Seen infektsioon (0)

Seen infektsioon
Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone:

• küüneseen
  
• peaseen
  
• habemeseen
  
• kehaseen
  
• kubemeseen
  
• jalaseen
  
• käeseen
  

Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi , suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent.
Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta seeninfektsiooni (tinea nigra), kuid harvem ka küüneseent ja muid nahainfektsioone.

Küüneseen

Tekitajad
Nakatumise põhjused
Soodustavad faktorid
Kliiniline pilt
Diagnoosimine
Ravi
Ravi kestvus ja efektiivsus
Haiguse prognoos
Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks
Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed). Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva.

Tekitajad

Küüneseene tekitajad:
dermatofüüdid enamus juhtudel (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes)
pärmseened (näit. Candida albicans)
hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis)

Nakatumise põhjused

Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt . Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest.

Soodustavad faktorid

suurenev vanus
meessugu
geneetiline vastuvõtlikkus
niiske, umbne keskkond
soe kliima
halb jalgade või käte verevarustus
küüne trauma
suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud)
immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon)
Cushing`i sündroom
allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas

Milline näeb välja küüneseen?

Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloožil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala –või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel .
Küüneseent on 4 tüüpi:
1)välimine küünealune seeninfektsioon
2)pindmine valge seeninfektsioon
3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon
4)pärmseentest põhjustatud küüneseen
Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või välimisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loožist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda.
Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loožist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale.
Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast. Tekivad kollakad laigud hakkavad laienema küüne välisserva suunas.
Küüneseen pärmseentest on harv ja tekib harilikult kroonilise naha –ja limaskestade kandidoosi korral, rohkem naistel. Infektsioon saab alguse küünevalli piirkonnast , mis on punetav ja turses. (küünevalli põletik). Kahjustus haarab kogu küüneplaadi ja tavaliselt kõik sõrme –või varbaküüned. Küüned paksenevad, neile tekivad valged, kollased , rohelised või mustjas- pruunid edasi levivad laigud. Küüs võib eralduda loožist ja muutuda puutetundlikuks. Sagedamini võivad pärmseened koloniseerida juba kahjustunud küünt sekundaarselt.
Hallitusseened koloniseerivad tavaliselt samuti juba kahjustunud küünt, harvem on iseseisvalt seeninfektsiooni põhjustajaks. Nende tekitatud küünekahjustust ei ole silma järgi võimalik eristada dermatofüütidest põhjustatud infektsioonist.
Dermatofüüdid on võimelised esile kutsuma allergilist reaktsiooni, mis sageli väljendub villilise lööbena peopesades.

Küüneseene diagnoosimine

Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos . Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia)

Millest tuleb küüneseent eristada?

Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest:
bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks
küüne traumast
onühholüüsist (küüne eraldumine loožist)
psoriaasist
ekseemist või nahapõletikust ( dermatiit )
punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus)
viirustüügastest
sissekasvanud , paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel
kollaste küünte sündroomist
küünelooži kasvajast

Ravi

Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küünest. Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas.
Paiksed seenevastased ravimid
Paiksed seenevastased vahendid ( kreemid , lakid) võivad parandada ja mõnikord ravida küüneseent vaid kerge küüne kahjustuse korral, mis piirdub vähem kui poolega küüne välimisest servast. üldjuhul ei suuda paiksed vahendid üksinda küüneseent välja ravida, kuna nad ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Nad on aga kasulikud kombinatsioonis suukaudsete ravimitega. Samuti paikse ravimi jätkamine peale suukaudse ravimi lõpetamist võib vähendada haiguse taastekkimise võimalust, selle sagedust või raskusastet.
Kreeme, geele ja lahuseid kasutatakse tavaliselt 1-2 x/p, lakki 1-2x /näd. Neid kantakse nii küüne peale kui võimalikult sügavale küüneserva alla. Oluline on regulaarselt eemaldada kahjustunud küüneosa ja puderjat massi küüne alt. Paremaks toimeainete imendumiseks tuleb lihvida kahjustunud küüneosa pinda ja seda kindlasti enne ravilaki pealekandmist . Parem efekt saavutatakse spetsiaalsete instrumentide abil. Küüsi lõigatakse sirgelt , vältimaks nende sissekasvamist.
Suukaudne seenevastane ravi
Suukaudne seenevastane ravi on kõige suurema efektiivsusega küüneseene ravis. Terbinafiin (Lamisil, Terbisil) ja itrakonazool (Orungal) on asendanud griseofulviini ja ketokonazooli (Nizoral, Oronazool) esmavaliku ravimitena, kuna ravikuuri pikkus on lühem, tervistumise tase kõrgem ja kõrvaltoimete hulk väiksem.

Küünte kirurgiline eemaldamine

Kahjustunud küüneplaadi kirurgiline eemaldamine ei ole enam tänapäeval levinud ravimeetod . ükski suurem uuring ei ole näidanud küüne kirurgilise eemaldamise kasulikkust küüneseene korral. Protseduur võib mõnikord põhjustada püsivat küünekahjustust ja küüne sissekasvamist. Kirurgilist ravi kasutatakse üldjuhul vaid väga tugevalt paksenenud ja deformeerunud küünte korral täiendavalt suukaudsele ravile.

Ravi kestvus ja efektiivsus

Küüneseene ravi kestab üldjuhul 3-4 kuud suukaudsete ravimitega ja kuni aasta paiksete vahenditega. Ravi pikkus võib siiski varieeruda. Uuemate süsteemsete preparaatidega on ravi efektiivsus keskmiselt 70-80%. Arvestades, et uuemad ravimid püsivad küünes 6-9 kuud peale ravi lõpetamist ning küüned kasvavad aeglaselt (1-1,5 mm/kuus), ei saa lõpptulemusi oodata kohe peale ravikuuri lõppemist. Küünte seisundit jälgitakse veel mitmete kuude jooksul, enne kui otsustatakse ravi efektiivsuse üle. Vajadusel alustatakse uut raviskeemi. Kui 3-4 kuu jooksul peale ravi alustamist ei ole tekinud küünes positiivseid muutusi või küüne kahjustus suureneb, tuleb diagnoos või ravi umber hinnata.

Haiguse prognoos

Inimesed, kellel esineb küüneseenele geneetiline eelsoodumus või suurenenud vastuvõtlikkus (vanemad inimesed, suhkruhaiged jt) võivad tõenäoselt kogeda haigust uuesti (6,5-53%) ja seda ka vaatamata edukale suukaudsele ravile. Sellisel juhul tuleb seda seisundit võtta pigem kontrollitavana. Sageli on vajalik paikse seenevastase ravi jätkamine, samuti on oluline patsiendi teavitamine ettevaatusabinõudest ja soodustavatest faktoritest.

üldised nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks

Võimalusel kõrvaldada soodustavad faktorid
ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. mitte käia paljajalu; seenespoorid võivad pindadel püsida elujõulistena mitmeid kuid.
Pesta jalgu iga päev. Peale pesemist kuivatada nii jalad kui varvaste vahed, kuna seened vohavad hästi niiskes keskkonnas.
Puhastada korralikult vanni ja duširuumi
Mitte jagada teistega käterätte, linu või isklikke riideesemeid
Pesta sokke, käterätte ja vannitoa vaipu võimalusel 60 C juures
Pesta regulaarselt põrandat kohtades, kus käite paljajalu
Võimalusel visata ära vanad jalanõud ja osta asemele uued. Vanades jalanõudes võib püsima jääda seente reservuaar, mis on uue infektsiooni allikaks
Alternatiivselt vahetada ära jalanõude sisetallad
Püüda mitte kanda samu jalanõusid 2 järjestikusel päeval; need ei pruugi vahepeal täielikult ära kuivada
Vältida pikaaegset viibimist umbsetes jalanõudes; eelidatada lahtiseid kingi
Desinfitseerida regulaarselt jalanõusid, et vähendada sealset seente reservuaari
Pöörduda arsti poole esimeste infektsiooni tunnuste tekimisel; varajane ravi võib vähendada infektsiooni raskusastet.

Küüneseen

Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed). Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva.

Tekitajad

Küüneseene tekitajad:
dermatofüüdid enamus juhtudel (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes)
pärmseened (näit. Candida albicans)
hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis)

Nakatumise põhjused

Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest.

Soodustavad faktorid

suurenev vanus
meessugu
geneetiline vastuvõtlikkus
niiske, umbne keskkond
soe kliima
halb jalgade või käte verevarustus
küüne trauma
suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud)
immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon)
Cushing`i sündroom
allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas

Milline näeb välja küüneseen?

Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloožil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala –või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel.
Küüneseent on 4 tüüpi:
1)välimine küünealune seeninfektsioon
2)pindmine valge seeninfektsioon
3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon
4)pärmseentest põhjustatud küüneseen
Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või välimisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loožist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda.
Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loožist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale.
Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast. Tekivad kollakad laigud hakkavad laienema küüne välisserva suunas.
Küüneseen pärmseentest on harv ja tekib harilikult kroonilise naha –ja limaskestade kandidoosi korral, rohkem naistel. Infektsioon saab alguse küünevalli piirkonnast, mis on punetav ja turses. (küünevalli põletik). Kahjustus haarab kogu küüneplaadi ja tavaliselt kõik sõrme –või varbaküüned. Küüned paksenevad, neile tekivad valged, kollased, rohelised või mustjas-pruunid edasi levivad laigud. Küüs võib eralduda loožist ja muutuda puutetundlikuks. Sagedamini võivad pärmseened koloniseerida juba kahjustunud küünt sekundaarselt.
Hallitusseened koloniseerivad tavaliselt samuti juba kahjustunud küünt, harvem on iseseisvalt seeninfektsiooni põhjustajaks. Nende tekitatud küünekahjustust ei ole silma järgi võimalik eristada dermatofüütidest põhjustatud infektsioonist.
Dermatofüüdid on võimelised esile kutsuma allergilist reaktsiooni, mis sageli väljendub villilise lööbena peopesades.

Küüneseene diagnoosimine

Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia)

Millest tuleb küüneseent eristada?

Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest:
bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks
küüne traumast
onühholüüsist (küüne eraldumine loožist)
psoriaasist
ekseemist või nahapõletikust (dermatiit)
punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus)
viirustüügastest
sissekasvanud, paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel
kollaste küünte sündroomist
küünelooži kasvajast

Ravi

Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küünest. Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas.
Paiksed seenevastased ravimid
Paiksed seenevastased vahendid (kreemid, lakid) võivad parandada ja mõnikord ravida küüneseent vaid kerge küüne kahjustuse korral, mis piirdub vähem kui poolega küüne välimisest servast. üldjuhul ei suuda paiksed vahendid üksinda küüneseent välja ravida, kuna nad ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Nad on aga kasulikud kombinatsioonis suukaudsete ravimitega. Samuti paikse ravimi jätkamine peale suukaudse ravimi lõpetamist võib vähendada haiguse taastekkimise võimalust, selle sagedust või raskusastet.
Kreeme, geele ja lahuseid kasutatakse tavaliselt 1-2 x/p, lakki 1-2x /näd. Neid kantakse nii küüne peale kui võimalikult sügavale küüneserva alla. Oluline on regulaarselt eemaldada kahjustunud küüneosa ja puderjat massi küüne alt. Paremaks toimeainete imendumiseks tuleb lihvida kahjustunud küüneosa pinda ja seda kindlasti enne ravilaki pealekandmist. Parem efekt saavutatakse spetsiaalsete instrumentide abil. Küüsi lõigatakse sirgelt, vältimaks nende sissekasvamist.
Suukaudne seenevastane ravi
Suukaudne seenevastane ravi on kõige suurema efektiivsusega küüneseene ravis. Terbinafiin (Lamisil, Terbisil) ja itrakonazool (Orungal) on asendanud griseofulviini ja ketokonazooli (Nizoral, Oronazool) esmavaliku ravimitena, kuna ravikuuri pikkus on lühem, tervistumise tase kõrgem ja kõrvaltoimete hulk väiksem.

Küünte kirurgiline eemaldamine

Kahjustunud küüneplaadi kirurgiline eemaldamine ei ole enam tänapäeval levinud ravimeetod. ükski suurem uuring ei ole näidanud küüne kirurgilise eemaldamise kasulikkust küüneseene korral. Protseduur võib mõnikord põhjustada püsivat küünekahjustust ja küüne sissekasvamist. Kirurgilist ravi kasutatakse üldjuhul vaid väga tugevalt paksenenud ja deformeerunud küünte korral täiendavalt suukaudsele ravile.

Ravi kestvus ja efektiivsus

Küüneseene ravi kestab üldjuhul 3-4 kuud suukaudsete ravimitega ja kuni aasta paiksete vahenditega. Ravi pikkus võib siiski varieeruda. Uuemate süsteemsete preparaatidega on ravi efektiivsus keskmiselt 70-80%. Arvestades, et uuemad ravimid püsivad küünes 6-9 kuud peale ravi lõpetamist ning küüned kasvavad aeglaselt (1-1,5 mm/kuus), ei saa lõpptulemusi oodata kohe peale ravikuuri lõppemist. Küünte seisundit jälgitakse veel mitmete kuude jooksul, enne kui otsustatakse ravi efektiivsuse üle. Vajadusel alustatakse uut raviskeemi. Kui 3-4 kuu jooksul peale ravi alustamist ei ole tekinud küünes positiivseid muutusi või küüne kahjustus suureneb, tuleb diagnoos või ravi umber hinnata.

Haiguse prognoos

Inimesed, kellel esineb küüneseenele geneetiline eelsoodumus või suurenenud vastuvõtlikkus (vanemad inimesed, suhkruhaiged jt) võivad tõenäoselt kogeda haigust uuesti (6,5-53%) ja seda ka vaatamata edukale suukaudsele ravile. Sellisel juhul tuleb seda seisundit võtta pigem kontrollitavana. Sageli on vajalik paikse seenevastase ravi jätkamine, samuti on oluline patsiendi teavitamine ettevaatusabinõudest ja soodustavatest faktoritest.

üldised nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks

Võimalusel kõrvaldada soodustavad faktorid
ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. mitte käia paljajalu; seenespoorid võivad pindadel püsida elujõulistena mitmeid kuid.
Pesta jalgu iga päev. Peale pesemist kuivatada nii jalad kui varvaste vahed, kuna seened vohavad hästi niiskes keskkonnas.
Puhastada korralikult vanni ja duširuumi
Mitte jagada teistega käterätte, linu või isklikke riideesemeid
Pesta sokke, käterätte ja vannitoa vaipu võimalusel 60 C juures
Pesta regulaarselt põrandat kohtades, kus käite paljajalu
Võimalusel visata ära vanad jalanõud ja osta asemele uued. Vanades jalanõudes võib püsima jääda seente reservuaar, mis on uue infektsiooni allikaks
Alternatiivselt vahetada ära jalanõude sisetallad
Püüda mitte kanda samu jalanõusid 2 järjestikusel päeval; need ei pruugi vahepeal täielikult ära kuivada
Vältida pikaaegset viibimist umbsetes jalanõudes; eelidatada lahtiseid kingi
Desinfitseerida regulaarselt jalanõusid, et vähendada sealset seente reservuaari
Pöörduda arsti poole esimeste infektsiooni tunnuste tekimisel; varajane ravi võib vähendada infektsiooni raskusastet.

Habemeseen

Habemeseen on dermatofüütseentest põhjustatud infektsioon habeme ja vuntside piirkonnas täiskasvanud meestel. Seda esineb tänapäeval suhteliselt harva, rohkem soojas ja niiskes keskkonnas ning maapiirkondades.
Haiguse põhjustajaks on sagedamini loomadelt (kariloomadelt, hobustelt, kassidelt, koertelt) saadud Trichophytoni seeneliigid. Mõnikord võib nakatajaks olla ka inimeselt saadud Trichophyton rubrum.

Haiguspilt

Habemeseen tekitab tavaliselt tugevat põletikku, punetust, mädaville ja koorikuid karvade piirkonnas. Karvu saab kergesti eemaldada. Huvitaval kombel ei ole protsess väga sügelev ega valulik . Haigus võib põhjustada iid-reaktsioone, eriti peale seenevastase ravi alustamist. Infektsiooni iseparanemise järgselt võivad sageli jääda armid ja karvadeta laigud.

Haiguse diagnoosimine

Diagnoosi kinnitab mikroskoopiline preparaat ja külv seentele haiguskoldest.

Ravi

Ravi on sarnane peaseene ravile. Kindlasti on vajalik suukaudne seenevastane ravi. Laialt kasutatakse griseofulviini, kuid häid tulemusi on saadud uuemate ravimitega, nagu terbinafiin ja itrakonazool. Tavaliselt lisatakse ka paikne ravi seenevastaste šampoonide, losjoonide või kreemidega. Raseerimist soovitatakse läbi viia koos soojade kompressidega, mis aitavad eemaldada koorikuid ja surnud kude.

Kubemeseen

Kehaseen on dermatofüütsetest seentest põhjustatud infektsioon kubeme piirkonnas, mis kõige sagedamini esineb täiskasvanud meestel.
Kehaseene tavalisemateks tekitajateks on Trichophyton rubrum ja Epidermophyton floccosum. Infektsioon saab sageli alguse labajalgadelt (jalaseen) või küüntelt (küüneseen) käte või tarbeesemete kaudu levides.

Haiguspilt

Kubemeseen on sarnane kehaseenega. Iseloomulik on ketendav, kõrgem, punetav serv, mis levib reite sisepindadele või munanditele. Lööve võib moodustada ringitaolisi mustreid tuharatel. Tavaliselt haigus ei puuduta peenist, naiste välissuguelundeid ja pärakuava ümbrust.
Kubemeseen võib põhjustada väga tugevat sügelust.
Vaata fotot

Diagnoosimine

Kubemeseene diagnoosi kinnitavad mikroskoopiline preparaat ja külv nahakraapest.
Kubemeseent tuleb eristada järgnevatest haudumust põhjustavatest seisunditest:
kandidoos
erütrasma
psoriaas
seborroiline dermatiit

Ravi

Tavaliselt piisab paiksetest ravimitest, kuid kubemeseen kordub üpris sageli ka peale näiliselt edukat ravi. Selle võimaluse vähendamiseks on soovitav :
teha vajadusel jalaseene ravi
peale dušši kuivatada korralikult kubeme piirkonda eraldi rätikuga
mitte jagada teistega käterätte, linu ja isiklikke riideid
vältida kitsaid ja sünteetilisi riideid
ülekaalulistel proovida kaalus maha võtta, mis vähendab hõõrdumist ja higistamist.

Jalaseen

Jalaseen on ilmselt inimkonda vaevanud sajandeid , kuid üllatavalt on seda seisundit esmakordselt mainitud Pellizzari poolt 1888.a.
Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum, järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum. Haigust tuleb rohkem ette täiskasvanutel ja meestel ning esinemissagedus kasvab vanusega. Lastel on jalaseent harva.

Haigestumise riskifaktorid

sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (duširuumid, basseinid, jõusaalid jt)
umbsed jalanõud
ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest
väiksem rasvhappe hulk nahas (nn.loomulik seenevastane kaitse)
liigne higistamine (hüperhidroos)
immuunpuudulikkus (põhjuseks mõned ravimid, HIV-infektsioon jt)
külmad jalad, mis on tingitud kehvemast verevarustusest
Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, duširuumides ja muudes ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist.

Milline näeb välja jalaseen

Jalaseent on mitut erinevat tüüpi ja see võib haarata ühte või mõlemat jalga:
Krooniline varvastevaheline infektsioon on kõige tavalisem . Seda iseloomustavad naha ketendus, lõhed või veeldumine. Niisket, veelduvat, ketendavat ja valulikku ala, sagedamini 4.ja 5.varba vahel, nimetatakse ka atleedi jalaks. Sellega kaasub sageli Gram-negatiivsete bakterite kolonisatsioon ja pikantne lõhn. Lööve võib väheselt ulatuda jalatallale, kuid jala pindmine pool on puhas.
“Mokassiini” tüüpi seeninfektsiooni puhul võib näha vähest punetust ja valdavalt laialdast, kuiva, jahujat ketendust, tavaliselt mõlemal jalatallal. Haaratud on jalatalla ja jala külgmine osa, tüüpiliselt on puhas jalalaba pindmine pool. Kaasuda võib küüneseen.
Põletikulist/villilist tüüpi iseloomustavad väikesed, sügelevad vesi - või mädavillid, sagedamini jalalaba seesmisel küljel või talla eesmises osas. Peale villide lõhkemist jääb püsima punetus ja ketendus. Tavaliselt kaasub bakteriaalne infektsioon. Tüsistusena võib tekida nahaalune põletik. Samuti võib kaasuda villiline lööve ühel või mõlemal peopesal, mis on allergilise iseloomuga ja seeneelemente ei sisalda. See taandub jalaseene ravi järgselt. Villilist seeninfektsiooni esineb rohkem suvel.
Ägeda, haavandunud tüübi korral võib täheldada kiiresti levivaid vesi –ja mädaville. Kaasub bakteriaalne infektsioon. Tüsistusena võib tekida nahaalune põletik.
Kuivad, ümmargused laigud jalalaba pindmisel poolel (sarnaselt kehaseenega).

Diagnoosimine

Jalaseene diagnoosi kinnitab preparaat ja külv nahalt kraabitud materjalist.
Jalaseent tuleb eristada mitmetest muudest seisunditest, nagu naha kandidoos, düshidrootiline ekseem , erütrasma psoriaas jt.

Jalaseene ravi

Jalaseent võib ravida kas paiksete või suukaudsete seenevastaste ravimitega või neid kombineerides. Paikseid vahendeid kasutatakse tavaliselt 2-6 nädalat, sõltuvalt infektsiooni ulatusest ja konkreetsest preparaadist. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga. Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel, on vajalik suukaudne ravi.
Juhul, kui haigus ei allu ravile, võib olla põhjuseks:
ravimata infektsioon küüntel
uus keskkonnast, riietelt või jalanõudest saadud infektsioon
ravimata pereliige
muu diagnoos, nagu dermatiit või psoriaas
Eriti halvasti allub ravile “mokassiini”-tüüpi seen .

Käeseen

Käeseen on infektsioon, mis võib esineda ühel või mõlemal käel. Selle põhjustajaks on tavaliselt dermatofüüdid. Haigus on palju ebatavalisem kui jalaseen. Käeseen on sagedasem inimestel, kes teevad käelist füüsilist tööd ja higistavad rohkelt (hüperhidroos) või kellel juba eelnevalt on käe dermatiit (käenaha põletik).
Käeseen võib sageli jääda diagnoosimata, kuna ta sarnaneb mitmetele järgnevatele haigustele:
Käe ekseem (dermatiit) – eriti düshidrootiline ekseem
Psoriaas
Eksfoliatiivne keratolüüs

Soodustavad faktorid

Kontakt teise infektsioonikohaga, eriti jalgadel (jalaseen) või kubeme piirkonnas (kubemeseen.
Kontakt teise seeninfektsioonist nakatatud inimesega
Otsene kontakt nakatunud looma või mullaga
Kontakt saastunud esemega, nagu näiteks käteräti või aiatöövahendiga.

Milline näeb välja käeseen

Sagedamini esineb inimeselt saadud seeninfektsiooni, mida iseloomustavad aeglaselt levivad, kuivad, ketendavad ja väheselt sügelevad alad, tavaliselt ühel peopesal, harvem käe selgmisel poolel. Samuti võib ette tulla villilist löövet sõrmede külgedel või peopesas, mis sügeleb ja kipitab. Villid on kobaras ja sisaldavad kleepuvat selget vedelikku. Tavalisteks tekitajateks on:
Trichophyton rubrum
Trichophyton mentagrophytes var. interdigitale
Epidermophyton floccosum
Harvem esinevale loomadelt saadud (zoofiilsele) seeninfektsioonile on iseloomulikud veidi kõrgema ja intensiivsema äärisega, keskosast lahenenud kolded . Haigus võib kulgeda suhteliselt ägedalt. Tõenäolisteks infektsiooni tekitajateks on:
Microsporum canis – kassilt või koeralt
M. gypseum - mullast
T. verrucosum – kariloomadelt

Mis eristab käeseent käe ekseemist?

enamus juhtudel esineb käeseen vaid ühel käel
mõlema käe haaratuse korral on lööve ebasümmeetriline
seeninfektsiooni puhul on nahajooned pindmise ketenduse tõttu valged, ekseemi korral aga intensiivistunud
lööbel võib olla kõrgem serv
lähedal asuvad küüned võivad samuti olla nakatunud (küüneseen).
Villilist tüüpi jalaseenega võib mõnikord kaasuda villiline lööve peopesadel ja sõrmede külgedel, mis sarnaneb düshidrootilisele ekseemile . Lööve on allergilise iseloomuga ja koldes seeneelemente ei leita. Seisund laheneb jalaseene ravimise järgselt. Seetõttu on diagnoosimisel kindlasti oluline heita pilk jalgadele .

Käeseene diagnoosimine

Käeseene diagnoosi kinnitab preparaat ja külv nahalt kraabitud materjalist.