Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 5060% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos toiduga, talub haige laktoosi paremini, kuna laktoosi imendumine on aeglasem. Sama kehtib ka rasvase piima kohta, kuna rasv aeglustab mao tühjenemist. Laktoositalumatus esineb kahes vormis
• Fosforist omastatakse esimesel aastal 20-40% ja kogu külvikorra vältel 40-60%. • Kaaliumist omastatakse esimesel aastal 50-70% ja kogu külvikorra vältel 70-80%. • Seega on sõnnik eelkõige kaaliumväetis. Sõnniku säilitamine Tahe sõnnik allub säilitamise ajal kergesti käärimisprotsessidele, millega kaasneb temperatuuri tõus (65-75°C). Kuumkäärimine on oluline parasiitide ja patogeense mikrofloora hävitamiseks ning umbrohuseemnete idanemisvõime kaotamiseks. Käärimisprotsessi käigus väheneb sõnniku mass orgaanilise aine lagunemise arvel. Et orgaanilise aine kadu ületab toitainete kao, on käärinud sõnnik toitainete rikkam. Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomakasvatus-hoonetel, kus peetakse üle 10 lü (nitraadi-tundlikel aladel üle 5 lü)
Peensooles toimub lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi. Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel ning seedimatutest jääkidest väljaheite moodustamine ning kehast väljutamine. Inimese kehas elab ligikaudu 1014 bakterit vähemalt 400st liigist. Sellised mikroorganismid on organismile vajalikud ega põhjusta haiguseid. Nad moodustavad inimesele vajaliku normaalse mikrofloora. Kui magu ja ülemine peensool on peaaegu steriilsed, siis seedesüsteemi lõpu suunas bakterite hulk suureneb. Eriti palju on neid jämesooles. 40-50% söödud kiudainetest lõhustatakse inimesel bakteriaalselt. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele, konkureerides elupaikade pärast haigusttekitavate bakteritega (patogeenidega). Juhul kui sooleseina tekib vigastus ja bakterid pääsevad kõhuõõnde, võib tekkida raskekujuline infektsioon. Seetõttu on
põrsaste vanuse suurenedes (oluliselt väheneb nende 8 nädala vanuseks saamisel). Tarbitud sahharoos hüdrolüüsub sahharaasi toimel glükoosiks ja fruktoosiks. Maltoos hüdrolüüsub maltaasi toimel glükoosiks 30-60% kogu seedetrakti sisaldisest, mis jämesoolde jõuab, viibib seal 20-38 tundi (maos 0-6 tundi ja peensooles 2-6 tundi). Sööda süsivesikud, mis jäid peensooles seedumata, seeduvad ja fermenteeruvad jämesooles soole mikrofloora mõjul. 3 Toorkuid lõhustub mikroobide poolt protdutseeritava tsellulaasi, hemitsellulaasi, pektinaaside jt ensmüüdie toimel. Fermeteerimise ulatus (mille tulemusel tekkivad lenduvad rasvhapped) oleneb sööda toorkiu sisadlusest ning lämmastiku, mineraalide ja vitamiinide olmasolust, mis on vajalikud jämesooles olevate mikroobide popultasioomide toitumiseks. Jagunevad:
17. Laktoositalumatus? Milliseid kastmeid pakud? Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 5060% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos
1) heterotroofid- toituvad valmis orgaanilisest ainest, see võib olla surnud organismid või elusate rakkude lagundamine. 2) autotroofid- bakterid, mis sisaldavad klorofülli, fotosünteesides saavad orgaanilist ainet. Mõned bakterid on võimelised lagundama anorgaanilisi ühendeid ja saama orgaanilist ainet. BAKTERITE ROLLID 1. LOODUSES surnud orgaanilise aine lõpplagundajad bakterid on mulla kujundajad aineringete läbiviijad looduses kujundavad normaalse mikrofloora teistele organismidele, st. bakterid aitavad teistel organismidel aineid sünteesida ja lagundada(loomade seedekanalis). &stimuleerivad loomadel immuunsüsteemis. & bakterid asustavad kõiki organismipindasid ja ei lase haigusttekitavatel bakteritel ehk patogeenidel kinnituda ja talitlema hakata. Looduses on kasulikud, kahjulikud ja neutraalsed bakterid. 2. INIMESELE Kahjulikkus- bakterid toodavad toksiine, mis põhjustavad haigusi, toiduriknemist ja hambakattu
liblikõieliste kultuuride kasvatamine, kuivendus 16. Eesti muldade huumusesisaldus. parasniiskestes tingimsutes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5-3,5% gleistunud mullas 0,5-1% võrra suurem 17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Megafauna nt:vihmaussid, makrofauna nt: sajajalged, tuhatjalgsed, kakandilised, mesofauna nt: lestad ja hooghännalised, mikrofauna nt: ainuraksed, mikrofloora nt: bakterid, seened, vetikad Mullaelustiku olulisemad funktsioonid: • Mulla struktuuri säilitamine • Mulla hüdroloogiliste protsesside reguleerimine • Gaasivahetuse reguleerimine • Mulla detoksikatsioon, saasteainete lagundamine • Aineringete toimumine ja regulatsioon • Orgaanilise aine lagundamine • Kahjurite, parasiitide, haiguste allasurumine • Sümbiootilised ja asümbiootilised suhted taimedega
3) Vererõhu muutused päsmakeste kapillaarides Alkaloos (happe aluse tasakaal)- K+ JA HAPPE-ALUSTASAKAAL Alkaloos põhjustab hüpokaleemiat - stimuleerib K+ tubulaarset sekretsiooni - rakuvälises keskkonnas põhjustab K+ liikumise rakku ja selle vahetamise H+ vastu VATSAALKALOOS Mäletseja on hästi kohanenud vatsahapete puhverdamisega, vatsavedeliku puhvermahtuvus aluste suhtes on väike. Vatsa normaalne mikrofloora muutub proteiinirikka ratsiooni söötmisel, mis sisaldab tavaliselt ka rpohkelt mittevalgulist lämmastikku, eriti kergestiseeduvate süsivesikute vähesuse korral. Ülekaalu saavad koli- ja roisubakterid. Ohtlik on ka saastunud sööt, valgurikkale silole karbamiidi lisamine, karjatamise algus proteiinirikka haljassöödaga. Vatsavedeliku pH tõuseb > 7.5. Enamik vatsavedeliku infusooridest on surnud. Vatsavedelik on hallikaspruuni värvusega, roisulise lõhnaga
Kõik need ühendid on esindatud ka lisaainete nimestikus. Inimorganism omastab neid suhteliselt aeglaselt. Nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes samuti küllaltki mõõduka kiirusega. Seetõttu kasutatakse neid suhkurtõve korral suhkru aseainetena. Kõik need ühendid annavad organismile energiat nagu sahharooski. Lisaks on neil ka teatud ebameeldivad kõrvalefektid. Vaieldamatult kasulikud on polüalkoholid aga hammastele. Näiteks sahharoosi muudab suuõõne mikrofloora ensüümtegevus orgaanilisteks hapeteks juba 20...40 sekundi jooksul. Sellest ka vastav termin - happerünnak. Polüalkohoolseid magustajaid ei suuda suuõõne bakterid aga oma elutegevuses kiiresti kasutada. Mannitool (E421) on polüalkoholidest kõige nõrgema efektiga suuõõne kariogeensele mikrofloorale. Mannitooli lõhustumine inimorganismi seedekulglas on küllaltki aeglane, mistõttu see ühend peetub soolestikus suhteliselt kaua. Soole mikrofloorale on mannitool
· võrkmik ~5%, · kiidekas ~ 7-8% · ja libedik ~7-8% mao üldmahust. · Lehm ei mälu toitu söömise käigus. · Näiteks karjamaal söödav rohi lõigatakse katki lehma alalõualuu lõikehammastega (ülalõuas lõikehambad puuduvad) ning neelatakse suutäite kaupa. · Suus seguneb sööt rikkalikult süljega. · Esmalt satub allaneelatud, süljega segunenud kuid peaaegu närimata sööt vatsa · Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine mikrofloora ja fauna ensüümide toimel. · Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. · Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. · Nimetatud fraktsioonide segamiseks tõmbuvad vatsaseinad regulaarsete (paariminutiliste) vahemike järel laineliselt kokku. · Söömisperioodide vaheajal veis mäletseb. · See on puhkeseisund, mil vatsasisu surutakse osade kaupa suhu tagasi. Selle käigus satub suhu ka võrkmikus olev söödamass.
39. Milleks on vajalikud ja kuidas mõjutavad inimest tema soolestikus elavad bakterid? Inimese immuunsüsteemi sõltuvus soolestiku mikrofloorast. Inimesel on 1013 oma rakku ja 1014 bakterirakku. Inimesed ja teised imetajad sünnivad küll bakteri-vabana kuid koloniseeritakse bakterite ja teiste mikroorganismide poolt kohe peale sündi. Bakteritele pakub inimese soleestik head elukeskonda, mis on stabiilse temperatuuriga ja toitaineterikas. Inimesel aga soodustab normaalne soolestiku mikrofloora seedekulgla epiteeli arengut, angiogeneesi (uute veresoonte tekkimist) ning kaitseb ka koekahjustuste eest. Soolestiku bakterid soodustavad toidu, eriti taimsete polüsahhariidide omastamist. Lisaks aitab seedekulgla koloniseerimine kasulike (kahjutute) bakterite poolt vältida koloniseerimist patogeensete bakterite poolt. Ka bakterite poolt sekreteeritavad antimikroobsed peptiidid võivad kaitsta inimeste patogeensete mikroorganismine eest. On nädatud et
2002). Jämesoolekasvaja allub hästi ravile. Käärsoolevähki ravitakse kombineeritult: kirurgiliselt ja kemoterapeutiliselt (Labotkin 2002). TEKKEPÕHJUSED Jämesool on elund, mis viib kahjulikud jäägid organismist välja. Tänu soolebakteritele kahjulikud ained ei kuhju soolde ega tekita limaskesta haiguslikke muutusi. Loomsed rasvad, kolesterool, suures koguses teravamaitselised ja kiudainete sisalduse poolest vaesed toidud kõik need takistavad soole mikrofloora kaitsvat tegevust ja loovad nii eelduse soolevähi tekkeks (Esko 2008). Ka need inimesed, kes suitsetavad ja pruugivad palju alkoholi on ohustatud rohkem, kui need, kes on tervisliku eluviisiga. (Esko 2008). Seda soodustab ka sagedane kõhukinnisus, mis on tingitud väheliikuvast eluviisist. Neil asjaoludel peetuvad nii väljastpoolt pärinevad kui ka 10
maltitiool ja laktitiool. Kõik need ühendid on esindatud ka lisaainete nimestikus. Inimorganism omastab neid suhteliselt aeglaselt. Nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes samuti küllaltki mõõduka kiirusega. Seetõttu kasutatakse neid suhkurtõve korral suhkru aseainetena. Kõik need ühendid annavad organismile energiat nagu sahharooski. Lisaks on neil ka teatud ebameeldivad kõrvalefektid. Vaieldamatult kasulikud on polüalkoholid aga hammastele. Näiteks sahharoosi muudab suuõõne mikrofloora ensüümtegevus orgaanilisteks hapeteks juba 20...40 sekundi jooksul. Sellest ka vastav termin - happerünnak. Polüalkohoolseid magustajaid ei suuda suuõõne bakterid aga oma elutegevuses kiiresti kasutada. Mannitool (E421) on polüalkoholidest kõige nõrgema efektiga suuõõne kariogeensele mikrofloorale. Mannitooli lõhustumine inimorganismi seedekulglas on küllaltki aeglane, mistõttu see ühend peetub soolestikus suhteliselt kaua. Soole mikrofloorale on mannitool nii energeetiline
Pinnase kuivus Kuivemates muldades vähem viirusi Pinnase pH Mõjutab kaudselt, kontrollides viiruste adsorptsiooni pinnasele katioonid Teatavad kattioonid on termiliselt stabiliseeriva mõjuga viirustele, võib kaudselt mõjutada viiruste ellujäämist Pinnase koostis Savi ja huminained suurendavad vee retentsiooni ja on seega viiruste levikut pärssiv Bioloogilised tegurid Puudub selge trend mulla mikrofloora mõjust viirustele (Üçisik, Rushbrook 1998) Kalmistu kui ladestuspaik Üldisemas plaanis võib kalmistuid käsitleda kui teatud otstarbelisi ladestuspaiku, kus orgaaniline materjal lihtsalt kaetakse pinnasega. Tulenevalt sellest võib kalmistute nõrgvett mingis mõttes võrrelda prügilate nõrgveega. Peamiselt on prügilast tuleneva saaste peamiseks näitajaks kloriidioonide sisalduse suurenemine põhjavees. Mujal
terviseprobleemide põhjuseks võib olla raskemetallide mürgistus. Kui vastus on positiivne, tuleb alustada toidusedeli muutmise ja tasakaalustamisega. Toit ei tohiks sisaldada ühtegi toksilist ainet. Vajadusel tuleb lasta ka eriväljaõppega hambaarstil amalgaamtäidised eemaldada. Kelatsiooni ajal tuleb tarvitada vitamiine ja mineraalaineid, et keha saaks mitmesuguste vajalike ainete optimaalsed kogused ruttu taastada. Tähelepanelik tuleb olla soolestiku mikrofloora seisukorra suhtes. Range arstlik järelevalve on äärmiselt oluline. Ei ole olemas ainuõiget ja universaalset kelatsiooni teostamise viisi, mistõttu tuleb probleemile läheneda mitmekülgselt ja leida võimalikest lahendustest parim, kuna halvasti läbiviidud kelatsioon võib organismi kahjustada. Tuleb teada, et kelatsioon on suur ,,rünnak" kehale, selle käigus väljutab keha ka häid mineraalaineid. Kelatsioon on ka toidu abil puhastumine. Toidumuutus peab vastama individuaalsetele
organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 23 päeva. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikrofloora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse. Haiguse kroonilist vormi diagnoositakse kalade kliinilisel ülevaatusel ja helminto loogilisel uuringul. Filometroidoosi avastamisel kehtestatakse tiigimajandile või veekogule kitsendused ning rakendatakse ettenähtud ravi ja tõrjeabinõud. Medika mentidest kasutatakse ditrasiinipreparaatide süstituna kehaõõnde. Joonis 60. Filometroidoosi tekitaja arengutsükke
B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid Kuna inimene vajab vitamiine ööpäevas väga väikestes kogustes, mida mõõdetakse mikro-või milligrammides, siis ei vaja terve ja segatoitu kasutav tervisliku eluviisiga inimene täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiini K, B 4 ja foolhapet) sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt. Inimorganism on võimeline sünteesima vitamiine ka eel- ehk provitamiinidest. Kui toit sisaldab näiteks piisavalt beetakaroteeni, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult siis, kui toidus on piisavalt lipiide. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet.
tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Olenevalt sööda koostisest võib ühe söödakomponendi üleküllus teise vajadust leevendada või süvendada. Energiarikas söödaratsioon vähendab valgu tarvet. Ülemäärane valgusisaldus energiadefitsiidi korral põhjustab ainevahetushäireid. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisreziimi rikkumise korral. Sead on monogastrilised loomad ja sellest tulenevalt kantakse paljud söödaratsiooni kompo- nendid kiiresti lihas- ja rasvkoesse, mis hiljem mõjutavad sealiha kvaliteeti. Pidamisviiside mõju liha kvaliteedile Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele.
53. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine. Suvel karjatatakse lehmi kultuur- või looduslikul karjamaal Karjatamisperiood kestab Eestis maist oktoobrini. Karjamaale lastakse lehmad sõltuvalt karjamaarohu kasvust. Rusikareegel on, et lehmad tuleb karjamaale lasta siis, kui rohi on käelaba kõrgune (10 cm). Kevadel tuleb lehmadele paari nädala jooksul lisaks karjamaarohule anda juurde heina. See on vajalik selleks, et lehma vatsas peab kujunema välja rohu seedimiseks vajalik mikrofloora. Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus
tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Olenevalt sööda koostisest võib ühe söödakomponendi üleküllus teise vajadust leevendada või süvendada. Energiarikas söödaratsioon vähendab valgu tarvet. Ülemäärane valgusisaldus energiadefitsiidi korral põhjustab ainevahetushäireid. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisrežiimi rikkumise korral. Sead on monogastrilised loomad ja sellest tulenevalt kantakse paljud söödaratsiooni komponendid kiiresti lihas- ja rasvkoesse, mis hiljem mõjutavad sealiha kvaliteeti. Pidamisviiside mõju liha kvaliteedile Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele.
Seega ei ole see taksonoomiline grupp ja peegeldab tõesti ainult morfoloogilist sarnasust. Elupaik looduses. Selle perekonna mittepatogeensed esindajad on looduses väga laialt levinud, neid on leitud nii merest, pinnasest, puu- ja juurviljadelt, fekaalidest, loomanahalt ja juustust. Selles perekonnas leidub ka nii loomade kui inimeste patogeene, osa liike on 11 inimeste normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium diphtheriae nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin. See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga
võrkmik, kiidekas, libedik. Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 57) Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine. Vatsa mikrofloora lagundab tselluloosi ja hemitselluloodi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine. Mikrofloora sõltub täielikult looma poolt tarbitud söödast. Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsaseede produktideks on lenduvad rasvhapped. Süsivesikute seede vatsas lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini, tärklis aeglasemalt. Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt
aine lagundamine). Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mikroobide tegevust aktiviseerivad kündmine jne, ka temp 10-20c aktiivsed alla 10c elutegevus pidurdub. Õhku satuvad mikroobid mullast, taimedelt, loomadelt. Õhus vüivad säilida teat aja eluvõimelistena. Mingil ajal hukuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist. Õhk sisaldab merede, mägede ja jääväljade kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid
Näide: fassilitatsioon võib olla ka liigisisene- turbasammalde (mätaste) viimine keskkonda, et seda taastada. Näide: fassilitatsioon läbi häiringu vähendamise- veekogu-äärsed Spartina vööd redutseerivad lainekiirust ligi 50%, stabiliseerides seeläbi kliburanna substraati. Kaudse fassilitatsiooni mehhanismid: biootilise keskkonna muutus (kaitse herbivooride vastu, tolmeldaja visiitide muutus, mulla mikrofloora muutus, konkurentide kõrvaldamine). 20. Fasilitatsiooni varieeruvus piki keskkonnagradiente ja mõju taimekooslusele. 21. Taimedevaheliste suhete lõpp-efekt (net-effect) ja selle varieeruvus (ajas, ruumis, taimede eluea jooksul). 22. Herbivooria ja selle tüübid, taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. Püsiv vs esilekutustav kaitse. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A). Kuigi vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide elutegevuseks, on
hüdrolüüsil on üks põhjusi, miks värskes rohus olev proteiin hüdrolüüsub 10 korda kiiremini kui sama materjali kuiv hein. Rohusöötadel põhinevate ratsioonidega veiste söötmisel on probleemiks see, et rohusööda proteiin ja energia lõhustuvad vatsas erineva kiirusega. Rohusööda proteiin on vatsas kergesti lõhustuv ja selle täielikuks ärakasutamiseks seedeprotsessis ei jätku energiat. Fermentatsiooni käigus vabanenud aminohappeid ja ammoniaaki kasutab vatsa mikrofloora mikroobse valgu sünteesiks, mille seeduvus on kuni 70%. Mittelahustuv proteiin lõhustub 2-4 korda aeglasemalt kui lahustuv proteiin. Liblikõieliste proteiini kasutamise efektiivsus on kõrreliste proteiini kasutamisest väiksem. Tabel 3. Keskmine proteiinisisaldus g kg-1 KA (2006-2008). Liik Arengufaasid kõrsumine/ loomise algus/ loomine/ varsumine nuppumine õitsemine
2* Sööta tuleb pidevalt, kui vahele jääb ükski kord, alustatakse üleminekuperioodiga otsast peale 3* Liiga suured kogused võivad põhjustada ammoniaagimürgituse, kuna ammoniaaki vabaneb karbamiidi lagunemisel rohkem kui bakterid suudavad siduda. 4* 5* Suvel tavaliselt karbamiidi ei söödeta - haljassöötades on proteiini küllaldaselt 6* Karbamiidi ei söödeta alla 6 kuu vanustele noorloomadele, kelle eesmao mikrofloora ei ole veel täielikult välja arenenud 7* Ei söödeta koos gossüpoli sisaldavate söötadega (Nt. puuvillakook) - reaktsioonil tekib väga mürgine aine VIII ATSIDOFIILJUURETIS ehk piimhappebakterite kuivjuuretis Ravi- ja profülaktiline vahend noorloomadele, soodustab ka nende kasvu ja arengut. Söödetakse põrsastele võõrutusjärgselt atsidofiilpiimana (või lõssina), vasikatele joogi sisse segatuna alates esimesest elupäevast või lõssile üleviimisest.
vastu. Seostub bakteri 30S ribosoomi subühikuga, takistades valgu ahela kasvu ja mRNA-triplettide äratundmist. Kiire toime, neeru ja kõrva tüsistused kui võimalikud kõrvalnähud kontrollimatu koguse puhul. Tänapäeval on P.aeruginosa vastu lisaks neile ka kinoloonid (tsiprofloksasiin). Tetratsükliinid on efektiivsed ka malaaria vastu. Toimib gram(-) ja (+)bakteritele, kuid hävitab seedekulglas K-vitamiini tootva mikrofloora, häirides normaalset kalgendumisprotsessi. Seostub samuti 30S subühikuga ribosoomis, peatab aminoatsüül tRNA seostmise. Valk ei saa 8 ka vabaneda. Selektiivsust põhjendatakse sellega, et bakterirakkudes aine akkumuleerub. Kloramfinekool seostub ribosoomi 50S subühikuga, inhibeerides ribosoomi liikumist piki mRNA ahelat. Efektiivne kõhutüüfuse vastu ja ägedate
lüpsijärgset säilimist muutumatul kujul. See tagab piima kui toituaine kõrge biovääruse. Piima pastöriseerimise põhieesmärkideks on inimesele ohtlike mikroobide hävitamine ja toote säilivusaja pikendamine. Samuti pidurdab see piimrasvade rääsumist. Pastöriseerimisel kaob aga piima loomulik bakterivastane toime ning väheneb osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Kõrgpastöriseerimisega (piima lühiajaline töötlemine temperatuuril 135-150°C) kaob kogu piimas leiduv mikrofloora ja see tagab piima pikaajalise säilimise ka toatemperatuuril. Eesti ostja eelistused piimatoodete suhtes on nende aastatega mõnevõrra muutunud. Joogipiim on pidanud andma ruumi teistele värsketele piimatoodetele, aga ka muudele jookidele. Küll tervislikkusest, küll säästlikkusest ajendatuna ostetakse vähem võid. Samas eelistavad ostjad siiski eestimaiseid tooteid. Põhjusteks tervislikkus, harjumuspärane maitse ja kõrge kvaliteet.
Nende töötlemisvõimalused ja kasutusviisid on väga mitmekesised. (Kalju,K. 2007:9) Puuviljad on väga tähtis toit ning nüüdisaja maailmakaubanduses on neil eriti suur osakaal. On arvutatud, et kolmekümnest kõige tähtsamast toidutaimest seitse on puuviljad. Puuviljade mitmekesisus on erakordselt suur. Paljud neist on siiani kultuurviljelusse viimata. (Kalju,K. 2007:9) Viljad normaliseerivad soolestiku kasuliku mikrofloora elutegevust, alandavad roiskumisprotsesside intensiivsust ega lase soolestikus tekkida kahjulikel toksilistel ainetel. Taimetooted siidustavad mao ja soolestiku peristaltikat, tänu millele soolestik paremini tühjeneb ja tema seisund paraneb, ning inimestel õnnestub vältida paljusid ebameeldivaid tagajärgi, mida põhjustab ükskõiksus oma seedeelundite toimimise vastu. Mõned spetsialistid arvavad, et marjade baasil valmistatud toidud peavad moodustama
koguseliselt mahukaim lõpp-produkt 49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda proteiinist (60-80, isegi 90%, mittevalgulistest lämmastikuühenditest 100%) lõhustub vatsas mikrofloora ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi (desaminaaside mõjul) ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks (CO2). Proteiini hüdrolüüsi käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu s.t baktervalgu sünteesiks. Soodsates tingimustes kasutavad mikroorganismid vabanenud ained kiiresti ära. Liiga
Karbamiidi (uurea, kusiaine) süntees aminohapete metabolismi põhiline ja koguseliselt mahukaim lõpp- produkt 49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas mikrofloora ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja CO2ks. Proteiini hüdrolüüsi käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu s.t baktervalgu sünteesiks. Soodsates tingimustes kasutavad mikroorganismid vabanenud ained kiiresti ära
Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid. K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks. K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, nt. ninaverejooks ja veritsevad igemed. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K- vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. 9. Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid.
orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Põhilised vitamiinide allikad on 1) Toit (eriti taimne) 2) Seedekanali mikrofloora tegevus 3) Vitamiinipreparaadid 4) Süntees vastavatest eelühenditest Redutseeritud vorm Oksüdeeritud vorm 1) Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K, Q, F) 2) Veeslahustuvad vitamiinid (B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N) 3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist võ...
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
kord juba sulatatud liha hoida külmkapis ja küpsetada 24 tunni jooksul; liha enne toidu valmistamist loputada kuuma veega; linnu- ja hakkliha alati hästi läbikuumutada (lihatüki sees peab temperatuur olema 75ºC); mune säilitada külmas, kuumtöötlemisel lasta munakollasel kalgenduda; majoneesi lisada vaid jahtunud salatikomponentidele; vältida ristsaastumist; CLOSTRIDIUM PERFRINGENS Kuulub inimese normaalse mikrofloora hulka. Normaalselt väljaheites ~ 100 1000 mikroobi/g; NB! mürgistuse korral on väljaheites 1 000 000 mikroobi/g; Kriitilised toiduained: · toores liha · mustus köögiviljade pinnal · toidu käitlejad, kes ei pese peale toaleti kasutamist käsi Kõrge riskiteguriga on lihatooted, mida on: · puudulikult termiliselt töödeldud; · vähe suitsutatud või soolatud; · säilitatud ebaõigel temperatuuril ning kasutatud pärast korduvsoojendust; AGA KA
suguhormoonid, neerupealiste koorehormoonid ja kaltsitriool). Peale selle on kolesterool lähteaineks rakumembraanidele. 19. loeng (21.10.2010) 8. SAPI SÜNTEES maksa välissekretoorne funktsioon. Sappi produtseerivad maksarakud, sekretiini kontrolli all. (sekretiin reguleerib/stimuleerib maksa teket) **Sapi koostis: 1. Sapi happed ja nende soolad sapi happeid sünteesitakse maksas kolesteroolist. Need, mis maksas tekivad, neid nim. primaarseteks sapihapeteks, neist tekivad peensoole mikrofloora toimel teisased sapihapped ja nende soolad. Sapihapped võimaldavad peensooles emulgeerida lipiide ja teha sellega lipiidid kättesaadavaks rasvu lõhustavate ensüümide s.o pankrease lipaas toimele. Sapi produktsioon algab umbes teisel eluaastal. 2. Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3. Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4
Sarnaste teemade valimise puhul tuleks silmas pidada seda, kas uuritaval veekogul potentsiaalselt võiks midagi viga olla või on tulemus juba ette teada ja veel ei ole häda midagi. Viimase juhul on keeruline neist tulemustest uut teadmist andvat uurimistööd kokku kirjutada, kuigi andmete kogumise ja analüüsimise kogemuse uurija kahtlemata saab. BIOLOOGIA - LIIGIUURINGUD, KOOSLUSED, SEOSED. GEOLOOGIA. MIKROFLOORA. Roheline bioloogia on läbi aastate olnud kõige populaarsem uurimisvaldkond kuna taimed ja loomad on kõikjal meie ümber, neid on huvitav uurida ja uurimistööde tegemine selles valdkonnas on meie koolides ka kõige pikema traditsiooniga. Geoloogia seevastu ei ole nii populaarne, kuigi jõukohaseid teemasid ei oleks sealtki keeruline leida ja lisaks õpetajatele on mitmed teadlased valmis noori selles valdkonnas juhendama.
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Üleminek peensoolelt-umbsoole e ussjätke juurest, mis on ka peensoole viimane osa, algab jämesool umbsoole klapiga. Jämesooles ei ole hatte, kuid näärmeid on palju. Arvukad karikrakud eritavad palju lima,mis teeb rooja libedaks ja kaitseb limaskesta. Funktsioonid- imendumata toiduosade väljutamine Sisaldis-pea kõik imendumatu on kogunenud jämesoolde Mikroorganismid-nad mõjutavad seedetraktis käitumist ja meeleolu. Terves organismis on normaalne soole mikrofloora, kuid haiges organismis on põletikku, kõhulahtisus jne. Gastrokooliline effekt-roojamisvajaduse tekkimine, hommikune tõusmine ja söömine võivad põhjustada sageli jämesoole massperistaltika, mis võib põhjustada roojamisvajadust. 61.Kõhunääre Paiknemine-Kõhunääre asub mao all Endokriinne osa- ehk pankrease aatsinus, eritab pankrease seedenõret Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni
See protsess on suunatud piimhappebakterite tegevuse soodustamisele. Silole on kahjulikud võihappebakterid, roisubakterid ja pärmide kasvu peaks ka pidurdama. Hoidlasse satub üldiselt väga hulgaliselt mikroorganisme, koosseis sõltub taime liigist, ilmast, saastumisest. 1G värskes rohus on umbes 8000-250000 piimhappebakterit, 1000- 100000 võihappebakterid, 8-42 miljonit roisubakterid. Silo valmimisel võib eristada kolme etappi: 1. Sega mikrofloora arengut soodustav taimede peenestamine, massi tihendamise tulemusena tekkiv mahl, areneb rohkesti hallitusseeni, pärmiseeni. Piimhappebakterid arenevad aeglaselt. Kui mass on kohev, siis kestab see faas kaua ja kaasnevad suured kaod. Oluline on õhu eemaldamine silost tallamisega 2. Põhiline käärimine toimub piimhappebakterite rohkel paljunemisel, anaeroobses keskkonnas tekkiv piimhape muudab keskkonna happeliseks(pH
Mullaorganismide mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid. Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%. Mullaelustiku kategooriad on (keha suuruse poolest väikseimast suuremaks) mikrofloora ja mikrofauna (kõige väiksemad), siis tuleb mesofauna ning siis makro ja megafauna. 27. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid Taimejuured Risosfääri organismid organismid, kes otseselt mõjutavad taime talitlust nii positiivselt kui negatiivselt. Mükoriisa, sümbiootilised N fikseerija bakterid, herbivoorsed putukad jne. Lagundajad organismid, kes lagundavad taimejäänuseid risosfääris ja varises. Mullamikroobide
Tilsiti tüüpi juustud: Atleet, Vene Cheddari tüüpi juustud: inglise juustud Plastifitseeritud juustud: Mozzarella Pehmed ja poolpehmed juustud Toimub piima eeltöötlus, vormimine, pööramine ja kõige lõpuks soolamine. Enne valmimist nende juustude pinda ei kaeta, kuid valmimise kõigus võidakse sooritada mitmeid hooldusprotsesse. Pehmed juustud sisaldavad rohkesti vett, mistõttu nende säilivus ei ole nii hea kui kõvadel juustudel. Pehmed juustud valmivad sekundaarse mikrofloora kaasabil, mille tulemusel tekib rikkalik maitse- ja lõhnabukett. Valgehallitusjuustud: Camembert, Brie Sinihallitusjuustud: Stilton, Danablue, Roquefort. Limakoorikuga juust: Tilsit, Limburg, Romadur Soolveejuustud: Feta Toorjuust Toorjuustu põhitooraineks on kohupiim ja rõõsk koor. Piim esmalt pastöriseeritakse ja luuakse soodus pinnas juuretisemikroobide eluks ja tegevuseks. Seejärel lisatakse juuretisena piimhappebakterite kontsentraat. Kõik toorjuustud on veerikkad ja pehmed
(osa kõdust mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon. Taimejäänuste ümbertöötamisel on meso- ja makrofaunal peamiselt peenendamise ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mineraalmullaga, parandades sellega lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel
Helcococcus). Enterokokid, teised fekaalsed streptokokid kuuluvad D-grupi (α-hemolüütiliste; võib esineda ka β- hemolüütilisi kui hemolüüsita pesi) streptokokkide hulka. Olulisemad on E. faecalis (80…90% juhtudest) ja E. faecium (10…15%), mis kuuluvad normaalsesse soole ja suguteede mikrofloorasse. Erinevalt teistest streptokokkidest säilivad kaua kuumutamisel, säilivad ka kuivamisel. Epidemioloogia. Enamasti põhjustab enterokokilisi infektsioone indigeenne mikrofloora, harvem inimeselt inimesel levik. Riskikontingent on pikaajaliselt hospitaliseeritud, laia spektriga antibiootikume saavad (tsefalosporiinidele on enterokokid loomulikult resistentsed). Sagedased HI põhjustajad. Kinnistes kollektiivides võib suureneda multiresistentsete tüvede hulk (konjugatsioon!) 0,01% soole mikroobide üldhulgast. Koloniseerivad tihti ka nahka ja hingamisteid. Virulentsus. Ei ole väga potentsiaalsed haigustekitajad. Fagotsütoosi vältida ei suuda.
nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad Sümbiondid. Sümbioos taimede, loomade ja seentega: Inimese nahal ja sooltes Liblikõieliste taimede juurtel- mügarbakterid. Taimtoiduliste seedeelundkonnas tselluloosi lagundajad. BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora. Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele Stimuleerib antikehade teket Bakterid sünteesivad vitamiine. Patogeensed bakterid. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja
42. Mullaviljakus ja mullaväsimuse peamised põhjused Vale külvikord, liigne umbrohtumine, liiga pikalt ühe kultuuri kasvatamine ühel ja samal kasvukohal, ebapiisav väetamine, mullast viiakse kultuuridega ära rohkem toitaineid, kui sinna tagasi tuuakse. Mullaväsimuse peamised põhjused üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks ohtlike umbrohtude paljunemine mulla happesuse nihe bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas 43. Monokultuur ja viljavaheldus Kultuuride kasvatamise võimalused Monokultuurina Kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul või väljal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
