkonda, kus on võetud spetsialistide poolt
inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
Seega suureneb netoeksport, mis on üks AD komponente. Kui muutub mõni nimetatud teguritest, siis ei toimu liikumist piki AD kõverat (mille kutsub esile ainult muutus hinnatasemes), vaid toimub AD kõvera nihe. 16 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Meeldetuletuseks, et mikroökonoomika nõudluskõver väljendas seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel olukorras, kus sissetulekute tase ja teiste kaupade hinnad püsivad muutumatuna. Seega liikudes mööda mikroökonoomika nõudluskõverat, muutub ainult ühe kauba hind ja ühe kauba kogus. Liikudes aga mööda makroökonoomika AD kõverat, muutub nii üleüldine hindade tase kui ka inimeste sissetulekud ja kogutoodang.
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL.........................................................
C ja vabaliige b ' . py Eelarve kitsendus avaldub võrrandina järgmiselt: px x + py y = C, kus x ja y on hüviste kogused, px ja py nende hinnad ja C summaarne rahasumma Eelarve joonte kasutamist vt. ka raamatutes "Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tln.Külim. 1996" lk. 79 , "Mikroökonoomika õpik. Tartu 1996" lk. 91. Võrrand px x + py y = C on sirge võrrandi üldkuju ehk ilmutamata kuju. Avaldades suuruse y, saame: px C y'& x% py py
ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys Kaplan, R. & Cooper, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus. Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. Tartu: Rafiko Kirjastus. 39 Karu, S. (2012). Omahinna arvestamine ja üldkulude jaotamine. Kasutamise kuupäev: 14.02.2017, allikas http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/omahinna %20arvestamine%20ja%20yldkulude%20jaotamine.pdf Kerem, M. ,Raju, O., &Randveer, M. (1998). Mikroökonoomika. (2. trükk). Tallinn: TEA Kirjastus Kerem, K. & Randveer, M. (2004). Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. ( 4 trükk). Tallinna: Külim Kuluarvestus infosajandil. (2011). E-ajakiri: Director, 7/2011 . Kasutamise kuupäev: 22.12.2016, allikas http://www.director.ee/kuluarvestus -infosajandil/ Kuluarvestus ja kulujuhtimine. (s.a.). Innove. Kasutamise kuupäev: 25.12.2016, allikas http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika
kasutuskõlblikud jäätmed 4. Produkti optimeerimine- vähem energiat, puhtam energia, vähem jäätmeid, tarbimisväärtus 5. Pakkimine, hea transport, logistika 6.Vähenda kasutusea mõju, vähenda energia, kemikaalide kulu, puhtam energia allikas 7. Elutsükli lõpp- taaskasuta materjali, uus disain, ringlusse võtt, osade taaskasutamine KTA uurimisala · Loodusteadused: ökoloogia, termodünaamika, füüsikaseadused, ökosüsteeme ja inimese tervist mõjustavad aspektid · Mikroökonoomika and tehnoloogia: majandussuhted, struktuurid ja tooted, mis kujundavad ettevõtlussüsteeme · Sotsiaalsed teemad ja makroökonoomika: sotsiaalsed struktuurid ja teemad, mis kujundavad ühiskonda, peegeldades väärtushinnanguid KTA: uuendusideede prioritiseerimismaatriks KTA eelised ja puudused: · Eelised: · Hõlmab kõiki keskkonnaaspekte ja toote olelusringi etappe · Hõlmab ka kaudseid mõjusid · Prospektiivne, proaktiivne
; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A. Loengud ärikorraldusest I vihik, Tallinn: TTÜ 1998. 8. Rünkla, J. Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 9. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996. 12. Abiks põllumehele. Jäneda: JÕNK, 1996. 13. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996. 14. Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat. Koostanud Older, H. Saku: EPM, EMVI 1997. 15. Kaimre, P. Loodusvarade majandamise ökonoomika. http://www.eau.ee/ 16. Laidre, A. Dünaamiline eelarvestamine. http://www.netekspert.com/ 17. Loko, V.;Koik, E.; Tamm, K. Masinkasutuse ökonoomika. http://www.eria.ee/ 18. Raamatupidamise seadus, http://www.riigiteataja.ee/ 19. Raamatupidamise Toimkonna juhendid RTJ 4 ja RTJ 7, http://www.riigiteataja.ee/.
Lorenzi kõver 45° tõusunurgaga sirge. Kuid kuna sissetulek jaotub elanikkonna gruppide vahel ebaühtlaselt siis jääb sissetulekute jaotust kajastav kõver diagonaalist allapoole. Mida suurem on kõrvalekalle, seda suurem on ühiskonnas valitsev ebavõrdsus 1.36 Makroökonoomika uurimissuund. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Ta baseerub mikroökonoomika põhitõdedel. Makromajanduslikud arengunäitajad ja seosed on ettevõtete, kodumajapidamiste ja valitsuse majanduslike otsuste, seega paljude üksiknäitajate tagajärg. Makroökonoomika püüab : 1) kirjeldada üksikotsuste teoreetilist tausta, tüüpilise majandusobjekti käitumist; 2) seletada majanduse üldist seisundit kasutades selleks kogunäitajaid ja nende vahelisi seoseid; 3) anda oma väidetele empiirilist kinnitust makromajandusliku statistika (ökonomeetria abil);
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains u...
üks jja ainuke i k kõik kõikehõlmav hõl majandusteooria, j d i mis i võimaldaks õi ld k tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida; d) olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele. mõjudele 16. R. Reagani administratsiooni poolt välja töötatud nn. "pakkumispoolne majanduspoliitika" j p tähendab: Vastus: a) tootjatele soodsate võimaluste loomist; b) vahendajatele riigi toetuste olulist suurendamist; c) tarbijatele soodsate võimaluse loomises; d) reklaamitootjatele soodsate võimaluste loomist.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
3. Ratsionaalsete ootuste teooria (R.Lucas, T. Sargent) majanduspoliitika saab olla edukas vaid siis, kui valitsus suudab veenda avalikkust oma sammude tarvilikkuses, kusjuures valitsus peab arvestama, et avalikkuse reaktsioon majanduspoliitikale muutub, kui muutub keskkond, milles seda poliitikat ellu viiakse. Normaalsetes oludes on valitsusel mõttekam mitte sekkuda, sest tema sammud ei avalda majandustegevusele kuigivõrd mõju. Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Tehnoloogia edeneb, kuid jookseb võidu naftaallikate tühjenemisega. Pareto-efektiivne jaotus või Pareto-optimaalne jaotus on majandusteaduse mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Nimetus tuleneb itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto nimest. Mõistet kasutatakse ressursside jaotamise ja heaoluga tegelevates teadusharudes nagu mikroökonoomika. Oluline osa loodusvarade majandamise ökonoomikast tegeleb sellega, kuidas ühiskonnad saaksid vältida loodusressursside ebaefektiivset kasutamist. 8 OPTIMAALSUS on seotud efektiivsusega, kuid on kontseptuaalselt igal juhul erinev. Optimaalsuse juures tuleb arvestada: a) grupi inimestega, kes esindab ühiskonda; b) mõnda üldist ühiskonna eesmärki, mille suhtes saame mõõta mingi loodusvara
Tööjaotus mõtlemine Konfliktijuhtimine arvestus Statistika Kriitilise tee Kvaliteedi- Meeskonna- meetod juhtimine juhtimine Turundus Disain Lepingute Tuluanalüüs sõlmimine Eestvedamisoskus Juhtimisarvestus IT Riski- juhtimine Otsustamine Mikroökonoomika Internet Kommunikatsioon Ärieetika Läbirääkimised Multikultuurse Jne. meeskonna juhtimine Tulemusjuhtimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
