Tervise tugevdamine (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat kehalisest kasvatusest
Tervise tugevdamine
Kadi Rannu
11d klass
Juhendaja õp Jaanika Liiva
Tallinn 2007

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE 4
1.1 Viirused 4
1.1.1 Vaktsineerimine 4
1.2 Külmetushaigused 4
2 ELUJÕU TAASTAMINE 5
2.1 Mesi 5
2.2 Uni 5
2.2.1 Taimed 5
3 VITAMIINID 6
3.1 Vitamiinipreparaatide kasutamine 6
4 KEHALINE TREENING 8
4.1 Mõju üldadaptsiooni mehhanismile 8
4.1.1 Hormonaalregulatsiooni täiustamine 9
4.1.2 Energiavarude suurenemine 9
4.1.3 Hapnikutranspordi võimaluste suurenemine 9
4.1.4 Immuunaktiivsus 10
4.2 Treeningmõjude spetsiifiline iseloom 11
5 TOIT 12
5.1 Toitumine ja kehakaalu alandamine 13
5.2 Toitainete kogus 13
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD MATERJALID 16

SISSEJUHATUS

Tavameditsiin pöörab eelkõige tähelepanu juba väljakujunenud sümptomitele, paneb kaebuste ja uuringute alusel diagnoose, tegeleb nende raviga, sealhulgas võitleb otseste põhjustega, näit mikroobide ja viiruste hävitamisega.
Teine võimalus, mida iga inimene saab ja peab aga ise tegema, on oma tervise tugevdamine ja arendamine. Kui lähtuda sellest, et juba sõna „tervis“ on väga sarnane sõnale „tervik“, on lihtne taibata, et tervis on kogu füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse tasakaal ja harmoonia . Kõik algab mõtlemisest, mis on tähtis, prioriteet, mille eest ma vastutan, millesse ma panustan. Oma tervisega tegelemise alla kuuluvad eelkõige sobiv toitumine, füüsiline koormus, emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu, sealhulgas suhted ja stressi juhtimine. Kõik need võivad küllalt palju varieeruda, sõltuvalt inimese anatoomilis-füsioloogilisest omapärast, aastaajast , vanusest , tööst, harjumustest jne.
Vaevuste ja haiguste põhjuseks on laias laastus millegi liig või puudujääk. Selleks võib olla kas mingi aine, temperatuur, mehhaaniline mõju, stress , valgus, heli jne.

ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE

Inimest ei tee haigeks mitte külm ja vihm , vaid organismi vastupanuvõime vähenemine. Köha, nohu ja kurguvalu tekitavad piisknakkuse teel saadud viirused, mis pääsevad mõjule vaid nõrga vastupanuvõimega organismis. Organismi nõrgestavad karastamatus, pidev kinnises viiruskoldes viibimine, aga ka viirushaiguste põdemisel tehtud vead. Apteegist saab igaüks meelepärase antioksüdantide, vitamiinide ja mineraalainete komplekspreparaadi või ravimtaimedel põhineva toidulisandi, mis aitab tugevdada immuunsüsteemi ja organismi võimet haigusele vastu panna.

Viirused

Viirust otseselt mõjutavalt ravimit ei ole. Külmetuskahtluste korral või esimeste sümptomite ilmnedes võib organismi tugevdada päevakübaratablettide või C-vitamiiniga ning juua võimalikult palju, soovitavalt taimeteed.

Vaktsineerimine

Levinuim viis gripist hoidumiseks on iga-aastane vaktsineerimine. Iga vaktsiin sisaldab kolme gripiviirust – ühte A (H3N2) viirust, ühte A (H1N1) viirust ja ühte B viirust. Vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved vahetuvad igal aastal vastavalt rahvusvahelisele soovitustele ja teadlaste hinnangule, millised viiruse tüübid ja tüved antud aastal ringlevad. Umbes 2 nädalat pärast vaktsineerimist tekivad organismis antikehad, mis kaitsevad gripiviiruse eest.

Külmetushaigused

Apteegist võib leida preparaate, mis aitavad organismil haigust kiiremini läbi põdeda ja leevendavad köha, nohu ja kurguvalu. Palavik ja köha on aga organismi loomulikud kaitsemehhanismid viirusega võitlemisel ja sellest vabanemisel. Neid pärssida ei tohi. Ravimitega kiirelt kaotatud haigusnähud nõrgestavad immuunsüsteemi. Kui jätta külmetushaigus välja ravimata , võib see koguni mõjutada raskemate terviserikete arengut: päriliku eelsoodumusega haigusi, allergiat, kroonilisi hingamisteede hädasid vms.

ELUJÕU TAASTAMINE

Hea tervise tagavad korralik uni, rõõmus meel, kvaliteetne toit ning piisav liikumine. Kui kas või üks nendest komponentidest ära jätta, kahaneb pikapeale elujõud ning tagajärjeks on haigused. Pingelisel ja närvilisel eluperioodil või selle järel, aga ka pärast pikka haigust või ravimite võtmist võivad tekkida väsimus, unehäired, tujutus või meeleolulangus.
Apteegist tasub otsima minna energiaandjaid ja vitamiinikomplekse, mis aitavad tasakaalustatult tagada organismile hädavajalikud ained, ning preparaate, mis peletavad paha tuju ja masenduse ning tagavad hea ja kosutava une. Enamik neist on valmistatud taimede baasil ning mõeldud kuuride kaupa tarvitamiseks. Kui apteegi käsimüügist saadud ravim tulemusi ei anna, tuleb abi otsida perearstilt.

Mesi

Elujõu taastamisel ei tohiks ära unustada puhast loodusest korjatud mett , mida apteek pakub mitmesuguste lisanditega. Olenevalt lisatud komponendist on ka tervistav toime tõhusam või kiirem. Energiat annab mesi koos mesilasema toitepiimaga. Kui meega juua kosutavat taimeteed, avanevadki taas energiaallikad , ning seda ilma tablettideta.

Uni

Uni on oluline energialäte. Unehäired on tänapäeval suureks probleemiks. Peaaegu iga kolmas inimene nimetab unehäirete põhjuseks stressi. Unehäirete all kannatavatel inimestel on kas raske uinuda või nende uni katkeb sagedasti. Uinumisraskuste vastu on apteegi käsimüügist kergem rohtu leida, katkeva une korral on kindlam siiski enne spetsialistiga nõu pidada.

Taimed

Tavaliselt otsitakse unehäiretega abi arstilt, kuid mõnikord võib kasu olla ka näiteks taimedest .
Lavendel - hästilõhnavate õite eeterlik õli rahustab närve ja aitab hästi ärevusest põhjustatud unehäirete vastu. Teeks : 50 g lavendliõisi kuuma veega üle valada ja tõmmata lasta.
Meliss - mõjub rahustavalt ja soodustab magamist. Kui õhtuti magama jääda ei saa, tuleb juua tass melissiteed.
Kannatustelill - on rahustava toimega, lihaseid lõdvestav ja õigeks vahendiks närvilisuse korral. Tinktuurina või ravimteena.
Teekummel - mõjub lihaseid lõdvestavana. Ideaalne kõigile neile, keda piinavad hirmud ja mured ja nad sellepärast magada ei saa.

VITAMIINID

Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiine vajab inimorganism ööpäevas mikrokogustes ning nende biokeemilised sünteesirajad on keerulised ja mitmeetapilised. Sellest ka sünteesi puudumisel biokeemiline kokkuhoid. Puudus on selles, et paratamatult suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist ja me peame kes rohkem, kes vähem arvestama toidu vitamiinide sisaldust.

Vitamiinipreparaatide kasutamine

Kõigepealt kaks  üsna levinud ja vastandlikku arusaama. Esiteks, vitamiinpreparaatide kasutamine on alati ja igati õigustatud nii profülaktilisest kui ka ravi aspektist mistahes häirete korral (töövõime langus, väsimus,  lihaste valud jne.). Teiseks, vitamiinide kasutamine on  lausa kahjulik, sest vähimgi  ülehulk kahjustab oluliselt  organismi. Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult väga ühekülgsed ja näivusutavad. Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Esiteks, seda põhireeglit tuleks alati arvestada. Nimelt reeglis toodud tingimuste kehtimisel või ka taastamisel pole vitamiinidega probleeme. Teiseks, põhireeglist ei pea igapäevaselt täpselt kinni ju miljonid inimesed, kuid see ei tekita siiski häireid nende organismis. Miks? Organismis  eksisteerivad vitamiinide teatud varud. Need varud on ( maksas ja mujal, samuti transportkompleksidega seotud vitamiinid) dünaamilised. See tähendab, et nad ühelt poolt kompenseerivad ajutise vitamiini defitsiidi toidus, teiselt poolt aga suudavad salvestada organismi sattunud vitamiini ajutise liia. On ju  konkreetse vitamiini hetkevajadus organismis tegelikult muutuv suurus, sest ka liitensüümi hulk, mille koensüümsesse osasse  antud vitamiin kuulub, sõltub organismi füsioloogilistest  vajadustest. Järelikult kui vitamiini satub organismi seedekanali kaudu kogusummas (toit, seedekulgla mikrofloora tegevus, vitamiinpreparaat) hetketi mõnevõrra rohkem, kui seda vajatakse, ei põhjusta see veel häireid inimorganismi talitluses. See  kõik selgitabki,  miks hüpervitaminoosid  ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid hülgemaksa söömisel, tunnusteks luuvalud, naha sügelemine, limaskestade põletik jne. Loomulikult tekivad vitamiinide megadooside kestval tarbimisel mitmesugused häired, kuid see nähe on iseloomulik liialdamisele teistegi biomolekulidega.
Järelikult organismi jaoks pole mõningane, ajutine vitamiinidega üledoseerimine terav probleem. Ohtlik on hoopis vitamiini kestev defitsiit. Nii on avitaminoosi (väljakujunenud avitaminoos on raske haigus) täheldatud kõigi seni tuntud vitamiinide puudumisel organismis/toidus. Sellel on ka kindel põhjus. Kõik senituntud vitamiinid  nii või teisiti vastavate liitensüümide ehituse ja funktsioneerimise hädavajalikud komponendid. See tähendab, et kui organism saab antud vitamiini  pidevalt  alla vajaliku miinimumkoguse, siis häirub vastav ensüümreaktsioon, mis üsna varsti väljendub konkreetses haiguspildis. Seega on vitamiini kestev defitsiit organismile küll otseselt ja kindlalt kahjulik.
Vitamiinide raviotstarbeline kasutamine peab toimuma arstliku kontrolli tingimustes. Manustamisel peab arvestama patsiendi kehakaalu, füsioloogilist seisundit , toitumist, tema organismi ainevahetuse iseärasusi (näiteks vastavale vitamiinile iseloomulikku ja omast normtaset, salvestamise efektiivsust , koosmõju teiste vitamiinidega jne.).

KEHALINE TREENING

Indiviidi tervist tuleb käsitleda väliskeskkonna muutuste ja ontogeneesi dünaamika vastastikuses seoses. Tervise omaduseks on taluda organismisiseseid ja – väliseid koormusi . Praktiliselt tähendab see tugevaid ja hästifunktsioneerivaid elundeid, nende  head omavahelist koostööd ning sobivust, aga ka inimese füsioloogilist, psüühilist ja sotsiaalset võimet säilitada oma sisemine ja väline tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Haigustele on iseloomulik elundite nõrgenemine või ebasoodus sisemine või väline muutumine ning nende talitluse kujunemine ülesannetele mittevastavaks. Tervist üldiselt defineeritakse kui omaduste kompleksi, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist.
Tervisele negatiivselt mõjuvaid tegureid on palju. On vaid üks otsustav tegur, mis tugevdab tervist – optimaalne kehaline tegevus. Positiivset mõju võivad avaldada ka külma ja kõrgusega kohanemine ja veel mõned üksikud tegurid. Neil juhtudel pole aga mõju nii ulatuslik kui kehalise tegevuse puhul.

Mõju üldadaptsiooni mehhanismile

Kehaline treening tekitab organismis rohkeid muudatusi: muutusi keha ehituses, organite suuruses, südameveresoonkonna ja hingamisaparaadi funktsionaalsetes võimetes, rakustruktuurides, ainevahetusprotsessides, samuti ka molekulaar-, hormonaal- ja närvimehhanismides.
Kehalisele treeningule on iseloomulik uue koordinatsioonimehhanismi väljaarenemine. Peale paranenud motoorse koordinatsiooni võib treenitud organismis näha vegetatiivfunktsiooni täiuslikumat regulatsiooni järgmiste ilmingute põhjal:

muutus vegetatiivse närvisüsteemi tasakaalus,

kohanemisprotsesside kiirenemine ja regulatoorsete mõjude labiliseerumine,

täpsem kooskõla tegevuse ja vegetatiivfunktsioonide vahel,

suurenenud tundlikkus regulatoorsetele mõjudele.
Treeningu mõju kesknärvisüsteemile väljendub vaimse tervise stabiliseerimises või paranemises. Kehalise treeningu mõjul ilmneb närvilisuse kahanemine, depressiooniseisundite vähenemine, psühhosotsiaalse stressi avalduste vähenemine ning positiivne mõju emotsionaalsele tasakaalule. 56000 katsealuse vaatlemine on viinud järeldusele, et kehalise aktiivsuse tase on võrdelises seoses hea vaimse tervisega: hea tuju, üldine heaolutunne, suhteliselt harvad närvilisuse ja masenduse ilmingud.

Hormonaalregulatsiooni täiustamine

Treeningu tüüpiliseks tulemuseks on hormonaalreaktsioonide vähenemine submaksimaalsete pingutuste sooritamisel. Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike pingutuste teostamisel väga ulatuslikud muutused vere hormonaaltasemetes. Võimaluse hormoonide rohkeks eritamiseks verre kindlustavad mõningate näärmete (neerupealsed) suurenemine kui ka muutused näärmete rakustruktuurides. Treeningu mõjul muutub kudede tundlikkus hormoonide mõju suhtes. Seda põhjustab muutus rakkude hormooniretseptorite hulgas, samuti ka protsesside ahelas, mille käivitab hormooni ühinemine retseptorvalguga. Treening mõjutab ka hormoonide metabolismi, mis suurendab hormonaalregulatsiooni labiilsust.

Energiavarude suurenemine

Kehaline treening suurendab glükogeenivarusid skeletilihastes, maksas ja südamelihases. Mõnede, kuid mitte kõigi uuringute tulemused näitavad fosfokreatiini sisalduse suurenemist skeletilihastes. Energiavaru juurdekasvuga koos kujuneb ensümaatiline adaptatsioon , mis soodustab nende mobiliseeritavust ja teeb taastamise kiiremaks.

Hapnikutranspordi võimaluste suurenemine

Treeningust põhjustatud südame mõõdukas hüpertroofia seostub mitmete muutustega , mis teevad südame funktsionaalselt tugevamaks. Südamelihases ilmneb rohkem kapillaarsooni ja südamelihase kiudude ristläbilõike pindala on suurenenud, müokardi kokkutõmbevõime on kõrgenenud. Ka südameõõned on suurenenud. Seoses sellega jääb puhkeseisundis pärast igat süstolit südamesse rohkem jääkverd, kui treenimatuil. Pingutussituatsioonis aga kasutatakse see peaaegu täielikult ära löögimahu suurendamiseks. Adaptatsioon vastupidavustreeningule kindlustab suurema löögimahu mis tahes pingutuse sooritamisel. Suurem on ka maksimaalne löögimaht. Kuna submaksimaalse pingutuse korral on südame löögisagedus treenitud inimestel madalam, siis vajalik vereringe intensiivsus saavutatakse vähemate, kuid tugevamate südame kokkutõmmetega kui treenimata inimestel. Äärmuslike pingutuste puhul on südame löögisageduse tõus treenitud ja treenimata inimestel peaaegu sama, kuid suurem maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel.
Hapnikutranspordi süsteemile toob kasu ka kopsu alveoolide ja skeletilihaste tihenenud kapillarisatsioon, õhu parem uuenemine kopsualveoolides ja ka hingamislihaste treenitus . Oluline on veel vere ja hemoglobiini üldhulga suurenemine. Nende muutuste ühine väljendus on maksimaalne hapnikutarbimine. Maksimaalse hapnikutarbimise tase on vastupidavussportlastel kaks korda suurem kui istuva eluviisiga inimestel.

Immuunaktiivsus

Kehaline treening avaldab mitmepalgelist mõju immuunaktiivsusele. Treeningu efekti immuunaktiivsusele on vaid kaudses seoses kehalise võimekuse tõusuga. On tulemusi, mis näitavad, et süstemaatiline kehaline aktiivsus võib põhjustada muutusi, mis kindlustavad immuunregulatsioonile suurenenud efektiivsuse. Kõrgklassiga jalgratturitel on immuunsüsteemis sedastatud muutusi, mis loovad suurema vastupanuvõime nakkushaigustele. Andmed näitavad, et maratonijooksjatel tekivad vastavad muutused mõõduka treeningu perioodil. Vastupidiselt ilmneb oluline langus immuunaktiivsuses põhjustatuna kurnavatest treening- ja võistlusrežiimidest. Sagedamini esineb negatiivseid muutusi immuunsüsteemis menstruatsioonihäiretega naissportlastel ja siis kui sportlasel ilmnevad südamelihase ülepingutuse tunnused.
Kuigi populatsiooni-uuringutes on treenitud inimestel täheldatud väiksemat haigestuvust, on suurenenud vastuvõtlikkus nakkustele sage nähtus silmapaistvate sportlaste juures, eriti saavutuste kõrgperioodil. Suurenenud vastuvõtlikkus on kahtlemata seotud immuunaktiivsuse pärssumisega. Kuid, nagu eelpool märgitud, järgneb sportlastel pärssumisele normaalse immuunaktiivsuse taastumine puhkeperioodidel. Treeningu mõju immuunsüsteemile võib tähtsust omada kehalise aktiivsuse ja vähihaiguste vahekorra määratlemisel. Treeningust põhjustatud muutused naturaalsete killer-rakkude arvus ja nende aktiivsuse kasv võib olla võtmeelemendiks, mis vähendab kasvajate tekke võimalusi treenitud organismis.

Treeningmõjude spetsiifiline iseloom

Treeningu mõjud lihaskiud struktuurile ja ainevahetusele sõltuvad suuresti kasutatud harjutustest. Sama ilmneb vastupidavus-, kiirus- ja jõutreeningu mõjus südameveresoonte süsteemile, maksimaalsele hapniku tarbimisele või vere lipoproteiinide sisaldusele. Üldine tulemus on, et kõige positiivsemaid muudatusi aeroobses töövõime, südame-veresoonte süsteemi talitluses ja vere lipoproteiini sisalduses tekitab vastupidavustreening . Vaid dünaamilisemad jõuharjutused (näit. jõutreening ringmeetodil), kus kergeid või mõõdukaid koormusi paljukordselt korratakse lühikeste puhkepausidega, võivad toimida sarnaselt vastupidavustreeninguga. Vastupidavusharjutust peetaksegi kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tugevdamisel.
Võimlemisharjutused on asendamatud mehaanilise antiskleroosi efekti mõttes. Tugevat mõju avaldavad ka kiirus- ja jõuharjutused. Nii jõu- kui ka võimlemisharjutused on tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmiseks, mis omakorda tekitab liigeseid fikseeriva "lihaskorseti" nõrgenemist vanematel inimestel. Pole kahtlust, et vanemas eas annab piisav lihastegevus vanurile sõltumatuse igapäevastes toimetustes ja kokkuvõttes parandab inimese elu kvaliteeti.
Aeroobne tants või aeroobne rütmivõimlemine on katse kombineerida vastupidavus- ja võimlemisharjutuste positiivset mõju. Longituuduuringute tulemused rõhutavad treeningu intensiivsuse ning aeroobse tantsu või rütmivõimlemise nonstop iseloomu tähtsust. Maksimaalse hapniku tarbimise paranemine saavutati, kui harjutuse intensiivsus viis südame löögisageduse treeningu ajal 165-175 löögini minutis. Kui aga harjutuse intensiivsus oli suurem (keskmine südame löögisagedus 180 või üle selle), siis ka anaeroobsete harjutuste kasutamisega ei leitud maksimaalse hapnikutarbimise tõusu. Kui võimlemisharjutused olid samad, mis non-stop rütmivõimlemises, aga sooritatud puhkepausidega, ei paranenud maksimaalne hapniku tarbimine ega tekkinud antisklerootilisi muutusi vere lipoproteiinide sisalduses.
Sportlastel tekitab kõrgtasemel treening teatavat riski vigastustele ja kahjustustele. Samal ajal on muutused, mis suurendavad üldadaptatsiooni mehhanismi võimalusi, kõige suuremad just sportlastel. Seetõttu peaks tulemuseks olema üldine tervise tugevdamine. Seda aga võivad takistada vigastused, kahjustused ja ülepingutuse nähud. Kui inimesed treenivad tervise tugevdamise eesmärgil, on samuti olemas väike risk tervise kahjustusteks, kuid see on mitu suurusjärku madalam kui tervisekahjustuste risk istuva eluviisiga inimestel tingituna liikumisvaegusest.

TOIT

Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma , peame neid omastama toidu kaudu – sellest ka nimi - toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse :
energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud ) ning vitamiinid ja mineraalid ,
mis on vajalikud kõikide organismi protsesside alalhoidmiseks.
Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse. Aga kas me sööme alati varieeruvat ja mitmekesist toitu, kas meil on alati kontroll selle üle, mis laadi toitu me sööme? Ei. Seda, kui hea meie toit on, määravad mitmed faktorid . Isegi, kui meie toidualased teadmised on suured, võivad muud faktorid tingida, et toit ei ole nii hea, kui see peaks olema. Näiteks võib toidu kvaliteet olla toidu töötlemisel halvenenud, meid võib olla tabanud mõni haigus või meie toitainete vajadus võib olla erinevatel põhjustel (stress, treeningtegevus) suurenenud ning organismi vajadusi ei ole võimalik katta ainult toidu kaudu. Sellistel puhkudel võib osutuda aktuaalseks toidu täiendamine toidulisanditega. Toidulisandeid tuleb aga kasutada kriitilise suhtumisega ning need ei sa kunagi asendada meie igapäevast toitu.
Hea toitumine ei tee kunagi keskpärasest sporditegijast maailmameistrit, kuid halb toitumine võib teha potensiaalse maailmameistri keskpäraseks sporditegijaks. Selles, et õige söögi ja joogi kaudu saadavad toitained on meie poolt nii spordis kui tervisespordis üles näidatavate saavutuste jaoks olulise tähtsusega, ei ole mingit kahtlust. Ilma piisava ning õige söögi ja joogita hakkab treeningtegevus organismi kurnama, selle asemel, et seda kasvatada. Lühidalt öeldes on vajalik mitmekülgne toit, mis on rikas süsivesikute poolest, sisaldades piisavas koguses valke; küllastumata rasvade piisav omastamine küllastunud rasvade arvelt ja rohke vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide tarbimine.

Toitumine ja kehakaalu alandamine

Ka kaalus allavõtmise ajal on tähtis mõelda oma toitumise peale. Siis võib see olla isegi eriti tähtis, kuna kõige paremini kehakaalu alandav toitumine on selline, mis annab jääva tulemuse. Üheks tähtsaks osaks on garanteerida vitamiinide ja mineraalide piisav tarbimine, vähendades omandatavate kalorite hulka.
Dieedid on siiski ohtlikud ja ilma professionaalse järelvalveta neid rakendada ei tohiks. Kui siiski tuleb vajadus dieeti pidada, siis ei tohiks seda alustada ning ka lõpetada päevapealt. Päevapealt lõpetamine võib tekitada hoopis vastupidise reaktsiooni alguses soovitule, nimelt võib lõpuks peenemaks saanud inimene hoopis palju tüsedamaks minna kui ta algul oli, kui toitumist kiiresti muudetakse.

Toitainete kogus

Seda, kui palju täpselt igaüks erinevaid toitaineid vajab oma vajaduste katmiseks ja optimaalse tarbimise saavutamiseks, on raske hinnata. Meie vajadused varieeruvad näiteks seoses pärilike faktorite, vanuse, sugu, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinev sõltuvalt meie tervislikust seisundist. See kehtib energiat andvate toitainete kohta ja ka vitamiinide ja mineraalide kohta.
Organismil vitamiinide ja mineraalide varud on erinevad. Teatud vitamiinide varud, nagu näiteks A, D, E ja K vitamiinid, kogutakse teatud aja jooksul ning neist võib piisata kauaks , eeldusel, et meie toitumine on rahuldav. Mis puutub vitamiini C, enamustesse B-grupi vitamiinidesse ja mineraalidesse, on aga organismi tagavarad piiratud, mis nõuab, et vaegusseisundi vältimiseks on vajalik neid aineid iga päev korrapäraselt lisaks võtta. Inimesed, kes on erinevatel põhjustel olukorras, kus nende toidu tarbimine on piiratud või kellel on erinevatel põhjustel suuremad füsioloogilised vajadused, peavad seetõttu hästi läbi mõtlema, mida nad söövad, et organismi varud ei ammenduks. Sellistes olukordades võib olla mõistlik kasutada toidulisandeid – nii selleks, et vältida organismi varude ammendumist, kui selleks, et tagada juba kahanenud varude taastamine. Toidulisandite tarvitamine vitamiinide ja mineraalide näol annavad harva kohest efekti. Teatud aja möödudes organism tugevneb, avaldades mõju nii üldisele
tervislikule seisundile kui mitmetele spetsiifilistele funktsioonidele, mis on seotud ainevahetuse, immuunsuse ja vastupanuvõimega oksüdatiivsele stressile ning lagundatavatele protsessidele.

KOKKUVÕTE

Nagu välja tuleb, siis tervise hoidmine ja selle tugevdamine ei ole sugugi mitte nii kerge kui alguses tundub. Inimese organism vajab väga palju ning organismile meelejärgi olemiseks tuleb palju vaeva näha. Tavaliselt lihtsalt ei ole kõigeks selleks aega ning tänu sellele jääb midagi tegemata ja niiviisi pääsevadki ligi haigused. Kui inimene võtab endale liiga palju kohustusi, siis pika aja peale ootab teda stress, sest kõigega üheskoos on päris raske hakkama saada ning ka depressioon soodustab haigeks jäämist.
Tänapäeval on inimesed haigemad kui vanasti, sest inimesed on muutunud mugavamaks, see tähendab, et nad ei liigu enam piisavalt ega ka tegele spordiga, sest transport on kõigile lihtsasti kättesaadav ja sportimiseks ei jää lihtsalt aega või siis ei viitsita sellega tegeleda. Toitumine on muutunud viletsamaks, sest igal pool on palju erinevaid ahvatlusi, näiteks rämpstoit, maiustused jne. Inimesed enamjaolt ei mõtle, mis toitaineid neil on vaja kätte saada, nad lihtsalt söövad selleks, et kõht oleks täis ja see on ka kõik.
Tuleb üritada leida aega enda jaoks, sest tervis on siiski tähtsaim asi, mis meil on.

KASUTATUD MATERJALID

JÜRGENSON, M. & VALNER , C. Terviseapteek. – Tervis Pluss. 2007, 10.

Anahata
http://anahata.imelaps.ee/archive/vikerkaaresild/2071.html

RAIG, G. Unehäired. – Terviseleht . 17/2000.

Gripp
http://www.gripp.ee/index.php?id=9

Healthilife
http://www.healthilife.ee/raamat/vitamiinid.html

Tartu Ülikool
http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/treeninguef.ht m

Nutri kaubandus
http://www.nutrikaubandus.ee/Extran2/artiklid/Toit_vajalik_k6igile.php

16