BIOOM elustik GLOBAAL ÖKOLOOGIA Kõrbed, savannid, rohtlad Maa elukeskkond vees Planeet Maa BIOSFÄÄR Õhus maismaal maa- koores Ökoloogia - On organismide ja nende vahelisi suhteid ja keskkonna tingimusi uuriv teadus. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 17.09.08 Põhibioelemendid e makroelemendid organismides on C,H,N,O,P,S. Organismid vajavad kõiki neid elemente suhteliselt suures kogustes ja peamiselt esinevad need orgaaniliste ühendite Koostises. Keemilisi elemnte, mida organismid vajavad väga väikeste kogustes, nimetatakse mikroelementideks (K,Cl, Ca, Na, Mg, Fe, I, F jt). Kõik makro- ja mikroelemendid on hödavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Keemiline element Süsinik Keskne eluelement . kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute)
Leiduvad ümbritseva keskkonnaga peaaegu kõik need samad, mis eluta looduseski. Bioaktiivsed ained on ühendid, mis väikeses kontserntratsioonis mõjutavad orfanismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi: ensüümid, Keemiliste elementide jaotus : vitamiinid ja hormoonid 1) Makroelemendid – 96-98%: O (65-75%), C (15-18%), H (8-10%), N (1,5- 3%), P, S ning ioonsel kujul elemendid Ca, Mg, Na, K, Cl Sahhariidid e. süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närvi-impulsi moodustumises. süsinik, vesinik ja hapnik Leidub veres ja rakkude tsütoplasmas 1) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on
BIOLOOGIA 2010 Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed KLASS keelikloomad Luukalad Kahepaiksed Roomajad Linnud imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomariik HÕIMKOND: keelikloomad KLASS: imetajad SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01 Keemilised elemendid Makroelemendid meie kehas: CHNOPS (süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel). Ained, mida meie kehas on kõige rohkem. Hapnikku on meie organismis kõige rohkem 65-75%. Miroelementide kogus meie organismis on väike. OSMOOS Lahusti molekulide liikumine Kaltsium 0,04-2% (luudes, luukoes) Naatrium 0,02-0,03% Magneesium0,02-0,03% (klorofili koostises?) Raud 0,01-0,015% (hemoglobiin) Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks) Fluor (hamba email)
esinevad ained, mis aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust. Elusorganismid mineraalained ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Organismis leiduvad mineraalained jagunevad: 37.1. Põhielemendid – H, C, O, N, P, S 37.2. Makroelemendid – sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-. 37.3. Mikroelemendid – sisaldus kehas on alla 0,01%. Nendeks on Fe, Zn, Cu, I, Se, Mn, Mo, F, Cr, Co, Si, V, B, Ni, As, Sn. 38. Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekul koosneb ühest või mitmest aatomist. 39. Netoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus
MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED: ...
soolad, saviosakesed. Ckiht koosneb murenenud kivimitest. 6. Nimetage põhilised pinnase toitained ning kirjeldage kuidas saab nende varud pinnases taastada mahepõllumajanduse ning intensiivse põllumajanduse puhul. Taimedel on vaja makro- ja mikrotoitaineid. Taimedele vajalikud makroelemendid on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium ning väävel. Taimede kasvu jaoks on kõige tähtsamad toitained N, P, K. Huumus on taimede jaoks oluline N-allikas, 90% lämmastikust pinnases on orgaaniline. Taimed tarbivad N enamasti nitraadina. Enne, kui hakati kasutama kunstväetiseid, kasutati pinnase lämmastiku varude täiendamiseks kaunvilju. Selliste taimede juurtes nagu soja, lutsern, ristikhein on olemas juurte struktuuriga
Lämmastikuvabad ekstraktiivained on kergesti seeduvate süsivesikutega!! (tärklis, suhkrud), mis on loomale peamiseks energiaallikaks. Palju lämmastikuvabasid ekstraktiivaineid on rohusöötades – põhk, teraviljad, kartul, juurviljad. Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). !! Makroelemendid: kaltsium, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, kloor !! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks. Kaltsiumi sisaldavad söödad: kalajahu, piim, liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!! Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Kaalium, naatrium ja kloor – kõikides keha kudedes ja organites.
a) Osata järjestada ja tunda näidete põhjal ära (molekul, organell, rakk, kude, elund e. organ, elundkond, organism e. isend, (liik,) populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom, biosfäär) • Populatsioon – 1 liik • Kooslus – erinevad liigid (elusolendid) • Bioom – loodusvööndid b) Biosfääri kolm sfääri • Litosfäär – maapind • Hüdrosfäär – vesi • Atmosfäär – õhk 10. Mikro- ja makroelemendid a) Millest selline nimetus? • Makroelemendid – elemendid, mida on organismide koostises palju • Mikroelemendid – elemendid, mis esineb organsimide koostises vähem b) CHNOPS. miks neid vaja? • C – süsinik on kõikidest elementidest kõige tähtsam tänu oma keemilistele omadustele • H – vesinik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises.
B-, B- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E- ja K-vitamiin. MINERAALAINED Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24. Jaotatakse olenevalt nende sisaldusest söötades. · Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor · Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Mineraalelemendid on vajalikud: · luuaine moodustamiseks, · närvi- ja lihasrakkude talituseks, · ensüümide aktiviseerimiseks, · pH taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes
kulda keegi ei tea milleks. 5. Organismide elementaarkoostis sõltub ka elementide liikuvusest toiduainetesse. See sõltub näiteks kasutatud toidunõudest. Vanematest materjalidest on kõige ohtlikum Al (happelises keskkonnas alumiinium oksiidid lahustuvad). Alumiinium on toksilise toimega. Moodsa aja nõudest teflon fluoriühendid kui telfonpind on kulunud/katki, siis tuleks see ära visata. Vaeguse ja ülekülluse probleemid A) MAKROELEMENDID tavaliselt ei teki. Makroelementide vaegus tekib totaalsel nälgimisel. Gaasivahetuse tasandil on asi palju kiirem: organismi jaoks on ohtlikO2 puudus inimene peab vastu 5 min. Väga probleemne on ka hapniku liig kui ta hingab puhast hapnikku a) puhta hapniku sissehingamisel häirub hingamisrütm, kuna piklikus ajus asuv hingamiskeskus emm erutub üle. Mida kõrgem on hapniku protsent seda rohkem tekib vabu radikaale -> 1,5-2 nädalaga saab inimene kopsukahjustuse. B) MESOELEMENDID
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu ...
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
Anaeroobsetes rähkmullad suhteliselt keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. tingimustes lagunevad halvasti ja huumusrikkad. suures koguses elemente taimes esineb Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli moodustavad nn. bituume. Mulla lõimis mõjutab samuti jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil Vaigud, vahad ja parkained, huumuse teket ja sisaldust mullas. Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O olles enamasti bakteritele mürgiks, Savi- ja liivsavimuldades, kus on vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; ja mineraalsoolad)
mõjutades seeläbi membraanipotentsiaali tekkimist ja selle suurust. Rakuvälises ruumis (vereplasmas ja rakkudevahelises vedelikus) on magneeiumit vähe. Enam kui pool (ca 70%) kogu inimese orgamismis leiduvast magneesiumist paikneb luukoes. Tabelis 1.2. toodud keemilisi elemente vajab inimese organism elutalitluseks võrdlemisi suurtes kogustes. Seoses sellega kasutatakse nende kohta sageli ühist nimetust makroelemendid. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 3 Peale nende vajab inimorganism normaalseks toimimiseks veel paljusid elemente, kuid oluliselt väiksemas koguses võrreldes seni kõne all olnutega. Näiteks koobalti koguhulka 70- kilogrammise inimese kehas hinnatakse vaid mõnele milligrammile. See on tühine kogus võrreldes keha massiga. Ometi on koobalt organismi häireteta talitluseks möödapääsmatult vajalik.
RAKUMEMBRAAN · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis · Fagotsütoos: transpordiliik, mille abil viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makroelemendid. · Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel. · Esineb ka retseptorvalke, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. · Kolesterool: kristalnestruktuur(saame), peenestruktuur(toodame) · Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Ei näe, sest rakumembraani paksus on keskmiselt liiga väike, et seda näha. · Kirjeldage rakumembraani ehitus
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse gaasilist (kiire) ja settetsüklit (aeglane). Biogeochemical cycles the transport and transformation of substances in the environment, through life, air, sea, land, and ice. . , . Biogeensed elemendid Biogeensed elemendid e. elusaine komponendid: 1. Põhielemendid vesinik H, süsinik C, hapnik O - vajalikud kõikides raku orgaanilistes ühendites. 2. Makroelemendid fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia ülekande reaktsioonides rakus, lämmastik N - aminohapetes ja valkudes, väävel S valkudes, naatrium Na, magneesium Mg - kofaktor ensüümides ja klorofüllis, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensüümides, koostisosa membraanides. 3. Mikroelemendid boor B, räni Si, vanaadium V, magneesium Mg, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molübdeen Mo, jood I. Toimivad rakus kui ensüümide kofaktorid. Süsinikuringe
soojendamiseks ühe kraadi võrra. 97. soojusjuhtivus - mulla võime juhtida soojust. 98. toiterežiim - mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. 99. taimetoiteelemendid - nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100. makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg ja S, mida taim vajab taim suures koguses. 101. mikroelemendid - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, mida on kuivaines 10-10% 102. lenduvad elemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; C, O, H, S 103. tuhaelemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; Ca, Mg, K, P, Fe 104. taimetoitained - molekulid, anioonid ja katioone, millena toiteelemndid taime sisenevad. (Co2, H2O, O2) 105. mügarbakter - 106
1.4 Mini uurimise tegemine 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinfo kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine- hüpotees on oletav vastus antud probleemile. 4. Hüpoteesi kontrollimine( vaatused, katsed) 5. Tulemuste analüüs 6. Järelduste tegemine 7. Uute teaduslike faktide saamine 8. Teadusliku teooria kujunemine ja formuleerimine 2.Organismide koostis 2.1 Üldine keemiline koostis · Põhibioelemendid ehk makroelemendid o Chnops-süsinik, väävel, hapnik · Mikroelemendid- keemilised elemndid mida organismid vajavad väikestes kogustes o Nt: Inimene vajab kaaliumit väikestes kogustes. Keemiline Ülesanded organismis element süsinik Elu element-kuulub kõikide biomolekulide(valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2- fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp produkt.
Moodustab enamuse merebakterite biomassist. Kuulub alfa-proteobakterite hulka. Tema genoom on väga väike, mitteparasiitsetest bakteritest vist väikseim. Aga isegi nii väike genoom võtab enda alla ca 1/3-pool raku ruumalast. Tema genoom on väga ökonoomne: geenitihedus on suur, pseudogeene ei ole. Aga ta suudab nt kõiki AH-d ise sünteesida. Kui kk-s on toksilisi orgaanilisi aineid, siis bakterid reageerivad sellele raku eripinna vähenemisega muutuvad suuremaks. Mikro-ja makroelemendid. Väävel, fosfor ja lämmastik mikroobide toitumises. Makroelemente vajatakse suurtes kogustes, mikroelemente vajatakse väikestes kogustes. Makroelemendid on C, H, O, N, P. Need on biomolekulide põhilised koostiskomponendid ja neid vajatakse makrokogustes. Mikroelemendid on K, Mg, Ca, Fe, Zn, Mn, Na, Mo, Co, Cu, W, Ni. MAKROELEMENDID: Element Allikas Funktsioon metabolismis O Org
NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam on taimedes süsinikku (45%), hapnikku (42%) ja vesinikku (6,5%). Toiteelementide jaotus Kvantitatiivsetest vajadustest lähtuvalt: • Makroelemendid – C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S • Poolmikroelemendid – Fe, Mn, (Si, Al) • Mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co, Se (Na, Cl) – sisaldus taimedes 10-5…10-3% • Ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb jmt. – taimedes 10-12…10-6% K. Mengeli klassifikatsioon: • Mittemetallid – C, O, H, N, S, P, B, Si – taim kasutab orgaanilise aine moodustamiseks • Leelismetallid – K, Na, Ca, Mg – taimedes peamiselt ioonidena • Raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo jt
stressi puhul ABA c suureneb. D. mineraaltoitumine 1. Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Elemendid, mis on vajalikud taime elutsükli läbimiseks ja mida ei suuda ükski teine element asendada. Elemendid peavad toimima taimeraku sees ja ei tohi takistada/soodustada teiste elementide neeldumist 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Toitesegudes peavad olema kindlas määratud koguses mikro- ja makroelemendid. Toitainet ei tohi olla üleliias, muidu on see taimele toksiline. Aluse/happe suhe peab olema soovitud vahemikus. 3. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool Toitesoolad, mille vesilahusest (mullalahusest) omastatakse energilisemalt anioone ja mille tulemusena muutub lahus aluselisemaks. Enamikel taimedel ei too aluselise keskkond neg. muutuseid toitumises esile, aga siiski peab õigel väetamisreziimil seda arvestama. Nt NaNO3, Ca(NO3)2, KNO3 4
Üldiselt kasutatakse kahte liiki maksumuskoode: 1) Standardsed – tagavad andmevahetuse ühtluse erinevate projektide vahel 2) Projektikohased – jaotuse aluseks ühe konkreetse projekti puhul, sageli tuletatakse standardsetest koodidest 2 4.2.3. Mikro- ja makroeelarvestamine Eelarveliselt jaotatakse ehitusprojekti info hierarhiliselt kõige pealt makro- ja siis mikroelementideks. Makroelemendid – jämedamad alljaotised (nt vundament, karkass jne) Mikroelemendid – detailsed tööd ja konstruktiivelemendid (vundamendi raketis, armatuur jne) Olenevalt sellest, kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- või makroeelarvestamiseks. 4.2.4. Kululiikideks jaotamise põhimõtted Kululiik – ehituskulude element selle tekke iseloomu järgi (tööjõud, materjalid jne.) Kululiikideks jaotamise põhimõtted:
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ühendid. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune. Makroelemendid O, C, H, N, P ja S. Nad moodustavad üle 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes. Mikroelemendid K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn,Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. · O 65-75 % · C 15-18 % · H 8-10 % · N 1,5-3,0 %
1) mulla soojusneelamisvõime - seda suurem, mida tumedam on muld värvuselt. Sõltub mulla veesisaldusest ja sõltub mulla kallakust 2) mulla soojusmahtuvus 3) mulla soojusjuhtivus sõltub vee ja õhu vahekorrast Mulla õhk ja õhureziim Taimes on tehtud kindlaks isegi kuni 50 keemilist elementi. Nende osatähtsus on taime kasvuseisukohalt väga erinev. Need keemilised elemendid mida taim on omastanud, võime tinglikult jaotada 2 suurde rühma: 1) makroelemendid: C, O, H, Ca, N, P, K, Mg, Fe, S neid on taimes suures koguses ja neid kasutab taim oma kudede üles ehitamiseks. Need on asendamatud 2) mikoelemendid neid on taimes väikestes kogustes ja tuntumad neist on: Cu, B, Mn, Zn, Mo, Co. Need on samuti taimele asendamatud sest toimivad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatorina. NH4NO3 kõige parem lämmastikväetis Leidke antud võrrandi põhjal agronomiliselt ja majanduslikult efektiivsed
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium..............................................................................
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Struktuur ja ülesanded on kõigil tasemetel seotud. Evolutsioon on elu püsimise võti (piiratud ressursid Darwin 1859). Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Üldised seaduspärasused mitmekesistuvad eranditega. Organismide koostis: KEEMILISED ELEMENDID: (tabel: inimene) Süsinik C: ühendite mitmekesisus stereoisomeerid CHNOPS + Mg, Ca, Fe - makroelemendid Cu, Ts, Cl, F - mikroelemendid ANORGAANILISED AINED: Vesi Katioonid ja anioonid ORGAANILISED AINED Mikromolekulid: 1) Mono- ja oligosahhariidid (ainevahetuse tähtsaimad osad). Glükoos C2H12O6 (energia, polüsahhariidide element, lähteaine sünteesiradades). Fruktoos (peaaegu sama mis glükoos, keemilises tasakaalus, ohutu suhkruhaigetele). Riboos, desoksüriboos (DNA). Galaktoos (laktoosi koostises).
Lämmastikuvabad ekstraktiivained on kergesti seeduvate süsivesikutega!! (tärklis, suhkrud), mis on loomale peamiseks energiaallikaks. Palju lämmastikuvabasid ekstraktiivaineid on rohusöötades – põhk, teraviljad, kartul, juurviljad. Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). !! Makroelemendid: kaltsium, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, kloor !! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks. Kaltsiumi sisaldavad: kalajahu, piim, liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!! Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Kaalium, naatrium ja kloor – kõikides keha kudedes ja organites.
Lämmastikväetiste tootmise probleem Suureneb antropogeenne mõju N-ringele. Tootmisega kaasneb N2O (kasvuhoonegaas, lagundab stratosfääri osooni) ja NOx (troposfääri osooni teke, happevihmade teke) emissioon atmosfäärist. Suurenenud N depositsioon leostumine kasvab (saastab joogivee (aneemiaoht) ja veekogude eutrofeerumine, millel tugev mõju veeökosüsteemile - vee hapnikusisalduse langus vähendab kalade arvukust). Koos nitraatidega lähevad välja ka olulised makroelemendid (Ca, Mg, K). Nitrifikatsiooni käigus vabanevad vesinikioonid ja muld hapestub. Osa liike pole kohanenud nii kõrge N kooslused muutuvad liigivaesemaks. Nitraat toidus. Suurenenud taimede N-sisaldus teeb neid kahjuritele atraktiivsemateks (tirtsude puhang Aasias) 6 Fosforväetiste tootmisega kaasnev probleem veekogude toitaineterikkamaks muutumine (eutrofeerumine). Fosfor toidus ei ole kahjulik
Enamikule kultuurtaimedele on kasvuks kõige paremad kergemad ja keskmised saviliiv või liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad Keskkonna reaktsioon Neutraalne,nõrgalt happeline enamikele sobilikum. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina -Põhitoitaineid ehk makroelemendid, milleks on lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel. --vajalik kogus üle 10 g/100 m² -Mikroelemente , milleks on boor, vask, mangaan, molübdeen, raud ja tsink. --vajalik kogus alla 10 g/100 m² Seemne idanemine- kaalium,fosfor Lehe,varre kasv- lämmastik Juure kasv- kaltsium Ainevahetus- magnesium,vask Õitsemine- fosfor,väävel,boor,kaalium 5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused
Vee kaotuse vältimine 3. Hüdropassiivne sulgumine kõrge õhuniiskuse korral (kui mitu päeva järjest sajab uduvihma). Osmoosi tõttu vesi tungib rakkudesse, rakkude mõõtmed paisuvad ja õhulõhed litsutakse kinni Fotosünteesi intensiivsust määravad tegurid: 1. Valguse hulk 2. Süsihappegaasi hulk 3. Vee hulk vesi on otsene lähteaine ja õhulõhede seisundi määraja 4. Temperatuur 5. Toitelementide hulk mullas Olulised makroelemendid (N, P, K) ja mikroelemendid (Cu, B, Co, Ni jne.) 6. Fotosünteesiva ja tarbiva osa vahekord Fotosünteesi kulg Fotosüntees jaguneb: 1. Valgusstaadium Selle eest vastutab kloroplasti sisemembraanistik. Sündmused: a. Valguse neeldumine, klorofülli ergastumine b. Ergastusenergia ja ensüümide arvelt toimub vee fotooksüdatsioon c. Hapniku teke veest d. Vesinikioonide ebavõrdne jaotus kloroplasti sise- ja välismembraani
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
Lahuseid, milles taim toitaineid omastab, nim toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähdudes: o Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %) o Poolmikroelemendid: Fe; Mn; (Si; Al) on makro-ja mikroelementide vahelüliks, sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid o Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10 ...10-3% -5
Valgud, mis sisaldavad kõiki ahd organite ja kudede valkude sünteesiks on täisväärtuslikud valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendumatutest ah puudub kas üks või rohkem. Enamus taimseid valke (terad, seemned). Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid: Põhielemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustavad biomolekulid: 96-98% H, C, O, N, P, S. Makroelemendid esinevad organismis ioonidena. Ca, Na, K, Mf, Cl. Mikroelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik. Fe, Cu, Zn, Se, Sn. Süsinik - organismid on üles ehitatud süsiniku baasil. Siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad seda toiduga. C sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks. 4 kovalentset sidet. Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad ja sünteesitavad.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
kask). Gutatsioon vee eritumine lehest tilkadena. Kõrge (100%) õhuniiskuse korral lakkab transpiratsioon ja asenele astub gutatsioon. Toimub veelõhede kaudu. II ELU - AINE JA ENERGIAVAHETUS IIa MINERAALNE TOITUMINE 1. Mineraalsete toiteelementide jaotused. Taimede orgaanilise massi kuivaine: 45% C, 42% O, 6,5% H, 1,5% N. Anorgaanilised ühendid moodustavad 5-10%. Makroelemendid C, H, O, N, S, P, K, Mg, Ca, Fe Mikroelemendid: B, Mn, Cu, Zn, Mo, Cl Väga väikestes kogustes: I, Br, Hg, Ag, Au Mittemetallid: C, O, H, N, S, P, B, Leelismetallid: K, Na, Mg, Na Raskmetallid: Fe, Mn, Cu, Zn, Mo 2. # Mineraalide puudus. Elementide puudusest tingitud sümptomid. Mineraalainete tähtsus taimeraku ainevahetuses elementide (rühmade) kaupa: N; S; P; K, Ca, Na; Mg; Mn, B; Si, Cl.
Kõikide elementide summa võib olla kuni 30%. Tootmine: alglahus polüfosforhape neutraliseeritakse ammoniaagiga ära. Piiravaks faktoriks on üleküllastatus. b) Suspensiooniväetised. Probleemiks ei ole üleküllastamine. Konsentratsiooni võib suurendada kuni 40%-ni. Suspensioonid vajavad enne tarvitamist loksutamist. Sisaldavad stabilisaatoreid, mis hoiavad suspensiooni ühtlasena. TEISEJÄRGULISED MAKROVÄETISED Teisejärgulised makroelemendid on: Ca, Mg, S. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel, need vajavad lupjamist. Lubiväetsed sisaldavad 30...35% Ca. Kui suur on lubiväetise neutraliseerimisvõime, kui Ca-sisaldus on 20%? M (CaCo3)=40+12+3*16=100; st. 100-st 40 on puhas Ca. CaCO3 = Ca*2,5 = 20*2,5 = 50 või 20 40 x 100 x= 20*100/40 = 50% Vastus: Lubiväetise neutraliseerimisvõime on 50%. MAGNEESIUMVÄETISED Magneesiumipuudus on iseloomulik kerge lõimisega muldadele (liivmuldadele),
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine ...
lämmastikuvaeses keskkonnas (nukleiinhapete ja valkude süntees takistatud). 38. Mis on volutiin Volutiin – polüfosfaat, varuaine. Kui Sulfaadivarud taastuvad, siis polüfosfaadi fosfaat lülitatakse nukleiinhapete koosseisu. Kui sulfaatvaeses ja fosfaadirikkas keskkonnas. 39. Milline on põhiline polüsahhariidne varu mikroobides? Tärklis, glükogeen, granuloos. Kõige põhilisem on glükogeen. 2. teema 1. Millised elemendid on vajalikud raku kasvuks? Mikro (CuZnMnMoVWSeSiNa)-ja makroelemendid (CHNOPSKMgCaFe) 2. Miks on vajalik kasvufaktorite lisamine mikroobi kasvukeskkonda? Looduslikud orgaanilised ained, mida organism ise ei sünteesi. Puriinid, pürimidiinid, AH, vitamiinid. 3. Kuidas on võimalik hinnata mikroobide kasvu mingil söötmel? Lisatakse söötmele indikaatorvärve. Indikaatorvärvi muutuse järgi saab tuvastada mikroobi kasvu, kuna söötme pH muutub. 4. Kuidas jaotatakse söötmed koostise järgi?
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. ...
peab ning selpuhul võib flooemis olev vool olla ka vastupidine. Floeem kannab taimes kõikjale muid aineid nt sahharoosi. MINERAALNE TOITUMINE Taimetoitained – keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu teiste keemiliste elementidega. Orgaanilise massi kuivained (90-95%) – C, O, H, N ja anorgaanilised ühendid (5-10%). Toiteelemendid: 1. Makroelemendid – C, H, O, N, S, P, K, Mg, Ca, Fe 2. Mikroelemndid – B, Mn, Cu, Zn, Mo, Cl Väga väikestes kogustes veel nt I, Br, Hg, Ag, Au Mittemetallid – C, H, O, N, S, P, B, (Si) – taim kasutab neid orgaaniliste ühendite moodustamiseks. Leelismetallid – K, Na, Mg, Ca Raskemetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo – hästi tihedalt seotud. Mineraaltoitain Funktsioonid e 1. grupp Toitained, mis on orgaanilises segus
D. Mineraaltoitumine 1. Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalike elementidena mõistetakse selliseid elemente, mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks ja mida ükski teine element ei asenda. 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Mineraalainete kontsentratsioon vajalikus kontsentratsioonis peavad olemas olema kõik mikro- ja makroelemendid. Liiga kõrged kontsentratsioonid on toksilised, sest veepotentsiaal on negatiivne ja vesi liigub rakust välja. Katioonide laengute summa võrdub anioonide laengute summaga toitesegus. pH toitesegus neutraalne pH tagab parima toitainete kättesaadavuse. Sobib ka nõrgalt happeline pH. 3. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori
metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhilist – asendamatud ja asendatavad. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel, eelühenditena: paljude
töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid C, H, N, O, P, S, mikroelemendid raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse
September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised eesmaoseedega b) Kabjalised jämesooleseedega Omnivoorid kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni Põhilisi bioloogilisi elemente 6 vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel (moodustavad kõik organismi bioloogilised molekulid) Põhilised bioelemendid 98%, ülejäänud 2% nimetatakse mikroelementideks. a) Kõige rohkem on meie kehas hapnikku, ca 60% meie kehakaalust moodustab hapnik. Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülej...
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
