Tõrva
GümnaasiumKadri Mekk 12.a klassReferaat Kosmeetikas kasutatavad vahendid Juhendaja :
A. ÕunapuuTõrva
2010Ohtlikud ained kosmeetikasKreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal
mahulises järjestuses. Vastavalt euronõuetele peavad koostisained
olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st. kõige suuremas koguses
esindatud on nimetatud esimesena.
Kui on vaja mõne keemilise ühendi lühem tähendus või
eestikeelne vaste :ABRASIIV-
Eemaldab keha pinnalt mitmesuguseid materjale, hõlbustab hammaste
mehaanilist puhastamist või annab neile parema läike.
ABSORBENT -
Seob vees ja/või õlis lahustuvaid lahustunud või peendispersseid
aineid.
ANTIOKSÜDANT-
Pärsib
hapniku toimel tekkivaid reaktsioone ja aitab selle abil vältida
oksüdeerumist ja räästumist.
ANTISTAATIK -
Vähendab
staatilist elektrilaengut pindmiste laengute neutraliseerimise teel.
DENATURANT-
Annab
kosmeetikavahendile ebameeldiva maitse. Enamasti lisatakse
etüülalkoholi sisaldavatele kosmeetikavahenditele.
DEPILEERAINE-
Aitab
kehalt eemaldada soovimatuid karvu.
DESODORANT-
Vähendab
või
varjab ebameeldivat ihulõhna.
EMULGAATOR -
Muudab
faasidevahelist
pindpinevust ja soodustab selle abil segunematutest
vedelikest peendisperssete
segude moodustumist.
EMULSIOONISTABILISAATOR-
Soodustab
emulsiooni teket, suurendab emulsiooni püsivust ja pikendab selle
säilimisaega.
GEELIMOODUSTI-
Muudab
vedela valmistise geeliks (elastseks pooltahkeks valmistiseks).
HAMBAKATUVASTANE
AINE- Aitab
vältida hambakatu teket.
HIGISTAMISVASTANE
AINE- Vähendab
higistamist.
HÜDROTROOP-
Suurendab
vees vähe lahustuvate ainete lahustuvust.
JUUKSEFIKSAATOR-
Aitab
hoida juukseid
soengus .
JUUKSEPALSAM-
Teeb
juuksed hästi kammitavaks, painduvaks,
pehmeks ning läikivaks
ja/või parandab nende kohevust ning muudab nad kergemaks, säravamaks
jne.
JUUKSEVÄRV-
Värvib
juukseid.
KAMMIMIST
HÕLBUSTAV AINE- Vähendab
või väldib juuste pinna muutustest või kahjustustest tingitud
juuste kokkukeerdumist ja hõlbustab kammimist.
KELAATIVAINE-
Moodustab
metallüoonidega reageerides komplekse, mis muudavad
kosmeetikavahendite stabiilsust ja/või välimust.
KELMETEKITI-
Tekitab
nahale, juustele või küüntele kandmisel ühtlase kelme.
KERATOLÜÜT-
Aitab
eemaldada stratum corneum'i (sarvkihi) surnud rakkusid.
KOOTAV AINE- Põhjustab
naha kokkutõmbumist.
KORROSIOONIVASTANE AINE- Aitab
vältida pakendi korrosiooni.
KOSMEETILINE VÄRVAINE- Annab
kosmeetikavahendile ja/või nahale ja/või nahamanustele värvuse.
Kõik loetletud värvained on ained, mis on
kantud kasutamiseks
lubatud värvainete nimekirja (vt kosmeetikavahendite direktiivi IV
lisa).
KÕÕMAVASTANE
AINE- Aitab
vältida kõõma.
KÜÜNEPALSAM-
Parandab
küünte kosmeetilisi omadusi.
LAHUSTI-
Lahustab
aineid.
LOKKIMIS-
VÕI SIRGESTUSAINE- Muudab
juuste keemilist struktuuri, võimaldades sättida juuksed soengusse
vajalikul viisil.
LÄBIPAISTVUST
VÄHENDAV AINE- Vähendab
kosmeetikavahendi läbipaistvust või poolläbipaistvust.
MAHUAINE-
Vähendab
kosmeetikavahendi puistetihedust.
MIKROOBIVASTANE
AINE- Aitab
reguleerida mikroorganismide kasvu nahal.
NAHAPALSAM -
Aitab
hoida nahka heas seisundis.
NAHKA
KAITSEV AINE- Aitab
vältida välistegurite
kahjulikku mõju nahale.
NAHKA
RAHUSTAV AINE- Leevendab
naha või peanaha ärritust.
NAHKA
SILENDAV AINE- Aitab
silendada naha pinda, vähendab konarusi ja defekte.
NIISKUST
SÄILITAV AINE- Hoiab
ja säilitab niiskust.
NIISUTUSAINE-
Suurendab
naha niiskusesisaldust ning teeb naha pehmeks ja siledaks.
OKSÜDEERIJA-
Muudab
ainete keemilisi omadusi hapniku
liitmise või vesiniku eemaldamise
teel.
PAAKUMISVASTANE AINE- Võimaldab
tahkete osakeste vaba liikumist ja aitab vältida pulbrilise
kosmeetikavahendi paakumist klompideks või kõvaks massiks.
PEHMENDAV
AINE- Pehmendab
ja silendab nahka.
PINDAKTIIVNE
AINE- Vähendab
kosmeetikavahendi pindpinevust ja aitab kosmeetikavahendi
kasutamisel seda ühtlaselt jaotada.
PLASTIFIKAATOR-
Pehmendab
ja muudab plastiliseks aineid, mida teisiti ei saaks kergesti
deformeerida, laiali määrida või vormida.
PLEEGITUSAINE-
Muudab
juuste või naha värvitooni heledamaks.
PROPELLENT-
Tekitab
aerosoolipakendis surve ja klapi avamisel
surub pakendi sisu välja.
Teatavad veeldatud propellendid võivad olla ka lahustid.
PUHASTAV AINE- Aitab
hoida nahka puhtana.
PUHVERAINE-
Stabiliseerib
kosmeetikavahendi pH-d.
PÄEVITUSAINE-
Tumendab
nahka ultraviolettkiirgusega kokkupuutumisel või ilma
ultraviolettkiirguseta.
PÄRLMUTTERLÄIKEAINE-
Annab
kosmeetikavahendile küütleva värvitooni.
RASUTAASTEAINE-
Taastab
juuste ja pealmiste nahakihtide
lipiidid .
REDUTSEERIJA -
Muudab
ainete keemilisi omadusi vesiniku liitmise või hapniku eemaldamise
teel.
SEBORRÖAVASTANE
AINE- Aitab
reguleerida rasueritust.
SIDEAINE-
Tagab
kosmeetiliste segude puhul koostisainete kohesiooni.
STABILISAATOR -
Suurendab
koostisainete või segu stabiilsust ja pikendab säilivusaega.
SUUHOOLDUSAINE-
Mõjub
suuõõnele kosmeetiliselt, st puhastab, desodoreerib ja kaitseb
suuõõnt.
SÄILITUSAINE-
Eeskätt
pidurdab kosmeetikavahendis mikroorganismide arengut. Kõik loetletud
säilitusained on ained, mis on kantud kasutamiseks lubatud
säilitusainete nimekirja (vt kosmeetikavahendite direktiivi VI
lisa).
TOONIK -
Tekitab
heaolutunde nahal või peanahal.
UV-ABSORBENT-
Kaitseb
kosmeetikavahendit ultraviolettkiirguse eest.
UV-FILTER-
Filtreerib
välja teatavat liiki ultraviolettkiirguse, et kaitsta nahka selle
kahjuliku toime eest. Kõik loetletud UV-filtrid on ained, mis on
kantud kasutamiseks lubatud UV-filtrite nimekirja (vt
kosmeetikavahendite direktiivi VII lisa).
VAHUPARANDI-
Võimaldab
valmistada
segust paremat vahtu, suurendades selle mahtu ja/või
parandades tekstuuri ja/või stabiilsust.
VAHUSTUSAINE-
Muudab
vedeliku pindpinevust ja võimaldab selle tulemusena sulgeda
väikesesse vedeliku ruumalasse rohkesti õhu- või muu gaasi mulle.
VAHUVASTANE
AINE- Aitab
vältida vahutamist valmistamisprotsessis või võimaldab valmistada
vähem vahtu tekitavaid valmistooteid.
VARJEAINE-
Nõrgendab
või pärsib toote põhilõhna või -
maitset .
VISKOOSSUST
REGULEERIV AINE- Suurendab
või vähendab kosmeetikavahendi viskoossust.
Atseetaldehüüd (Acetaldehyde) – kasutatakse küünepalsamites.
Ohtlik sagedasel tarbimisel – potentsiaalne vähitekitaja.
AHAS (
alpha -hydroxy acids, fruit acids, glycolic,
lactic ja citric
acid) – kasutatakse dušitootetes, vananemisvastastes näo- ja
ihuhooldustoodetes ph regulaatorina. Võib imenduda läbi naha,
suurendab tundlikkust päikese suhtes, seega võib suurendada
päikesega seotud
nahakasvaja riski.
Alkohol , Isopropyl (SD-40) - tugevalt kuivatav ja nahka ärritav,
muudab nahapinna ph-taset nii, et naha kaitsevõime bakterite ja
viiruste suhtes halveneb, tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha
vananemist .
Benzalkonium Chloride - äärmiselt mürgine säilitusaine
/antistaatik, kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri.
(BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene
(butüül hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides,
huulepulkades, näokreemides, ripsmetuššides, juuksevärvides
(eriti
mustas ) säilitusainena. Allergeen - seosed
käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud
reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist
dermatiiti.
2-
bromo -2-nitropropane-1,3-
diol (Bronopol) – mürgine säilitusaine.
Põhjustab dermatiiti. Avastasime Miniriski toodetest.
Dietanolamiin (DEA) - soodustab vedeliku ja rasva segunemist ning
mõjub puhastajana. Puhast DEA-d kasutatakse kosmeetikatoodetes
harva, ometi selle lähedased - kokamiid DEA ja lauramiid DEA -
sisalduvad sageli šampoonides ja juustele mõeldud pihustites.
1997.aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid
sidet DEA ja vähki haigestumise vahel. Aine
uurimine jätkub veelgi.
Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA-
lisandeid. DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine)ja TEA
(Triethanolamine) - põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust,
pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad
vähki.
1,4-dioxane - vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava
nahahooldustoodetes.
Lagundab rakumembraane, kahjustab
kesknärvisüsteemi, maksa ja neere.
DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP
(butyl benzyl phthalate) ja teised dibutüülftalaadid on tuntud, kui
tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel.
Eelpool nimetatud flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada
sünnidefekte. Katsed näitavad, et ftalaadid tekitavad allergilisi
haigusi (üks Põhjamaade uuring seostas neid astmaga.) Uuringud
näitavad, et ftalaadid on ohtlikud
rasedatele naistele ja sündimata
lastele. Flataadid kahjustavad paljunemisfunktsiooni. Nad võivad
põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Leitud
juukselakkides, parfüümides, küünelakkides. Kasutatakse
plastifitseerijana plastiku pehmendamiseks, naha niisutajana
kosmeetikas. Need on seotud enneaegse rindade arenemisega
tütarlastel, võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada
sünnidefekte.
Keemilised lõhnaained - tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise
lõhnaaine, seega märgitakse kostisesse vaid lõhnaained.
Põhjustavad allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust,
dermatiiti, pigmendi laike, võivad olla mürgised, vähki tekitavad.
Keemilised värvained (näit FD&C või D&C) - vähki
tekitavad, nahka ärritavad, allergiat tekitavad, kogunevad
organismi.
Ksüleen (xylol või dimethylbenzene)– tekitab nahaärritusi ning
maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja, uimastav
kõrgetes kontsentratsioonides. Leitud küünelakis ja
küünelakieemaldajates.
Mineraalõlid kosmeetikas (paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum,
ozokerite, cera microcristallina, hydrogenated polyisobutene,
paraffinum, cyclomethicone (silikoonõli), parafiinid,
steariin ) -
odavad
kosmeetikatooted põhinevad reeglina mineraalõlil.
Fossiilsete kütuste tootmisel tekkivaid mineraalõlisid kasutatakse
kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, värvitud,
lõhnatud, erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita
allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad
tunde nagu oleks nahk pehme ja
niisutatud . Mineraalõli moodustab
nahale kile, mida võiks võrrelda plastkilega. Mineraalõlide
kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete
eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu
poorid , laskmata nahal
hingata . Naharasu pinnale tungimise protsess
on häiritud ning see põhjustab vistrike teket. Teatud mineraalõlid
on isegi kantserogeensed, need võivad ärritada nahka ja silma
limaskesta, samuti ummistada poore. Selliseid kreeme kasutades
kogunevad toksiinid ja
bakterid naha sisse ning selle tagajärjel
tekivad komedoonid, vistrikud ja nahk muutub elutuks. Mineraalõlid
takistavad naha normaalset ainevahetust ning pikaaegsel kasutamisel
hoopis kuivatavad nahka. Seepärast ei tohiks kuiva või tundliku
näonaha hooldamiseks mitte kunagi valida kreeme, mille peamine
koostisaine on mineraalõli. Mineraalõlid raskendavad naha
loomulikke funktsioone. Nahk muutubki õlist sõltuvaks ja õlide
kasutamist on raske lõpetada. Mõistmaks, miks mineraalõli pole
tervise- ja ilutoodetes kaugeltki mitte ideaalne, tuleb kõigepealt
teada, et elu maa peal koosneb põhiliselt süsinikust, hapnikust ja
vesinikust. Elustaimed ja muud organismid koosnevad elussüsinikust.
Miljoneid aastaid tagasi eksisteerinud elu on kivistunud ehk “surnud”
süsinik. Kasutades mineraalõli sisaldavaid kosmeetikatooteid,
püüate elustada oma
elavat keha surnud materjaliga. Ainult
elustaimedest - elava süsiniku allikast - pärit õlil on
taastavad omadused. Miks siis kasutatakse nii paljudes toodetes mineraalõli?
Vastus on üks: hind. Lisaks sellele, et mineraalõli on värvitu ja
lõhnatu, seisneb selle peamine eelis selles, et vähesed taimeõlid
suudavad sellega
hinnas konkureerida. Enamus kosmeetikuid ei soovita
osta mineraalõlisid sisaldavaid kosmeetikatooteid. NB! 100% tava
beebiõlidest on mineraalõlid.
Muskuseühendid – leiduvad šampoonides, seepides, kreemides.
Muskuseühendid eralduvad vette ja õhku: püsivad ja
bioakumuleeruvad
toiduahelas – mürgitavad veeelustikku.
Parabeenid (alkyl parahydroxy Benzoates–
butyl/
metyl /etyl/propyl/isobutyl paraben)– parabeene kasutatakse
säilitusainena. On avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja
soodustav mõju vähi tekkele (igapäevasest kasutamisest tulenevat
mõju pole uuritud). Jälgida keemiliste ühendite nimetust, mille
lõpus on “
parabeen ”. Põhjustavad allergiat, naha ärritust,
võivad olla mürgised, kogunevad organismi.
Polyethylene Glycol (PEG)- kiirendab naha vananemist, nahkaärritav,
vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib
kudedesse.
PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine)– PPD kasutatakse
värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen
ning nahaärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud
tumedates juuksevärvides ja nn. mustas hennas (kasutatakse ajutistes
tattoo ’des) ja värvainena.
Propüleenglükool (Propylene Glycol,
propaan -1,2-diool, PG, Butylene
Glycol) - naftaprodukt - mõjub niisutavalt, kaitstes
kosmeetikat kuivamise eest. Saksamaa lubab propüleenglükooli kasutada 1 g
kilogrammi kohta. Suurtes
kogustes tekitab propüleenglükool
kesknärvisüsteemi häireid. Salvide aluseid on raske teha ilma
emulgaatorite, stabilisaatorite,
elastsus - ning säilitusainete
lisamiseta. Propüleenglükool (PG) on alkohol erakordsete lahusti
omadustega, mis suudab lisaks transportida toimeaineid naha sisse.
Kuid täpselt nende omaduste tõttu, mis on
salvi koostises nii
tähtsad, ei sobi PG kasutamiseks vastsündinutel. PG lahustiomadused
kahjustavad ebaküpset nahka,
sarvkiht lõtvub ning kuivab. PG-d ei
tohi kindlasti kasutada juhul, kui õhu juurdepääs on takistatud.
Sama kehtib ka glütserooli puhul, mida kasutatakse abiainena tema
vett siduvate omaduste tõttu. (Darmstadt et al., Paediatric
Dermatology, 2000). Kuulub paljude higistamisvastaste deodorantide,
šampoonide, ilukreemide, dekoratiivkosmeetika ja
päevitusemulsioonide koosseisu. Ärritab nahka ja silma limaskesta.
Mõnedel juhtudel põhjustab ka allergilisi lööbeid. Tekitab
depressiooni, kesknärvisüsteemi häireid, takistab rakkude
uuenemist, ärritab nahka, põhjustab dermatiiti, neeru- ja
maksakahjustusi, peavalu. Vaatamata sellele, et enamus
kosmeetikafirmasid kasutab seda saadust oma toodangus, on olemas ka
vahendeid, mille koostisse kuuluvad naturaalsed mitte sünteetilised
niisutajad.
Sodium Lauryl Sulfate (SLS,
naatrium dodetsüül
sulfaat ) -
naatriumlaurüülsulfaat on tarbekaupades kasutatav sünteetiline
kemikaal , mille kohta kehtivad taimemürke reguleerivad reeglid.
Soodustab vahu tekkimist ning mõjub puhastava vahendina.
Sampoonides, emulsioonides, vannivahtudes ning hambapastades vahtu
tekitava ainena ja rasvaärastina. Ameerika Rahvuslik
toksikoloogiline programm peab seda ainet silmi ja nahka ärritavaks,
komedoone põhjustavaks
vahendiks , mis võib teatud juhtudel
soodustada vähirakkude teket. See seedesüsteemi ärritav ning maksa
mürgitav aine võib kuivatada juukseid ning ärritada silmi,
põhjustada allergilist reaktsiooni ning juuste väljalangemist.
Neurotoksilisuse suhtes ei ole seda
testitud . Naatriumlaurüülsulfaat
ei ole ametlikult kantserogeen, aga seda kasutatakse sageli koos
trietanolamiini (TEA), dietanolamiini (DEA) või monoetanolamiiniga
(MEA), mis võib põhjustada kantserogeensete ainete nitrosaamide
tekkimist. Samal ajal tunnistavad paljud arstid ja teadlased SLS
ohutuks elemendiks kosmeetiliste vahendite tarvis. Tõsi, nad
soovitavad pärast selliste vahendite kasutamist nahka ja juukseid
korralikult loputada. Kui nahal on
kalduvus vistrikele, tuleks seda
ainet sisaldavatest emulsioonidest ja šampoonidest hoiduda. Valida
tuleks
looduslikke nahahooldusvahendeid. Eriti tasuks tähele panna,
et väikelaste tooted oleksid SLS-i vabad. Ärritab
nahka/silmi/hingamisteid, võib kahjustada maksa, kopse, südant ja
immuunsussüsteemi. Tungib sügavale kudedesse, neid kahjustades.
Säilib organeis kaua. Leidub 90% toodetes, mis vahutavad. Sarnane
toime - Sodium Laureth Sulfate (
SLES ),
Ammonium Lauryl Sulfate (ALS),
Ammonium Laureth Sulfate (ALES), Sodium Methyl Cocoyl Taurate, Sodium
Lauroyl Sarcosinate, Sodium Cocoyl Sarcosinate,
Potassium Coco
Hydrolysed Collagen, TEA (Triethanolamine) Lauryl Sulfate, TEA
(Triethanolamine) Laureth Sulfate, Lauryl or Cocoyl Sarcosine ,
Disodium Oleamide Sulfosuccinate , Disodium Laureth Sulfosuccinate ,
Disodium Dioctyl Sulfosuccinate jne.
Stearalkonium chloride (Benzalkonium chloride, Cetrimonium chloride,
Cetalkonium chloride, Lauryl dimonium hydrolysed collagen) - omavad
positiivset energialaengut ja seetõttu kasutatakse neid
juuksepalsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat.
Talk - puudri koostisse kuuluvad niiskust imavad
mineraalid .
Kasutatakse dekoratiivkosmeetikas ning kehale raputamiseks. Talk
sisaldab aineid, mis kutsub esile kopsu- ning munasarjavähki.
Seetõttu ei maksa puudrit, mille koostisse kuulub talk, panna näole,
kõhule ja genitaalide piirkonda. Kuid toonivate kreemide koostisse
kuuluv talk on praktiliselt ohutu. Vältida tuleb puudreid, mille
aluseks on talk. Et puuder seob niiskust, kasutatakse seda
mähkmepiirkonna hoolduses palju. Siiski tekitab puuder toppe, mis
ärritavad nahka hõõrdumise tõttu. Siiani pole tõestatud, et
puudril oleks nahka kaitsev või raviefekt.
Tolueen (toluol või methylbenzene) – leitud küünelakis ja
küünelakieemaldajates. Uuringud näitavad iseeneslikke aborte
naistel, kes on selle ainega kokku puutunud. Ärritab nahka ning võib
kahjustada maksa, kõrgetes kontsentratsioonides uimastav. Tolueen on
lenduv, süttiv ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi, silmi,
verd, maksa, neere ning nahka.
Triklosaan (5-chloro-2-(2,4-dichlorophenoxy), phenol, triclosan) -
leitud deodorantides, hambapastas, vedelseebis, intiimseebis,
suuvärskendajas,
riietes . Kasutatakse antibakteriaalse ainena.
Uuringute järgi on tegemist bioakumuleeruva ainega, mis jääb
pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Selle aine tootmisel,
põletamisel või kokkupuutel päikesevalgusega võivad tekkida
dioksiinid (vähkkasvaja oht). Triklosaani kasutatakse bakterite
tapmiseks. Bakterid
tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama
ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes. Pideva tarbimise puhul
esineb oht normaalse mikrofloora häirumiseks ja resistentsete
bakteritüvede tekkeks. Samuti võivad antiseptikumid liigselt nahka
kuivatada ja soodustada põletiku teket.
Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk
iluravi ,
inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja
värskendamine.
Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise
ja
raviga ning
iluvigade
kirurgilise kõrvaldamisega. Dekoratiivkosmeetika valdkonda
kuuluvad kehailu esiletoovad võtted (sealhulgas hügieen)
ja
jumestamine ,
mille eesmärk on moenõudeid arvestades
välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu.
"Allergiavaba"
kosmeetika?Kosmeetika
ja parfümeeriatööstuses
kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest
ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Just
seetõttu on kehtestatud rahvusvaheline nõue, et tootja peab
pakendile trükkima kõigi koostisosade täieliku
loetelu .
Kosmeetikatooted jaotatakse
tinglikult kolme rühma:
HÜGIEENILISED
- naha ja
limaskestade igapäevaseks hoolduseks
DEKORATIIVSED - kaunistamiseks ja defektide varjamiseks
RAVIVAD JA
TAASTAVAD - naha ja limaskestade funktsiooni häiretest, sealhulgas
haiguste tagajärjel tekkinud muutuste parandamiseks.
Ülitundlikkus
võib väljenduda
SÜGELUSE JA KIPITUSTUNDENA kontakti kohal
kosmeetikavahenditega
ALLERGILISE KONTAKTNAHAPÕLETIKUNA,
mille sümptomid on: SÜGELUS,
KIPITUS , NAHAPUNETUS VÕI
PEENETERALINE LÖÖVE
MITTEALLERGILISE ehk keemiliste ainete
(
happed , alkohol, värvid jt) ärritavast toimest tingitud
KONTAKTPÕLETIKUNA, mis tekib eriti kergesti langenud kaitsevõimega
nahal.
ALLERGILISE FOTOTERMATIIDINA, mis tekib
kosmeetikavahendite ja päikese koostoimel
MITTEALLERGILISE
FOTODERMATIIDINA, mis tekib kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete
(
piiritus , troopiliste taimede essentsid ja palsamid) toksilisest
toimest päikese mõjul. Iseloomulik on põletikujärgselt tekkiv
pigmentatsioon .
KONTAKTNÕGESETÕVENA, mille sümptomiteks
on naha
punetus , paikne
turse ning sügelus.
ATOOPILISE
NAHAPÕLETIKU ÄGENEMISENA, mis tekib kosmeetikatoodete komponentide
ja haigust põhjustavate allergeenide ristallergia
korral.
HINGAMISTEEDE SÜMPTOMITENA, milleks on:
nohu aevastamine, köha, hingamisraskus
Paljud inimesed
ei talu tugevat parfüümi lõhna, kuid see on tavaliselt tingitud
ülitundlike hingamisteede mittespetsiiflisest tundlikkusest. Kui äge
nohu või hingamisraskus tekivad alati kokkupuutel teatud kindla
kosmeetikavahendiga või mingi kindla firma tootest, võib olla
tegemist tõelise allergilise reaktsiooniga. Tõelist allergiat
kosmeetikatoodete komponentidele esineb sagedamini inimestel, kes
puutuvad kosmeetiliste ainetega kokku töö tõttu.
Allergia tekkimine ühe või teise kosmeetikatoodetes
kasutatava aine suhtes
ei olene mitte ainult selle aine omadustest vaid ka
esinemissagedusest. Veel
hiljuti kasutati lanoliini peaaegu kõigis
kreemides, seepides jt. toodetes ja see kuulus kümne kõige
sagedamini allergiat põhjustava kosmeetilise allergeeni hulka. Nüüd
on allergiat lanoliini suhtes tunduvalt vähem, sest tuntumad
kosmeetikatootjad seda enam ei kasuta.
Kosmeetikaallergiale
viitavate haigusnähtude tekkimisel, tuleb
loobuda kahtlasest
kreemist, seebist või üldse kogu kosmeetikast ja pöörduda arsti
poole. Antihistamiinsed ravimid ei ole selle allergia vormi korral
alati efektiivsed. Haiguse põhjuste selgitamiseks tehakse
spetsiaalsed aplikatsioonitestid, erinevate kosmeetiliste
allergeenidega. Proovid kahtlustatava kosmeetikatootega jäävad
sageli pseudonegatiivseks, sest häired põhjustavat allergeeni võib
tootes olla liiga väheses kontsentratsioonis.
TÄHTSAMAD
KOSMEETILISED ALLERGEENID ON:
AROOMIAINED - taimsed
eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim
peruu
palsam . Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000
sünteetilist
analoogi , mis on vähem allergiseerivad.
KONSERVANDID
- peaaegu alati on nendeks orgaanilised ühendid, millest aktiivsemad
on formaldehüüdi ühendid. Neid püütakse järjest rohkem
asendada vähem agressiivsete konservantidega, milleks on sageli
happed.
VÄRVAINED - selles rühmas on eriline koht allergia
põhjustajana parafenüüleendiamiinil ja selle derivaatidel. Need
ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste,
kulmude ja
ripsmete värvimisel.
Seoses bioaktiivseid lisandeid
sisaldavate kosmeetikavahendite populaarsuse kasvuga esineb üha
sagedamini reaktsioone valkudele ning taimse ja loomse päritoluga
ekstraktidele. Need komponendid võivad olla iseseisvateks
allergeenideks, aga põhjustada ka õietolmu ja
toiduallergia korral
ristallergiat.
TAIMSEID VALKE SISALDAVAD
kummel ,
saialill, nõges,
aaloe , nisuidud,
avokaado , kiivi,
tsitrusviljad ,
pähklid (ka
kookos ), porgand,
seller , rabarber,
mesi jt. Sageli on
allergeenideks mesilasvaha, mida kasutatakse puudri ja pumatite
valmistamiseks, ja kampol, mida kasutatakse ripsmetušši ning küüne-
ja juukselaki valmistamisel.
BIOAKTIIVSED EHK
LOOMSEID VALKE
SISALDAVAD:piima ja muna
valgud (
albumiin , kaseiin, allantoin);
mitmesugused kudede valgud (
kollageen , elastiin jt.),
platsenta ,
fermendid jt.
Metallide talumatuse korral võivad
allergilisi reaktsioone põhjustada:
nikkel - sätendavad
juukselakid
kroom - toonivad
kreemid ja puudrid
alumiinium - deodorandid
Lihtsama koostisega kosmeetika korral
on allergiarisk väiksem. SOOVITUSED ALLERGIAHAIGETELE JA ERITI
ALLERGILISI NAHAHAIGUSI PÕDEJATELE:
Kasutage igapäevaseks
nahahoolduseks värvituid ja lõhnatuid vahendeid.
Soovitada
võib ka neutraalse reaktsiooniga apteegikosmeetikat ja lastele
mõeldud pesemisvahendeid.
Ärge vahetage kergekäeliselt
oma nahale sobivaid tooteid. Vajadusel
ostke analoogse koostisega
kosmeetikat.
Lugege alati pakendilt infot toote koostisosade
kohta ja mõelge ristallergia võimalusele "oma"
allergeenidega.
Ärge kasutage tundmatu päritoluga
kosmeetikat.
Eelistage õrnades toonides
dekoratiivkosmeetikat;
vältige intensiivse värviga
kreeme.
Vältige juuste värvimisel tugevaid värve. Parem
on kasutada kergesti mahapestavaid orgaanilisi värve ja värvida
juukseid järkjärgult.
Ärge meikige enne
päevitamist.
Vältige küünelaki sattumist nahale ja
kuivatage lakki 10-15 minutit enne, kui puutute kätega nägu, kaela
ja eriti silmi. Kuivanud
lakk on vähem allergeene.
Ärge
pihustage parfüümi ja tualettvett nahale, vaid juustele või
riietele .
Testige uusi tooteid enne kasutamist: määrige
uut vahendit kaks korda päevas õlavarre sisepinnale 2 x 2 cm
suurusele alale. Jälgige nahareaktsiooni 24 tunni pärast.
Allergilisi reaktsioone põhjustavad kosmeetikavahendid Juuksehooldusvahendid –
šampoonid,
seebid , juuksevärvid,
vahud , geelid, lokivedelikud,
sünteetilisest materjalist parukad jm. Ülitundlikkust võivad esile
kutsuda värvained, antiseptilised ained, happed, letsitiin,
lõhnaained jne. Kõige rohkem esineb ülitundlikkust juuksevärvide
ja toonivate šampoonide suhtes.
Seetõttu tuleks alati läbi lugeda pakendil olev juhend ja teha
peanaha tundlikkuse proov. Seda üks päev enne juuste värvimist.
Tavaliselt ei esine nahaärritused otse peanahal, vaid lokaliseeruvad
juuste
piiril , kulmude vahel, otsmikul, meelekohtadel.
Kreemid –
kõik hoolduskreemid, isepäevitavad ja päevitusvastased kreemid.
Nahapõletikke võivad tekitada taime- ja loomariigist pärit olevad
stimulaatorid, säilitus-, lõhna- ja värvained, ravimtaimede
ekstraktid, lanoliin jne.
Maskid –
müügil olevad valmismaskid on põhjustanud tunduvalt enam
dermatiite kui kodusel teel tehtud näomaskid. Tavalisteks
ärritajateks või allergeenideks võivad olla kõik eelnimetatud
toimeained. Ka omavalmistatud maskid võivad mõnikord nahka
ärritada. Toiduainetest võivad ülitundlikkust esile kutsuda
tsitrusviljad, pärm, maasikad, mesi, munad,
tomatid .
Põsepunad (ruužid) –
igat liiki põsepuna (nii kreemitaoline, kompaktne kui vedel) võib
põhjustada naha kihelemist ja punetust. Ärritavaiks tegureiks on
värv-, lõhna- ja säilitusained ja vähesel määral ka
rasvained .
Huulepulgad –
huulepulk võib toimida kui tavaline ärritaja, kuid pikemal
kasutamisel võib mõnikord esile kutsuda tundlikkuse suurenemise.
Sel juhul ei teki põletikuline protsess üksnes huultel, vaid ka
nahal
huulte ümbruses. Nahk huultel ja huulte ümber muutub kuivaks,
ketendavaks, tekivad pakatised. Mõnikord kaasneb kihelemine, turse,
võivad tekkida villikesed. Allergeenideks võivad olla värv- ja
lõhnaained, emulgaatorid.
Puudrid –
allergiat puudri suhtes esineb harva. Erandjuhtudel võib teatud
puudrite tarvitamise tagajärjel tekkida nahk kihelema hakata.
Ärritajaks võivad olla värvained, lõhnaessentsid, eeterlikud
õlid.
Ripsmetušid, lauvärvid –
võivad tekitada silmalau äärtel nahapõletikku. Esmane tunnus on
kihelus, lau äärel nahk tursub ja punetab. Kui põletikku
põhjustanud ärritaja toimib pikemat aega, kandub protsess üle kogu
laule. Ärritavaiks tegureiks võivad olla värvained, säilitusained,
lõhnaessentsid.
Lõhnaõlid, lõhnaveed –
neid kasutatakse nii iseseisva vahendina kui ka lisandina
kosmeetikavahendites. Tuntumad allergeenid on iirise-, bergamoti-,
lavendli -, nelgi- ja sidruniõli. Eriti tugev
reaktsioon tekib siis,
kui lõhnaõli või -veega niisutatud nahale lasta päikest.
Päikesele avatud kehaosadel (näol,
kaelal , kõrva taga) tekib
punetus, põletikuliste nähtude möödudes jääb kahjustatud
piirkonda pigmendilaik.
Küünelakid –
põletikuline kolle võib
asuda küüne lähedal
olevas pehmes koes,
kuid protsess võib kanduda üle ka põhikoldest eemal olevatele
nahapindadele (käsivartele, kaelale, kõrva taha). Laki koosseisu
kuuluvate keemiliste ainete toimel võib organismi tundlikkus
suureneda .
Nikliallergia põhjustajaks
on ehetes (kõrvarõngad, kaelaehted, käevõrud jm), aga ka näiteks
kellarihma pandlas või prilliraamides
leiduv nikkel. Kui süüdi on
kõrvarõngad, tekivad põletikulised nähud algul kõrvanibul, kuid
protsess võib üle kanduda ka teistele kehaosadele, kus
niklit sisaldav esemega pole mingit kokkupuudet olnud. Tänapäeval on
nikliallergia üks tõsisemaid allergia vorme ja teadlaste kinnitusel
ei vabaneta kord saadud nikliallergiast kunagi.
Ärge diagnoosige ega ravige ennast ise, las seda teeb ikka arst!
Meelespidamiseks: ärge määrige uut kreemi esimene kord korraga üle
kogu näo, vaid piirduge väikese alaga (otsmik, lõug). Tavalise
ärritaja puhul on ärritusnähud märgatavad juba ööpäeva
möödudes ja need kaovad, kui lakkab ärritaja toime.
KASUTATUD MATERJALID:
http://www.looduspere.ee/cms/eesti/kasulik-teada/ohtlikud-ained-kosmeetikas http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=81579 http://lapsuliblikas.wordpress.com/2008/01/26/mis-peitub-kalliste-reklaamide-taga/
Kõik kommentaarid