Sissejuhatus
Referaat,
mille koostasin, on kirjutatud teemal bakterid ja hallitusseened. Lugesin nende kohta nii internetist kui ka ajakirjandusest erinevaid
artikleid ning uurimusi. Leidsin huvitavaid fakte hallitusseente ohtlikkuse kohta, milliseid abinõusid tuleb kasutusele võtta ja
milliseid erinevaid mürgitajaid on olemas. Samuti uurisin bakterite
kromosoome ja bakterirakke, millest bakterid toituvad, bakterite
elutegevuse iseärasusi ning milline tähtsus on bakteritel looduses
ja teistele organismidele.
Bakterid
Bakterid
on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed
organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid,
see on nii pärisbakterid
kui arhebakterid ehk arhed .
Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid.
1975.–1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti
alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga
päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on
eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise
süstemaatika seisukohalt
lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli
aineringes
- lagundajatena,
lämmastiku
sidujatena jm. Bakteritel puudub membraanidega piiritletudrakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide
rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka
kruvikujulised. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad
nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke
või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe
rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. See koosneb
valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt
päristuumsete organismide rakumembraani sarnane. Membraanist
väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega
kest. Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest, kuid selle
ehituses on ka valke ja liitlipiide. Kest täidab peamiselt
kaitsefunktsiooni, mis üherakuliste organismide puhul on eriti
oluline. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga
varustatud ühe või mitme viburiga. Nad on küll valgulise
ehitusega, kuid ei koosne mikrotuubulitest. Karvakeste abil
kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad
üksteisega. Vibureid kasutavad nad aga liikumiseks. Mitmed bakterid
on teistele organismidele (kaasa arvatud inimestele) ohtlikud, sest
nad põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda
ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende
tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest –
bakteritoksiinidest. Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimestel
botulismi, teetanust, difteeriat, koolerot, düsenteeriat ja teisi
haigusi.
Bakteri
kromosoomid
Bakteritel
ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb
rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Päristuumsetel organismidel on erinev arv kromosoome –
see on üks liigi tunnus.
Bakteritel
aga see nii ei ole: neil kõigil on vaid üks kromosoom, milles
geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Enne bakteri jagunemist
rõngaskromosoom kahekordistub. Nii jääb paljunemise järgselt
kummassegi tütarrakku endiselt üks kromosoom. Lisaks
rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad
DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Viimastel on põhiliselt
ainevahetuslik tähtsus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on
vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
referaat on kirjutatud teemal bakterid ja hallitusseened, see on seotud näiteks köögis töötavate inimestega referaat , bakterid , hallitusseened , kokandus
Kõik kommentaarid