Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat kehalisest kasvatusest
Tervise tugevdamine
Kadi Rannu
11d klass
Juhendaja õp Jaanika Liiva
Tallinn 2007
NB! TREENING JA TOITUMINE VAHUR ÖÖPIK INIMESE PEAMISED TOITUMISVAJADUSED Toit ja toitumine on faktorid, Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev toitumine on mis mõjutavad tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks mitte üksnes sportlasele, vaid kõigile oluliselt treeningu inimestele. Samas on ilmne, et sportlasele on optimaalne toitumine edu efektiivsust saavutamise seisukohast märgatavalt suurema tähtsusega faktor kui enamiku ja sportlikku muude elualade esindajatele. Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu saavutusvõimet efektiivsust ning seeläbi sportlikku saavutusvõimet.
loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2.
kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas.
kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas.
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem ene
Vastupidavusalade sportlaste toidus peks valkusid olema 1,2-1,4 g/kg päevas, kiirus- ja jõuvõimete arendamisele suunatud sportlastel aga 1,2-1,7 g/kg. *Organismi varustamine ühenditega, millel ei ole otseselt energeetilist väärtust ega ehituslikku tähtsust, kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitluseks. Niisugused ühendid on vitamiinid ja mineraalained. Vitamiinide ja minainete päevased kogused on küll väga väikesed (1-3 miljondikku g), on nad tähtsad meie tervise ja töövõime tagamiseks. Raud on O2 transporditava valgu hemoglobiini vältimatult vajalik koostisosa, ilma milleta ei ole hemoglobiini ega ka erütrotsüüte organismis võimalik toota. Mida suurem on treeningkoormused, seda tundlikuma on organism vitamiinide ja minainete vaeguse korral sellest tulenevate negatiivsete mõjude suhtes. See võib väljenduda taastumisvõime halvenemises, mis omakorda võib
taimetoitlased), sellisel juhul on mõistlik kasutada toidulisandeid. Samuti peale rasket haigust, kevadeti ja sügiseti immuunsuse tõstmiseks, haiguse ajal organismi vastupanu suurendamiseks, sportlastel, kes teevad tugevat füüsilist trenni, stressiperioodil või selle järgselt. Seoses tänapäeva elutempoga ja arvestades seda, et inimese igapäevane toit ei ole kaugeltki nii täiuslik, kui seda meie keha ja toitumisspetsialistid näha tahaksid, on mõistlik vastavalt oma tervise seisundile valikuliselt lisandeid tarvitada. Enamikku toidulisandite koostisosadest sisaldab ka inimese organism või saame neid mingil hulgal ka igapäevasest toidust, kuid mitte sellises koguses nagu toidulisandist. Teatud terviseprobleemide puhul on toidulisand suuremaks abiks kui sümptomit alla suruv ravim. On juhtunud, et näiteks antidepressandid määrati inimesele, kes hiljem sai abi lihtsast B-kompleksvitamiini kuurist. Kust toidulisandeid osta?
Esiteks vitamiinpreparaatide kasutamine on alati õigustatud nii profülaktilisest kui ka ravi aspektist mistahes häirete korral,näiteks töövõime langus, väsimus, lihaste valud jne. Teiseks, vitamiinide kasutamine on kahjulik ning ebaoluline. Vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad arusaamad on väga usutavad. Tänapäeval on aga korrektselt tõestatud biokeemilisi- füsioloogilisi baasteadmisi. (1) Kui meelde tuletada hea tervise põhireeglit: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Seletagem selle reegli nüüd lahti. Reegel peab tõesti paika,tervisliku eluviisiga inimene hoiab ära palju haiguspilte. Kuid vaadates tõele näkku,siis miljonid inimesed ei pea sellest reeglist igapäev kinni. Just selle tõttu on meil organismi talitus mis säilitab meie organismi vitamiinide varusid. Lahti seletades tähendab see laias laastus seda,
Kõik kommentaarid