Laktoositalumatuse diagnoosimiseks kasutatakse laialdaselt kaudseid meetodeid, milleks söödetakse patsiendule 50 g laktoosi (see vastab umbes liitris piimas olevale laktoosikogusele) ja määratakse 10-15 minuti mõõdudes vere glükoosisisaldust. Kui vere glükoosisisaldus ei tõuse on tegemist laktoositalumatusega. Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui vesinikusisaldus õhus tõuseb viitab see asjaolule, et laktoos kääritatakse jämesoole mikrofloora poolt ning on tegemist laktoositalumatusega. Olenevalt haiguse raskusastmest peab suuremal või vähemal määral vähendama laktoosi sisaldust toidusedelis. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 2-3 g laktoosi päevas. Kindlasti tuleks eelistada hapupiimatooteid, milles osa laktoosist on käärinud piimahappeks ja eriti probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid, kuna osa baktereid eritab laktaasi. Laktoositalumatuse korral võib tekkida kaltsiumidefitsiist
sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning
mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine; Organismi kaitsevõime - immuniteedi parandamine; Seedesüsteemi töö parandamine; Seedetrakti mikrofloora parandamine ja stabiliseerimine; Kasvajaid põhjustavate ainete inaktiveerimine; Taastavad kiiresti antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse; Suurendavad seedekulglast B-rühma vitamiinide imendumist, Soodustavad soolestikust mitmete eluks vajalike keemiliste elementide (kaltsiumi, raua ja fosfori) omastamist; Vähendavad kõhulahtisuse tekke riski ja lühendavad selle kestvust ning vaevusi;
mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine; Organismi kaitsevõime - immuniteedi parandamine; Seedesüsteemi töö parandamine; Seedetrakti mikrofloora parandamine ja stabiliseerimine; Kasvajaid põhjustavate ainete inaktiveerimine; Taastavad kiiresti antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse; Suurendavad seedekulglast B-rühma vitamiinide imendumist, Soodustavad soolestikust mitmete eluks vajalike keemiliste elementide (kaltsiumi, raua ja fosfori) omastamist; Vähendavad kõhulahtisuse tekke riski ja lühendavad selle kestvust ning vaevusi;
Mis on vitamiinid ? o Madalolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained o Enamasti organism neid ise ei sünteesi Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? o Asendamatud mikrotoitained o Tagavad keha normaalse toimimise Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). o Toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid o Endogeensed- mikrofloora suudab ise sünteesida vajadusel o Eksogeensus- inimorganism ei suuda ise sünteesida Provitamiinid- vitaaminide eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (karotenoidid ja vit. A) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid (vähemalt 1 kummastki).
viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg, soolhappe jt) on samuti paljudele mikroobidele kahjulikud ja neid hävitavad. Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis moodustavad nn inimese normaalse MIKROFLOORA ja kaitsevad organismi kahjulikke mikroobide eest. Teiseks kaitsebarjääriks on organismi sisekeskkond: veri, lümf, koevedelik. Organismi omadust eristada kehavõõraid aineid ning neid kahjutuks teha ja tänu sellele säilitada sisekeskkonna keemiline ja bioloogiline püsivus nimetatakse IMMUUNSUSEKS. Vanimaks immuunsuse ligiks on MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSUS, mille avastas I.I.Mentsikov. Seda immuunsuse liiki
03. M. K. (2.5.) TEOORIA Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente klorofülle ja abipigmente karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. o -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 C, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub
Ksantofüllideks. (Ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A- aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu
OLMEKEMIKAALID: liimi, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid. FÜÜSIKALISED MEHHAANILISED TRAUMAD: põrutused, löögid, surve, vibratsioon. ALAJAHTUMINE & KUUMARABANDUS KIIRGUSED: röntgen, UV-kiirgus SÜNNITUS Looteline areng lõppeb. Algab emaklihaste rütmiliste kokkutõmmetega e. tuhudega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6h Normaalne sünnitus: + saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora - võib osutuda ohtlikuks emale/lapsele Keisrilõikega sünnitus: + saab vältida nt. hapnikupuudust - mikrofloorat laps ei saa LOOTEJÄRGNE ARENG e. postembrüogenees. 1. JUVENIILNE (90% H2O) Vastsündinu iga. Imik Lapseiga 2. GENERATIIVNE (70% H2O) Murdeiga e. mürsik Noorukiiga ~ 25 aastani Küpsusiga ~50 aastani 3. VANANEMINE Elatanuiga 60 ~ 70 Raugaiga 70 ...
MÕISTED: Patogeensed mikroogid tekitavad haigusi Apatogeensed mikroobid ei ole tõvestavad inimesele ja loomadele Tinglikult patogeensed mikroobid suudavad haiguse esile kutsuda nõrgestatud organismis Opurtunistlikud mikroobid tekitavad haigusi immuunpuudulikkuse korral Kontaminatsioon patogeensete mikroobide juhuslik esinemine kudedes, haigusi põhjustamata ( ei paljune ) Kolonisatsioon mikroobide pikajaline elu organismis, selle normaalse mikrofloora osana. Infektsioon (nakkus) patogeensete mikroobide tungimine organismi, kus tekivad suhted mikro- ja makroorganismi vahel. Meditsiinilise mikrobioloogia ajalugu Vaksineetitakse riigirahadega: · Lastehalvatus poliomüeliit · Hepatiit · Difteeria kurgutõbi · Mumps · Punetised Vaktsiin on preparaat mis kutsub esile organismis antikehade tekke. Antikehasid toodavad lümfotsüüdid ( üks liik valgeid vererakke ) III FÜSIOLOOGILINE PERIOOD
o Olmekemikaalid – liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid Füüsikalised: o Mehhaanilised traumad – põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. o Alajahtumine ja kuumarabandus o Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus. 18. Kuidas algab sünnitus? Sünnitus algab emakalihase regulaarsete kokkutõmmetega 19. kirjelda normaalset sünnitust ja keisrilõikega sünnitust Normaalne sünnitus – laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus – saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? 1) Juveniilne e.noor järk – elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teiste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2) Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline periood – väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö
- Makromolekulide tekkeks - Homeostaasi säilitamiseks, samuti liikumiseks MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole võimalik näha optiliselt varustamata silmaga. Mõiste mikroobid hõlmab baktereid, arhebaktereid, seeni ja protiste. Protistidena tuntakse primitiivseid vetikaid, amööbe, limaseeni ja algloomi ehk protozoasid Bakterid, algloomad, seened, vetikad 2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Kindlad mikroobid on seotud kindlate kudedega moodustades koe või kehapiirkonna normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on reeglina kahjutu ehk mittepatogeenne. Norm mikrofloorasse kuulub ka tinglikke patogeene, ehk kui organismi kaitsevõime on nõrk, siis võivad tinglikud patogeenid nakatada. 3
me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria) Veel mõned mõisted Tõelised patogeenid 1.Ei kuulu normaalse mikrofloora hulka (Shigella spp., Vibrio cholera) 2.Sageli tüüpiline kliiniline pilt Oportunistlikud e. tinglikud patogeenid 1.Immunokompetentse inimese normaalne mikrofloora 2.Näiteks AIDS-le omased haigused 3.Sageli puudub tüüpiline kliiniline pilt Keskkonnatekkeline (kommuunitekkene) infektsioon väljapool haiglat. Hospitaalinfektsioon ehk haiglasisene nakkus - tervishoiu asutusega seotud infektsioon Hospitaalinfektsioon ehk nosokomiaalne infektsioon ehk
Histoonid olemas Histoonid puuduvad Ribosoomid on eri tüüpi Palju membraanseid organelle Puuduvad Tsütoskelett puudub 11. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES > osalevad aineringetes (lagundajad); > seovad õhulämmastikku > organismide normaalne mikrofloora > Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke, kõige tugevam botuliin) 12. BAKTERITE TÄHTSUS INIMESE ELUS (KASUTAMINE) - Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt, keefir, etanool, äädikas jne); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. - Põllumajanduses (silo, bakteriväetised, biotõrje, kompost) - Heitvete puhastamine 13. MÕISTED
4. Vajaduselt paranda lause õigeks eitust kasutamata Lisaks rakumembraanile ümbritseb loomarakku ja viiruserakku ka rakukest 5. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3 tükki) Kloro-, kroom ja leukoplastid 6. Mis on bakterite ülesanne looduse aineringes? Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Asutavad elupaiku , mis on teiste organismide elutegevuseks kõlbmatud. Oluline osa mulla kujundamisel. Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a. Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid b. Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4
neuroloogiliseks talitluseks. Vitamiini puudus toob seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu kaasa makrotsüütilise, megaloblastilise aneemia ja/või neuroloogilised sümptomid. B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B 12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, selle omastumine organismis on küsitav. Samuti on teada vetikatest tehtud spirulina, mis sisaldab B 12-vitamiini erinevaid vorme, mis kahjuks ei ole organismis aktiivsed. (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/U-Y/vitamiin%20b12.pdf ) 6 3 ARUTELU Vitamiin B12 on inimese hea tervise jaoks väga vajalik vitamiin.
sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning
Bakteritoksiin-väliskeskkonda eritav mürkaine.On valgulise ehitusega ja kaitseb b-t teiste org. eest.Biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru, mis kasut mitmesuguste org.-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,p...
on üle 80%, võib juuretis kihistuda. Vedel juuretis Taigna valmistamiseks võetakse juuretis viimasest astmest, lisatakse soolalahus, jahud ja teised toorained. Temperatuur on 28–30 °C. Kääritusaeg 45–55 minutit. Juuretise aretustsüklis kasutatakse piimhappebakterite ja pärmseente puhaskultuure. Oluline on, et ka algjuuretist uuendataks süstemaatiliselt, vähemalt 1 kord aastas, et tagada vajalik mikrofloora. Tahke juuretis Käib kolmes etapis: pärmi põhijuuretise valmistamine vahejuuretise segamine tööstusliku põhijuuretise valmistamine Kuivjuuretis Kuivjuuretis ei sisalda eluvõimelisi mikroorganisme. See sisaldab kontsentreeritud piim-, viin- ja sidrunhapet või nende soolasid. Kuivjuuretis lisatakse otse taignasse, seejuures tuleb kinni pidada tootja poolt ette antud
mikroorganismid. Nende metabolism sõltub kasvusubstraadist ja keskkonnast. Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. · Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. · Imetajate soolestiku mikroflooral on oluline osa peremeesorganismi enda ensüümide toimele mittealluva taimeraku seinte materjali lagundamisel. Just sellised kiudained varustavad soolestikus elavaid suuri bakteripopulatsioone energiaga. Need energiaallikad mõjutavad ka võõrainete mikrobioloogilist metabolismi. Mõned
Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei
Selline määratlus on siiski suhteline, sest kõik asendamatud toidukomponendid pole siiski vitamiinid. Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). Ka eksogeensus on vitamiinide puhul suhteline, sest: mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape (vitamiin B3), niatsiin, vitamiin K, jt.); teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab
parasiitidena elusorganismides, põhjustavad haigusi. Inimese tõvestavad bakterid tekitavad näiteks difteeriat, kõhutüüfust, pidalitõbe, tuberkuloosi, teetanust ja katku.Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/haigus.htm) Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigusi põhjustavad bakterid levivad õhu ja siirutajate kaudu. Õhu kaudu levivad bakterid suudavad elada mõnda aega õhus ning sattuda terve inimese organismi sissehingamisel. Eriti suur oht
poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora bakterid, seened. Suurus 1µm. Lagundavad. 86. Mikrofauna nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist. 88. Makrofauna sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm
poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus – mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit – tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik – oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma – mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon – ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora – bakterid, seened. Suurus 1µm. 86. Mikrofauna – nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. 87. Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91
2. ORGANISMI KAITSE HAIGUSTE EEST Vere hüübimisfaktorid (valgud) kaitsevad meid verekaotuse eest. PATOGEENIDEKS kutsutakse haigustekitajaid o Nendeks võivad olla viirused, bakterid, mikroseened I kaitse katete poolt o Inimese nahk koosneb epiteelkoest, kus rakud on tihedasti üksteise vastas, haigustekitajad ei pruugi läbipääseda o Nahal olev normaalne mikrofloora kaitseb ei lase võõrastel mikroorganismidel kinnituda. Ripsepiteeli rakud on varustatud viberitega, selle abil eemaldatakse võõrkehad ja patogeenid. NT ninas, hingamisteedes. Limamembraan kaitseb hästi kohti, mis pole nahaga kaetud (Ninaöös, silmade ümbrus, suu) Eritised (Sülg, higi sisaldavad patogeene hävitavaid aineid, HCL maos hävitab seedeelundkonda sattunud patogeene) II kaitse immuunsüsteemi poolt
ka mitteimmunoglobuliinse loomusega valgud, nagu lüsosüüm, laktoferiin, peroksüdaasid, mutsiinid, histatiinid jm. • Sülg effektiivselt eemaldab endogeenseid ja eksogeenseid mikroorganisme ja nende metabolismi produkte soolestikku. • Samuti ta garanteerib mitteimmuunsete ja immuunsete tegurite pideva olemasolu suus. • Aitab ennetada süljenäärmete infektsioone • Toetab ka valikulist bakterite kasvu, mis on mittekarioosse mikrofloora osa. Seedimine • Sülje seedimisfunktsioon seisneb eelkõige tärklise lagundamise alustamisel ensüümi alfa-amülaasi toimel, mis on gl. parotise tähtsaim komponent. • Sülje ensüümid osalevad ka rasvade lagundamises (ensüüm lipaas) • Sülje lipaas mängib olulist rolli vastsündinute rasvade seedimisprotsessis, kuna nende pankrease lipaas on veel alaarenenud. • Süljel on ka oluline roll toidutükkide niisutamisel, mis
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad muna...
sündroom ja sepsis. Escherichia coli Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukondakuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest,kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107– 108 mikroobirakku/g. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Bacillus cereus Bacillus cereus on aeroobne spoore moodustav ja toksiine produtseeriv bakter, mida tihti esineb madalas arvukuses nii toorpiimas kui pastöriseeritud piimas ja piimatoodetes. Põhjus selles, et B. cereus on looduses laialt levinud, s.t. karjamaal, heina sees, pinnases, sõnnikus,
Säästlik ja keskkonnasõbralik majandamine Irena seleznjova 8 c klass Saku ühisgümnaasium Saku 2008 PRÜGI JA JÄÄLME KÄITLUS Jäätmete sortimine Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Esmajoones tuleks püüda jäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba sorteeritud kujul. Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kasvõi selle pärast peaksime me püüdma prügi nii sorteerida kui ka prügi oodusest eemal hoidma. Jäätmete sorteerimisjuhend Kuhu minna ja mida panna? · T...
rohkem nahka ärritada. lõhnaaineid, mis maskeerivad toorainete lõhna. säilitusaineid värvaineid, paksendajaid, lahusteid antiseptilisi aineid (näiteks triklosaan, para-kloro-metaksülenool), mis vähendavad bakterite arvu ja kaasuvat kehalõhna. Neid kasutatakse näiteks naha mädapõletike ja halva kehalõhna korral. Pideva tarbimise puhul esineb oht normaalse mikrofloora häirumiseks ja resistentsete bakteritüvede tekkeks. Samuti võivad antiseptikumid liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket. abrasiivseid aineid, mis mehhaaniliselt koorivad surnud rakke ja eemaldavad sügavat mustust AHA-happeid, mis kergelt koorivad ja pehmendavad nahka ning vähendavad fotovananemisega seotud muutusi. Ensüümbaasilisi koorijaid, peamiselt papaia ja ananassi ekstrakte, mis nahavalkude
183); viitavad - Patsient on patsiendil ei esine allergilist infektsiooni võimeline reaktsiooni puudumisele; kinni pidada - tagab kasulikku mikrofloora Pärast uriini enne kasvamist ja bakteriostaatilist infektsiooni tualeti toime E.Coli; elimineerimist jõudmist 10 - Õpeta võimalusel lihtsa
toiduained mida igapäev toidulauale pannakse. Jälgitakse toiduetikettidelt leiduvad informatsiooni. Toiduained aga sisaldavad vitamiine,valke süsisvesinikke ja palju muud. Kuid mis siis ikka on vitamiin, kus neid leidub ning kuidas on vitamiinid meile kasulikud või kahjulikud. Vitamiinide põhiallikateks on toit, mis annab põhiosa ning enamik pärineb toidu taimsest osast, teiseks allikaks on inimese seedekulgla mikrofloora tegevus ning loomulikult ka vitamiinide preparaadid. Raamatu ,,Vitamiinid,, (1) autorid arvavad, et enamus haigusi ning muud terviserikkeid on tihedalt seotud vitamiinide puudusega organismis. Halb toitumine ainuüksi haigusi ei tekita, küll aga soodustab nende teket. Suureks abiks haigustega võitlemiseks on just tasakaalustatud tervislik toitumine. Enamus meie organismis vaja minevatest vitamiinidest omandame just toidust. Palju oleneb
---------------- Jämesoole osad on järgmised: 1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon) Küümus jõuab jämesoolde peensoolest ileotsökaalsulguri kaudu (sulgurlihase kaudu). Selgur on põhiliselt kinni ja avaneb siis, kui peensoole peristaltika intensiivistub ja lükkab .... lõppossa. Jämesoole sisaldis ei lähe, sest kui rõhk jämesoole sulgurlihase juures tõuseb, läheb see veel rohkem kinni. (mida vittu) Jämesoole mikrofloora on kahesugune: seal olemas roisubakterid ja käärimist põhjustavad bakterid – normaalselt on nad tasakaalus. Antibiootikumid võivad käärimisbaktereid alla suruda nii, et roisubakterid pääsevad domineerima. Et vältida antibiootikumravi korral selelst olukorda, siis on soovitav kas kasutda täiendavalt piimasid, kus laktobatsillid sees või siis kohe preparaadid, mis taastavad normaalse mikrofloora või takistavad roisubakterite domineerimist. Piimhappebakteritega piimatooted aitavad
aidata mitmesuguste krooniliste haiguste kujunemisele jm. 3.1. Defitsiidi tekkepõhjused toitumuslik – olmelised: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, imendumisehäired nt alkoholismi korral. organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete vähesust põhjustavad haigused mõjutavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega, ravimite toime võib mõjutada vitamiinide metabolismi, maksahaiguste puhul häirub rasvlahustuvate vitamiinide talletumine. füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgenenud vajadus on väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja vanuritel. 5 3.2. Vitamiinide defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid: ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põh...
ja pärast suguühet. kordub, siis tuleb ka Tupeeritis on hallikas-valge, partnerit uurida ja vajadusel piimjalt homogeenne. Võib ravida. Arvestada tuleb ka lisanduda ka kerge tupe mikrofloora muutusi suguelundite kihelus. soodustavate Bakteriaalne vaginoos ei riskifaktoritega: mitmed ole suguliselt ülekantav partnerid, vaginaalsed haigus kuna kõiki rasedusvastased
antimikroobsete kinoloonidega väldib ME-3 salmonellade kandluse teket, mis võib inimestel põhjustada raskeid vaevusi. ME-3 sisaldavad tooted suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet mitmetele teistelegi seedeinfektsioonide tekitajatele. ME-3 regulaarne manustamine suurendab kasulike laktobatsillide üldhulka ja liigilist mitmekesisust. 3 Referaat „Probiootilised piimatooted“ ME-3 sisaldavad tooted taastavad soolestiku normaalse mikrofloora pärast antibiootikumikuuri ja aitavad vältida nõrgestatud organismis uute nakkuste teket. ME-3 sisaldavad tooted soodustavad ja kiirendavad seedimist, kuna probiootiline piimhappebakter ME-3 aitab paremini lõhustada toitaineid. Piimhappebakter ME-3 lõhustab toitaineid paremini omastatavateks, näiteks lühikese ahelaga rasvhapeteks, mis on vajalikud seedekulgla limaskesta toitmiseks.
ees. (www.arkaadiapuhastus.ee) Käte pesemine suurendab bakterite arvu nahal. Haigustetekitaja on haige inimene ja saastatud keskkond. Baktereid võib inimene sisse hingata või kätt suhu pannes. Puhtal käel on rohkem baktereid kui mustal. Inimene peseb kõik võõrad bakterid maha käte pesuga. Näiteks kui vajutada söötmetassile sõrmejälg enne ja pärast käte pesemist on näha, et mikroobe on rohkem pestud käel. Pestes masseerime rasu- ja higinäärmed ning sealt tuleb nahale oma mikrofloora. Käte pesemine on hea, mis sest, et nahal mikroorganismide hulk suureneb. Kuid kui me ennast palju peseme ja puhastame kaovad meie sõbralikud mikroobid ära. (www.arkaadiapuhastus.ee) Haigused ja vaktsiinid. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismini. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu
Elva Gümnaasium ,,Toidutalumatus, laktoositalumatus, tsöliaakia" Referaat kodundusest Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest sain selle loosiga kodunduse tunnis. Töö põhieesmärgid on saada teada mis on toidutalumatus, laktoositalumatus ja tsöliaak. Lisaks saab veel teada, mida toidutalumatus võib põhjustada, mis on toidutalumatuse erinevad vormid, mis on laktoositalumatuse 2 vormi, on veel soovitusi mis laktoositalumatusega inimesele on hea ja mis ei ole hea, veel saab teada, et kellel võib tsöliaakia tekkida ja mis on tsöliaakia kuus levinumat sümptomit. Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalus...
üks retinaali molekul. Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava matejali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse
K1 (füllokinoon) mis leidub taimsetes saadustes K- vitamiin on vajalik ka glükoosi kehal, verejooksud ninast, ning kalaõlides fosforüülimiseks. veritsevad igemed. K2 (menakinoonid) mida sünteesivad peensoole Protrombiini tekkeks vajalik. Seob bakterid. kaltsiumi. Leidub : Kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. Toodav ka peensoole mikrofloora. Vitamiin Q Biofunktsioon: Inimorganismis on Väsimus, jõuetus, Ehk Ubikinoonid. ta lipofiilses keskkonnas (vere koosmustaluvuse langus, Saadused: Täisteraviljatooted, pählid, spinat, lipoproteiinid, plasmamembraan, suurenenud risk südame- ja oliiviõli, sojaoaõli, sariinid, makrellid, looma ja mitokondrites sisemembraan ER veresoontehaigustele,
34. Gueuze on Lambic õlle tüüp, milles on liidetud 1 aasta vanune, 2 aasta vanune ja 3 aasta vanune õlu. Kas sellise õlle alkoholisisaldus on kõrgem, madalam või sama, mis harilikul Lambicul ja miks? Kõrgem, kuna toimub sekundaarne käärimine. Vanemast õllest pärit pärmid kasutavad nooremast õllest pärit suhkruid. 35. Nimeta 2 pärmi, mis annavad Lambic õllele spetsiifilise maitse! 1. Brettanomyces lambicus 2. Brettanomyces bruxellensis 36. Milline on Lambic õlle mikrofloora suktsessioon? 37. Kuidas on E.coli inimesele kasulik? 1. sünteesib 9 vitamiini 2. aitab seedida 3. mõjub antagonistlikult teistele patogeensetele bakteritele 4. sünteesib insuliini 38. Kuidas jagatakse E.coli patogeensed tüved? 1. EPEC Enteropatogeenilised tüved 2. ETEC Enterotoksilised tüved 3. EIEC Enteroinvasiivsed tüved
Slaavlased armastavad väga hapendada ka seeni. Selleks sobivad paremini mahedamaitselised seened. Eri liiki seeni tasub hapendada eraldi. Tuntud on veel puuviljade ja marjade, näiteks õunte, pirnide, ploomide, karusmarjade ja pihlakate hapendamine. Hapnemisel paranevad paljude toiduainete maitse- ja lõhnaomadused, säilib nende vitamiinisisaldus ning suureneb seeduvus. Hapendatud toidul on rohkem plusse kui miinuseid. Esiteks, hapendatud toiduainete söömisel rikastub seedekulgla mikrofloora inimesele kasulike piimhappebakteritega. Teiseks, tänu bakterite eeltööle soodustab hapendamine erisuguste toiduvalkude hilisemat seedumist. Kolmandaks, mao alahappesuse korral aitavad hapendatud toiduained kujundada seedimiseks vajalikku happelist keskkonda. Neljandaks, hapnemisel rikastavad mikroobid toiduaineid mitmesuguste bioaktiivsete ühenditega (vitamiinid, orgaanilised happed), mis mõjuvad soodsalt organismi talitlusele.
fermenteeritud vorstid, marineeritud ja hapukapsas Piimatooted · Piimhappekäärimine - juustu tootmises · Kasutatakse L. lactis , L. cremoris või Streptococcus thermophilus, Lb. helveticus, ja Lb. delhiieckii subsp. bulgaricus, · Sekundaarne nikrofloora -parem tekstuur (näiteks Sweitsi juustus Propionibacterium) · Parem maitse (näiteks diatsetüüli abil) · Hallitusseened, pärmseened ja bakterid v.a piimhappebakterid -sekundaarne mikrofloora mõnedel juustu sortidel (nt Penicillium roqueforti sinihallitusjuustudes). · Jogurti tootmises starter- kultuuri S. termofiilse ja Lb.bulgaricus segu 1:1 suhtes. · Keefiri alkoholisisaldus kuni 1%. Starter - L. Iakti ja Lb. Delbrueckii subsp. · Kumiss sarnane keefiriga, kasutab mära piima.Kuni 2% alkoholi Lihatooted · Fermenteeritud vorstid piimhappekäärimine · Peenestatud liha segatud rasvaga, soolaga, soolamislisanditega (nitraatide / nitritite),
isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne) Taimedes on karotenoididel ka kaitsefunktsioon nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised, värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Punane värvus on seda intensiivsem, mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel
Nii kaitstuna saavad nad elada täiendava vee ja toiteaineteta sadu aastaid. Spoor talub isegi lühiajalist keetmist. Kui spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, väljub bakter spoorist ja jätkab normaalse elutegevusega. Bakterite osa looduses 4 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a. Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid b. Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4
Kasutatakse peptidoglükaani liikumise eest (bakteritsiidsed) naahinfektsioonide ravis lokaalselt, soolestiku mikrofloora vastutavaid lipiidkandjaid. allasurumiseks operatsioonieelses profülaktikas (seedetraktist ei
Ensüümi ja substraadi konsentratsioon, keskkonna temperatuur ja pH, kofaktori olemasolu ja konsentratsioon, ektivaatorid. 40) Ensüümide inhibeerimine: Molekulid, mis ühinedes või toimides ensüümile takistavad ensüümreaktsiooni toimumist. Pöörduv ja pöördumatu. VAATA ÕISIST VIDEOD! 41) Vitamiinid: Madalmolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilsied ained. Enamsti organism neid ise ei sünteesi, enamiku saame kätte toiduga, aga ka seedekulgla mikrofloora, vitamiinpreparaadid. Puudmine ppähjustab häireid metabolismis. Rasvlahustuvad (nt A,D,E) ja vesilahustuvad (B, N, U) 42) Hüpovitaminoos: Nähud vitamiini puuduse korral. 43) Hüpervitaminoos: Vitamiiniliigsus. 44) Avitavitaminoos: Konkreetne haiguspilt, reeglina ühe vitamiini kestev puudumine. 45) Hemoglobiin: Kvarternaarstruktuur tänu neljale valgu subühikule. Tetraeerne valk, kuna sisaldab 2α ja 2β subühikut
1). Et just peensoole limaskesta hattude galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas kaudu imenduvad organismi kõik sisaldavate toitude söömist satub sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, toitained – valgud, lipiidid, laktoos laktaasi puudumisel piimatooteid ja/või loomse töö süsivesikud, vitamiinid, mineraalained jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora tulemusel saadud aineid nagu näiteks ja mikroelemendid – kujuneb ta lagundab, tekitades gaase mesi. Veganism aga keelab kõikide kahjustunud peensoole limaskestaga (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) loomsete ainete tarbimise. Mõne tsöliaakiahaigel nende vaegus. ning happeid. Haigusnähud võivad olla rangema määratluse järgi ei tohi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
