Bakterid ja hallitusseened (1)

Q: Millest bakterid toituvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Bakterid ja hallitusseened

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest bakterid toituvad?

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Kairi Õigemeel
T11HT
Bakterid ja hallitusseened
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2009
Sisukord

Sissejuhatus lk 1

Bakterid lk 2

Bakteri kromosoomid lk 3

Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4

Millest bakterid toituvad? lk 5

Bakterite tähtsus lk 6-7

Hallitusseened lk 8

Hallitusseen – tervise ohustaja lk 9

Levinumad mürgitajad lk 10

Vastuabinõud lk 11

Kokkuvõte lk 12

Kasutatud kirjandus lk 13
Sissejuhatus
Referaat, mille koostasin, on kirjutatud teemal bakterid ja hallitusseened. Lugesin nende kohta nii internetist kui ka ajakirjandusest erinevaid artikleid ning uurimusi. Leidsin huvitavaid fakte hallitusseente ohtlikkuse kohta, milliseid abinõusid tuleb kasutusele võtta ja milliseid erinevaid mürgitajaid on olemas. Samuti uurisin bakterite kromosoome ja bakterirakke, millest bakterid toituvad, bakterite elutegevuse iseärasusi ning milline tähtsus on bakteritel looduses ja teistele organismidele.
Bakterid
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui arhebakterid ehk arhed . Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.–1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt päristuumsete organismide rakumembraani sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest, kuid selle ehituses on ka valke ja liitlipiide. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis üherakuliste organismide puhul on eriti oluline. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga varustatud ühe või mitme viburiga. Nad on küll valgulise ehitusega, kuid ei koosne mikrotuubulitest. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad nad aga liikumiseks. Mitmed bakterid on teistele organismidele (kaasa arvatud inimestele) ohtlikud, sest nad põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest – bakteritoksiinidest. Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimestel botulismi, teetanust, difteeriat, koolerot, düsenteeriat ja teisi haigusi.
Bakteri kromosoomid
Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Päristuumsetel organismidel on erinev arv kromosoome – see on üks liigi tunnus.
Bakteritel aga see nii ei ole: neil kõigil on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Nii jääb paljunemise järgselt kummassegi tütarrakku endiselt üks kromosoom.
Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Viimastel on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid.
See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas. Ühes rakus sisalduvate plasmiidide koguarv ja neis asuvate geenide arv ei ole püsiva suurusega. Geenid võivad liikuda rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi.
Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Selle tulemusena muutub nii plasmiidide kui ka neis sisalduvate geenide arv.
Bakterite elutegevuse iseärasused
Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine – pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Laboris, kus neile luuakse eriti soodsad kasvutingimused , pooldub suur osa baktereid umbes 1-2 tunni jooksul. Eriti kiiresti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel. Üheks selliseks on inimese soolestikus elav soolekepike. Looduses neil nii sobivaid elutingimusi ei ole ning seal võivad samad bakterid poolduda korra ööpäevas või veelgi harvemini. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore . Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu . Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. Et ühest spoorist areneb hiljem alati ainult üks bakter, siis ei saa seda nähtust lugeda bakterite paljunemiseks, vaid üksnes kaitsekohastumuseks.
Millest bakterid toituvad?
Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Vees lahustunud ained liiguvad passiivse transpordiga läbi kesta ja rakumembraani tsütoplasmasse. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel oksüdeerimisel vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse, mida bakterid saavad hiljem kasutada. Bakterid kasutavad toitumiseks kõikvõimalikke orgaanilisi ühendeid. Osa neist on sarnased teiste organismide poolt kasutatavatega – näiteks valgud ja suhkrud . Lisaks sellele suudab aga osa baktereid lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud – näiteks tselluloos ja nafta . Et makromolekulid difusiooni ega osmoosi teel rakku ei pääse, siis eritavad bakterid väliskeskkonda ensüüme, mis biopolümeerid monomeerideks lagundavad. Alles seejärel saavad vees lahustunud toitained läbida rakukesta ja-membraani.
Bakterite tähtsus
Bakterid on väga arvukas organismide rühm. Kuna neid palja silmaga ei näe, siis enamik neist on meile tundmatud. Seetõttu on ka võimatu öelda, milline on bakteriliikide koguarv. Võib vaid oletada, et neid on miljoneid . Täpse arvu leidmist raskendab ka asjaolu, et bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti ning uusi liike tekib pidevalt juurde. Kui näiteks inimese evolutsiooni mõõdetakse miljonites aastates, siis uute bakteritüvede tekkeks võib soodsates elutingimustes kuluda vaid mõned nädalad või kuud.
Et bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad kiiresti, siis kohastuvad nad edukalt muutuvate keskkonnatingimustega. See võimaldab neil asustada ka selliseid elupaiku, mis on teiste organismide elutegevuseks kõlbmatud.
Et bakterid elavad kõikjal, siis on neil äärmiselt tähtis roll kõigis ökosüsteemides. Võimatu on leida kas või üht looduslikku aineringet, milles bakterid ei osaleks. Ehkki nad suudavad lagundada ka elusorganismides olevat nn elusat orgaanilist ainet, on bakteritel eriline tähtsus just mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega, eelkõige seentega , moodustavad nad laguahelaid. Selles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, mille lõpp-produktiks on anorgaanilised ühendid. Viimased on taimedele ja fotosünteesivatele bakteritele orgaaniliste ainete sünteesi lähteaineteks.
Bakteritel on ka üsna suur tähtsus teistele organismidele. Bakterid ümbritsevad kõiki organisme. Nad elavad nende pinnal ja võimaluse korral ka sisemuses. Ka inimese nahal, juustes, suus ja seedekulglas on arvukalt mitmesuguseid baktereid. Enamik neist ei kujuta inimesele mingit ohtu ja on isegi kasulikud. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Ühtlasi varustavad bakterid inimorganismi mõnede vitamiinidega. Mitmete bakterhaiguste raviks kasutatavad antibiootikumid hävitavad mitte üksnes tõvestavad, vaid ka soolestikus elavad bakterid. Selle tulemuseks on seedehäired, mis mööduvad niipea, kui soolestiku normaalne mikrofloora taastub .
Bakterid elavad mitte üksnes inimese soolestikus, vaid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Nii on bakteritel eriti oluline roll sõraliste seedekulglas. Nende imetajate põhitoiduks on taimed ja bakterid lagundavad taimeraku kestade tselluloosi.
Oleks aga ekslik arvata, et kõik terve inimese organismis elavad bakterid on kasulikud või kahjutud . Nende hulgas on ka patogeenseid liike, mis väikesearvuliste populatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid. Inimorganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära kahjulike bakterite massilise paljunemise. Nii näiteks elavad hingamisteede haigestumist ( kurgu - või kopsupõletikku) tekitavad bakterid enamasti pidevalt meie hingamisteedes . Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad (näiteks külmetuse korral) , saavad nad kiiresti paljunema hakata ning tulemuseks ongi mõni nn külmetushaigus.
Hallitusseened
Mikro -ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe.
Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja kontrolli all hoida vaid mõjutades kasvutingimusi. Mikroseentele (hallitusele) ebasoodsate tingimuste loomiseks on välja töötatud mitmeid kemikaale, kuid enamus neist pole andnud soovitavaid tulemusi ja tulemused on lühiajalised. Seente tõrje on reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed.
Hallitusseeni on väga erinevaid. Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast.
Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele – nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas.
Hallitusseen – tervise ohustaja
Hallitusseened on mikroorganismid , mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale – niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet , isolatsioonimaterjalid, vaibad, tekstiil, liiga märg muld toalillede potis, niiske sein jne.
Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket.
Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga .
Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine.
Levinumad mürgitajad
Hallitusseened kuuluvad rohkearvulisse mikroorganismide rühma. Ühte perekonda võib kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna.
Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium , Aspergillus ja Fusarium . Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist . Samuti areneb seen niiskete , halvasti õhustatud ruumide seintel . Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid.
Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti . Mädanev mass ei haise.
Hallitusest põhjustatud mürke võib olla pähklites ja maisis, samuti teistes teraviljades. Hallitusseente toodetud mürgid ei põhjusta korraga ägedaid mürgitusnähte, kuid ebakvaliteetse toidu pikaajalisel tarvitamisel võivad nad tekitada neerukahjustust, sisemist verejooksu ja halvimal juhul ka vähktõbe. Hallitanud toidu söömine raskel näljaajal on põhjustanud surmajuhtumeidki. Hallitanud toitu ei tohi tarvitada ise ega seda loomadele sööta, sest hallituse tekitatud mürgid mõjuvad ühtviisi kõigile elusolendeile.
Vastuabinõud
Importtoiduainete kvaliteeti peaksid kontrollima tollilaborid, et riknenud kraam ei satuks müüki. Koduses majapidamises tuleb endal hoolas olla. Mahlapudelisse või keedisepurki ei ilmu hallitus juhuslikult. Hallituse eoseid leidub kõikjal ning seepärast peab hoidistamise ajal piinlikku puhtust pidama . Mahla ja moosi ei tasu kaua säilitada. Kõige parem, kui tagavara lõpeks enne uut saaki. Ja mitte kunagi ei sobi hallitanud mahla või moosi veini kääritamiseks kasutada, sest käärimine ei kõrvalda mürke.
Rõske hoiuruumi tuulutamine ja desinfitseerimine hoiab ära niiske taara saastumise ja hallituse ülekandumise toidule. Hallitusseened vajavad arenemiseks küllaldaselt õhku, seepärast levivad nad eeskätt pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikuid (või pole tihedalt kokku pressitud, juustukeras on lõhed).
Vähenõudlikud hallitusseened kannatavad bakteritest paremini keskkonna suuremat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Seetõttu peaks kasutama õhukindlalt suletavaid hoiukarpe ja säilitusnõusid.
Kokkuvõte
Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid (pro- ja eukarüootseid) rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad.
Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke.
Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli.
Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed.
Hallitusseened on mikroorganismid, mis koosnevad enamasti paljudest rakkudest. Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 1–20 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass või seene eritatavad keemilised ained.
Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.
Kasutatud kirjandus
Internet
http://www.tarbija24.ee/260407/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/257387.php
http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=23&go=leht&article_id=249
Bioloogia õpik gümnaasiumile II osa / Eesti loodusfoto Tartu 2001

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 87 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

flying-angel Õppematerjali autor

referaat on kirjutatud teemal bakterid ja hallitusseened, see on seotud näiteks köögis töötavate inimestega

referaat bakterid hallitusseened kokandus

Sarnased õppematerjalid

odt

Bakterid ja hallitusseened

TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM BAKTER JA HALLITUSSEENED üürimustöö juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. BAKTERITE KUJU................................................................................................. 3 1.2 BAKTERITE EHITUS ......................................................................................3 1.3 BAKTERITE MÕJU...........................................................................................4 2. HALLITUSSEENED..........

Puhastusteenindus

doc

Seened ja Bakterid - konspekt

Kui mütseel on kasvukeskkonnaga läbi põimunud, siis me seda enam ei märka. Viljakeha on aga kergesti eristatav. Mitmed loomad ja seal hulgad inimesed kasutavad seda toiduks. Põhiliselt kasutatakse toiduks kandseeni (puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne). Kandseente peamised osad ja kübar ja jalg, mis on koosnevad tihedalt läbipõimunud hüüfidest. Eosed valmivad neil seentel kübara all paiknevate eoslehtede ja torukestel pindadel. Hallitus, mis tekib toiduainetele ei koosne ainult ühest seeneliigist, enamasti on see moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Tuntuim hallik on kottseenete hulka kuuluv pintselhallik (sellest tehti esimene antibiootikum penitsilliin). Pintselhallikut kasutatakse ja valge- ja sinihallitusjuustu valmistemisel. Kottseente poolt moodustunud hallitus on tihti värviline kollane, roheline, pruun jne, see tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest

Bioloogia

docx

Raku ehitus ja talitus konspekt

Seened hangivad suure osa eluks vajalikke aineid teistest organismidest ning võivad sellega põhjust. seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keem. ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba (nt tselluloos) äärmiselt olumile looduses toimuva aineringi seisukohalt. Seened kahjust. tarbepuitu jms. Seentega seond. protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstustes, meditsiinis, loomakasvatuses, kaskkonnakaitses jm. 1.9. BAKTERID Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. Bakterid saavad elada üksikult ent tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodust. rakukogumikke või eri pikkusega ahelaid (vaatamata sellele on siiski üherakulised organismid). MISSUGUSE EHITUSEGA ON BAKTERIRAKU ÜMBRISED? Enamik baktereid on ümbrits. ühe rakumembraaniga, kuid osadel ka kaks membraani

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90%

Bioloogia

rtf

Seened ja Bakterid

prokaürootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad pärast pooldumist seotuks ja moodustavad kogumikke või ahelaid. Vaatamata sellele on nad siiski üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus: Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Membraanist väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest. Kest täidab kaitsefunktsiooni. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivale pinnale ja seostuvad üksteisega- Viburid on liikumiseks. Mõned kestad eritavad limakapsleid, mis on nii kaitseks kui liikumise hõlbustamiseks. Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, sest põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. Sellised bakterid on patogeensed. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Bakteri kromosoomid: Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond.

Bioloogia

doc

Bioloogia – Bakterid

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni

Bioloogia

docx

Bioloogia 10. klass - Bakterid

BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS

Bioloogia

docx

Taimerakk ja tema ülesanded

Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. 5. BAKTERID : Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1- 0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e

Bioloogia

Rohkem sarnaseid