Liigsed aminohapped desamiinitakse , aminorühm väljutatakse organismist uriiniga, süsinikskelett kasutatakse energia tootmiseks. Paljudest neist saab glükoosi, osadest midagi muud ( rasvhapped) Kriitilisteks aminohappeteks nimetatakse neid, millistest tuleb söötmisel tavaliselt puudust. 1. Lüsiin 2. Metioniin+tsüstiin ( sisaldavad väävlit) 3. Trüptofaan 4. Treoniin Loomorganismide jaoks asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja mikrofloora. Lipiidid ( rasvad?) Loomad vajavad rasva kolmel eesmärgil: Lihtmaolised loomad ja linnud ei suuda sünteesida kolme pika süsinikahelaga polüküllastamatut rasvhapet. Need on : a) linoolhape 18-2(n-6) b) linoleenhape 18:3(n-3) arahhidoonhape 20:4(n-6) Rasvas lahustuvad A-,D-, E-, K- vitamiinid. Nimetatud vitamiinid imenduvad ja transporditakse organismis vaid rasvade koostises. Rasv on vastsündinule oluline energiaallikas. Lipiidide funktsioonid organismis 1. Energeetiline funktsioon
ohtlikke kemikaale- kaadmiumit, elavhõbedat. Enamik taimekahjurite hävitamiseks kasutatavaid preparaate on mürgised ka inimesele, seepärast tuleb puuvilju ja marju enne söömist voolava vee all pesta. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 5. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS Clostridium perfringens on looduses laialdaselt levinud mikroob, paiknedes inimeste ja loomade seedetraktis, kus ta on jämesoole normaalse mikrofloora üks koostisosi. Ta on seotud lehmade haigestumistega mastiiti ja seetõttu võib kergesti sattuda ka piima. Moodustab suhteliselt suuri ovaalseid eoseid, mis asetsevad rakus kas ekvatoriaalselt või subterminaalselt, paisutades eose kohalt rakku. Clostridium perfringens produtseerib keskkonda suurtes kogustes äädik-, või- ja piimhapet koos ammoniaagi, vesiniku ja väävelvesinikuga. Ta võib moodustada keskkonda ka rida erinevaid toksilisi ühendeid
muutustele: · Keha soojenemisel mikrokapslid aktiveeruvad ning hakkavad salvestama üleliigset soojust, vähendades selliselt higistamise ohtu. · Keha jahtumisel vabastavad mikrokapslid salvestatud soojuse ning aitavad nii hoida optimaalset magamistemperatuuri. Selline kattematerjal on näiteks Sleepwelli TempSmart. Antiallergilised katted Madratsikatte materjal saadakse töötlemise käigus, kus kangale lisatakse mikrokapslid looduslike probiootiliste bakteritega. Need bakterid tekitavad mikrofloora, milles ei saa elada tolmulestad, hallitusseened ega kahjulikud bakterid. Mikrokapslid kinnituvad kanga kiudude külge ning kehaga kokkupuutumisel tekkiv hõõrdumine vabastab osa baktereid ning selliselt on tagatud pidev kaitse. Probiootilised bakterid imavad niiskust, puhastavad madratsi inimkeha poolt eritatavatest jääkidest, mis vastasel juhul soodustaksid tolmulestade ja allergiat tekitavate bakterite teket. Samuti neutraliseerivad ebameeldivad lõhnad madratsis Resistat madratsikatted
(luumurrud) koguneb Ca Häirub luude neerude talitluse häired moodustumine ja aeglustub kasv K-vitamiin • Termin vitamiin K hõlmab antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. • Vitamiinsed on K1 ja K2. K1 leidub taimsetes produktides ja kalaõlides, K2 sünteesivad peensoole bakterid • Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Allikad Päevane vajadus • K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. • Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. • Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu,
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid....
orgaanilisest ainest. Siin täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Bakterite osa looduses · Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid. · Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. · Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. · Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi.
- Kaitse roll: neelab liigset valgusenergiat; kaitseb rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest Loomstele organismidele on 4 krotenoidi, -, -, -karoteen ning -krüptoksantiin, vitamiin A eelühenditeks (provitamiinideks): - -karoteenist tekib 2 retinaali molekuli - -, -karoteen ja -krüptoksantiinist tekib 1 retinaali molekuli Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub: - soole mikrofloora poolt produktseeriva ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel. - Vitamiin A-aktiivsust omavad ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid Vitamiin A(retinaali vormis) funktsioonid: - Esmane funktsioon: nägemisprotsessi tagamine, luues fotokeemilise aluse - Toimib antioksüdandina: tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni - Kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest
Töökeskonna ohtuse alused Riski analüüsi viis sammu : 1.otsige ohtusi- ohuks on kõik , mis võivad tekitada ükskõik millist kahju 1) Ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid 2) Üle kontrollida tootja poolne märgistus 2.Selgitada välja kes on ohustatud ja kuidas .. Lisaks tavatöötajatele veel : 1) Uued 2) Rasked 3) Inimesed kes konkurentses töökohas ei viibi terve päev 4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1)...
Normaalseid mükoplasmasid on ka, mis häda ei tee. Kultiveerimine nõuab spetsiifilist selektiivsöödet - Mükoplasma selektiivsööde. Kindlasti on seal miski, mis laseb aint kindlal mikroobil kasvada. Koloonia on nagu härjasilma muna. Penitsilliin – katkestab bakterirakuseinas PDG sünteesi, bakter on vigane ja fagotsütoosivõimelised rakud tapavad ära. Suuri doosi lemmikloomadel mitte kasutada, põllumajandusloomadel võib. Mükoplasmadel pole PDG, aga takistab mittevajaliku mikrofloora kasvu. M. bovis – põhjustab mastiiti, pneumooniat, artriiti. H. hyopneumoniae – sigade pneumoonia.
1). Et just peensoole limaskesta hattude galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas kaudu imenduvad organismi kõik sisaldavate toitude söömist satub sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, toitained – valgud, lipiidid, laktoos laktaasi puudumisel piimatooteid ja/või loomse töö süsivesikud, vitamiinid, mineraalained jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora tulemusel saadud aineid nagu näiteks ja mikroelemendid – kujuneb ta lagundab, tekitades gaase mesi. Veganism aga keelab kõikide kahjustunud peensoole limaskestaga (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) loomsete ainete tarbimise. Mõne tsöliaakiahaigel nende vaegus. ning happeid. Haigusnähud võivad olla rangema määratluse järgi ei tohi
JA KRVATAGUSE EKSEEM, NGEMISHIRED, LEUKOTSTIDE ARVU VHENEMINE.PP NIKOTIINHAPE KOFERMENTIDE KOOSTISES (HAPPENDUSMIS- JA REDUKTSIOONIPROTSESSID) MAKS, PRM, TAILIHA, MAAPHKLID, TISTERATOOTED (RUKKILEIB, SEPIK) PELLAGRA: KEELEPLETIK (NAGU B2), KHULAHTISUS, KATMATA KEHAOSADE PIGMENTATSIOON PIKESEKIIRGUSE TOIMEL.B6PRIDOKSIIN LMMASTIKU AINEVAHE#TUSE FERMENTIDE KOOSTISES, RASVADE AINEVAHETUSPROTSESSIDES PRM , SNTEESIB SOOLE MIKROFLOORA KNS HIRED (RASKUSED KNDIMISEL, KRAMBID), MAKSA RASVVRASTUS, HPOKROOMNE ANEEMIA, NAHA MUUTUSED, ATEROSKLEROOS, MAO SOOLHAPPE PRODUKT. SUURENEMINE.B12KOBALAMIIN VERELOOME, AINEVAHETUS, KASVUPROTSESS, SIGIMISFUNKTSIOON VEISEMAKS, VEISENEERUD, SDA, VEISE-, SEA-, VASIKA- JA HOBUSELIHA, SNTEESITAKSE SEEDETRAKTIS AINETEST, MIS SISALDAVAD KOOBALTIT AVITAMINOOSI THELDATUD EI OLE, MANUSTAMINE ANNAB HID TULEMUSI PAHALOOMULISE ANEEMIA RAVILPBIOFLAVONOID SUURENDAB KAPILLAARIDE RESISTENTSUST,
· Superoksiidi genereerivad ravimid: adriamütsiin, bleomütsiin, mitomütsiin · GSH tioolrühma blokaatorid: paratsetamool, aminopüriin, kloroform, klorometaan, Hg · Raskemetallid: Pb, Hg, Cd, V, Sn (ens. SOD ja GSHPx inhib.) · Füüsikalised faktorid: mikrolained, UV, radioaktiivne kiirgus, ultraheli · ??? Co3+, Ni2+ ,Ti3+ Prooksüdandid on ka Etanool ja suitsus olevad ühendid suitsetaja vajab ~2 korda rohkem vitamiine C, E aga ka B-rühma (mao mikrofloora rikkis). PRO teke organismis on vajalik, kuid nende liig viib biomolekulide kahjustuseni rakukahjustused koekahjustused. Seejuures ühed PRO-d on vajalikud teiste tekkeks: O2· on vajalik Fe3+ redutseerimiseks Fe 2+, see omakorda on vajalik hüdroksiidradikaali tekkeks jne. Raua vabanemisel organismis (traumad, jt kahjustused) on väga oluline osa biomolekulide kahjustumises. Organismil endal on mehhanismid, mis välistavad vaba raua sattumise biovedelikesse. NB
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
toiduainetööstuses (väetisena, värvide, klaasi, tuletikkude, ravimite, tekstiiltoodete ja pürotehnika tootmisel). Enamlevinud on Na, K ja Ca nitraadid. Nitraate leidub looduses (pinnases, põhjavees, taimedes), töökeskkonnas (põllumajanduses), elukeskkonnas (toidus, joogivees) ja elusorganismides. (Paivel & Liebert 2011) Kuigi nitraadid ise põhjustavad väga vähe kahju, muunduvad nad kehas väga toksilisteks nitrititeks. Meie soolestiku mikrofloora tõttu umbes 3/4 nitraatidest, mis toiduga sisendatakse taandatakse nitrititeks, mis on 6-10 korda rohkem mürgised kui nitraadid. (Szponar & Kierzkowska 1990) Nitritid on lämmastikushappe HNO2 vees lahustuvad ja kuumtöötlemisel lagunevad toksilised kristallilised soolad. Looduses tekivad nitritid nitraatide bioloogilise redutseerimise vahelülina. Keskkonnas kogunevad nad siis, kui on rikutud looduslike protsesside tasakaalu.
Enamik neist ei kujuta inimesele mingit ohtu ja on isegi kasulikud. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Ühtlasi varustavad bakterid inimorganismi mõnede vitamiinidega. Mitmete bakterhaiguste raviks kasutatavad antibiootikumid hävitavad mitte üksnes tõvestavad, vaid ka soolestikus elavad bakterid. Selle tulemuseks on seedehäired, mis mööduvad niipea, kui soolestiku normaalne mikrofloora taastub. Bakterid elavad mitte üksnes inimese soolestikus, vaid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Nii on bakteritel eriti oluline roll sõraliste seedekulglas. Nende imetajate põhitoiduks on taimed ja bakterid lagundavad taimeraku kestade tselluloosi. Oleks aga ekslik arvata, et kõik terve inimese organismis elavad bakterid on kasulikud või kahjutud. Nende hulgas on ka patogeenseid liike, mis väikesearvuliste populatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid
kadumise, mulla saastumise tagajärjeks on muutused koosluse liigilises koosseisus kündmise, saagikoristuse, tallamise, põlemise jne tagajärjel toimub suurte ja pikaealiste mullaloomade (vihmaussid) kadumine ja mitmekesisuse vähenemine, sellele järgnev temperatuuri tõus, mullaniiskuse vähenemine, orgaanilise sisendi vähenemine vähendab teiste mullaorganismide arvukust , Edasine umbrohutaimede intensiivne kasv, mikrofloora koosseis muutub ja see viib muutustele mullakoosluste koosseisus ja sümbioosiseoste vähenemisele Pestitsiidide mõju mitmekesisusele on selektiivne, kusjuures suurte pikaealiste mullaloomade (inseneride) kadumise korral võib mõju kesta pikka aega. Pestitsiidid mõjutavad üldiselt negatiivselt nii liikide mitmekesisust kui neile omast talitlust. 9. Milliseid käsnasid ja ainuõõsseid võib eestist leida? Domeen: Eukarüoodid (Päristuumsed) Riik: Loomad Hõimkond: Käsnad
Inimorganism on ka ise võimeline sünteesima ultraviolettkiirguse toimel 7 D- vitamiini. Kahjuks on Eestis päikesepaistelisi ilmu vähe, mistõttu esineb D-vitamiini vaegust, eriti lastel ja vanuritel, kes väljas ei liigu. Parimaks D-vitamiini allikaks on rasvane kala. Veganitel soovitatakse tarvitada D-vitamiini lisandit aastaringselt, vegetariaanidel talveperioodil. B12vitamiin esineb ainult loomse päritoluga toitudes. Soolestiku mikrofloora on samuti võimeline teatud koguse seda vitamiini sünteesima, kuid selle omastumine on kaheldav. Samas tuleb rõhutada asjaolu, et B 12vitamiini defitsiidi tunnuste ilmnemine võib võtta aastaid. Pikaajaline B12-vitamiini vaegus võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Eriti ohtlik on selle vaegus veganite lastel, kelle tunnetuslik ja keeleline areng on 2-aastastel lastel tublisti aeglustunud. B 12-vitamiini vaegus võib põhjustada ka aneemiat
fermentatsioon mikroorganismide teostatud anaeroobne lagundamine Võimaldab toorkiu, s.o.tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamist Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 25. Vatsa mikrofloora kui terviklik kooslus. Moodustab tervikliku koosluse; esindatud bakterid, seened ja ainuraksed. Toiduahel. Üle 40 liigi baktereid, anaeroobid ja fakultatiivsed aeroobid, 1010 rakku/g Ainuraksed (protozoa) 106 rakku/ml, anaeroobid NB! Lagundavad tselluloosi ja hemitselluloosi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud
Hapendamine Antibiootikumid Ensümid Toidupaksendajad Aminohapped Vitamiin B12 Põllumajandus Bakterväetised Komposti valmimine Silo valmistamine Suuhaiguste tõrjeks Hetivee puhastamine Biopuhastid Bioloogia Page 32 Küsimused 25. november 2009. a. 17:30 1. Mis on normaalne mikrofloora j amiks on see tähtis a. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusrtekitajate eest, takistades kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. b. Stimuleerib antikehade teket. c. Toodab ainevahetusprodukte d. Moodustub bakteristest. 2. Milles on tingitud Sveitsi juustu kibe maitse ja augud? a. Propionibacter shermani lisamisest b. Kuumutades eraldvad CO2 mullid 3. Millel põhineb hapukapsa ja hapukurkide saamine? a. Piimhappebakteritel 4
alaareng) jne. Buliimiani võivad viia ka ainevahetuse rike, mille tulemusel organism ei saa nõudvat kogust toitaineid. Näiteks see on võimalik suhkrutõve haigusel, endogeensel hüperinsulinismil ja eksogeense päritoluga, türeotoksikoosil (kilpnäärme haigus) [9]. 2.2.5. Disbakterioos Nii nimetatakse seisundit, mille puhul vaadeldakse koostise ja balansi muutust soolestiku mikroflooras [9]. Soolestiku mikrofloora on mikroorganismide kompleks, lima. Disbakterioosi olemasolul märgatakse mõningate normaalsete soolestiku mikrofloora mikroorganismide kadumist ( ifidobakterid, piimahape soolestiku pulgakesed jm.) ja haruldaste ja ebatavaliste mikroorganismide ilmumist – selliseid nagu Kandida seened, stafillokokk jm. Kõik see viib põletikuni soolesikus, langeb organismi vastupanu [10]. „Disbakterioos ei ole haigus, vaid pigem sündroom, mille tulemusel kaasnevad erinevad haigused“ [11]
- Vitamiin = Vital amine - C. Funk, 1912.: Vältimatult vajalikud madalmolekulaarsed ained.; Koostis ja struktuur mitmekesised.; Bioaktiivsed ained sisaldus rakkudes ja kudedes väga madal. Funktsioonid organismides: Katalüütiline - toimivad kui KOENSÜÜMIDE lähteined e prekursorid (vesilahustuvad vitamiinid).; Regulatiivne - osalevad rakkude ainevahetuse REGULATSIOONIS (rasvlahustuvad vitamiinid). Organismi vitamiinidega varustamise teed: Saadakse toiduga.; Sünteesitakse soolestiku mikrofloora poolt.; Sünteesitakse kudedes vastavatest lähteühenditest. NB! Loomorganismid on minetanud võime enamikku vitamiinidest ise sünteesida, saavutades seliega arvukate ensüümide sünteesiks vajaliku energia kokkuhoiu! Põhimõisteid: Avitaminoos - haigus, mis on tingitud vitamiini kestvast nappusest või puudumisest dieedis, ilmnevad iseloomulikud muutused ainevahetuses.; Hüpovitaminoos - ainevahetushäire, mis on tingitud toidu puudulikust vitamiinisisaldusest
separeerimisega. Separeerimiseks soojendatakse piim 50–60 °C-ni plaatpastörisaatori regeneratiivsektsioonis. Kuna tööstusesse toodav piim on erineva rasvasisaldusega ning ka lõpptoote soovitud rasvaprotsent on igal tootel erinev, on vaja piim standardiseerida rasvasisalduse järgi. Piimarasva pinnalekerkimise vältimiseks piim homogeniseeritakse (osaliselt või täielikult) temperatuuril 45–70 °C rõhul 10–15 MPa. Toiduohutuse tagamiseks ja piimas oleva mikrofloora hävitamiseks pastöriseeritakse piim temperatuuril 74–76 °C, hoideajaga 15–20 sekundit ja jahutatakse seejärel kiiresti temperatuurini 4–6 °C. Järgnevalt toode villitakse, märgistatakse ja säilitatakse külmlaos temperatuuril kuni 6 °C. Pastöriseeritud piima tootmise tehnoloogia näide on toodud skemaatiliselt joonisel 1 Joonis 1 Pastöriseeritud piima tehnoloogiline skeem (Abiks
28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? 30. Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus? DNA PIILID RIBOSOOM VIBUR KAPSEL PLASMIID RAKUKEST RAKUMEMBRAAN TSÜTOPLASMA tuumake tuum Golgi kompleks vakuool poorid
haptokoriin proteiini lagunemise võimetusega rikkub kobalamini eraldamine transporteeriva kompleksist. Tulemuseks ei toimu ühendi seondumine IF'ga ning see ei jõua peensoole absorbeerivate retseptoritele (Allen 2017: 4). Etioloogiliseks faktoriks on kapärilikud defektid, mis avalduvad kassasündinud cubam retseptori disfunktsioonis, harva esineva veresringleva transcobalamini II (TCII) puudulikuses (Briani 2013: 4525). Veel põhjuseks on soolestiku mikrofloora ülemäärane kasv, kuna need organismid tarbivad kobalamiini elutalitluse toetamiseks. Teoreetiliselt nissugune olukord on tekkinud vähenenud mao hapelisuse, divertikuloosi või juba mainutd sedeelundkonna operatiivsed sekkumise korral (Allen 2017: 6). Kolmandaks, esineb B12 vitamiini defitsiid seoses mitmete ravimite manustamisega. Näidieseks on anesteetilise toimega lämmastikoksiid on võimeline inaktiveerida B12 ko- ensümaatilist vormi
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
Maovao talitlus on eriti oluline vastsündinul, kelle eesmagu pole veel välja arenenud, mistõttu allaneelatud piim ei tohi eesmakku sattuda. Maovagu jaguneb võrmiku-, kiideka- ja kibedikuvaoks. Maovagu on söögitoru „pikendus“ libedikku. Vao servad sulguvad piima imemisel ja liigub otse libedikku (refleks). Kui liiga palju külma piima juua, siis piim satub vatsa, toimub käärimine piimhappeks, pH langeb ja tekib kõhulahtisus. 25. Vatsa mikrofloora kui tervklik kooslus Mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja protozoadest. Toitaineid kasutavad mikroorganismid enda elutegevuse tarbeks ja käärimisproduktid on ruminantidele tähtsad. Baktereid on rohkem kui protozoa – kuid massilt on neid sama palju. Nende arvukust mõjutab nt sööda või söödamahu muutus. Samuti ka veepuudus ja AB ohustavad baktereid. Mikroorganismid elavad vedelikufaasis ja söödapartiklitel epiteeli pinnal. Vatsa pH on 6-6.8
rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükosüleeritud valkusid (glükoproteiine). Patogeenid kleepuvad sinna kinni, ei saa edasi. Lisaks on lima koostises ka antimikrobiaalsed peptiidid (näiteks defensiinid- nahal, limaskestadel, lüsosüüm-pisarates, süljes), võivad
Taimedes täidavad karotenoidid lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele ka kaitsvat rolli. Nad neelavad liigse valgusenergia ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ning vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetel organismisel on neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning - krüptoksantiin. Viimane neist on vitamiin A eelühendiks. -karoteenist tekib kaks ning -ja -karoteenist ning - krüptoksantiinist üks retinaali molekul. Karotenoidide konverteerumine retinooliks toimub soole mikrofloora poolt toodetud ensüümi, karoteeni oksügenaasi toimel. Vitamiin A aktiivsust omavad lisaks retinaalile ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Vitamiin A kõige tähtsamaks ülesandeks on nägemisprotsessi tagamine, luues selleks fotokeemilise aluse. Lisaks toimib vitamiin A antioksüdandina. Ta tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ja kaitseb sellega silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi
PIIMA KUUMTÖÖTLEMISE EESMÄRGID 1. patogeensete mikroorganismide hävitamine toiduohutuse eesmärgil; 2. ensüümide inaktiveerimine; 3. piima ja piimatoodete säilivusaja pikendamine; 4. piima ettevalmistamine järgnevate tehnoloogiliste operatsioonide läbiviimiseks; 5. piima füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine valmistoote soovitud omaduste saavutamiseks; 6. bakterite arvu vähendamine, mis loob eeldused edasiseks töötlemiseks ja soodsa keskkonna soovitud mikrofloora arenguks. EESTIS LUBATUD KUUMTÖÖTLEMISE LIIGID: VÕTMEASPEKTID TOIDUAINETE TOOTMISE PROTSESSIDES, MIS NÕUAVAD KONTROLLI, ON: 1. Ostetud tooraine ja selle kasutamine koos vastava dokumentatsiooni- ja märkmetega; 2. Tootmisprotsesside dokumenteerimine ja registreerimine; 3. Mõõteriistade kalibreerimine ja õige kasutamine koos vastava dokumentatsiooni- ja märkmetega; 4. Uurimis- ja analüüsimeetodite dokumenteerimine ja saadud tulemuste registreerimine ja töötlus; 5
Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane. 12)Sünnitus- Protsess, millega looteline areng lõpeb • Sünnitus algab (avanemisperiood) emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega • Väljutusperiood (pressid) • Normaalne sünnitus-laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora • Keisrilõige-erakorraline või plaaniline, tehakse juhul, kui on oht ema või lapse tervisele • Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine 13)Platsenta roll embrüonaalses arengus • Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded 1.Ainevahetuslik 2.Platsenta barjäär 3.Loote varustamine antikehadega 4.Toodab hormoone 14)Teratogeenid Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud esimesed kuud ning sünnitus.
Magneesiumi on palju täisteraviljatoodetes, lehtköögiviljades, kakaos. Ka kare vesi ning mineraalvesi võivad olla headeks magneesiumi allikateks. 11 PANTOTEENHAPE: Pantoteenhape on vees lahustuv B-kompleksi vitamiin. Pantoteenhapet leidub laialdaselt kõikide elusorganismide rakkudes ning ta on sünteesitav ka seedetrakti mikrofloora poolt. Pantoteenhappe tähtsus: · stimuleerib neerupealise tööd, tõstab kortisooni ning teiste neerupealise hormoonide (tähtsad nahale ja närvidele) produktsiooni, · oluline koensüümA koostisesse kuuluv osa, olles seega ainevahetuse aktiveerijaks (osaleb energia põhitoitainetest ning teiste vitamiinide, eriti vitamiin B2 kasutamises), · osaleb kolesterooli, steroidide ning rasvhapete sünteesis, · oluline tagamaks tervet seedetrakti, · tõstab organismi vastupanuvõimet stressile,
3) Allasurutud ainevahetus. 4) Erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. 5) Elu säilib pikka aega. NB! Bakterid spooride abil ei paljune. * Spooride abil elabad bakterd üle ebasoodsaid tingimusi ja levivad. Bakterite muutlikkus : *Bakteri rakkudes on mutatsioonide sagedus väiksem kui päristuumsetes. (Kuna bakterid paljunevad kiiresti, ja neil on kromosoom ühes korduses avalduvad neil kõik mutatsioonid) Inimese bakterkooslused : -meie sees ja peal elutsevad bakterid. *Inimese mikrofloora kujuneb sünnijärgselt.(esimesed bakterid tulevad ema sünnitusteedest. -> keisrilõikega lapsed põevad rohkem nakkushaiguseid. *Vastsündinu seedekulgla bakterkooslused kujunevad välja rinnapiima kaastoimel. -> Kunsttoituvatel lastel tekivad seedekulgla bakterkooslused palju hiljem ja lähevad veidi vussi. Probiootilised bakterid -> piimhappebakterid on eraldatud rinnaga toidetavate laste väljaheidetest. (Biojogurt jne.) Inimese mikrofloora ülesanded :
poolt kompenseerivad ajutise vitamiini defitsiidi toidus, teiselt poolt aga suudavad salvestada organismi sattunud vitamiini ajutise liia. On ju konkreetse vitamiini hetkevajadus organismis tegelikult muutuv suurus, sest ka liitensüümi hulk, mille koensüümsesse osasse antud vitamiin kuulub, sõltub organismi füsioloogilistest vajadustest. Järelikult kui vitamiini satub organismi seedekanali kaudu kogusummas (toit, seedekulgla mikrofloora tegevus, vitamiinpreparaat) hetketi mõnevõrra rohkem, kui seda vajatakse, ei põhjusta see veel häireid inimorganismi talitluses. See kõik selgitabki, miks hüpervitaminoosid ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid
Jogurt on hapupiimatoode, mida vahemeremaades tunti juba antiikajal. Jogurtit valmistatakse termofiilsete piimhappebakterite juuretise abil, milles Streptococcus termophilus ja Lactobacillus bulgaricus on suhtes 1:1. Toote konsistentsi tihendamiseks võib juuretis sisaldada ka lima tekitavaid baktereid, mis reeglina kuuluvad perekonda Leuconostoc. Jogurti valmistamiseks tuleb piim pastöriseerida, kuumutades seda vähemalt 80 °C-ni. Nii hävib vegetatiivne mikrofloora ning samal ajal piima vadakuvalgud seostuvad kaseiiniga, andes tihedama konsistentsiga toote. Kuumutamise eel võib lisada piimale suhkrut. Enamuse kultuuride puhul on kasvukeskkonna optimaalne suhkrusisaldus umbes 4%. Et soodustada kaseiini ning vadakuvalkude komplekseerumist, jahutatakse piim inkubeerimistemperatuurini (42 - 45 °C) suhteliselt aeglaselt. Seejärel külvatakse juuretist 10% piima massist, segatakse ning inkubeeritakse mõni tund
pH 7-9). Omadus vastu panna reaktsiooni järsule muutumisele happe või aluse lisamise korral. * ümbritsevast temperatuurist * munakoore paksusest * munade säilitamise ajast Munavalge pH muutub: munemisjärgselt 7,6 kuni 9 (paari päevaga). Munavalge pH tõus on vajalik: 3 * embrüo arengut reguleerivad ensüümid on pH tundlikud; * alkaalne pH kaitseb embrüot patogeense mikrofloora eest. Enamus pH tõusust toimub esimese 3-4 munade säilitamise päeval. Väga värskelt inkubeerima pandud munadest tuleb vähem tibusid. Munavalge pH tõus, selle veeldumine parandab loote gaasivahetust ja toitainete transporti embrüosse. Noorte kanade munavalge on hästi tihe, tihedam kui hilisemas munemisperioodis olevatel kanadel.Mida vanem kari, seda kõrgem pH munavalges munemispäeval ja munavalge kõrgus on madalam (mm). Muna pH stabiliseerub 9,2 juures 4-5 säilitamispäevaks
Kõige paremini kulgeb käärimine kui pH on 4-4,5. 16 4.2. Piimhappekäärimine Piimhappekäärimiseks nimetatakse suhkru lõhustumist piimhappebakterite mõjul, mille tegevuse tagajärjel tekib piimhape ja vabaneb energia. Piimhappelist käärimist tekitavad erinevad piim- happe bakterid, mis on looduses laialt levinud. Neid leidub alati piima mikrofloora koostises, aedviljades, jahus. Toiduainetööstuses ja ka kodudes kasutatakse laialdaselt piimhappelist käärimist. 4.3. Muud anaeroobsed käärimised Looduses on propioonhappebakterid levinud. Neid leidub piimas, piimasaadustes ja juustus. Propioonhappebakterid põhjustavad piimhappesoolade ja suhkru käärimise, kusjuures moodustuvad propioon- ja äädikhape ning süsihappegaas. Juustutööstuses on
leukeemia vastu. Samuti saab neilt abi menopausi sümptomite leevendamiseks ning neil on osteoporoosi ennetav toime. Väga suur sojavalgu tarbimine võib mõjuda halvasti viljakusele. Parimad allikad: Flavoonid petersell, tüümian, seller, punane pipar. Isoflavoonid, komestaan sojaoad, sojatooted, kaunviljad. Lignaanid ühendid, mis tekivad täisteratoodetes, linaseemnetes ja paljudes puu- ja köögiviljades leiduvate komponentide lõhustamisel seedeelundkonna mikrofloora poolt. Fütoaleksiinid Fütoaleksiine toodavad taimed enda kaitseks keskkonnast tuleneva stressi, nt. halva kliima, putukate, loomse või patogeense ataki tõttu. Need on taimede kaitseaine hallituste, bakterite ja seenhaiguste vastu. Resveratrooli leidub peamiselt tumedate viinamarjade kestas, punases veinis, maapähklites. Resveratrool aitab ära hoida veresoonte lupjumist, vältida trombide teket,
ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum, elustik haarab nii fauna ja floora kui ka seenestiku ja mikrofloora. · Biotroof elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest. · Detriitahel ehk lagunemisahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. · Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiseltfosfori- ja lämmastikuühenditega. · Happevihmad fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiidid, nad
o INS hulka tõus stimuleerib ensüümi tööd - Sapphapete enterohepaatiline ringlus - Sapphapped on kolesterooli väljutamise põhitee - Suurem osa sapphapetest imendub tagasi (aktiivtranspordina, peamiselt niudesooles) albumiin-seotult transporditakse värativeeni kaudu maksa. - Sealt sekreteeritakse nad sapipõide ja nad lähevad vajadusel ühissapijuha kaudu soolde. - Tagasiimendumata sapphapped muunduvad mikrofloora toimel sekundaarseteks sapphapeteks, millest teatud kogus imendub passiivselt tagasi jämesooles - Edasi viiakse nad maksa ja sekreteeritakse konjugaatidena samuti sapipõide - LIPOPROTEIINIDE METABOLISM INIMKEHAS JA ATEROSKLEROOS - Vere lipoproteiinide klassifikatsioon (segamakromolekulid) 1. Külomikronid (CM) 2. Väga madala tihedusega lipoproteiinid VLDL 3. Madala tihedusega lipoproteiinid LDL 4
Umbes pool valkudest pärit aminohapetest resorbeeritakse duodeenumis. Jämesoolde jõuab vaid kuni 10% aminohapetest, mis seal bakteriaalselt muundatakse. Aminohapete imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel, happelised dikarboksüülsed aminohapped imenduvad aga passivselt kandja abil. (lk 52-55, medbiokem II osa) Valkude ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Mäletsejaliste mahukates eesmagudes, eriti vatsas ja võrkmikus, asub seede seisukohalt äärmiselt tähtis mikrofloora ja fauna. · Seedeensüüme sisaldavat maonõret produtseerib ainult libediku limaskest. · Eesmagudes mikroorganismide kaastegevusel toimuvad protsessid puudutavad eelkõige süsivesikuid ja valke. · Valkude seedet eesmagudes iseloomustavad ulatuslikud keemilised protsessid, mis seisnevad lõhustumises, ümbermoodustumises ja mitmesugustes sünteesides. · Mikroorganismid võivad sünteesida asendamatuid aminohappeid ja neist
glükoosist on alkoholikäärimine. Alkohol- ja piimhape-käärimine on kuni püruvaadi tekkeni identsed. Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes, mis toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid olemas. Alkoholikäärimine lõhustab glükoosi kaheks etanoolimolekuliks, andes 2 ATP'd ja eraldab 2 molekuli CO2'e. Eesmaos asub seede seisukohalt ülioluline ning liigirikas mikrofloora ja fauna. Seedeensüüme sisaldavat maonõret produtseerib ainult libediku limaskest. Eesmaos mikroorganismide kaastegevusel toimuvad protsessid puudutavad eelkõige süsivesikuid ja valke. Normaalse mikrofloora olemasolu eesmaos võimaldab mäletsejalisel lõhustada seedekanali nõres leiduvate ensüümide toime suhtes inertset tselluloosi esialgu - ja - glükoosiks, edasi allutatakse nimetatud monoosid käärimisprotsessidele, kus moodustuvad
Seen infektsioon Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone: · küüneseen · peaseen · habemeseen · kehaseen · kubemeseen · jalaseen · käeseen Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta
Kasutatakse antibakteriaalse ainena. Uuringute järgi on tegemist bioakumuleeruva ainega, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Selle aine tootmisel, põletamisel või kokkupuutel päikesevalgusega võivad tekkida dioksiinid (vähkkasvaja oht). Triklosaani kasutatakse bakterite tapmiseks. Bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes. Pideva tarbimise puhul esineb oht normaalse mikrofloora häirumiseks ja resistentsete bakteritüvede tekkeks. Samuti võivad antiseptikumid liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket. Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega. Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad kehailu
Kiudained langetavad kolesterooli taset, viies seda kehast roojaga välja ja hoides samas ära selle tagasiimendumise soolestikust (vt. kolesterooli peatükki). Kiudainete sisalduse suurendamine toidus on ka turvaline ja odav vahend südamehaiguste riski vähendamiseks. See mõjutab vere rasvasisaldust - langetab üldkolesterooli ja triglütseriidide taset, tõstes samas hea ehk HDL kolesterooli taset. Kiudainete fermentatsioon soole mikrofloora poolt produtseerib aineid, mis aitavad kolesteroolitaset langetada. Suurema kiudainete sisalduse korral kiireneb soolesisu väljutamine, samas mao tühjenemise aeg pikeneb. See toob kaasa toidu parema seedimise, sest toit liigub peensoolde aeglasemalt. Seetõttu tõuseb ka veresuhkru sisaldus aeglasemalt, sapi lahustuvus paraneb. Kiudaineid ei kasutata mitte ainult kõhukinnisuse, vaid ka kõhulahtisuse raviks. Kiudained toimivad kui sooletegevuse normaliseerijad.
Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mikroobide tegevust aktiviseerivad kündmine jne, ka temp 10-20c aktiivsed alla 10c elutegevus pidurdub. Õhku satuvad mikroobid mullast, taimedelt, loomadelt. Õhus vüivad säilida teat aja eluvõimelistena. Mingil ajal hukuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist. Õhk sisaldab merede, mägede ja jääväljade kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid,
* Bakterid paljunevad enamjaolt pooldumise teel. * Väliskuju alusel eristatakse kuute rühma baktereid: kera-, pulk-, spiraalsed-, keeris-, punguvad ja jätketega- ja niitjad bakterid. * Generatsiooni aeg aeg, mis kulub bakterite populatsiooni kahekordistamiseks (20 min). * Bakterid on olulised antibiootikumide, vitamiinide, aminohapete tootjad. Kasutatakse toiduaine tööstuses, keskkonna kaitses. Looduses olulised lagundajad. * Normaalne mikrofloora erinevad bakterid, mis elavad antud organismiga koos (peal ja sees). Enamasti kahjutu ning koostis sõltub paljudest asjaoludest (east, söödavast toidust). -) Inimestes esineb kõige enam baktereid jämesooles, nahal, suu õõnes, nina neelus, kurgus, suguelundite limaskestadel jms. * Botulismi barkter maailma üks efektiivsemaid mürgi tootjaid (1 gramm botulismidoksiini võimaldaks tappa 225 miljonit inimest).
juustega kaetud peanahal. Piir nende kahe haiguse vahel on üsna ähmane. Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuigi mõned neist faktoreist võivad soodustada peanaha ketendust, peetakse nii kõõma kui seborroilise nahapõletikutõenäoliseks põhjuseks pärmseent Malassezia furfur. Seen kuulub normaalse naha mikrofloora hulka ja enamasti probleeme ei põhjusta. Mõnedel inimestel hakkab pärmseen jõudsalt paljunema, põhjustades naha ärritust ja rakkude kiirenenud paljunemist, mis väljendub naha punetuse ja/või kestendusena. Tavalist naha uuenemist me tähele ei pane, sest surnud naharakud eemalduvad tolmuna. Kõõma puhul eraldub korraga suurem hulk rakke, mis moodustavad helbeid ja mida on kerge palja silmaga näha.
Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 11. Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga. Ainult vastavalt tundlikkustestile (laboris isoleerida tekitaja ja määrata tundlikkus).
Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus – mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon – organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 12 .Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga. Ainult vastavalt tundlikkustestile (laboris isoleerida tekitaja ja määrata tundlikkus). Üks konkreetsesse haigustekitajasse toimiv antibiootikum
rasvhapetega, inuliiniga jne) aitavad regulaarsel tarbimisel ennetada mitmeid terviseprobleeme (südame-veresoonkonna haigused, seedekulgla talitlushäired, jt) Soovitused pensionäridele: Leivas on rikkalikult kiudaineid, mis väldivad kõhukinnisuse teket, väljutavad organismist kahjulikke ühendeid, ennetavad mitmete haiguslike seisundite kujunemist, tekitavad kergesti ja kiiresti normaalse täiskõhutunde. Regulaarne leivasöömine aitab kaasa normaalse seedekulgla mikrofloora säilimisele, mis on edukate seede- ja imendumisprotsesside eelduseks (Zilmer, Kokassaar 2008). 10 6. 12 head põhjust süüa rukkileiba Rukki mõju tervisele on viimaste aastate jooksul nii Eestis, Põhjamaades kui mujal maailmas hoolega uuritud. See, mida justkui kogu aeg on teatud, on nüüdseks ka teaduslikku tõestust leidnud: rukkileib, on tunnistatud tõeliseks terviseimeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
