Vitamiinid (0)

Vitamiinid
19.11. 2014
                                  
                                Vitamiinid on bioaktiivsed 
                           ühendid, mida  inimorganism  
vajab  normaalseks  funktsioneerimiseks  ja 
arenguks kindlas koguses ja mida inimese 
keharakkudes 
ei 
sünteesita 
või 
sünteesitakse ebapiisavas koguses .
On  mikrotoitaine  (organism  vajab  väga 
vähe)
Vitamiinide jagunemine
Vesilahustuvad
Rasvlahustuvad
• A
•B rühma vitamiinid
• D
•C
•
•
E
H
•N
• K
• Q10
• F
Vitamiinid
* eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid
* kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik
* ei oma energeetilist väärtust, nad pole 
energiapillid
* ei asenda teisi toitaineid
* ei asenda teist vitami ni
* pole rakkude ehituskomponendid
* meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas
* megadooside kestev kasutamine on kahjulik
* vitamiinipreparaadid on  ravimid
Rasvlahustuvad vitamiinid ja 
nende vajadus organismis, 
allikad 
Rasvlahustuvad vitamiinid
• A  retinoidid
• D   kaltsiferoolid
• E  tokoferoolid
• K   naftokinoonid
• Q ubikinoonid
A- vitamiin
•  Antioksüdant , mis pakub organismile 
tasakaalu ja kaitset. 
Allikad
Päevane vajadus
• Allikad  tomatid , porgandid, mais, 
apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, 
piimatooted
A-vitamiini päevane soovitatav kogus 
on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise 
Retinool esineb toiduainetes 
koguse saame näiteks: (7)
rasvhapete estrina. Leidub 
* 5 g hautatud  maksast,
ainult loomsetes 
* 10 g maksapasteedist,
toiduainetes. Taimsed 
*70 g porgandist,
toiduained sisaldavad 
*100 g munakollastest,
retinooli provitamiini β-
*120 g kuivatatud aprikoosidest,
karoteen .
*120 g võist,
*150 g porgandimahlast, 
* 200 g paprikast
Biofunktsioonid
• Funktsioonid tagab nägemisorganite 
   normaalse tegevuse
• Stimuleerib kasvu
• Kaitseb  nahka ja limaskestasid
• Suurendab nakkuskindlust ja 
sigimisvõimet
Vaegus  
Liig 
 kanapimedus, 
 maksa 
funktsioonide 
kuivsilmsus
häired
 naha  kuivsus  ja  hüperkaltsineemia
karedus
 naha 
ja 
luude 
 nakkustundlikkus
muundumine
 kasvu pidurdumine
 loote väärareng
 närvisüsteemi häired
 suguvõime langus
D-vitamiin
• Saadakse ainult loomsetest toiduainetest. 
• D-vitami ni kutsutakse päikesepaiste vitami niks, kuna 
päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, 
mis eksisteerib nahas, muutes sel e D-vitami niks.
• D-vitami n omab tähtsat rol i kaltsiumi imendumisel 
inimese organismi. 
• D-vitami ni toodetakse nahas päikese toimel. 
Allikad
Päevane vajadus
D-vitamiini päevane vajadus 
• Täiskasvanute päevane vajadus 800–1000 RÜ 
• Minimaalne D3-vitamiini päevane annus toidule 
lisaks:
– Õues li kuvad  vanurid  400 RÜ        
– Tubased vanurid 600–800 RÜLapsed, noorukid
– Rinnaga toitvad emad 200–400 RÜ** 1 mikrogramm = 
40 RÜ (rahvusvaheline ühik) 
• D-vitamiini päevane soovitatav kogus 
on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub 
näiteks:
   * 2 g kalamaksaõlis,
* 15 g suitsuangerjas,
* 50–60 g küpsetatud lõhes,
* 60 g soolaheeringas,
* 120 g munakollastes,
* 600 g hautatud maksas ,
* 10 l piimas. 
Biofunktsioonid
• Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori  
imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste 
moodustumiseks
• Lastele normaalseks kasvuks, sest sel eta luud ja hambad 
ei lubjastu õigesti
• Normaalse südametegevuse ja verehüübimise 
saavutamiseks
• Soodustab raua (Fe)  ainevahetust 
• Stabi lse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. 
• D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. 
Tema kahjulik toime avaldub juba 
kümnekordsel  soovitatava  koguse 
ületamisel. 
• Toiduga sel ist suurt kogust saada on 
praktiliselt võimatu, kül  aga võib seda 
saada toidulisandi nt kalamaksaõli li gsel 
tarvitamisel.
• Vanusega väheneb naha võime toota D-
vitami ni ja tumedanahalistel inimestel on 
selle  sünteesivõime  väiksem. 
Vaegus 
Li g 
 lastel – rahhi t
 ohtlik eelkõige lastele
 täiskasvanutel  luupehmus   luukudede 
( osteomalaatsia )
mineraalainete  sisaldus 
 Ca 
ja 
P 
ebapi sav 
väheneb
omastamine 
toidust   pehmetesse  kudedesse 
(luumurrud)
koguneb Ca
 Häirub 
luude   neerude talitluse häired
moodustumine 
ja 
aeglustub kasv
K-vitamiin
• Termin vitamiin K hõlmab antihemorraagilise toime 
ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. 
• Vitamiinsed on K1 ja K2. K1 leidub taimsetes 
produktides ja kalaõlides, K2 sünteesivad 
peensoole  bakterid
•  Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi 
seedekulgla mikrofloora.  Aspiriini ja 
antibiootikumide manustamine  ning 
maksakahjustused vähendavad K-vitamiini 
sünteesi.
Allikad
Päevane vajadus
• K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on 
orienteeruvalt 75µg. 
• Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised 
taimeosad  ja õlid. 
• Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks  petersell  
jt maitseköögiviljad,  hapukapsas , nõges, 
rooskapsas , spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, 
spargelkapsas,  rapsiõli , kibuvitsamarjad,  kapsas , 
nisukliid,  kartul ,  kaer , mais, herned, oad.
Biofunktsioonid
• Osaleb  verehüübimisel
• Osaleb  luukoe  moodustamisel, parandab li geste 
tööd.
• Neerude ja  platsenta  valkudes
• Glükoosi ainevahetuse protsessis vajalik
Vaegus 
Liig 
 vere 
hüübimise   higistamine , vahel  palavik
aeglustumine
 sinakad laigud kehal, 
kestvad   verejooksud  
ninast
 Verevalumid
E-vitamiin
• Nimetused ja bioaktiivsed vormid
•
Vitami n E  looduslikke  vorme on 8: 4 
tokoferooli ja 4 tokotrieooli. 
• Konkreetse vormi teadmine on kliinilises 
praktikas väga vajalik, sest vormidel on oluliselt 
erinev bioaktiivsus,  biosaadavus , toksilisus. 
Allikad
Päevane vajadus
• E-vitamiini päevane soovitatav kogus 
on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub 
näiteks:
   * 7 g nisuiduõlis,
* 25 g päevalilleseemnetes,
* 40 g mandlites,
* 50 g rapsiõlis,
* 85 g oliiviõlis,
* 650 g võis.
Biofunktsioonid
• rakkude vananemise pidurdamiseks,
• kapil aaride seinte tugevamaks muutmiseks,
• parandab organismi varustatust hapnikuga ja 
üldist kaitsevõimet
• veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks
• soodustab toitainete transporti rakkudeni
• vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks
• glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas
Vaegus 
Liig 
 erütrotsüütide 
eluea   suupõletikku
lühenemine 
ning  nägemishäireid
lõhustumine. 
 nõgeslöövet
 väheneb  ka   hemoglobiini    verejooksu
süntees. 
 spermatogeneesi   häireid , 
testiste 
renguhäireid, 
rasestumise häireid 
 põhjustab 
lihaste 
 
düstroofiat
 soodustab  maksa-  ja 
neerukahjustusi 
ning 
enneaegset vananemist
Q-vitamiin
Q10-vitamiin pole  rangelt võttes klassikaline 
vitamiin valdava enamiku organismide 
puhul, kuna toit on oluline ubikinoonide 
allikas siis normaalse füsioloogia korral 
sünteesitakse igapäevaselt vajalik kogus 
Q10 inimorganismis.
Allikad
Päevane vajadus
• RDA (vitamiini soovitatav päevane kogus) on:
    * meestel 10-12 mg
    * naistel 10-20 mg
    * lastel 5-10 mg
    * imikutel 3-8 mg
    *  rasedatel  ja imetavatel emadel 15-25mg.
• Allikad: 
– makrellid, sardiinid
– muna
–  kanaliha , sealiha
– sojaõli
– täisteraviljatooted
– pähklid
– spinat
Biofunktsioonid
• täidab keskset rolli raku energiamajanduses, 
vahendades toitainete ja hapniku reageerimisel 
energeetilise protsesse
• ülivajalik organismi regulatsiooni- ja kaistesüsteemis
• takistab kehas lipiidide rääsumist, mis aitab vältida ka 
veresoonte lupjumist
• vähendab  kortsude  teket, silendab nahka ja kasutatakse 
ka kosmeetikavahendites(põhiliselt kreemides)
Vaegus 
Liig 
  Väsimus , 
jõuetus,  Andmed puuduvad
kehalise 
koormuse 
  Toksilisuse  ülempi r  200 
taluvuse vähenemine.
mg päevas
 südame- 
ja 
veresoonkonnahaigused, 
igemepõeltikud, 
immuunsüsteemi häired
 kasvajad 
ning 
närvisüsteemi 
kahjustavad häired.
Vesilahustuvad 
vitamiinid
Vesilahustuvad vitamiinid
• B1tiami n
• B2 riboflavi n
• B3   niatsiin , nikoti nhape
• B5  pantoteenhape
• B10, B11  Foolhape
• B12   kobalamiin
• C   askorbiinhape
• H   biotiin
B1-vitamiin
Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja 
efektiivsele toimele inimese vaimse 
seisundi osas on B1-vitamiin tuntud kui 
“vaimuvitamiin”.
Allikad
Päevane vajadus
• Allikad päevalilleseemned, nisuidud, 
pärm , seafilee, täisteratooted, kuivatatud 
herned ja kaerahelbed.
B -vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 
1
mg, 1 mg B -vitamiini sisaldub umbes:
1
* 45 g päevalilleseemnetes,
* 60 g nisuidudes,
* 80 g küpsetatud seafilees,
* 165 g kuivatatud hernestes,
* 200 g pärmis,
* 300 g kaerahelvestes,
* 900 g  juustus ,
* 2,5 liitris piimas.
Biofunktsioonid
•  organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna 
ta aitab organismil vabastada süsivesikutest 
energiat, 
•  närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks 
funktsioneerimiseks,
•  soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögi su 
stabiliseerimiseks, 
• lastel kasvamiseks, 
• lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks,
• õppimisvõime parandamiseks.
Vaegus 
Liig 
 närvitegevuse häired
• nõrkus
 glükoosi  ainevahetuse •Ülitundlikkus
häired
•  oksendamine
 häired   närviimpulsside  • südamepekslemine
ülekandes
• naha  punetus
 nõrkus
  isutus
 ärrituvus
  depressioon
 mälu nõrgenemine
B2-vitamiin
B2-vitamiin on kergesti omastuv 
vitamiin, mis omab võtmerolli 
inimese tervise  tagamisel .
Allikad
Päevane vajadus
• Allikad maks, pärm, täisteratooted, 
piimatooted, rohelised taimeosad, 
munakollane  ja  kaunviljad . 
B2-vitamiini päevane soovitatav kogus 
on 1,2–1,7 mg, 1,5 mg vitamiini sisaldub 
umbes:
* 50 g hautatud maksas,
* 60 g maisihelvestes (vitamiinidega 
rikastatud),
* 75 g pärmis,
* 215 g mandlites,
* 240 g juustus või nisuidudes,
* 280 g müslis,
* 400 g keedetud munades,
* 750 g piimas.
Biofunktsioonid
• kontrollib süsivesikute, rasvade ja 
lihtvalkude lõhustumist
• vajalik organismi kasvuks ja soo 
jätkamiseks
• vajalik normaalse nägemisprotsessi 
tagamiseks.
Vaegus 
Liig 
•keele ja limaskesta 
• kaasneb ülejäänud B 
põletikud
grupi vitami nide vaegus
•silmade valguspelgus
• nahapõletik nina ja 
silmade ümbruses
B3-vitamiin
   Organism toodab seda vitamiini 
ise. 
Kuid kui valitseb B1, B2, B6 
defitsiit, ei ole organism seda 
võimeline trüptofaanist tootma .
Allikad
Päevane vajadus
• Allikadõllepärm, maks, piim, munad, 
kaunvili, kanaliha, jäme  nisujahu , röstitud 
kohvioad
Niatsiini päevane soovitatav kogus on 
13–20 mg-ekvivalenti, 15 mg-ekvivalenti 
niatsiini sisaldub umbes:
* 50 g nisukliides,
* 85 g maapähkites,
* 110 g kuumtöödeldud veise hakklihas või 
hautatud maksas,
* 120 g kana  või suitsutatud vikerforellis,
* 440 g keedetud munas,
* 1,7 liitris piimas.
 
Biofunktsioonid
• rasvade ja süsivesikute  ainevahetuseks  ning 
valkude sünteesiks,
• närvisüsteemi  täiuslikuks  tegevuseks ja stressi 
leevendamiseks,
• naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks 
moodustumiseks ja säilimiseks ning naha armkoe 
parandamiseks,
• kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli 
ning triglütseri dide taseme langetamiseks veres,
• rakuhingamise protsessides osalemiseks
Vaegus 
Liig 
 põhjustab 
• põhjustab südamerütmi 
nahapõletikku
häireid
 nõrkust
•  kusihappe- ja 
 nõdrameelsust
liigsuhkurveresust
 depressioon
•  kiilaspäisust
 kõhulahtisus
B5-vitamiin
Pantoteenhappe nimi pärineb 
kreekakeelsest sõnast 
pantothen, mis tõlkes tähendab 
„ igalt poolt” ning näitab seda, et 
pantoteenhapet on võimalik 
saada peaaegu kõikidest 
toitudest.
Allikad
Päevane vajadus
• Allikadtaine liha, täisteratooted, 
kaunviljad, puu- ja  köögiviljad .
Päevane kogus on 6 mg pantoteenhapet , 
mis sisaldub umbes:
• * 100 g hautatud veisemaksas,
* 180 g pärmis, 
* 230 g maapähklites,
* 400 g hautatud seentes.
Biofunktsioonid
• ainevahetuse aktiveerimiseks
• neerupealiste töö stimuleerimiseks
• rakkude ülesehitamiseks ja  tsentraalse  närvisüsteemi 
arenemiseks ,
• kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks,
• terve  seedetrakti  tagamiseks,
• organismi vastupanuvõime tõstmiseks stressi vastu,
• kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke 
eest.
Vaegus 
Liig 
 nahapõletik
• ei ole täheldatud 
 juuste 
kõrvalkaldeid, kuna 
depigmentatsioon
normpiirid suhteliselt 
 nõrkus
kõrged vitamiini kohta
 oksendamine
 väsimus
Foolhape
Laguneb valguse toimel ja 
kuumutamisel ning lahustub 
halvasti külmas vees
Allikad
Päevane vajadus
• Allikadrohelised taimeosad, kaunviljad, 
nt.  läätsed , herned ja oad,  siseelundid , nt. 
neerud ja maks.
300 µg foolhapet (meeste päevane 
soovitus) sisaldub umbes:
* 25 g pärmis või hautatud maksas,
* 60 g nisuidudes,
* 75 g kuivatatud ubades,
* 150 g nisukliides,
* 265 g kuumtöötlemata või 330 g 
keedetud spargelkapsas,
* 350 g kuumtöötlemata või 500 g 
keedetud lillkapsas,
* 840 g maasikates.
Biofunktsioonid
•laste saamiseks, loote normaalseks arenguks ja 
veel sündimata laste tervise tagamiseks,
•valkude, rasvade ning süsivesikute 
ainevahetuseks,
•närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,
•DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline 
kasvuprotsessis ja organismi rakkude 
taastootmiseks,
•punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks,
•aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis nii 
vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks,
•vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja 
maksa töö tõhustamiseks.
Vaegus 
Liig 
 põhjustab 
• põhjustab allergilisi 
kasvupeetust
reaktsioone
B12-vitamiin
B12-vitamiin on unikaalne, sest 
see on ainus vitamiin, mis 
sisaldab mineraalainet, so. 
koobaltit.
Imendumiseks vajab Ca.
Allikad
Päevane vajadus
• Allikadmaks,  mereannid , liha, verivorst , 
piimatooted ja munakollane
B12–vitamiini päevane soovitatav kogus 
on 2 µg, sellise koguse saame näiteks:
* 2 g hautatud maksast,
* 15 g suitsuräimest,
* 30 g keedetud munakollastest,
* 85 g keedetud munadest,
* 120 g juustust,
* 330 g kohupiimast,
* 510 g piimast.
 
Biofunktsioonid
• närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,
•  aneemia  ennetamiseks, sest see mõjutab erütrotsüütide 
moodustumist vereloomes,
• valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute 
ainevahetuseks,
• toetamaks osade aminohapete, pantoteenhappe ning C-vitami ni 
toimet organismis,
• raua funktsioonide parandamiseks organismis,
• DNA ning RNA tootmiseks,
• lastel kasvamiseks,
• kaltsiumi imendumiseks.
Vaegus 
Liig 
 Neuroloogilised häired • põhjustab allergilisi 
 kehvveresus
reaktsioone (nõgeslööve)
  huulte  pragunemist
C-vitamiin
C-vitamiin on antioksüdant.
C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, 
hapniku ja valguse toimel. 
Sellepärast:
•ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju 
vees,
• kasutage  ära köögiviljade keeduvedelik,
• hoidke  värsked puuviljamahlad külmikus, 
lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva.
Allikad
Päevane vajadus
• Allikadmarjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, 
astelpaju , ki vi,  paprika , tsitruselised,  kaalikas  ja 
kartul.
C-vitamiini päevane soovitatav kogus 
on 75 mg, sellise koguse saame 
näiteks:
* 10 g kibuvitsamarjadest,
* 40 g astelpajumarjadest, paprikast või 
petersellist,
* 60 g mustadest sõstardest,
* 90 g spargelkapsast,
* 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, 
murakatest või tillist,
* 150 g punastest  sõstardest,
* 190 g kaalikast,
* 200 g valgest  peakapsast, apelsinidest, 
mandariinidest või sidrunitest,
* 210 g apelsinimahlast,
* 250 g karusmarjadest.
Biofunktsioonid
•organism vajab sidekoe arenguks
• haavade  parandamiseks
• oluline antioksüdant
• aitab ära hoida viirusinfektsioone ja 
külmetust
Vaegus 
Liig 
 kahvatud  igemed
• põhjustab neerukivide 
 valusad li gesed
teket
 haavade 
aeglane • kõhulahtisust
paranemine
•Väsimus
 siniste  laikude  teke • iiveldus
kehal
 aneemia
 lihaste nõrkus
 “ Kevadväsimus”
H-vitamiin
Biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast 
bios, mis tähendab elu. Biotiin 
on üks tähtsamaid vitamiine 
kasvamise , sh rakkude 
kasvamise ja uuenemise 
tagamisel.
Allikad
Päevane vajadus
• Allikadteraviljatooted, pärm, maks ja 
kaunviljad.
• orienteeruvalt 50 µg päevane kogus
Biofunktsioonid
•toitainete ainevahetuseks ja energia tootmiseks,
•valkude,  foolhappe , pantoteenhappe ja B12-
vitami ni tootmiseks,
•elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesiks ja 
mitmete rasvhapete kujunemiseks, mis on 
määrava tähtsusega närvikudedes ja 
aminohapete ainevahetuses,
•närvisüsteemi töö reguleerimiseks,
•kasvuprotsesside ja suguorganite normaalse 
talituse tagamiseks,
•vereringe parandamiseks,
• tervete  juuste ja naha tagamiseks ning 
halliksminemise, ki laspäisuse ärahoidmiseks
Vaegus 
Liig 
 ekseemid
• andmed puuduvad
  kurnatus
 anoreksia
 Depressioon
Kasutatud materjal
•
Kokassaar,  Vihalemm ,  Zilmer , Pulges “Inimtoidu  loomulikud  ja 
sünteetilised komponendid” 1996
•
Heinermani “ Vitamiinide ja mineraalainete entsüklopeedia” 1998
•
Pappel, Kuiv “Toitumise alused” 2001
•
Zilmer, Kokassaar, Vihalemm, Pulgas „ Vitamiinid” 1996 
•
Vassallo „Vitamiinid ja  mineraalained ” 2003
•
Zilmer, Kokassaar „Vitamiinid. Mida peab teadma  vitamiinidest ?” , 
ajakiri „Tervis pluss” 
•
http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
•
http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=19
•
http://www.bagiravip.com/index.php?ukey=news&blog_id=144
•
 Zilmer, Karelson, Vihalemm „Meditsiiniline  biokeemia  I” 1999
•
http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
•
http://raulpage.org/koolitus/toitumis2.html
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
•
http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.ht m

Document Outline

• Vitamiinid
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organismis, allikad
• Rasvlahustuvad vitamiinid
• A-vitamiin
• Allikad Päevane vajadus
• Biofunktsioonid
• Slide 10
• D-vitamiin
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• K-vitamiin
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• E-vitamiin
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Q-vitamiin
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Vesilahustuvad vitamiinid
• B1-vitamiin
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• B2-vitamiin
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• B3-vitamiin
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• B5-vitamiin
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Foolhape
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• B12-vitamiin
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• C-vitamiin
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• H-vitamiin
• Slide 60
• Slide 61
• Slide 62
• Kasutatud materjal