Töökeskkonna ohtus

Ehlvest, Leaanika

Töökeskkonna ohtus (0)

Kutsekool - Meditsiin - Tööohutus ja tervishoid

1 Hindamata

Töökeskonna ohtuse alused
Riski analüüsi viis sammu :
1.otsige ohtusi- ohuks on kõik , mis võivad tekitada ükskõik millist kahju

Ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid

Üle kontrollida tootja poolne märgistus
2.Selgitada välja kes on ohustatud ja kuidas .. Lisaks tavatöötajatele veel :

Uued

Rasked

Inimesed kes konkurentses töökohas ei viibi terve päev

Avalikkus ( ehitusel möödujad)
3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse:

Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad

Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada
4.Dokumenteerida avastued
5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub )

Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus

Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada.
3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes , nahal, tugi- ja liikumisaparaat )
4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained.
Tööga seotud ja – põhjustatud haigused

Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus.

Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused.

Töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigustest peab arst teatama tööandjale , arstile kes töötaja tervishoiuarstile suunab ja kohalikult tööinspektsioonile 5 tööpäeva jooksul

Tööandja peab läbi viima 20päeva jooksul uurimise ja koostama raporti.

Kutsehaiguse uurimisest peab osa võtma TKK volinik , tema puudumisel töötajate usaldusisik .
Ergonoomia- on tööteadus, mis tegeleb inimese ja töö vaheliste ebakõlade kõrvaldamisega.
Töö iseloom viimastel aastakümnetel on niiivõrd muutunud tänu tehnika kiirele arengule , et töövõtted ja vahendid sõltuvad üha enam tehnikast . Ebasootsad töötingimused ohustavad töötajate tervist, avaldavad otsest mõju ka teovõimele.Inimene väsib kiiremini , sageneb üldhaiguste , haiguste kulg on raskem , üldine töövõim periood lüheneb.
1)Raskematel juhtudel võivad välja areneda kutsehaigused.
Kutsehaigused jagatakse 4 gruppi:

Füsioloogilised tingimused ( tööasend, tööliigutused jne )

Hügieenilised tingimused ( füüsikalised, keemilised, bioloogilised)

Esteetilised tingimused ( värvid, helid)

Psühholoolgilised tingimused( läbisaamine töötajatega , klientidega)
See tähendab massiga 5kg ja raskemate esemete käsitsi teisaldamist.Teisaldamine on tõstmine , langetamine, käes hoidmine , kandmine , tõmbamine, lükkamine.Sundrütmilise töö all mõeldakse tööd , kus välised tegurid määravad töösooritamise toimumise hetke ja selleks vajaliku aja pikkuse . Keskonna vahetamise töttu inimese aju aktiivsus väheneb. Kui töö on üksluine ega paku suuri erguteid , siis aktiivsus ei püsi eriti kõrgel , tuntakse igavust,unistust ning töötahte puudust. Töötajatele peaks vöimaldama pause iga 0.5 kuni 1.0 tunni järel.On tõestatud , et inimese aktiivsus ühekülgse töö puhul kestab 20-30 minutit.
Lihased teevad tööd kahel viisil:
1)dünaamiline töö – puhul järgneb lihaste kokkutõmbele lõdvestus ja tänu sellele ei toimu ka lihaspinge märkamisväärset suurenemist .
2) Staatilise töö – Puhul ei järgne lihaste lõdvestust.
Eesmärgiks peaks olema lihaste pideva pingutamise vältimine:
1)Töökoha õige paikutamine.2) Töökoha öige mõõdistamisega 3) Töövahendid öige disainiga 4)eesmärgipärase ruumi kasutusega.5)Istumise seismise ja kõndimise vahedusega
Töökorraldus peab muutuma , kui töös esineb :1) Perioodilist või pidevat raskete esemete tõstmist, hoidmist või kandmist.2) tõstmist põrandalt või selle lähedalt. 3) tõstmist õlgadelt kõrgemale. 4) pidevalt raskuste tõstmist ühe käega. 5 ) perioodilist kummardamist (üle 300 korra vahetuse jooksul )
Tööliigitused:
Enamus tööliigitusi tehakse kätega , kuigi ka jalgade ja kogu keha tegevusel võib töös olla suur tähtsus.Inimese käsi on väga mitmekülgne töövahend, see sobib ühtviisi nii rasketeks ja jöudu nõudvateks kui ka täpsust nõudvateks töödeks .Liigeste liikumise tõttu on nende väärkasutus ja kudede vigastamise vöimalus suur ( õlaliigese suur liikuvus) . Vältida tuleb: liigseid piirasendeid sisaldavaid liigutusi . Liigutusi mis toimuvad pidevalt ühesugustena. Tarbetult jõulisi võtteid. Töökoht tuleb korraldad nii , et oleks võimalikult rohkesti ruumi liikumiseks. Ise tuleb hoolt pidada selle eest , et töökoht oleks korras , et seal ei oleks mittevajalikke asju ja nendest ei peaks ümber käima. Töökoht mõõdistamisel tuleks arvesse võtta töötegija individuaalseid mõõtmeid. Detailid ja abivahendid peavad asetsema selliselt , et töötaja ei sirutaks kätt täielikult välja ega painutaks keha.Tuleb vältida kõiki liigutusi väljaspoolt töötsooni füsioloogilisi piire . Võimaluse piirides püütakse töötada istudes . Kui töö nõuab laia tegevuspiirkonda , ühest kohast teise siirdumist või jõu kasutamist, tehakse tööd seistes. Seisev töö koormab jalgade vereringet ja selga rohkem, kui istudes töö.
Seisva tööviisi puhul sobivad jalanõud:
Tugeva tallaga. Piisavalt laiad , et toetuspind oleks võimalikult suur, nii ei suurene lihaste koormus seisva asendi toetamiseks. Suhteliselt mada kontsaga ( 2- 4 cm ) . Mitte lahtise kannaga , vähemalt rihm peaks kanda toetama .
Seismistööd korraldades tuleb jälgida:
Ei töötaks pidevalt kummargil ja pöördasendis.Tööd ei tehtaks ülestõstetud ja pinges kätega. Tödates toetuks mõlemile jalgale. Töö ei nõuaks pidevalt kummarduste ja kükkide tegemist. Puhkepauside ajal oleks võimalik istuda.Põrand ei tohi olla libe ja ebatasane .Töökohas olex piisavalt ruumi seismiseks ja liikumiseks.
Isteasend:
Halb tool ja valesti mõõdetud istumiskoht võivad põhjustada selja deformeerumist. Istumiskohta mõõtes tuleb lähtuda sellest , et pole olemas standardset istet, mis sobiks kõikidele inimestele, vaid istet tuleb reguleerida iga töötaja mõõtmetele kohaselt ning antud nõuetele vastavalt. Töölaua sobiv kõrgus on küünarnukkideni . Kassapidaja ametikoht on tõstetud nii , et ta saaks vahepeal ka püsti seista . Informatsiooni ümbritseva keskkonna kohta saab : Haistmismeel 3% , Maitsemeel 3% , Kompimismeel 6% ,Kuulmismeel 13%, Nägemismeel 75 % . Valgusvajadus kasvab võrdväärselt vanusega .Põhinõuded valgusele : 1) Ei pimesta otse ega kaudselt . 2) Küllaldane valgustiheledus. 3)Valguse ajalike stabiilsus ( valgus ei tohi vilkuda ) . 4) Teravate erinevuste puudumine tööpindade ja ümbritseva ruumi vahele . Koht+ üldvalgus..Annab õigesti edasi värvid. Nägemist mõjutavad : 1)vaadeldava eseme suurus ja värv. 2) Valguse tugevus / eredus . 3) Eseme ja tausta vaheline kontrast / tume – hele- kirgas – tuhm.Lisaks heale üldvalgusele peavad olema õmbleja töökohal õigesti suunatud ja piisavalt tõhusad kohtvalgustid.4) Mida vähem on vaadeldav ese ja mida täpsem peab olema töö , seda tugevamat valgustit on vaja . Värv mõjutab suuresti, kui palju valgust me vajame.Tuleb vältida liigset kirevust. Ruumis loovad avaratunde külmad toonid. Väikestes ruumides vähendab terav värvi kontrast nägemis teravust.Värv mõjutab suurust , kui palju valgust me vajame. Tuleb vältida liigset kiirgust. Ruumid loovad avarustunde külmad toonid. Väikestes ruumides vähendab teav väliskontrast nägemis teravust. Soojade värvide keskkonnas väheneb kuulmisteravus, siis saab müra värvilahendus niisketes ruumides tekitab aga kuivuse toone.
Tööstusmüra:
Igasugune häirivana mõjuv heli on müra.Müra tugevust mõõdetakse detsibellide(dB) . Kuumiskahjustuse piir on 85 dB.Tööstusmüra on mitmesuguse tugevuse ja sagedusega helide kogum , mida tekitab tehnoloogiline sisseseade ( nt: Masinad , tööriistad) . Tugev , jätkuv müra häirib sisekõrva närvikude müra lõikava valuna. Kuulmine ei taastu ja müraga harjumist i toimu- kui kurdiks jäädakse siis igavesti . Kõrged helid on kahjulikumad kui madalad.Muutliku tugevuse ja kvaliteediga heli häirib rohkem kui ühtalne müra. Müra on stressogeense toimega. Müra annab inimesele lisakoormuse, mis mõjutab kesknärvisüsteemi talitusele , vererungele, südametegevusele, ainevahetus. Konsentreerumisraskused. Müra taluvus on individuaalne ja sõltub inimese psühholoogilisest tüübist.Müra vähendamiseks : 1) Hankida vaiksed masinad. 2) tõkestada müra levik. 3) paigutada mürarikkad seadmed eraldi ruumi. 4) Ümbritse müraallikas tihedasti müra summutava materjaliga . 5)Takistada kaja levik.6)Kata seinad ja lagi müra summutava materjaliga .
Töötamine kuumas:
Õhutemeratuur tööruumis sõltub: 1) Masinatest levivas soojusest. 2)Töötajatst eralduvast kehasoojusest. 3) Valgustitest eralduv energia. 4)Päikesekiirgusest ja välistemperatuurist.Temperatuuri tasakaalus hoidmine on probleemiks seal , kus ilmastikuline soojuskoormus seondub raske füüsilise tööga .Õhutemperatuur – optimaalne 18-24°C.Kuum kliima ( looduslik, tehnoloogiline,füsioloogiline). Laienevad nahaalused veresooned . Higieristus suureneb vedeliku ja soolad kaudu . Kuumus hoormab köige rohkem südant , aju ja neerusi .Kuuma keskkonna möjud organismile: Paikne põletustrauma, Minestus,Veestumine – liigne higistamine , kuumuskurnatus, kuumarabandus . Kuuma vältimiseks : Ventilatsioon,kaitse-ekraane,vaheseinu,öhkkardinad,sagedad puhkepausid,jahutavad protseduuriga,joogid,riietus. Organismist lähtuvad asjaolud -kurnatust ,alatoitlus,vedelikukaudu organismist, must rass , suitsetamine vähene harjumine. Keskkonnast lähtuvad asjaolud- Liigniiskus ja liiga tugev tuul koos külmaga. Muudest asjaoludest tingitud probleemid- alkoholi liigtarbimine (blokeerib kaitsemehhanismid ) .Külmad töötingimused:Organism püüab säilitada sooja elutähtsates organismides. Soojad riided, Puhkepausid soojas ruumis, töötajate tevisekontroll,on tähtis et töötaja võiks ise määrata tempo .
Õhuniiskus:
Tööruumidele antakse sanitaar- hügieeniline hinnang suhtelise õhuniiskuse järgi.Mõõdetakse %-des. Õhuniiskus(optimaalne 30%-70%). Õhuniiskust mõjutab välisilmastik. Halvem , kui kuiv õhk- põhjustab limaskestade ärritust silmades, ninas, kurgus , suus . Niiskuse vältimine , öhuvahelduses, äratömbeventilatsioon. Liiga kuiv õhk pöhjustab: 1)hingamisteede limaskestade kuivamist. 2) suurendab õhu tolmusisaldust. Halvasti mõjub organismile suur niiskus koos madala temperatuuriga.Tekitavad liigesepöletikud , iseloomulikud on sagedased külmetushaigused, reuma .Pikalt sellisels tingimustest on tervist kahjustav. Öhu liikumine: Öhu liikumis- optiline 0.1-0.4 m/s istuva töö puhul 0.1-0.2 m/S. Soodustab aurumist, tagab ruumides korraliku õhuvahetuse, kuid võib tekitada ka tõmbetuul.
Vibratsioon :
On tahke keha mehaaniline võnkumine, mida mõõdetake võngete arvuga sekundis ja võnke ulatus e amplituudiga.Jaguneb harmooniliseks , ebakorrapäraseks ja tõukeliseks vibratsiooniks.Inimkehale võivad möjuda kolm erinevat tüüpi vibratsiooni : 1)üldvibratsiooni . 2)lokaalne ehk kohtvibratsioon . 3) öötsumine. Vibratsiooni toimel kujuneb tervisekahjustus välja väga pika aja jooksul , peamiset verevarustuse ja närvisüsteemi häiretest tingitud muutuste kätes( valud , suremus kätes, tuimus paistetus, külma kartlikkus) . Välja vöib kujuneda impotentsus meestel ja mentstruaaltsükil häired naistel. Kahjulikud gaasid, mürgid, aurud . Kemikaal on aine või valmistis , mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.Keemilised ohutegurid kutsealase tegevuse erinevad gaasid, aurud, vedeliku , aerosool , suits, tolm ja tahkena .Sagedaseim sisisemine kehasse toimub hingamisteede kaudu kopsudess ja sealt kogu kehasse. Kemikaalide sattumine suhu vöimalik pesemata käte abil, suitsetamine , söömine.Bensiini suhu –bensiinipaagist imemine. Läbi naha imendumine ( bensiin ).Terviseohtlikuse seisukohast 5 klassi kemikaale . Keskkonnaothtlikuse seisukohalt samuti 5 klassi . 1.Kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused.2.Valmistaja- või impordiettevötte nimi, aadress. 3.ohurunnused (oranzil pöhjl must piltkiri) koos täht sümboliga. 4. Riski kirjeldus R- laused ( mins näitavad kemikaali käitumisest juhtuda vöivad tervise ja/ vöi keskkonnakahjustuse iseloomu.) 5. Ohutusnöudeid kirjeldab S-laused(mis näitavad ohutusnöudeid kemikaali käitlemisel) 6. Kemikaali kogus.
Ohtlikel kemikaalidel põhinevad tehnoloogia asendamine ohutuga. Ohtliku kemikaali asendamine ohutumaga(viimistluses kasutada palju vee baasil olevaid värve lakke jne ). Ohtliku kemikaaliga kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine. Ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine. Ohlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal. Isiklikud kaitsevahendid ( respiraatorid). Operatsioon teostamine tömbekapis (keemiline puhastus) . Liimipressde kohale tömbekappide paigaldamine . Viia operatsioonid , mis põhjustavad kahjulike aurude / gaaside tekkimist teise ruumi või eraldada üksteisest. Paigaldada kohtventilatsioon . Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse mikroorganismid, viirused , seened, rakukultuurid, koevedelikud, enoparasiidid, inimesed, loomad organismis elutsev mikrofloora ,bakterite ja hallitusseente spoorid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgitusi ,allergiat. Tegevusvaldkonnad : 1)toiduaninetööstus 2)põllumajanduse ettevõttetes ja metsatöödes 3)töö mille ajal puututakse kokku loomadega 4)töö tervishoiuasutuses 5)töö hooldekodus 6)töö laboris 7) teadustöö 8) töö jäätmekäitlus kohas 9 ) töö reoveepuhastis .
Korraldada töö nii , et bioloogiliste ohutegurid ei satuks töökeskonda.Nakkusohtlikud jäätmed eraldada muudest jäätmetest . Jälgida tööhügieeni nõudeid. Vaktsineerimine . Tegevuskava õnnetusohu korral. Mõõta bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökskkonna õhus . Tolm tekib looduses ja tolmu tekitab inimeste oma tegevusega . Seega on tolm loomuliku osa keskkonnast, end siiski tuleb tolm käsitleda kui õhu saastust. Tolmuks nimetatakse väga väikesi aineosakesi , mis satuvad õhku ja püsivad seal hõljuvana lühemat või pikemat aega .Tolm mõjutab inimese hingamisteid ning avaldavad ärritavat toimet silmadele ning nahale. Tavaline ärritus ülemiste hingamisteede limaskestal ( aevastus, köhareaktsioon ) . Võib väljaareneda krooniline tolmu bronhiit . Asbeti tolm- võib esile kutsuda kasvajate teket kõris, kopsus ,seedetraktis. Seente, hallitusseente sattumist kopsu (kopitanud hein, juustuvalmistamine juures kasutatavad hallitusseente jne)
TTOS - Psühholoogilisteks ohuteguriteks , monotoonset - , töötaja vöimetele mittesobivat-, halba-korraldust.
Paljudele töötajatele põhiline töö- ja suhtlusvahend.
Esmaabi
Tegutsemine uppumise korral:
*päästmisel tuleb uppujale läheneda tagantpoolt, hoides tema haardest.
*uppujal võetakse kaenla alt või juustest, hoitakse pea veest väljas.
*asetatakse kannatanu kõvale pinnale.
*kontrollitakse teadvust,hingamist, pulssi .
*kannatanu asetatakse kaldal külili, et vabaneda suhu ja ninaõõnde sattunud veest.
*proovi kannatanut äratada kõnetamisega , raputamisega.
*kui teadvus ei taastu, aga hingamine ja pulss on, siis proovi tagada kannatanu jälgimine.
*kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, siis tuleb alustada koheselt elustamisega.
*hingamise taastumisel tuleb kannatanudl märjad riided eemaldada ja asetada ta külili asendis kuivale riidele, ning katta soojalt kiirabi saabumiseni.
Elektriõnnetused

Elektriga juhtuvate õnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitlemine
Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tegevust
Elektrilöök võib põhjustada südame seiskumise
Kõigeohtlikum on vaheldusvvool 220V
Elektrilöök jätab kehasse sisenedes mustunud või punetavad haavad, nn voolumärgid, mis tavaliselt ei veritse. 
Ära unusta riietest tõmmates inimest vooluvõrgust eemaldada. Kuid juhtmed vedelevad maapinnal, ära lähene knnatanule enne , kui vool on väljas.
Ohusoon kannatanu ümber on kuiva maa korral 15m raadjuses, märja maa koral veel enam. Võib tekkida sammupinge . *helistada 112
Veendu et kannatanu ei oleks vooluringis. Hoidu ise vooluringi sattumisest.
Lülita vool välja
Jälgi teadvust, hingamist pulssi.
Kui inimene on teadvusel, aga tema kehal on voolumärgid, vii ta haiglasse, sest hiljem võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired.

Minestamine

Õige esmaabi korral on minestamine kiiresti mööduv teadvusekaotus, mis on põhjustatud veresoonte toonuse ajutisest vähenemisest.
Põhjused: peavalu, palavus, õhupuudus, pikaajaline seismine , negatiivsed emotsioonid jne.
Aseta kannatanu pikali
Tõsta ta jalad üles
Pritsi näole külma vett.
Ära hoida kannatanut istuvas asendis või püsti.
Kui kannatanu ei tule teadvusele, helista 112

Peavigastused

Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjel võivad ilmneda ka järgmised (vahel ka hiljem9 päeval.
Kui kannatanu ei tunne pea valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav , tuleb see siduda.
Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes , samuti löögi korral pähe.
Tunnused:

Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat
Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskekujulisem on ajupõrutus.
Pärast teadvuse taastavust kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendamist.

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 48 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Leaanika Ehlvest Õppematerjali autor

Konspekt

töökeskkonna ohtusuts töötervishoid tööliigitused isteasend esmaabi

Sarnased õppematerjalid

docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks tööandja konsulteerib töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele. Tööandja tagab, et teise ettevõtte tööandja, kelle töötajad osalevad tema ettevõtte töös, on

Pangandus

docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille ku

Riski- ja ohuõpetus

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

jõustumise aeg): 14. 06. 2000 (RT I 2000, 55, 362) 21. 07. 2000 24. 01. 2001 (RT I 2001, 17, 78) 1. 01. 2002 15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003 19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003 1. peatükk ÜLDSÄTTED [Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest. (2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui

Tööohutus ja tervishoid

doc

Ohutegurid

Valgustuse liigid: - loomulik valgustus - tehisvalgustus - avariivalgustus Töökoht peab antud töö tegemiseks olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks - kasutada päevavalgustust - heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust - valgustus on koridorides, treppidel, kaldteedel - vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kui puitu on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud, mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid. Kahjulikud mõjud: - mehaaniline trauma silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus. - hingamisteedesse sattudes krooniline bronhiit, kopsutolmusus ehk pneumokonioos, bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine

Tööohutus ja tervishoid

doc

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused

1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti

Tööohutus ja tervishoid

doc

Töötervishoiu (TTH) ja tööohutus (TO)

Psühholoogilised suhted, palga suurus, töökoormus Füsioloogilised raskuste tõstmine, tööasend Tööandja kohustused TÖÖKOHT seaduses mõistetakse töökohana asutuse territooriumil või tööruumis 1. Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna (TKK) sisekontrolli. piknevat töötamise kohta ja selle ümbrust. 2. Korraldama TKK riskianalüüsi. TÖÖVAHEND seadmed, veokid vm vahendid, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine/reguleerimine ei tohi ohustada kasutaja ja teiste isikute tervist 3. TKK riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava. ega TKK'd.

Tööohutus ja tervishoid

docx

Riskiohutuse eksam

Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud.

Riski- ja ohuõpetus

pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

Tuleohutus. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlev materjal ja kõrge temperatuur 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? A, B ja C tulekustutusklass 3. Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). A klass - Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. Puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained. B klass - Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained. Õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste. C klass - Gaaside tulekahjud. Maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik. 4. Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulber-, vaht- ja vesikustuti 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti? Õli, bensiin, plastid, rasvad, kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmed ja -seadmed. 6. Põl

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk