Bioloogiline mitmekesisus. Mõisted. (0)

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS . MÕISTED.
ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus
•väike kohanemisvõime•mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle•isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:•Külvatavatest kultuurtaimedest• Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber
•Majandamise intensiivsusest•Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota (elustik) - kultuurtaimed , elusloomad, seened, koed jne. - tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes aitavad kaasa süsteemi produktiivsusele, kuid mida farmer ise ei kasuta. Näiteks: liblikõielised taimed . Kahjulik bioota-organismid, mis vähendavad bioproduktsiooni -umbrohud . KLASSIFITSEERIMINE: nihkuv maaviljelus ( shifting cultivation),– taaskasutatav maaviljelus (sööti jätmisel põhinev),
–segaviljelusega püsiv maakasutus (kaasa arvatud viljaväljavahetus), –ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja permanentsed mitmeaastased istandused . –nomaadlik karjatamine –loomakasvatusfarmide süsteem.SAPROFOOGID-kõdutoidulised. Monofaagid-ainult ühest toiduobjektist toitujad ( spetsialistid )•Oligofaagid-toituvad lähedastest liikidest või perekondadest •Polüfaagid-toituvad taim-või loomtoidust vähevalivalt . heades paikades(lätetes) ületab sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab,•halvemates paikades(mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja. AÖS-d on inimese poolt muudetud ökosüsteemid, kus domineerivad ühe-, mitmeaastased või mõlemad põllukultuurid.
Globaalne bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia: 1)Säilitamine – globaalse BM strateegia aluseks on säilitada koosluste : ökoloogiline koosseis (liigilise, geneetilise varieeruvuse säilitamine) ökoloogiline struktuur (elupaigad) ökoloogiline funktsioon (aine- ja energiatsüklid, tolmeldamine , migratsioon ) maastiku struktuur (traditsiooniline kultuur, ressursside kasutamise selektiivsus) valmistumine muutusteks.Selleks on vaja : Kaitstavaid alasid ,Võtmebiotoopide taastamist ,Liikide reintrodutseerimist .2) Uurimistööd - saamaks teadmisi BM muutustest, väärtusest jne. Selleks on vaja:Teaduslik uurimistöö , Inventariseerimine , BM trendide monitooring ja analüüs ,Infoteenistuse arendamine, et kaasata avalikkus 3)Säästlik eluviis - pidev selgitustöö säilitamaks gen. infot, liikide, ökosüsteemide mitmekesisust .Looduslikud faktorid maastike
kujunemisel:• Geoloogilised (jääaeg, setted , pinnavormid,aluspõhi)• Edaafilised (mullastiku kujunemine pärast jääaega)• Klimaatilised (meri, kontinentaalsus). Antropoloogilised faktorid maastike kujunemisel:• Inimasustuse tihedus (hajuasustus,tiheasustus külades, linnades, suurlinnades,kultuurikõrbed)• Maakasutuslikud (põllumajandus, metsandus , tööstus jne.)
• Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri• Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine – hobune, lammas, lehm)• Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad)
• Rookatused – seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks• Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused • Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. • Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.• Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks. Muld -on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osadest, elusorganismidestja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest. •Muld on tekkinud elusaja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel. •Muld on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega. Muld on asustatud mikroorganismide ja selgrootutega, lisaks taimede juured, seened ja seemned. Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.KATEGOORIAD: Mikrofloora-2 mm: putukad jt lülijalgsed (kakandid, hulkjalgsed jne), limused , Megafauna –üle 20 mm. FUNKTSIONAALSED GRUPID: Risosfääriorganismid-organismid,kesotseseltmõjutavadtaimetalitlustniipositiivseltkuinegatiivselt•Lagundajadorganismidkeslagundavadtaimejäänuseidrisosfäärisjavarises,mõjutavadtaimekaudselt,kunatoitainedvabanevadteatudajajooksul•Ökosüsteemi insenerid e. mullaliigutajad. Mulla bioloogilise mitmekesisuse määravad:•ruumiline mitmekesisus•toidu-ja energiaallikate mitmekesisus•keskkonnategurite varieeruvus.MULLAELUSTIKU FUNKT: 1. taimede kasvu varustamine vajalike toitainetega ; •2. potentsiaalselt kahjulike ühendite ja elementide puhverdamine ja kahjutustamine(raskmetallid, pestitsiidid jne); •3. gaaside ja vee ringlemineatmosfääri ja hüdrosfääri vahel;•4. liikide ja geenide bioloogiline elupaik.Lagunemineonprotsess,millekäigusvabanevadjavõetakseuuestikasutuseletoitelemendid.MOLEKULAARSED MEETODID: Molekulaarsed meetodid võimaldavad mullaorganismide geneetilist mitmekesisust uurida ilma neid isoleerimata ja kultuuris kasvatamiseta , Teine lähenemine funktsionaalse mitmekesisuse mõõtmisel on kasutada mikroobikoosluse kui terviku funktsionaalseid näitajaid . Olulised ohudmullaelustiku mitmekesisusele:•Ökosüsteemi kadu ja fragmenteerimine• Saastumine • Maakasutuse intensiivistamine•Põllumajanduslikud monokultuurid •Mineraalväetised•Kündmine•Pestitsiidid•Saastumine•võõrliigid ja geenid , mis introdutseeritakse juhuslikult või vabanevad GMO kasvatamisel .
Bioloogilise mitmekesisuse termini kasutamisel tuleb objekt piiritleda kitsamalt Selleks sobivad: –Funktsionaalsed organismirühmad (näiteks saprofüüdid)–Taksonoomilised rühmad (primaadid, kõrgemad taimed jne.)–Emotsionaalne piiritlemine ( haruldased , ohustatud) Bioloogilise mitmekesisuse kolm erinevat taset:•geneetiline mitmekesisus-kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisest ja liikide vahelist ulatust , liigiline mitmekesisus-kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud)•ökosüsteemide mitmekesisus-kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka•Maastikuline mitmekesisus•Kultuuriline mitmekesisus. Liikide arvu hinnangud tekitavad küsimusi:•Kui need hinnangud on korrektsed, tähendab see, et tuhanded bioloogid on mitme sajandi jooksul kirjeldanud vähem kui 5 -20%maakeral elunevatest liikidest•Hinnangud on aastakümnete jooksul pidevalt kasvanud, mis viitab sellele, et need on täiuslikkusest kaugel•Hinnangud tuginevad üksnes hästiuuritud rühmadele. On oodata uusi korrektiive. Lüngad liikide arvu hinnangutes •Väheuuritud rühmad:Parasiidid ja parasitoidid,Seened ja mikroorganismid ,Ümarloomad Kõdulestad,Putukad•Ökosüsteemid:Meri,Troopilised vihmametsadMis toimub bioloogilise mitmekesisusega?•Ühtede liikide väljasuremineja uute liikide tekeon alati olnud evolutsiooni loomulik kaasnähtus.•Mõnede liikide valikuline elimineerumine ja teiste edukus on viinud kaasaegse elukoosluse, sealhulgas inimese väljakujunemiseni maakeral. Bioloogiliste mitmekesisust mõjutab:Liikide tekke.Liikide väljasuremine.Liikide teke: Taksonoomiline liik on organismirühm, keda iseloomustab ühine unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes Bioloogiline liik–organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.B. liiki saab eristada vaid suguliselt paljunevail organismidel.Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus.Geograafiline eraldatus on kõige enamlevinud barjääriks. Liigitekke skeemid :•Allaopatriline (geograafiliselt lahusolev)–uute liikide teke geograafilise eraldatusetõttu -ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks•Parapatriline(külgnev) –liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel•Sümpatriline(olemasoleva liigi paiknemise sisene) – liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita,Hübridisatsioon,polüploidia.Ülemriigid ( lahknemine 3 miljardit a. tagasi): Bakterid –koosnevad ühest lihtsast rakust Arhed e ürgbakterid–koosnevad ühest lihtsast rakust ,suudavad elada kõrge rõhu, temperatuuri ja soolsuse tingimustes,metaboolsed süsteemid mitmekesised3. Päristuumsed e. eukarüoodid–taimed, seened, loomad. Siia kuuluvad ka protoktistid.Eukarüoodid (päristuumsed) tekkisid varsti pärast aeroobsete bakterite teket (2,1miljardit tagasi).Endotsütobioosi hüpotees –eukarüoodi rakk “neelas alla” mitmeid teisi rakke (mitokondridja kloroplastid )moodustades keeruka organellidega raku.Muutused Maa atmosfääri koosseisus•Esimesed 3 miljardit aastat:Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid (prokarüootid e. eeltuumsed).puudus vaba hapnik, kuigi fotosüntees käivitus võrdlemisi varases elu arengu staadiumis,2 miljardit a. tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba 02, mida tekitasid merelised ainuraksed•1 miljard a. tagasi -Paleosoikumi alguseks tõusis atmosfääri hapnikusisaldus 2-10 %-ni, tekkisid eeldused hulkraksete tekkeks.Miks ainuraksete võimuperiood vältas enam kui 2 miljardit aastat?Hulkraksetele sobiv hapnikusisalduse tase atmosfääris kujunes välja alles vähem kui miljard aastat tagasi.Kuna hulkraksete organismide hingamine või loomade kudede ja mineraalse toese kujunemine on võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. Kambriumi plahvatus :•542 milj. a. tagasi –Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne biodiversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kambriumi plahvatuse oletatavad põhjused:•O2 hulga suurenemine atmosfääris •Maismaa ulatuslik hõlvamine.Kambriumi mereloomastik:•Trilobiidid, arheotsüaadid –välja surnud •Käsijalgsed, molluskid jt. •Keelikloomad (viis selgroogsete ja inimese tekkeni). Maismaa hõlvamine algas Devonis:•Arvatakse, et just mändvetikad koos kõrgemate taimedega hõlvasid uusi elupaiku maismaal•Seente esmaleiud Vara-Devoni soontaimede kudedest •Hüpotees –taimede maismaale tulek sai võimalikuks tänu sümbioosile seentega .Liikide väljasuremistempo ei ole olnud ühtlane•Taust-väljasuremised –toimuvad pidevalt, osaliselt juhuslike faktorite toimel (kui liikide hulk praegu 10-30 milj., siis tausthäving 2-6 liiki aastas)•Mass-väljasuremised –põhjustatud äkilistest –klimaatilistest muutustest (globaalne soojenemine, jahenemine, vulkanism )–meretaseme muutustest–maavälistest põhjustest ( asteroidid ). Maailma looduskaitseliidu “punane raamat”:•Praegusel hetkel on väljasuremisohus ligi 16 000 liiki•Aastaga on lisandunud –väljasurevaid liike 5–Võimalikus väljasuremisohus 2000–Kriitiliselt ohustatuid 3000. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjused1. Globaalsed kliimamuutused (soojenemine, jahenemine)2.Looduslikud katastroofid (vulkanism)3.Geneetilised muutused (homosügootsuse kasv)4.Keskkonna stress 5.Inimmõjud.Inimmõju:•Elupaikade hävitamine•Keskkonna saastumine•Üksikliike või nende rühmi kahjustab nende üleekspluateerimine•Kaubitsemine eksootiliste taimede ja loomadega •Saarteliikide ohustatus•Invasiivsed liigid •Põllumajandus ja metsandus. Miks on vaja bioloogilist mitmekesisust kaitsta?• Eetilised põhjused(Suhtumine loodusesse–Iga eluvorm on unikaalne ja väärib austust , sõltumata tema tähtsusest inimese jaoks–Oma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga)•Kultuurilised põhjused(Rekreatsioonivajadus•Esteetilised, kultuurilised vajadused)•Ökosüsteemide säilimine•Majanduslikud põhjused–Tähtsus tervishoiule–Tähtsus toitumisele–Tähtsus tööstusele. Ökosüsteemi teenused•Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon -inimene mõjutab seda ise vähe ja kui, siis halvasti•Atmosfääri niiskusrežiimi regulatsioon -looduslikud kooslused puhvertavad ökoloogilisi tsükleid•Veekogude kallaste kindlustamine•Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine•Jäätmete ümbertöötamine•Kahjurluse kontroll -putukkahjurid süüakse ära, pestitsiidide mõju tühine•Otsene toidu produktsioon , sellega seotud tolmeldamine•Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda.Bioloogilise mitmekesisuse majanduslik tähtsus:toitumine•Otsene kasu:–toiduks tarbitakse nii taime kui ka loomaliike –75% inimese toidust toodetakse 7 taimeliigi baasil: nisu, riis , kartul , oder, maguskartul, maniokk–Sordiaretuses ristatakse teiste sortide või metsikute vormidega •Kaudne kasu-ökosüsteemide “teenused”–Biotõrje –Tolmeldamine.Ökosüsteem - funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonna tingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.Biogeotsönoos - looduslik kompleks , millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond s. o. ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse (e. fütotsönoosi) piirid.Skaalast sõltuv BM: Lokaalne mitmekesisus – lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus, Regionaalne mitmekesisus – hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega, Globaalne mitmekesisus – kogu maakera liigiline mitmekesisus.Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid:Laiaulatuslikud globaalsed või regionaalsed mõjutused:Ajalugu ja vanus,Geograafilised gradiendid ,Territooriumi suurus , Isolatsioon või saarelisus Kas laiuskraadi gradient per se saab mõjutada liigirikkust Maal? Laiuskraadi gradiendiga korreleeruvad paljud klimaatilised faktorid, eluskoosluste produktiivsus, mitmed geoloogilis-ajaloolised protsessid jne. Tegemist on kompleksgradiendiga. Miks on on suurtel laiuskraadidel väiksem bioloogiline mitmekesisus?1)Füüsiline keskkond varieeruv (näiteks aastaajad )2)Organismid ei saa olla väga spetsialiseerunud 3)Keskkonnatingimuste suur varieeruvus võib viia kiirele väljasuremisele (näiteks üks halb talv).Vertikaalsed diversiteedi gradiendid: Absoluutse kõrguse gradient,Sügavuse gradient (meres).ISOLATSIOON V SAARELISUS: BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas maastikus, näiteks: mägede tipud isoleeritud alpiaasad, järved, tiigid, põllumajandusmaastikes paiknevad metsatukad ,rahvuspargid. Ökoloogilised faktorid ( mustrid , raamid ). Produktiivsus, Elupaiga heterogeensus ,Elupaiga komplekssus. Maksimaalne bioloogiline mitmekesisus esineb mõõdukalt produktiivsetes elupaikades: Kehtib globaalses kui lokaalses skaalas.Põhjus - nii madala kui ka kõrge produktsiooni tasemega aladel on liikidevaheline konkurents tugevam. Ajaline heterogeensus: Mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus, Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike.Ruumiline heterogeensus: Ruumiliselt homogeenses elupaigas võib eksteerida limiteeriva ressursi kohta ainult üks liik .Kui aga elupaik on ruumiliselt heterogeenne , siis see heterogeensus võimaldab kooseksisterida suurel hulgal liikidel .Saarte teooria : Bioloogiline mitmekesisus on :positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist. Mosaiigi teooria-Tähtsamad faktorid, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust on:1)elupaiga varieeruvus (pindalaühiku kohta tulev biotoopide arv)2)elupaiga heterogeensus (elupaiga lappide arv ja ökotonide pikkus.Saarte ja mosaiigi teooria võrdlus: Mõlemad teooriad väidavad, et elupaiga varieeruvuse suurenedes (suureneb erinevate biotoopide arv) suureneb ka bioloogiline mitmekesisus, s.t. mida rohkem erinevaid elupaiku, seda suurem on bioloogiline mitmekesisus.1)Vastavalt mosaiigi teooriale suureneb BM koos elupaiga lappide arvu, s.t. mosaiiksuse suurenemisega (kuigi biotoopide arv jääb samaks). 2)Saarte teooria alusel peaks niisugusel puhul BM vähenema, sest mida väiksem on "saar", seda väiksem ka BM. Massiefekti (servaefekti) seadus BM on suurem piirkondades,mis on ümbritsetud erinevatest elupaikadest (s.t. servaaladel). bio. toop - loomade ja taimede piiratud, ühtlase ilmega asustusala, nt okasmets, tarnasoo.Elupaiga komplekssus: Näiteks:linnuliikide arv suureneb koos erinevate rinnete arvu suurenemisega metsas: rohu-, puhma -, põõsa-, puurinded) . Mida keerulisem elupaiga arhitektuur , seda suurem BM. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus.Sisemised faktorid:Suktsessioonid(Bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega,Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv),Liikidevahelised suhted,Häirituse mõju,Levik ja koloniseerimine.Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks.Sekundaarne suktsessioon -on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Kliimakskooslus : koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Miks kooslused suktsesseeruvad? Kui keskkonna piirangute intensiivsuses tekivad muutused, siis viib see paratamatult muutustele koosluse struktuuris, s.t. suktsessioonile.Kuna eksisteerib palju erinevaid keskkonnapiirangute kombinatsioone, on ka palju erinevat tüüpi suktsessioone. Piirangud, mis põhjustavad suktsessiooni:mullaressurss(Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. See akumuleerumine võib omakorda viia edasi suktsessioonide järgnevusele)valgus(Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut, millel on kas1)suuremad seemned 2)suurem lehtede valgusisaldus või 3)fotosünteesi kiirus maksimaalne ja taastumispiirangud(Enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased. Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga suktsessioonide järgnevuse põhjuseks. Nimetatud taimeliigid pole võimelised asustama suktsesseeruvaid alasid).Liikidevahelised suhted:konkurents, mutualistlikud ja ekspluateerivad suhted.Konkurents:Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eelmaldamise tagajärjel. Ühele troofilisele tasemele alguses kasulikuna näivad muutused, nagu näiteks röövluse kadumine, toitainete varu suurenemine, põhjustavad konkurentsi tõttu mitmekesisuse vähenemise ka teistel troofilistel tasemetel . NT: Eksperimendis eemaldati üks röövliik merekooslusest. Selle tulemusena vähem kui kahe aastapärast jäi kooslusesse varasema 15 liigi asemel järele vaid 8. Röövluse survest vabanemine viis saakliikide arvukuse suurenemisele ja toidukonkurentsist tingituna mõned liigid langesid kooslusest välja. Mutualistlikud suhted - sümbiootilised suhted: mõlemale organismile kasulik või vajalik kooselu.Ekspluateerivad suhted - ühele organismile kahjulik, teisele kasulik ( kisklus ,parasitism, herbivoorlus).Miks on mõõduka häiritusega aladel suur bioloogiline mitmekesisus? Suurem ruumiline heterogeensus-Lokaalses skaalas,Maastiku skaalas.Suktsessioonirea alguses ja lõpus olevate liikide samaaegne kooseksisteerimine.Hoiab ära konkurentsist tuleneva väljalangemise.Produktiivse-stabiilsuse hüpotees-Eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse.Konkurentsi-röövluse hüpotees-Röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant . Miks on troopikas kõrgeim mitmekesisus?1)Troopikas on liikide väljasuremiskiirus madalam2) Troopiline keskkond on stabiilsem Konkurentide kooselu homogeenses stabiilses keskkonnas on võimalik kui : Tugevamate konkurentide pop. vähendatakse perioodiliselt,Konkurentide väljatõrjumise protsessi aeglustatakse niivõrd, et tasakaal ei teki,Muudetakse keskkonda sedavõrd, et jõu tasakaal konkurentsivõitluses pidevalt muutub. Elu strateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise põlvkondade jooksul. Elustrateegia on oluline näitaja, kui valitakse taimde gruppe eksperimendiks, selektsioonil jne. Konkurentsitaimed (klass C) – levivad kui stress ja häirimine nõrgad, kooslus saab kestvalt areneda. Taimed taluvad konkurentsisurvet või on ise dominandid. Ruderaaltaimed (R) – kohastunud tingimustega, kus stress puudub, mullaviljakus on suur, kuid kooslus pidevalt häiritud (inimtegevus, tuli, vesi).