Bakterid ja hallitusseened (1)

Kutsekool - Toit - Kokandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest bakterid toituvad ?
Millest bakterid toituvad ?

TALLINNA TEENINDUSKOOL

Kairi Õigemeel
T11HT
Bakterid ja hallitusseened
Referaat

Juhendaja : Heikki Eskusson

Tallinn 2009
Sisukord

Sissejuhatus lk 1

Bakterid lk 2

Bakteri kromosoomid lk 3

Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4

Millest bakterid toituvad? lk 5

Bakterite tähtsus lk 6-7

Hallitusseened lk 8

Hallitusseen – tervise ohustaja lk 9

Levinumad mürgitajad lk 10

Vastuabinõud lk 11

Kokkuvõte lk 12

Kasutatud kirjandus lk 13

Sissejuhatus
Referaat, mille koostasin, on kirjutatud teemal bakterid ja hallitusseened. Lugesin nende kohta nii internetist kui ka ajakirjandusest erinevaid artikleid ning uurimusi. Leidsin huvitavaid fakte hallitusseente ohtlikkuse kohta, milliseid abinõusid tuleb kasutusele võtta ja milliseid erinevaid mürgitajaid on olemas. Samuti uurisin bakterite kromosoome ja bakterirakke, millest bakterid toituvad, bakterite elutegevuse iseärasusi ning milline tähtsus on bakteritel looduses ja teistele organismidele.

Bakterid
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui arhebakterid ehk arhed . Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.–1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt päristuumsete organismide rakumembraani sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest, kuid selle ehituses on ka valke ja liitlipiide. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis üherakuliste organismide puhul on eriti oluline. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga varustatud ühe või mitme viburiga. Nad on küll valgulise ehitusega, kuid ei koosne mikrotuubulitest. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad nad aga liikumiseks. Mitmed bakterid on teistele organismidele (kaasa arvatud inimestele) ohtlikud, sest nad põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest – bakteritoksiinidest. Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimestel botulismi, teetanust, difteeriat, koolerot, düsenteeriat ja teisi haigusi.

Bakteri kromosoomid
Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Päristuumsetel organismidel on erinev arv kromosoome – see on üks liigi tunnus.
Bakteritel aga see nii ei ole: neil kõigil on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Nii jääb paljunemise järgselt kummassegi tütarrakku endiselt üks kromosoom.
Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Viimastel on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

flying-angel Õppematerjali autor

Lae alla .docx

Lisainfo

referaat on kirjutatud teemal bakterid ja hallitusseened, see on seotud näiteks köögis töötavate inimestega
referaat , bakterid , hallitusseened , kokandus