Estonian University of Life Sciences Report on Soil Microflora By Katrin Vares Tartu 2013 Introduction The purpose of this report is to define soil microflora and establish the importance of it. Since the microorganisms clearly play an important role in preserving the balance of life, the next objective is to look into factors that influence this balance. Natural conditions and cultural impact could be considered as the variables that correlate the most with the activity and composition of microflora, hence some of the natural and cultural factors will be looked into a little more in detail. Definition, composition and importance of microflora Saunders Comprehensive Veterinary Dictionary (2007) cited by the online medical dictionary (2013) defines living microorganisms as that small that they can be seen only with a microscope and that maintain a more or less constant presenc...
Organismide sees ja väljaspinnal elab alati väga palju erinevaid mikroorganisme, mis moodustavad organismi normaalse mikrofloora. Inimese normaalne mikrofloora ehk mikrobioota on väga keeruline ökosüsteem, mis koosneb umbes 1014 erinevast mikroobist. Enamik inimese mikroobe asub soolestikus (kõige enam jämesooles), kuid normaalne mikrofloora on olemas ka suguteedes, suus, hingamisteedes, nahal ja mujal Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Nt: jämesoole normaalne mikrofloora sõltub inimese east ja toidust, mida ta tarvitab. Normaalne mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene rinne- kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike baterite kinnitumist kudedele. Lisaks tegeleb normaalne mikrofloora valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustamisega, kasulike
pisikuteks. Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Bakterid täidavad kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Normaalne mikrofloora Nii taimede, loomade kui ka inimestega elab alati koos palju erinevaid baktereid, mis moodustavad nimetatud organismide normaalse mikrofloora ehk mikrobiotsönoosi. Et organismid on avatud süsteemid, satub neisse pidevalt uusi mikroobe, kuid nad kõik ei jää püsima. Vastavalt juurdumisele eristatakse: · organismi residentmikrofloora ehk indigeenne ehk sümbiontne floora siia kuuluvad kõik mikroobid, mis on antud keskkonnas juurdunud.
Orgaanilised ühendid( formaliin, fenoolid).Ka alkohol, orgaanilised happed, eeeterlikud õlid, parkained, värvid. Kasutatakse tööstuses bensoehape, sorbiinhape, propioonhape, 4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro.kooskasvul väljenduvad nende omadused paremini kui üksi kasvades. Antagonism- üks liik pidurdab teise, hävitab. Bakteriotsiidid-bakterite antimikroobsed metaboliidid.seente poolt produtseeritud- antibiootikumid.Fütontsiidid-taime päritoliga antibiootlise toimega
membraaniga organelle mitokondrid on mitokondrid on plastiide pole taimerakud plastiidid rakukest + kapsel ei ole kapselt, aga taime- ja loomarakul on rakukest puuduvad või gaasivakuoolid on suured või väiksed vakuoolid väiksemad suuremad Normaalne mikrofloora Kõigi organismidega elab alati koos suhteliselt suur hulk erinevaid baktereid. Neid nimetataksegi organismi mikroflooraks (ka taimedel). Inimesel elab enim baktereid jämesooles, kuid neid leidub nii nahal, suuõõnes, ninaneelus, kurgus, suguelundite limaskestadel kui ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. Selle koostis sõltub paljudest asjaoludest, nt. jämesoole mikrofloora sõltub inimese east ja tarvitatavast toidust. Kehalõhn tuleneb mikrofloorast
2) AB mittetungimine rakku. 3) AB märklaua modifitseerumine. 4) AB lagundamine. 5) AB modifitseerimine. 6) AB väljapumpamine rakust. Bakterid pumpavad aktiivselt rakust välja metalle. On selliseid pumpasid, mis pumpavad nii metalle kui AB. Resistentsusgeenid AB-dele saavad bakteripopulatsioonis levida transformatsiooniga, konjugatsiooniga või tranduktsiooniga. Tihti paiknevad resistentsusgeenid kas plasmiididel või transposoonidel (hüppavad geenid). Inimese normaalne mikrofloora. Normaalse mikrofloora funktsioon ja faktorid, millest selle koostis sõltub. Tingliku patogeeni mõiste. Gnotobiondid. Inimese erinevate kehapiirkondade (naha, mao, suuõõne ja soolestiku normaalne mikrofloora. Olulisimad bakterhaiguste tekitajad. Inimese keha koosneb umbes 1013 rakust ja koos temaga elab 1014 mikroobirakku. Järelikult normaalse organismi rakkudest on ainult 10% inimese rakud ja 90% mikroobirakud. Aga kuna väikese massiga, siis ei lisa oluliselt inimkeha massile
Kuna mikrobioloogias õppisime erinevate bakterite ja seente paljunemist, siis on seda kasulik teada kuna toidus leidub ka baktereid ja muid mikroorganisme. Milliseid mikroorganisme sa tead? Protistid, baktreid, loomad ja seened. Nimeta milliste mikrobioloogiliste protsessidega sa oled kokku puutunud. Näiteks pärmseene paljunemine, minu erialal teeme pärmitainast. Mida oled kuulnud normaalsest mikrofloorast (kuidas kannad hoolt enda mikrofloora eest)? Mikrofloora on mikroorganismide kogum mingis paigas.
Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega. Biofunktsioonid Biotiin on liitensüümide koensüüm. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab Gle-süntees,
(bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea spp., Beggiatoa alba, Flavobacterium spp., seened: Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad).Looduslikud veed. Looduslikud veed on elukeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Seal saavad nad toituda, võtta osa süsiniku, lämmastiku, väävli, raua ja teiste elementide ringest ning paljuneda. Looduslike vete mikroorganismide arv ja liigiline koostis on väga kõikuv Põhjaveed. Põhjavee mikrofloora arvukus ja liigiline koostis sõltub peamiselt vettkandva kihi sügavusest ning tema saastumise kaitstusest. Arteesia kaevude veed, mis ammutatakse suurtest sügavustest, sisaldavad väga vähe mikroorganisme. Harilikest puurkaevudest kui ka sahtkaevudest võetav vesi on pärit madalamatest vettkandvatest kihtidest ja sisaldab suuremal või vähemal määral mikroobe, millede seas võib esineda ka haigustekitavaid liike. Mida kõrgematest kihtidest on vesi, seda mikroobide rikkam ta on.Pinnaveed
Arvestatud 16.03.15. M.Kreen 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks. Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β-karoteen (punakasoranž), mille
Me teame, et bakterid on halvad, nad tekitavad haiguseid, neid pestakse reklaamides seepidega kehalt maha ja nii edasi. Tegelikkuses on aga bakterid absoluutselt igal pool meie ümber, meie organismid on sellise kooseluga harjunud ja suur osa bakteritest ei kujuta inimesele ka mitte kõige väiksemat ohtu, vaid on hoopis meile eluks vajalikud. Iga inimese keha on kaetud bakteritega, meie keha on nendega harjunud, ning probleem võib tekkida vaid juhul, kui see mikrofloora peaks muutuma. Ka väikese vastsündinu keha, kes esimest korda ema kätesse antakse, kattub ema kätelt saadud bakteritega. Ka meie kehas sees on baktereid, paljud neist on meile kasulikud, näiteks soodustavad seedimist, paljud neist ei kujuta meile mingisugust ohtu. Ka on meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese kaitsemehhanismide nõrgemisel kiiresti paljuneda võivad, mis siis meid haigeks muuta võivad. Nende haiguste
Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid. DNAd on leitud ka plasmiidides. Osaleb valgusünteesis(ja võib vahetada asukohta). Bakterid paljunevad pooldudes ja mõned (sinikud) paljunevad nii, et spiraal läheb katki. Mõnel on võime ka punguda(sarnaselt pärmseentele). Paljunemisekiirus - looduses enamast kord ööpäevas, soodsates tingimustes, kord tunnis.. ja mõned ka kord 20/30 minuti jooksul. Antibiootikumid tapavad ka ära kasulikud bakterid oma mikrofloora. Nahapinnal elavad ka bakterid, kes aitavad kaitsta paha bakteri sissetungi ees(ka suuõõnes on ka neid). Peale seda on soovitatav taastata oma mikrofloora.
(2p) *) Looduses: peamised surnud organismide lagundajad. *) Inimtegevuses: seene hallitust kasutatakse toiduainetööstuses (hallitusjuust) ja antibiootikumide tootmisel. -) Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? (1p) *) Raku välismembraani pindala ja sisetuuma ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksem see suhe jääb ja kui suhe jääb liiga väikeseks häiruvad kõik protsessid. (õpetaja ise on kirjutanud) -) Mis on normaalne mikrofloora ning milline on selle roll meie elus? (1p) *) Normaalne mikrofloora kaitseb bakterite eest (nt on jämesoole mikrofloota ja kui see kahjustada saab, siis võib tekkida mingi haigus seal) ning normaalne mikrofloora sõltub erinevatest asjadest (nt inimese east ja toitumisest). -) Mis tähtsus on bakteritel looduses ja teistele organismidele? (2p) *) Looduses: lagundavad mitmesuguseid jäätmeid ja surnud organisme.
lämmastikku. 21. Nitrifikatsioon ammoniaagi bioloogiline kaheetapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. 22. Denitrifikatsioon lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järkjärgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid. 23. Normaalne mikrofloora enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. 24. Patogeenne bakter 25. Toksiin organismi eritatud mürk.
KÕÕM ERICH NÕMME JA MÄRTEN VOOMETS MIS ON KÕÕM? · Kõõm on liigse hulga surnud naharakkude irdumine, mis põhjustab sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. · Kõõm tekib siis, kui peanaha mikrofloora on tasakaalust väljas ja peanaha rakkude pooldumise protsess on kiirenenud. · Kõige sagedamini esineb kõõma rasusel peanahal, aga nahaketendus võib kaasneda ka nahahaiguste, näiteks seborroilise ekseemi ja psoriaasi korral. KÕÕMA ON KAHTE LIIKI · Kuiv kõõm lahtiste helvestena juuste vahel · Rasune kõõm nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge kinni ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine
2 Vähendab oluliselt kolivormsesse mastiiti haigestumist III. Lüsotsüüm Avastaja Alexander Fleming Toimib peptidoglükaankihile N-atsetüülmuramidaas: lõhub -1,4-glükosiidsidet (katalüüsib H2O molekuli insertsiooni st hüdrolüüsi), toime GP bakteritele Lisatakse juustudele klostriidide inhibeerimiseks (nt Gouda, Edam) Toorpiima normaalne mikrofloora: 1. mikrokokid 2. strepto- ja laktokokid 3. GN pulkbakterid sh kolivormid 4. asporogeensed GP 5. Bacillus spoorid 6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 021PK PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2011 Mis on probiootikumid ja nende kasulikkus inimorganismile ? Inimese organism on koduks suurele hulgale mikroorganismidele ehk mikroobid. Enamik nendest kuulub nn normaalse mikrofloora hulka, osa on aga patogeensete või potentsiaalselt patogeensete (haigusttekitavate) omadustega. Soolestiku ja kogu keha tervishoius on väga oluline tasakaal. Kergemini läheb korrast ära piimhappebakterite tasakaal. Samas on seda tasakaalu lihtsam hoida ja taastada. Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Probiootikumid on elusad
Teatud komponent, mis ei avaldanud mõju org-i immuunsüsteemile, osutub auto-ag. 2. Häire immuunkompetentses süsteemis kaob tolerantsus oma antigeenide suhtes. Süsteemsed autoimmuunhaigsed: 1. Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) *nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; *liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; *kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; *süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel. 24. Inimese normaalne mikrofloora, mikrofloora kujunemine, jaotus, tähtsus. Probiootikumid. Inimese normaalne mikrofloora. Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: Residentmikrofloora: mikroobid on vastavas keskkonnas juurdunud; Transiitmikrofloora:
ka hapnikuvaeses - hapnik inaktiveerib mõningaid ensüüme (nt. nitrogenaas) - hapnikust moodustuvad reaktsioonivõimelised radikaalid: superoksiidradikaal, hüdroksiidradikaal (väga ohtlikud, põhilised pahategijad rakus) - lisaks võib hapnikust moodustuda ka vesinikperoksiid - organismid, kes taluvad hapnikku, suudavad kahjutustada neid radikaale. Organismid, kes ei talu, ei suuda Inimese ja loomade normaalne mikrofloora - biont organism - gnotos teadma, tundma - probiootikumid tervistavad bakterid - inuliin prebiootikum kodus: normaalne mikrofloora lõpp mäletsejad loomad üle vaadata: anaeroobne hingamine ja kemolitotroofia Lühike toitumine ja energeetika - lito kivi - võihape tekib mäletseja looma vatsas - formiaat sipelghape - Miks on ohtlik nitraatide sisaldus toidus ja joogivees? Nitraatsed hingajad
4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te) 5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%) 5.) Mikroorganismide jagunemine süsiniku tarbimise järgi 6.) Erisugused suhted mikroobikoosluses Suhted mikroobiokoosluses: üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadusi, üks liik kui teisele sobiva elukeskkonna või varustab teist elutähtsate toiduainetega, stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi 7.) Residentmikrofloora ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud 8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad) 9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid
Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Selgitame vitamiinide definitsioonis toodud märksõnu lähemalt. Bioaktiivsuse all mõistetakse seda, et antud aine omab teatud regulatoorset mõju metaboolsetele ja ainevahetuslikele protsessidele. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. NB! Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: · mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.); · teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); · kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab
· Biotõrjel(seenhaiguste tõrje, kahjurputukate tõrje) · Veepuhastuses(biopuhasti). Reovee õhutamine- aeroobsete bakterite paljunemine · Helbelise aktiivmuda teke- helvestele biokile tekkimine- aktiivmuda settimine- anaeroobsete bakterite tegutsemine- rasvhapete, alkoholide, CO2 ja H2 ja metaani teke · Metaan- tootmis- või elamuhoonete kütmine · Metallide eraldamine maagist(raud, uraan) · Elusorganismid koos(sees ja peal) eksisteerivate bakteritega moodustavad normaalse mikrofloora. Kaitsevad ja abistavad. Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust) · Mikrofloora rikkumine võib toimuda antibiootikumide tarvitamise tagajärjel(kaitseks keefir, biotooted) · Nahal asuv mikrofloora kaitseb võõrbakterite sissetungi eest · Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid
inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka meie toitumisharjumused ja elustiil. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu eest" või "elu poolt". Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad märkimisväärseid tulemusi
Kaebuste ja haigusnähtude puudumisel meespartnerit üldjuhul pole vaja ravida. Kui aga seenhaigus naisel muutub krooniliseks ja hakkab sageli korduma, siis peaksid ravi saama mõlemad partnerid üheaegselt. Bakteriaalne vaginoos Bakteriaalne vaginoos on sageli esinev põletikuline tupehaigus, mis moodustab vähemalt 50 % kõigist tupeinfektsioonidest. Bakteriaalne vaginoos ei ole suguliselt üle kantav haigus. Bakteriaalne vaginoos on tupe mikrofloora muutus: haigusttekitavad bakterid tõrjuvad välja normaalselt tupes elavad piimhappebakterid. Bakteriaalset vaginoosi põhjustavad mitmed bakterid: Gardnerella vaginalis, Mobiluncus, Peptococcus, Bacteroides. Need mikroobid põhjustavad tupe mikrofloora hävimise ja bakteriaalse vaginoosi tekke. Tõenäoliselt on haiguse tekkes osa ka tupe piimhappebakterite tüübil. Põhiliseks bakteriaalse vaginoosi tunnuseks on vähene halvalõhnaline vinav voolus.
puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? Tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofilus influenza b-tüüp 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? Bakteriaalseid haigusi ravitakse antibiootikumidega. 30. Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus? Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haiguskteikitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. 31. Kuidas on seotud bakteriaalsed haigused ja saanud Robert Koch? Avastas 1882 tuberkuloosi põhjustava batsilli (Kochi kepike), 1876 avastas antraksi (siberi katk) ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid.
Selgitage kuidas ja miks mikroorganismide kasvukiirus oleneb kultiveerimise temperatuurist. 5. Mis on ksenobiootilised ühendid ja kuidas nad mõjuvad mirkoorganismide kasvule? 6. Iseloomustage piimhappelist käärimist põhjustavaid baktereid (morfoloogia, Gram reaktiivsus, liikuvus, sporogeensus, põhilised perekonnad). 7. Kirjeldage piimhappelise käärimise kemismi (reaktsiooni võrrandid). 8. Millist toimet piimale täheldasite nö saastava mikrofloora (st mittepiimhappe bakterite) viimisel uuritavasse proovi? 9. Iseloomustage lühidalt pärmirakkudes toimuvat, etanoolkäärimise etapile eelnevat protsessi (lähteühend, tinglik lõpp-produkt, anaeroobne või aeroobne protsess). 10. Kuidas hinnata etanoolkäärimise ,,sügavust" kvantitatiivselt?
oleks liialt intensiivne happe tootmine, nt ka Lac tüved Pehmed juustud Kodujuust järelvamimiseta toorjuust · Valmistamine happe- või laabimeetodil kooritud piimast · Lühiajalisel fermentatsioonil 4-5 tundi, temp 32ºC, juuretist 4-5% · Pikaajalisel fermentatsioonil 12-13 tundi, temp 21ºC, juuretist 1% · Järelsoojendus temperatuur 53-65ºC · Vadaku eraldamine · Juustutera pesemine 3 etapis: 25-24, 10, 2-4ºC · Mikrofloora: Lactococcus lactis ssp lactis Lactococcus lactis ssp cremoris Lactococcus lactis ssp biovar acetylactis Pehmed järelvalmimisega juustud: · Valgehallitusjuustud: pindmise küpsemisega: BRIE, CAMEMBERT · Värske lüpsisoe piim inokuleeritakse juuretisega (tänapäeval termiseeritakse 63ºC 30 min) Brie 55%, Camembert 48% · Inkubatsioon 25-36ºC · Laapimine 30-36ºC, juustutera moodustumine
Parasiteerib teiste bakterite tsütoplasmas. Taandab sulfaati. Põhjustab kampülobakterioosi. H. pylori põhjustab maohaavandeid. Puudub välismembraan. L. monocytogenes on intratsellulaarne bakter. Põhjustab listerioosi. Enamus naha normaalne mikrofloora. S. aureus tuntud patogeen. Moodustab "kuupe". Võivad põhjustada teatud maohaigusi. Fermenteerivad. Inimese seedetrakti normaalne mikrofloora; leidub ka taimedel. Põhjustab kuseteedeinfektsioone, bakteriaalset endokardiiti, meningiiti jm. Normaalne mikrofloora. Mittepatogeenseid tüvesid kasutatakse nt juustu tootmisel. Homofermentatiivne. Toodab piimhapet. Juuretisebakterid piimatööstuses. Kasutatakse juuretisena. Muudab laktoosi piimhappeks. Esineb nii homo- kui heterofermentatiivseid.
Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L
Biotehnoloogia kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Põhilised sealsed kasutatavad organismid on bakterid ja seened. NÄIDE. Biojogurt on Eestis väga levinud funktsionaalne toit. Sellel jogurtil tagab funktsionaalsuse sellesse lisatud probiootikumid. Probiootilistel piimatoodetel on terve hulk kasulikke omadusi. Need tugevdavad immuunsüsteemi, vähendavad vere kolesteroolitaset, pidurdavad ebasoovitava mikrofloora arengut, aitavad sünteesida vitamiine, parandavad kaltsiumi imendumist ja aitavad kõhulahtisuse ja kinnisuse vastu. Biojogurt hoiab ära nt, südame veresoonkonna haiguseid ja ennetab soolevähi riski. L-R Bioloogia Anete Samelselg 11.klass
paprika Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid. Hvitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul. Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus. PABH vitamiin: maks, pärm, idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid, meliss, porgand, riis, spinat. Bakteritevastase toimega, takistab nahavähi arengut. Omastamist ja hulka organismis vähendavad kohv ja alkohol. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks.
PO) Laktoosi taluvuse proovi eesmärgiks on peensoole limaskesta ensüümi laktaasi puudulikkuse diagnoosimine. Proov võimaldab hinnata, kas laktaasi aktiivsus peensooles on piisav, et lõhustada laktoosi ehk piimasuhkrut glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Hüpolaktaasia korral ei lagundata laktoosi peensooles täielikult, mistõttu laktoos satub jämesoolde ja laguneb sealse mikrofloora toimel. Tekivad erineva raskusastmega gastrointestinaalsed nähud (gaasid, kõhupuhitus, -valud, -lahtisus jm). Laktaasi aktiivsust või puudulikkust väljendavad glükoositaseme väärtused paastuplasmas ja järgnevates proovides (20, 40 minutit) pärast kindla laktoosiannuse manustamist. Laktaasi puudulikkus võib olla primaarne ehk geneetiliselt päritav või sekundaarne, ehk tingitud gastrointestinaalsetest haigustest. Proovi ei tehta kliiniliselt selge laktoositalumatuse korral.
Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A). Kuigi vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide elutegevuseks, on vitamiinid kui
14. Natura 2000 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud , vähelevinud taime-,looma-,linnuriike. 3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5. Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent. Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott. 6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub
Bakterid Vadim Zenkovits KK15-PV3 Salmonella • Salmonelloos on paljude loomade (sh inimese) nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast Paljunemine Ravi • Pöörduge arsti poole ja võtta antibiootikume Clostridium difficile • raskekujuline infektsioon pärasoole sageli esineb puhul hävitamise soolestiku mikrofloora - antibiootikumide kasutamine . Ravi • Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki
Candida albicans · Soodustavad seisundid, mis organismi nõrgestavad Seenkolpiit · Proovid tupeeritistest · Paiksed vahendid nt tupekuulikesed, tupetabletid, salvid · Võib levida ka sugulisel teel · Meestel nahalööbena suguelundil või kusiti- põletikuna Bakteriaalne vaginoos · Põletikuna tupehaigus · Ei ole suguliselt üle kantav haigus · Mikrofloora muutus · Põhjustavad bakterid · Vähene halvalõhvaline vinav voolus Bakteriaalne vagioos · Paiksed ja suukaudsed preparaadid · Suureneb risk väikevaagna organite põletik · Ravimata jätmine võib olla raseduse katkemise või enneagse sünni põhjuseks Trihhomonoos · Kõige levinum · Tekitajaks on viburiga parasiit · Levib põhiliselt sugulisel teel ·
Prantslased on turule toonud nn. "head ööd jogurti", mis sisaldab ühe lisandina pärnaõieekstrakti. Pärnaõied toovad sööjale rahuliku une ning samas saadakse jogurtist kõik olulised toitained. Jogurtid jaotatakse joogi- ja topsijogurtiteks. Joogijogurtit saab tassist rüübata ning see sobib hästi hommikusöögiks koos müsli või maisihelvestega. Topsijogurtit süüakse lusikaga, see sobib nii desserdiks kui ka kergeks eineks. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside tasakaalu ning pärsib potentsiaalsete haigusetekitajate elutegevuse. Peamise tähtsusega on seejuures piimhappebakterid, mida hapendatud piimatooted sisaldavad suurel hulgal. Mitmel põhjusel võib aga seedetrakti mikrofloora saada häiritud. Teaduslikest uurimistöödest on selgunud, et ligikaudu 10% inimestest esineb peale antibiootikumikuuri kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalu.
Heterotroof saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Autodroofid kasutavad süsinikuallikana CO2. antibiootikum ained mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgusünteesi, rakukesta sünteesi, dna replikatsiooni või transkriptsiooni. Mügarbakter õhulämmastikku siduv bakter ealb sümbioosis liblikõielise taimega moodustades taime juurele mügaraid. Normaalne mikrofloora taimede ja inimestega koos elavad bakterid. Patogeenne bakter Bakterid mis inimese organismi sattudes põhjustavad haigusi, enamused neist sisaldavad toksiine. Aktiivmuda - biopuhastites tekkiv helbeline muda. Biokile biopuhasti pinnale tekkiv kiht mis sisaldab lisaks bakteritele ka seeni ja algloomi.
mingi haiguse riski vähendav toime. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi. Vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused). Probiootikumid Need tähendavad tõlkes "elu poolt". Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. Uuritud ka teisi tüvesid, näiteks L.rhamonosus, L.planetarum, L.casei, B. Infantis ja B. Longum. Piimhappebaktereid ja muid probiootikume leidub looduslikul kujul mitmetes hapendatud ja kääritatud toitudes, kuid neid saab ka lisandina juurde võtta. Probiootilised piimatooted Jogurt Keefir Dr.Helluse jogurti joogid Prebiootikumid ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles. Prebiootikumid annavad tervislikku toitumisse suure
võrreldes fenooli toimega samale mikroobile. Kodustes oludes saab haava puhastada nt alkoholide ja antiseptikutega. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape, nitrit. Sorbiinhape: Hallitusevastane aine, lisatakse moosisuhkrule, moosipaksendajale, juustudele, siirupitele ja kookidele. Bensoehape: Hallitusevastane aine, lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele. Nitrit: Soolatud liha ja kala, vorstitooted. Mis on inimese normaalne mikrofloora ja mis temast kasu on? Inimese normaalne mikrolfoora on inimesega koos elevate mikroobide populatsioon, mis ei kahjusta normaaltingimstes inimest. Mikrofloora kaitseb inimestkahjulike mikroobide eest, aitab kaasa seedimisele ja vitamiinide ja mineraalide omandamisele ja parandab ja tugevdab immuunsüsteemi. Inimese naha, suuõõne ja seedekulgla normaalne mikrofloora. Inimese nahk ei ole kuigi hea elukeskkond mikroobidele, kuna see on kuiv, soolane ja happeline
kirsid, mustsõstar Kokkuvõte Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida. Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus, taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks K-vitamiin,biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitamiini).
Kasulikud: · Toidu seedimisel · Vitamiinide tootmisel (K-vitamiin, jämesoolebakterid, vere hüübimine; B- vitamiin, nahk, närvid, immuunsüsteem) · Toiduainetetööstuses: piimatooted, hapukapsas jne · Silo (piimhappebakterid) · Ravimitööstuses (antibiootikumid) · Keemiatööstuses (biolagunev pesupulber) 2. Neutraalsed need kellega oleme harjunud, meie sisene mikrofloora 3. Kahjulikud ehk patogeensed (baktertoksiin) Haigused Tuberkuloos Kopsud Difteeria Kurk Katk Lümfisõlmed, kopsud Düsenteeria Peensool Koolera Peensool Botulism Närvisüsteem Teetanus Närvisüsteem
Peale selle, et ME-3 pidurdab haigusi tekitavate bakterite kasvu ja arengut soolestikus ning vähendab keharakkude liigset oksüdatiivset stressi, selgus teadusuuringutes, et ME-3 suudab veres vähendada põhilise ateroskleroosi tekitava aine liigset oksüdeerumist. Probiootilistel piimatoodetel on head omadused: tugevdavad immuunsüsteemin vähendavad vere kolesteroolitaset pidurdavad ebasoovitava mikrofloora arengut aitavad sünteesida vitamiine mõjuvad hästi seedetrakti mikrofloorale parandavad kaltsiumi imendumist aitavad kõhulahtisuse vastu.
selgesti · Arhed on evolutsioneerunud aeglaselt, ja nad on suhteliselt sarnased oma esivanematele · Paljud arhed on äärmiste omadustega (hüpertermofiilid, äärmuslikud halofiilid, metanogeenid, väävlihingajad) · Metaani moodustamine on ainult arhedele iseloomulik ja toimub seal kus puudub O (mudas, mullas, soolestikus,vatsas)(metaani moodustatakse H + CO või atsetaadist) · Kuju poolest on nad sarnased bakteritele Inimese normaalne mikrofloora: · Inimese kehapiirondade normaalne mikrofloora on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist · Inimene on kaetud mikroobidega; 90% rakkudest on mikroobirakud · Asustatakse väliskeskkonnaga ühenduses olevaid paiku · Teatud tingimustes ( organismi kaitsevõime nõrk, või kui nahka või limaskesti vigastada) võivad
soodustada juuremügarate teket. Silo valmistamine põhineb bakterkäärimisel. Baktereid kasutatakse biopuhastites reovee puhastamiseks: reovee pinnal biokile tekitamiseks muda anaeroobsel töötlemisel, lõpp-saadusteks on metaan ja süsihappegaas. Bakterhaigused Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. See kaitseb inimest haigustekitajate eest, takistades patogeenide kinnitumist ja stimuleerides antikehade teket. Patogeensed ehk tõvestavad bakterid põhjustavad haigusi. Toodavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kahjustavad kudesid. Nakkatumisvõimalused on otsesel kontaktil (kokkupuutel), 6
allergiat põhjustavad valgud (riisist) ja kohvist kofeiin Toiduainetele lisatakse teatud keemilisi elemente (jodeeritud sool, kaltsiumiga rikastatud mahlad ja piimatooted, rauaga rikastatud maisihelbed jne) Loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel(tervisemunad) Kiudainetega rikastatud toit Piimatoodetele on lisatud probiootilisi baktereid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri järel seedekulgla normaalse mikrofloora, kõhukinnisuse ja lahtisuse risk väiksem, langetavad vere kolestoroolitaset Funktsionaalsed toidud meie poodides Helluse piimatooted - organismi tugevdavate lisaväärtustega, soodustavad seedimist ja parandavad loomulikku kaitsevõimet. Sisaldavad looduslikke kiudaineid, piimhappebaktereid HE-3 ja oomega-3-rasvhappeid. Gefilus piimatooted - sisaldavad probiootilist piimhappebakterit Lactobacillus GG, mis suurendab organismi loomulikku vastupanuvõimet kahjulikele bakteritele ja
Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaa...
ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn luuüdi Harkelund ehk tüümus Keha kaitsetõrked Terve nahk Vere hüübimine Ripsepiteel (ninaõõnes ja hingetorus) Limaepiteel Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismide alusel kaheks: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel pärandub liigi kõikidele isenditele
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund.
· Infektsiooni tekitajate ja tekke järgi -Mono ja segainfektsioonid -Sekundaarne reinfektsioon · Leviku intensiivsus -Sporaadiline, epideemia Infektsioonhaiguse dünaamika · Mikroobi sissetungimine · Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema) · Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused) · Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
