elutegevuseks ning tervise alalhoidmiseks. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga. Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat.
Tuumapiirkonnas on ainult 1 rõngasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, selle piirkonda nimetatakse nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olev...
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti
punetised, süüfilis, ravimid, alkohol, narkootikumid, liimid, lakid, värvid, mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine/ülekuumenemine, toitumisega seonduvad probleemid Sünd- tavaliselt 40 nädalalt, kui varem kui 36 nädalat, on laps enneaegne. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem, korduvsünnitajatel on kiirem. Loote areng lõpeb. Normaalsel sünnitusel saab laps normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitusel saab vältida hapnikupuudust kuid mikrofloorat laps ei saa. Nabanöör seotakse lapse naba lähedalt ja lõigatakse seejärel läbi. 9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega Vaegmoone- selgrootud- täid ja ritsikad täismoone- liblikad 10.Taimede areng: Katteseemnetamede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning
Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti
· Ühend omas aminorühma .. elu amiin · Tänapäeval tuntakse üle 20 erineva vitamiini. Vitamiinide iseloomustavad tunnused: · Bioaktiivsus. Omavad regulatoorset efekti ainevahetusprotsessides · Neid ei sünteesita inimese organismis, vaid peab saama toiduga · Liitensüümides vajalikud ehitusosad, neid nimetatakse KOFAKTORITEKS Liitensüümid vajavad töötamiseks vitamiine Vitamiine saame: · Toidust(valdav osa taimsest toidust) · Seedekulgla mikrofloora abil · Vitamiinipreparaatidst Häired vitamiinide korral · Hüpovitaminoosid- ei sõltu sellest, millist vitamiini pole piisavalt, üldisemat laadi tunnused: väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele · Avitaminoosid- konkreetne haiguspilt. Tekivad, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiinI VITAMIINID JAGUNEVAD rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks VITAMIN A(retinool): · Eelühendid on taimedes olevad karotenoidi(porgand)
DNA replikatsioon ja ka teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. GENERATSIOONIAEG- Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. 13. Bakterite roll looduses ja kasutamine biotehnoloogias. Normaalne mikrofloora. Aktiivmuda, mügarbakterid. Bakterid on lagundajad ehk destruendid mullas- garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Nad on sümbiondid taimede loomade ja seentega. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited h uumuseks. Kasutatakse probiootikumina toiduainetööstustes, antibiootikumidena jms ravimitena meditsiinis, materjalide tootmisel nt plastmassid, puuvill, etanool jms,
29. Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. 31. Patogeen on mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.Mikroorganismidena võivad patogeenid olla mitmed bakterid, seened, vetikad jne. 33. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu poolt". Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. 34. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse im...
( http://www.telegram.ee/wp-content/uploads/2013/11/nuts.jpg ) 8 1.4 Vitamiin K K-vitamiini (ehk füllokinoonid) on vaja vere hüübimiseks. K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. ( http://www
· või happe lisamise ja piima kuumutamisega (Ricotta) Saadud kalgendist eraldatakse vadak ning moodustatakse kontsentreeritud juustumass 10. Mis eesmärk on kalgendi töötlemisel? Happesus Piimakalgendi tükeldamine suurenenud üldpinna abil soodustub vadaku erladumine Segamine ei lase kalgenditükkidel kokku kleepuda --- suurem pind Järelsoojendus soodustab sünereesi ja terasse jäänud mikroobide elutegevust. Domin. temofiilne mikrofloora. Segamine ja järelsoojendust nim tera seadmiseks Kalgendi happesust määrab arenev mikrofloora. Piima kalgendamise temp. 28-32C, 20-40 min. KÕRGE järelsoojendamise temperatuur 54-60C kõvad juustud MADAL järelsoojendamise temp r 35-38 C pehmed juustud, hollandi tüüpi juustud 11. Miks juustuvalgud kergesti seedivad? Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud
Pärmseene sündroom avastati 60ndatel aastatel USAs ja sellest ajast seda aegajalt ka diagnoositakse, aga tegelikkuses tegeldakse selle probleemiga siiani vähe, sest pärmseene diagnoosimine on laboratoorselt problemaatiline väljaheide peaks laborisse jõudma õige tulemuse saamiseks tunni jooksul. Kuid pärmseene probleem on tänapäeval väga laiaulatuslik ning levinud. Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora. Seal on nii piimhappebaktered, coli ja cocktüübilised bakterid (liha mädandamiseks), soolekepikesed ja paljud teised bakterid. Lisaks neile kuulub meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse ka pärmseen. Tervel inimesel on soolestiku mikrofloorast umbes 20% pärmseent. See on õrn tasakaal, sest kui pärmseen hakkab hõlmama suuremat või väiksemat osa , siis on see mõlematpidi halb. Kui pärmseent on vähem, oleme me rohkem haavatavad viiruste poolt
nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 29. Mikroobide levik mullas ja õhus Muld. Muld on looduslikuks elus- ja toitekeskkonnask paljudele mikroorganimidele. Nad leiava sealt kõik eluks vajaliku: toidu, vee, kaitse otseste hävitavate päikesekiirte ja kuivuse eest. Mulla mikrofloora hulgaline ja liigiline koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, veesiduvusvõime aeratsiooniaste. Oluliselt mõjutavad mulla mikroobide sisaldust ja nende aktiivsust ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisi, taimkate jt, tegurid. Mikroorganismid on jaotunud ebaühtlaselt ka mulla erinevates kihtides, mulla horisondis. Kõige väiksem on
möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. 19. Mäletsejaliste eesmagu on vajalik toidu segunemiseks, rasvade imendumiseks. 20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis
lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene. Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub
Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Ei tohiks pakkuda: Piim Kohupiim Juust Toorjuust Kodujuust Soovitatavad toiduained: Hapupiim ( kuna osa laktoosi on käärinud piimhappeks) Pika valmimisajaga juustud Marjad Kartul Tatar Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist,
ü Vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ü Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust ü Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid ü Üks vitamiin ei asenda teist vitamiini ü Vitamiinid pole rakkude ehitudkomponendid ü Vitamiinide meelevalde tarbimine pole kasulik ü Vitamiinide megadooside kasutamine on kahjulik ü Vitamiinpreparaadid on ravimid Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: Toit Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparadiid Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape,
Laktoositalumatuse diagnoosimiseks kasutatakse laialdaselt kaudseid meetodeid, milleks söödetakse patsiendile 50 g laktoosi (vastab umbes liitris piimas olevale laktoosikogusele) ja määratakse 1015 minuti möödudes vere glükoosisisaldus. Kui vere glükoosisisaldus ei tõuse, on tegemist laktoositalumatusega. Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui vesinikusisaldus õhus tõuseb, viitab see asjaolule, et laktoos kääritakse jämesoole mikrofloora poolt ja tegemist on laktoositalumatusega. Olenevalt haiguse raskusastmest peab suuremal või vähemal määral vähendama laktoosi sisaldust toidusedelis. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 23 g laktoosi päevas. Kindlasti tuleks eelistada hapupiimatooteid, milles osa laktoosist on käärinud piimhappeks ja eriti probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid, kuna osa baktereid eritab laktaasi
molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on õgirakud ja tapjarakud kehavõõrad rakud hävitatakse
Moodustab raku ümber kesta ning aeglustab ainevahetuse maksimaalselt aeglaseks. Bakterid on olulised lagundajad, olulised lämmastiku ja süsiniku ringes. Nad põhjustavad ka haigusi. Keemia tööstuses kasutatakse ka. Need bakterid, kes elavad ühe organismiga koos, nimetatakse organismi normaalseks mikroflooraks. Inimese organismis elab kõige rohkem baktereid nahal, jämesooles, suus, ninas, suguelundite limaskestadel. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. Näiteks sõltub jämesoole normaalne mikrofloora inimese east ja toidust. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigustekitajate eest takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist, stimuleerides antikehade teket, tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetus produkte. Bakterhaigused: · Tuberkuloos · Difteeria · Katk · Düsenteeria · Koolera · Botulism · Teetanus · Süüfilis · Tripper
Selliste jogurtite säilimisaeg on kuni 21 päeva. Need jogurtid, mida ei hoita külmlettides ning realiseerimisajaks on märgitud mitu kuud, on kindlasti järelkuumutatud: neil on küll jogurtile iseloomulik maitse, kuid kõik kasulik, mida piimahappebakterid inimorganismile annavad, jääb saamata. 4 4. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside tasakaalu ning pärsib potentsiaalsete haigusetekitajate elutegevuse. Peamise tähtsusega on seejuures piimhappebakterid, mida hapendatud piimatooted sisaldavad suurel hulgal. Mitmel põhjusel võib aga seedetrakti mikrofloora saada häiritud. Teaduslikest uurimistöödest on selgunud, et ligikaudu 10% inimestest esineb peale antibiootikumikuuri kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalu
keemilisi protsesse. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid. Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu elu käigushoidjad. Vananemisel toodab keha järjest vähem
Tervel loomal on vatsas tasakaalus kiudu seedivad ning süsivesikuid seedivad bakterid. Kui ratsioon järsku muutub ning vatsas on normaalsest rohkem kiiresti seeduvaid süsivesikuid, muutub normaalse fermentatsiooni kord ja vatsa mikroobide tasakaal häirub. Piimhapet toovad ja tarbivad bakterid, milleks on peamiselt streptokokid, hakkavad kiiresti paljunema. Streptokokkide poolt toodetud laktaat alandab kiiresti vatsa pH ning vatsa gramnegatiivne mikrofloora ja algloomad surevad. Piimhappe produktsioon suurendab vatsas osmootset rõhku ning vatsa koguneb teistest kudedest vedelikku. Areneb organismi dehüdratatsioon. Lisaks piimhappele tekib vatsa ka teisi tugevaid orgaanilisi happeid. Liigne tugevate hapete osakaal põhjustab vatsa limaskesta põletiku ja vatsaseina haavandeid. Seda haiguslikku seisundit nimetatakse atsidoosiks. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit ehk kabjanaha põletik, sest vatsast imendub vereringesse histamiin,
alusel. 23. Juustupiima pastöriseerimine. Kirjelda Pastöriseerimisel hävineb põhiosa piima mikrofloorast, millega tagatakse toiduohutus, samas halvenevad piima kalgendumisomadused. Klatsiumisoolad sadestuvad välja, kaseiiniosakeste suurus väheneb, piima happesus väheneb. On vaja enam laapi. Neid puudusi aitab leevendada võimalikult madalate temperatuuride juures pastöriseerimine. Soovitatav temp on 72-74 kraadi, 20-25 sekundit hävitab mikrofloora aga ei halvenda oluliselt kalgendumisomadusi. Muu mikrofloora reguleerimiseks tuleks parandada hügieenitingimusi ja kasutada baktofuuge. Juustupiima pastöriseerimiseks sobib hermeetiline plaatpastörisaator, kus piim ei puutu kokku hapnikuga ega saa eralduda süsihappegaasi. Juustu saab valmistada ka pastöriseerimata piimast. 24. Miks üldjuhul ei kasutata juustu tootmisel homogeniseerimist? Nimeta põhjused.
ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. Escherichia coli Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 108 mikroobirakku/g.Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Bacillus cereus Cereus võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: 1) Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles B. cereus'e bakterite kohanemine, paljunemine ja
koorekihi · Sageli rikastatud D-vitamiiniga Homogeniseeritud piim: · Valmistamisel surutakse 60 kraadine piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks · Ühtlustub piima maitse ja pinnale ei teki rasvakihti. Steriliseeritud piim: · Töödeldakse 140 kraadi juures mõni sekund ja pakitakse aseptiliselt · Hävitatud piimas riknemist põhjustav mikrofloora · Säilib toatemperatuuril mitu kuud · Omandab keedetud piima maitse. Rasvatu ehk kooritud piim (lõss) · sisaldab erinevates maades rasva 0,01-0,5% · A-vitamiini lisatakse rasva eemaldamisel kaotatud rasvlahustuvate vitamiinide kompenseerimiseks · Lõssi rikastatakse D-vitamiiniga Lõssiks nimetatakse piima, millest on peaaegu kogu piimarasv koore näol eraldatud. Kitsepiim: · Valgem lehmapiimast ja tugevama maitsega · Rohkesti A, B1 ja D vitamiini
temperatuuri tõusu, punetust ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult: nad süüakse või nad hukkuvad väljapaisatud mürkide tagajärjel. Niisugune mittespetsiifiline immuunvastus tekitabki põletiku. Organismile on see väga kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. Loomuliku immuunsuse tagavadki keha kaitsetõkked (terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ninaõõne ja hingetorus, limaepiteel, kehaeritised ning normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus) ning kaasasündinud immuunsüsteemiosad (fagotsüüdid ehk õgirakud ja mittespetsiifiline immuunreaktsioon - põletik, palavik, NK-rakud (natural killer cells). Kaasasündinud immuunsus on küll organismile hädavajalik, kuid kõige paremini saab organism hakkama, kui koostöö kaasasündinud ja omandatud immuunsuse vahel on paigas. Kasutatud allikad: Kokassaar, U. 2009. Bioloogia 9. klassile I osa: 50- 53. https://sisu.ut
Esmane maksapassaaz ja enterohepaatiline ringe Esinevad imendumisel maost ja peensoolest (maksa läbimisel ravim laguneb). Esmane (maksa)passaaz - protsessid, mis toimuvad seedetraktis ja maksas enne ravimi süsteemsesse vereringesse jõudmist. Esmast maksapassaazi on võimalik vältida - parenteraalse manustamisega, - sublingvaalse manustamisega, - rektaalse manustamisega (osaliselt). Sapiga erituvad konjugaadid lagunevad soole mikrofloora toimel ja ravim imendub tagasi süsteemsesse vereringesse. See juhtub enamasti väikeste molekulidega. Enterohepaatiline ringe - sapiga erituvad konjugaadid lagunevad soole mikrofloora toimel ja ravim või selle metaboliit imendub tagasi süsteemsesse vereringesse. Eritumine Ravimid erituvad organismist muutumatul kujul või metaboliitidena. Ekskreteerivad organid eemaldavad organismist paremini polaarseid, lipiidides halvasti lahustuvaid ravimeid
Peti+ lõssisegu standardiseerimine homogeniseerimine 15-20 Mpa, 50-60C pastöriseerimine 90-95 C 3-5 min- jahutamine 10-15 C- hapendamine 22-26C 14-16 t. Happesus 80-130 Th, pH 4,5-4,7 ( juuretis- 2-5% mesofiilsed juuretiskultuure) jahutamine 20-25C villimine- Probiootikumid Toodetes kasutatavad probiootikumid defineeritakse kui inimorgamismist pärinevad elusad mittepatogeensed mikroobiokultuurid, mille manustamine mõjutab positiivselt inimese tervist läbi seedetrakti mikrofloora bakterkoosluse mõjutamise. Probiootiliste bakterite tehnoloogiline sobivus: Pr tüved peavad olema geneetiliselt stabiilsed Probiootikumidel peab olema soovitus organoleptiliste omaduste olemasolu Probiootiliste bakterite konkurentsvõime: 1 Nad peavad olema võimelised ellu jääma, kiirelt paljunema ja olema aktiivsed elusorganismi soolestiku mikroflooras 2 Nad peavad olema resistentsed sapile. 3 Nad peavad olema võimelised konkureerima inimese seedetrakti normaalse mikroflooraga
Keemilised teratogeenid: · Ravimid, rahustid, antibiootikumid · Alkohol, narkootikumid · Olmekemikaalid, liimid, värvid, lahustid Füüsikalised teratogeenid: · Mehhaanilised traumad: põrutused, löögid, surve · Alajahtumine, kuumarabandus · Kiirgused: UV 18. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. 19. Normaalne sünnitus laps saab sünniteedest normaalse mikrofloora Keisrilõikega sünnitus saab vältida hapniku puudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. Postemrüonaalse arengu perioodid: · Juveniilne ehk suguküpsuseelne organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. · Generatiivne ehk suguküpsusvõimeline - enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21
peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi. 24) Bakteri viirus ehk faag 25) Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. 26) Viirused on parasiidid. 27) Viiruse genoomiks võib olla:DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel. 28) Seene põhjustatud infektsioon ehk mükoos 29) Inimese normaalse mikrofloora koostises leidub alati seeni. Leidub, kuid normaalse immuunsüsteemiga inimesel on seened võrreldes bakteritega alati vähemuses. 30) Märgi seenhaigused: kliiketendustõbi, krüptokokkoos, kandidoos, onühhomükoos. 31) Seeni ei ravita antibiootikumidega. 32) Seened on eukarüoodid ehk päristuumsed. 33) Paljud mükoosid on seotud kindla geograafilise piirkonnaga või siis on oportunistliku iseloomuga.
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha...
*toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele *teatakse olevat kõigil loomadel *pärandub liigi kõikidele isenditele *tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi * loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise,
penitsilliini Antibiootikumid mõjuvad bakteri rakukesta sünteesi Kooselu vormid inimesega Vajalikud – vastastikku koostöös organismiga toodavad midagi kasulikku Kahjutud – ei too kasu ega kahju Tõvestavad - bakterid Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet
Kemikaalid Kosmeetikas Sissejuhatus · Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. · Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st kõige suuremas koguses esindatu on nimetatud esimesena. Atseetaldehüüd Kasutatakse küünepalsamites ja kätekreemides Ohtlik väga sageli tarbimisel Võib tekkitada vähki AHAS · Alphahydroxy acids, fruit acids, glycolic, lactic ja citric acid · Kasutatakse dussitoodetes, vananemisvastastes näo ja ihutoodetes pH regulaatorina. · Võib imenduda läbi naha, suurendab tundlikkust päikese suhtes, seega võib suurendada päikesega seotud nahakasvaja riski. Alkohol, Isopropyl (SD- 40) Väga kuivatav ja nahka ärritav Muudab nahapinna Phtaset, nii et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb Tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine ...
olulisteks teguriteks Milleks on vaja vitamiine? Vitamiinid reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel Vitamiinid omavad rolli nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel Vitamiinid kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Kust saada vitamiine? Põhilised vitamiinide allikad inimese jaoks on: Toit (taimne toit annab valdava osa) Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparaadid Inimese organism on võimeline sünteesima B2-, B3-, B5-, K-, D- vitamiini ja retinooli, aga teatud tingimustel (piisavalt beetakarotiini/piisavalt rasva jne) Ainult puu- ja köögivilju süües ei saa kätte kõiki vajalikke vitamiine, neist saadakse põhiliselt C-vitamiini Munast saadakse B-grupi vitamiine Kalast D-vitamiini Vitamiinide vajadus Vitamiine peab saama pidevalt, kuna nendest
ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees) 3) kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism
elu. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes lagundajatena ja lämmastiku sidujatena (nt mügarbakterid). Kuigi meie sagedased külmetused on põhjustatud samuti bakteritest (patogeensed bakterid), on õnneks olemas ka võimalus neid ravida bakterite enda abiga nad eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena. Üks oluline osa seedeelundkonna tervishoius on tervistavad piimhappebakterid ehk probiootikumid, kes elavad seedetraktis ning loovad seal tervisele hea mikrofloora. Probiootikume sisaldavad toiduained on näiteks banaan, sibul, küüslauk, spargel, sigur jne. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast pro bios, mis tähendab ,,elu polot" või ,,elu eest". Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud pima joomine ohutu. Küll aga võivad ellu jäänud spooridest
Harilik astelpaju – aitab kaasa haavade paranemisele ja on põletikuvastase toimega; soodustab kudede taastumist. Teepuu – soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seenevastase toimega. 7. Millised on vitamiinide saamisallikad? Milline allikas on kõige olulisem. Milliseid vitamiine suudab organism ise sünteesida – too mõni näide? Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised toitained, mida inimorganism üldjuhul ise ei sünteesi. Vitamiinide saamisallikad: toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid. Organism suudab sünteesida B3, B5, K- ja D-vitamiini. 8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9. Mis on RDA? Recommended dietary alowance – soovituslik päevane kogus. 10. Mis on hüpovitaminoos ja avitaminoos? Lühiajaline defitsiit – hüpovitaminoos. Mittespetsiifilised sümptomid. Pikaajaline kestev defitsiit – avitaminoos (vitamiin C avitaminoos –skorbuut)
Pärilikud: Hemifilia A (klassikaline, faktor 8 defitsiit) Hemilia B (faktor 9 defitsiit) : veritsus kõige sagedasem on liigessisene ja lihassisene verejooks Teised haigused: afibrinigeneemia, hüpotromineemia Omandatud veritsushaigused: Hepariin Immuunkoagulopaatiad (f 8 antikehad) Kulutuskoagulopaatia Maksahaigused (tsirros) K vitamiini defitsiit. Protrombiin, F 7, 9, 10 : sapihapete defitsiit, üldine malabsorptsioon, soole mikrofloora allasurumine antibiootikunidega, kumariini analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2
jogurtitehnoloogias tõsine kvaliteediviga) - Pulbri ja stabilisaatorite osakesed jagunevad ühtlaselt - Optimaalne homogeniseerimisrõhk 15-20 MPa, temperatuuril 55-70 °C 18. Jogurtipiima kuumtöötlemine Jogurti kuumtöötlemine on oluline, kuna: - Suureneb viskoossus ja paraneb tekstuur (denatureerunud vadakuvalgud vähendavad sünereesi, valkude hüdrofiilsus suureneb). - Hävitatakse patogeenne mikrofloora ning väheneb bakterite hulk, mis võiksid mõjutada juuretiskultuuride kasvu. Kui piim sisaldab hulgaliselt spoore, kasutatakse aeglaselt arenevate bakterite puhul (nt Bifidobacterium) puhul UHT- töötlust. - Kuumtöötlus stimuleerib juuretisbakterite arengut seoses piima hapnikusisalduse vähenemisega. 19. Jogurti juuretise valmistamine. Juuretise kultuuri bakterite sümbioos. Jogurti juuretise valmistamine: - Kuumtöötlemine 90 °C vähemalt 30 min:
Peensoolele järgneb jämesool. Sööda toitained lõhustuvad loomade seedetraktis mehhaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste tegurite mõjul. Mäletsejaliste eesmaod võimaldavad kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Vats kujutab endast suurt käärimistõrt, kus paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora abil toimuvad ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Mäletsejalised ei toitu üksnes söötadega saadud toitainetest, vaid olulise osa vajalikest toitainetest saavad nad eesmagudes elavate ja paljunevate mikroobide ja nende ainevahetusproduktide näol. Vatsas alluvad käärimisele ka kergesti lahustuvad süsivesikud – tärklis, suhkrud. Vabanenud ammoniaaki ja aminohappeid kasutab vatsa mikrofloora mikroobse valgu s.o. täisväärtusliku loomse valgu sünteesiks
1.4 Escherichia coli Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate Pilt 4 Escherichia coli soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 – 108 mikroobirakku/g. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. 1.5 Bacillus cereus Cereus võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: 1) Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel Pilt 5 Bacillus cereus
toitumine(vitamiinide puudus). c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised trauma(põrutused), alajahtumine ja kuumarabandus, kiirgused(UV-kiirgus). 15.Kirjeldage sünnitust. Protsess, millega looteline areng lõpeb Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 16.Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus . b. Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga. 17
*loote varustamine antikehadega *toodab hormoone 15. Mis on lootevee ülesanded? *kaitse põrutuste eest *kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temperatuurimuutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond 16. Kui kaua kestab embrüogenees? Embrüogenees kestab 40 nädalat ehk 9 kuud. 17. Sünnituse tüübid. Keiserlõige ja normaalne sünnitus. Vajadusel tuleks eelistada normaalset sünnitust, kuna sellega saab laps kaasa emalt hea mikrofloora, mis tagab hea immuunsuse. Keiserlõige tehakse järgmistel juhtudel: sündimas on mitmikud, sünnitus ohustaks ema või lapse elu, naise puusad on liiga kitsad, laps on sündimiseks halvas asendis jne. Kui naisele on korra keiserlõige tehtud, siis tuleks ka edaspidi eelistada keiserlõiget. 18. Loote väärarengu põhjused. Loote väärarengut põhjustavad teratogeenid. Bioloogilised teratogeenid: -pärilikud haigused (geen-, kromosoom- ja geenmutatsioonid)
ÕENDUSTOIMINGUD I Mikrobioloogia. Sissejuhatus. Mikroorganismi elutsükkel. Biotsiidide toimemehhanismid Mikrobioloogia · On üks bioloogiateaduste erialades · Tuleneb kreekakeelsetest sõnades: Micros väike, Bios elu, Logos õpetus · On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema · See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri · Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused
suurendamiseks. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi. Vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused). Funktsionaalseks saab tavaline toit siis, kui sinna on lisatud teatud tervistavaid komponente. Näiteks niigi väärtuslikest piimatoodetest teeb funktsionaalse toidu probiootikumide lisamine. Probiootilised bakterid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri järel seedekulgla normaalse mikrofloora, vähendavad nii kõhulahtisuse kui kõhukinnisuse riski, langetavad vere kolesteroolisisaldust ning teevad muudki head. Lisaks probiootikumidele lisatakse toidule mõnikord kiudaineid, millel on samuti tervistavad omadused seedekulglale ja kogu organismile. Kasuliku piimhappebakteri ME-3, Dr. Helluse jogurtites kasutatava bakteri, avastas Tartu Ülikooli mikrobioloog Marika Mikelsaare töörühm. Tartu Ülikooli Biomeedikumis on tehtud väga põhjalikke teaduslikke uuringuid, mis on
2. Vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks Defitsiit: Vajadus üsna väike · Nii loomsetest, taimsetest toitudes, kui ka peensoole mikrofloorast · Defitsiidi teke reaalne pikemaajalise antibiootikumravi korral · Kestev rasvavaene toit, pankrease düsfunktsionaalsus, sapiteede haigused, peensoole limaskesta atroofia · Vastsündinul tekib kergest (vastsündinute hemorraagia), sest: o Platsenta ei lase piisavalt vit K lootesse o Soole mikrofloora pole piisavalt väljakujunenud ja võimas o 1 l rinnapiima = 1-2 mikrogrammi K-d (vajadus 4-5 mikrogrammi/ööp) Tunnused: · Vere hüübimise aeglustumine · Sinakad laigud kehal, kestvad verejooksud ninast · Verevalumid, vere hüübimishäired (hüpoprotrombineemia) Vitamiin K talitlust takistavad tema antimetaboliidid kumariinid (asendavad metaboliit seondumises vastava ensüümiga, kuid ei suuda täita metaboliidi rolli). Häirivad vitamiini kofaktori rolli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
