Mullateaduse alused II Kontrolltoo (0)

Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja 
mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ü    lesanne    : 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219);
2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisk    ü  simused (teemad):     1) Põhimõisted: 1. kolloid   -  osakesi,   mis   olle   läbimõõt   on   1-100nm.   Neid   on   näha   vaid   elektronmikroskoobi   abil. Jagunevad;   mineraalsed   kolloidid,   orgaanilised   kolloidid,   orgaanilis-mineraalsed   kolloidid.
Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest. Orgaanilised tekivad taimsete
ja   loomsete   jäänuste   lagunemisest.   Orgaanilis-mineraalsed   tekivad   orgaaniliste   ja   mineraalsete
kolloidide vastastikusel mõjul. 2. hüdrofiilne - adsorbeerivad rohkesti vett ja hoiavad seda tugevasti kinni
1. hüdrofoobne - Vett hülgav
3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. 4. neelamisvõime -  omadus siduda mitmesuguseid  vedelaid,  gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga  5. mehaaniline neelamisvõime - omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu.  6. füüsikaline   neelamisvõime   -  tuleneb   mullaosakeste   vabast   pinnaenergiast   ja   on   seotud pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad  vaba pinnaenergiat.  Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide  poolt  seotavad ained on
näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne   neeldumine   -  tõugatakse   kolloidi   ja   seda   ümbritseva   lahuse   piirpinnalt   eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid  10. bioloogiline neelamisvõime - seotud bioloogilise aineringiga, kõrgemad taimed ja mitmesugused mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. 11. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise  -  mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididele) neeldunud
ioonide   teatud   osa   samaväärse   hulga   lahuses   olevate   ioonide   vastu.   (Meie   muldades   peamiselt
atsidoidsed kolloidid, peamiselt katioonide vahetus.) 12. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon -  katioonide neeldumine, mille korral neid ioone ei ole enam võimalik tavapäraste neutraalsoola - ega puhverlahustega lahusesse tagasi tõrjuda.
Kõige sagedamini on mullas K ja NH ioonide fiksatsioon. 13. neeldunud alused - Ca, Mg, K, Na, NH4, tähiseks on S 14. neeldunud vesinik - H, tähiseks H 15. neeldunud alumiinium - Al3, tähiseks H 16. Neelamismahutavus - Tähis T, näitab ühe kg mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. See on üks mullaviljakuse põhinäitajaid.  17. küllastusaste   -  arv,   mis   näitab,   mitu   protsenti   moodustavad   neeldunud   alused neelamismahutavusest. 18. puhverdusvõime   -  mulla   võime   vastu   panna   reaktsiooni   muutumisele   ükskõik   millise   teguri mõjul. (Näiteks orgaanilise aine lagundamine, väetised jne) 19. Hapestumine -  Mulla pH langeb alal 5,6. Põhjuseks nii looduslikud tegurid (orgaanilise aine lagunemine)   kui   inimtegevus.   Eestis   toimub,   sest   aastane   sademete   hulk   ületab   aastast   sademete
aurustamist.


20. Mulla   reaktsioon   -  H   ja   OH   ioonide   teatud   kontsentratsiooni   mullalahuses.   Sõltuvalt   nende ioonide vahekorrast võib mullalahuse reaktsioon olla neutraalne, happeline või leeliseline.  21. aktiivne reaktsioon -  on tingitud mullas olevatest hapetest “süsihape, huumushapped, võihape, soolhape,  lämmastikhape  jne)  ning  nende  lahustunud,  hüdrolüütiliselt   happelistest   või  leeliselistest
sooladest. 22. potentsiaalne reaktsioon - mulla tahke faasi reaktsioon sõltub peamiselt neeldunud katioonidest ja karbonaatide sisaldusest mullas.  23. happesus  -  mulla   happesus   on   tingitud   mullalahuses   leiduvatest   vesiniku   ioonidest   ning kolloididel neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest.  24. aktiivne happesus -  on tingitud mullalahuses esinevatest vesinikioonidest. Mulla vesinikioonid määravad ära mulla pH. 25. potentsiaalne   happesus   -  tingitud   mulla   kolloididele   neeldunud   vesiniku   ja   alumiiniumi ioonidest. 26. asendushappesus - mulla potensiaalne happesus, mida ona võimalik määrata mulda neutraalsoola lahusega töödeldes. 27. hüdrolüütiline   happesus  -  Kui   töödelda   mulda   hüdrolüütililiselt   leeliselise   soola   lahusega (CH3COONa), tõrjuvad  nende soolade  katioonid  neelavast  kompleksist välja kogu seal neeldunud
vesiniku ja allumiiniumi. 28. Leeliselisus - mulla leelisisus on tingitud mullalahuses olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididele neeldunud ühevalentsetest metallide katioonidest, peamiselt Na ioonidest. 29. tahke faasi tihedus - on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus -  on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid 31. poorsus - on mullas olev ebakorrapärase kuju ja suurusega ava või õõs. Mulla tahkete osakeste vahelistest poorides paikneb vesi ja õhk. 32. üldine poorsus  -  näitab  nii  struktuuriagregaatidesiseste  kui  ka -vaheliste  pooride  summaarset osakaalu lasuvustiheduse ja tahke faasi tiheduse põhjal. 33. kapillaarne poorsus - mulla poorsuse osa, mis esineb kapillaarsete õõntena, kus kapillaarjõudude toimel hoitakse mullas kinni vett. 34. mittekapillaarne  poorsus  -  tavaliselt  hoiavad ainult õhku, sest vesi gravitatsioonijõul  valgub minema. 35. seotud veega täidetud poorsus;  • liikumatu   kapillaarveega   täidetud   poorsus  -  leitakse   kapillaarsidemete   katkemise veemahutuvuse ja taimede närbumisniiskuse põhjal. • raskesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - taimede bioproduktsiooni seisukohalt tähtis, sest see näitab taimede poolt keskmiselt omastatavat ja suhteliselt püsivat mulla veevaru, mille
esinemise korra lsaadakse maksimaalne saak. • Kergesti   liikuva  kapillaarveega   täidetud   poorsus  -  võetakse   taimede   veega   varustatuse seisukohalt arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. • aeratsioonipoorsus   -  sõltub   mulla   õhustatus,   taimede   ja   mikroorganismide   elutegevus, filtratsioon   ning   õhuvahetus   mulla   ja   atmosfääri   vahel.   On   dünaamiline   näitaja,   mis   sõltub
otseselt mulla veesisaldusest. 36. eripind - massi - või ruumalaühiku mulla tahkete osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites. 37. eripinnaindeks -  38. veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vaba vee energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. 39. keemiliselt seotud vesi - mullas savimineraalidest ja huumuse koostises.  40. füüsikaliselt seotud vesi -  hoiavad mullaosakesed kinni molekulaarjõududega ning see jaguneb hügroskoopsusveeks ja kileveeks. 41. maksimaalne hügroskoopsus  - Suurim veehulk, mida kuid muld suudab siduda 94%ilise suhtelise õhuniiskuse juures.  42. närbumisniiskus - mulla veesisaldus, mille juures taimed vett enam ei omasta ja närbuvad.


43. kilevesi   -  mullaosakeste   ümber   olevale   tugevasti   seotud   veemolekulide   kihile   järgneb   nüüd märksa nõrgemini seotud veemolekulide kiht. 44. vaba vesi - hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi.  45. gravitatsioonivesi - raskusjõu toimel liikuv vesi 46. kapillaarvesi   -  kuulu   vaba   vee   hulk   ning   on  kapillaarjõudude   mõjul   mullas   ebakorrapäraselt liikuv 47. toetuv kapillaarvesi - tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest ülespoole  48. rippuv kapillaarvesi - vesi, mis tekib mullas pärast sademeid 49. orptsiooniliselt seotud vesi - peaagu liikumatu ja taimede poolt raskesti omastatav 50. pendulaarvesi - liiva ja kruusa muldades kapillaarvett mehaaniliselt kinni hoitud vesi 51. Põhjavesi - tekib kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vettpidava kihini ning küllastab sellel kihil oleva mulla 52. ülavesi -  53. mulla veemahutavus - mulla võime vett kinni pidada  54. maksimaalne e. täielik veemahutavus - näitab suurimat vee hulka, mida muld suudab mahutada 55. kapillaarne   veemahutavus  -  näitab   suurimat   toetuva   kapillaarvee   hulka,   mida   muld   suudab kapillaarjõududega kinni hoida.  56. väliveemahutavus -  näitab suurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida muld suudab kinni hoida. 57. kapillaarvee   katkemise   veemahutavus   -  on   mulla   veesisaldus,   mille   juures   rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas
katkeb. On omane liivsavi - ja savimuldadele. 58. omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus - näitaja iseloomustab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või sademeid kinni hoida. 60. vee   imendumine   -  Mida   kergema   lõimise   ja   suurema   poorsusega   on   muld,   seda   kiiremini imendub vesi mulda;  • Vett hästi läbilaskev, imendub > 150mm
• Vett keksmine läbilaskev 50 - 150
• Vett halvasti läbilaskev <50mm • Vee imendumine sõltub lõimisest: • Liiv - >200
• Saviliiv - 100-150
• Liivsavi - 50-100
• Keskmine savi -  10-50
• Raske savi - 1-5 59. filtratsioon -  60. filtratsioonikoefitsient - iseloomustab mulla läbilaskvust veest tõielikult küllastunud mullas 61. veejuhtivus -  62. aurumine - protsess, mille käigus vesi läheb vedelast olekust üle gaasilisele. 63. sublimatsioon   -  Kuiva   ja   päikesepaistelise   ilmaga   võib   ka   lumi   ja   jää   ilma   vahepealse veeldumiseta aurustada. 64. evapotranspiratsioon - hõlmab nii mulla pinnalt aurunud kui ka taimede kaudu transpireerunud vett. 65. transpiratsioon -  oleneb lehe ja mulla veepotensiaali gradiendist ning summaarsest takistusest vee liikumisel mullast juurtesse, juurtest ksüleemi ja ksüleemist lehtedesse. 66. konsistents - oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude (raskusjõu, tuule, vee, mullaharimisriistade, taimejuurte) mõju mullale. 67. kahanemispiir - vastav mulla veesisaldus piiritleb tahket ja pooltahket mulda. 68. plastilisuspiir 69. voolavuspiir 70. paisuvus -  mulla  omadus niiskumisel  oma mahtu suurendada. On tingitud kolloid -, ibe - ja saviosakestega seotud veest, mis lõdvendab osakeste või savimineraalide omavaheline seotus.


71. plastilisus - mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju ja säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. 72. kleepuvus - mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda. 73. sidusus   -  mulla   võime   vastu   panna   välismõjudele,   mis   püüavad   mullaosakesi   mehaaniliselt üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel. 74. elastsuspiir - surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu 75. kõvadus - mõõduks on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuga keha. 76. kõvaduspiir   -  käsitatakse   mulla   ajutise   vastupanuna   välisjõule   ning   see   oleneb   lõimisest, orgaanilise aine ja veesisaldusest ning konsistensist. 77. plastilisusindeks - Kui indeks on üle 35, on muld suure paisumispotensiaaliga. Kui indeks on 25 siis muld paisub vähem 78. mulla küpsus - mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mullaharimiseks optimaalsed. 79. eriveotakistus   -  künniviilu   lahtilõikamiseks,   ümber   pööramiseks   ja   mulla   ning   adra   vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. 80. kandevõime - näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma, et ta deformeeruks. 81. struktuursus - mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks. 82. mulla niiskusrežiim -    lähtutakse vee kvalitatiivsetest näitajatest: hinnatakse, milline on teatud hetkel tegelik mullavee liikuvus ja taimede poolt omastatavus. 83. põuakartlikud   mullad   -  on   kerge   lõimisega   või   suure   koresesisaldusega   ja   väikese veemahutuvusega. 84. parasniisked   mullad   -  suure   veemahutuvusega   liivsavilõimisega   mullad,   kus   taimed   on suhteliselt hästi veega varustatud 85. ajutuselt liigniisked mullad - soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvöötme või põhjavee mõjutusel. 86. kestvalt   liigniisked   mullad   -  on   glei   -   ja   soomullad,   kus   põhjavesi   on   mullaprofiiliks   ja soostumist põhjustab ka pealevalguv pinnavesi. 87. ebastabiilse   niiskusrežiimiga   mullad   -  lõimiselt   kahekihilisel   lähtekivimil   kujunenud automorfsed mullad, kus pärast rohkeid sademeid või lume sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkiht
ülavesi, põhjustades sel alal ajutits liigniiskust. 88. automorfsed mullad, poolhüdromorfsed mullad  -  on need mineraalmullad, mida pealevalguv pinnavesi   ega   ka   põhjavesi   olulisel   määral   ei   mõjuta.   Poolhüdromorfsed   on   kõik   soostunud
mineraalmullad, kus esineb liigniiskust tingituna gleistumisest ja turvastumisest 89. hüdromorfsed mullad - kõik soomullad, kus turbahorisondi tüsedus ületab 30cm piiri. 90. õhurežiim   -  mõistetakse   mullaõhu   koostise,   mulla   õhumahutavuse,   õhuläbiöaskvuse   ja õhuvahetusega seotud ahalisi muutusi 91. õhumahutavus - näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas. 92. Õhuläbilaskvus - mulla võime õhku läbi lasta määrab ühuvahetuse mulla ja tmosfääri vahel. 93. õhuvahetus, diffusioon -  aeroobsed mikroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku   ja   eritavad   mulda   süsihappegaasi.   Gaaside   difusioon   on   peamiseks   õhuvahetuse   teguriks,
seiseneb  selles, et  gaasid liiguvad  kõrgema kontsentratsiooni  või osarõhuga piirkonnast  madalama
kontsentratsiooni või osarõhu piirkonda. 94. redoksprotsessid - redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom  (või  ioon)   liidab   või   loovutab  elektrone.   Elektronide   liikumise   tõttu   muutub   ka   aatomi
oksüdatsiooniaste. 95. albeedo  -  iseloomustab   mulla   soojusneelamisvõimet,   mis   näitab,   mitu   protsenti   mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. 96. soojusmahutavus   -  näitab,   kui   palju   soojust   kulub   ühe   massi   -   või   ruumalaühiku   mulla soojendamiseks ühe kraadi võrra. 97. soojusjuhtivus - mulla võime juhtida soojust. 98. toiterežiim   -  mulla   omaduste   ja   tingimuste   kompleksi,   millest   sõltub   taimede   varustatus omastatavate toitainetega.


99. taimetoiteelemendid -  nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100. makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg ja S, mida taim vajab taim suures koguses. 101. mikroelemendid - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, mida on kuivaines 10-10% 102. lenduvad elemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; C, O, H, S 103. tuhaelemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; Ca, Mg, K, P, Fe 104. taimetoitained -  molekulid, anioonid ja katioone, millena toiteelemndid taime sisenevad. (Co2, H2O, O2) 105. mügarbakter -  106. mükoriisa -  on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid (P, N, Zn, Cu) ja vitamiine ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotuvad: • Mineraalsed kolloidid
• Orgaanilised kolloidid
• Orgaanilis-mineraalsed kolloidid Ehitus:
• Mulla kolloidsüsteemi tahke faas koosneb mitsellidest, mida märjas mullas ümbritseb lahus. Olenemata kolloidi keemilisest koostisest mitsell tuumast ja elektrilisest kaksikkihist. Tuum
moodustab kolloidi põhimassi ja koosneb molekulide agregaatide ning võib olla nii kristalse kui
ka amorfse ehitusega.  • Kolloid   koosneb   tuum,   elektrilaengut   määravate   ioonide   kihist,   liikumatute   vastasioonide kihist, adsorbne kiht, difuusne kiht, elektriline kaksikkiht, graanul, osake, mitsil, vastasioonide
kiht Kolloidide olek: • Esinevad kas sooli või geelina.
• Sooli:   kolloidi   veeümbrisest   ja   elektrilisest   laengust   tingituna   lahuses   hajutatult,   sest samanimelise laenguga kolloidi tõukavad üksteist eemale.  Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi, tahkeid aineid, mis
satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga. 
Mulla neelamisvõime liigid; 1. Mehaaniline
2. Füüsikaline
3. Keemiline


4. Bioloogiline
1. Füüsikalis - keemiline (asendusneeldumine)   Mehaaniline neelamisvõime -    mulla omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab
pooride läbimõõtu. Mida peenemad on mulla poorid seda suurem on mulla mehaaniline meelamisvõime.
Kõige suurem neelamisvõime on savi - ja liivsavi muldadel. Füüsikaline   Neelamisvõime   -  tuleneb   mullaosakeste   vabast   pinnaenergiast   ja   on   seotud
pindpinevusnähtustega.   Kõige   suurem   huumusrikastel   savi   -   ja   liivsavimuldadel   ning   kõige   väiksem
huumusvaestel liiv - ja saviliivmuldadel. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. 1) Positiivne   -   koonduvad   kolloidoskaesed   ja   seda   ümbritsevad   lahuse   piirpinnale   ained,   mis vähendavad vaba pinnaenergiat. 3) Negatiivne - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritsevad lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkur jt ained, sest nad suurendavad pindpidevust.  Keemiline neelamisvõime - on seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti
lahustuvastest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke
faasiga. Keemilise neelumisele ei allu mullas NO ja Cl ioonid. Bioloogiline   neelamisvõime  -   seotud   bioloogilise   aineringiga.   Kõrgemad   taimed   ja   mitmesugused
mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. Füüsikalis-Keemilise   asendusneelamisvõime  -   mis   seisneb   selles,   et   mullas   toimub   pidev   ioonide
vahetus   tahke   ja   vedela   faasi   vahel.   Toimub   alati   samaväärse   hulga   ioonidega.   Mida   suurem   on
väljatõrjutud katioonide lahuse kontsentratsioon, seda suurem on ka väljatõrjutud katioonide hulk.  Mulla reaktsioon ja happesus – jagunemine, määramine, muldade jaotus vastavalt reaktsioonile; mõju taimedele ja mikroorganismidele. Reaktsiooni liigid: • Aktiivne reaktsioon 
• Potensiaalne reaktsioon
• Neutraalne reaktsioon Happesuse liigid: • Aktiivne happesus 
• Potensiaalne happesus Mõju taimedele ja mikroorganismidele • Happesuse   suhtes   on   eriti   tundlikud   õhulämmastikku   siduvad   asobakterid.   Happelises mullas lakkab nende tegevus täielikult. • Neutraalse   reaktsiooniga   mullas   on   kasulike   mikroorganisme   rohkem   kui   happelises mullas. Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind – ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %)
Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x


Mulla poorsuse valemisk on tahkefaas miinus lasuvustihedus ning selle tulemus jagada tahkefaasiga.
Ühikuks on protsent. Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Muld sisaldab alati vedelas,tahkes või gaasilises olekus vett.  Mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime ja atmosfääri vahel,mulla veeauru on pidevalt muutuv. Vesi  aitab toitaineid laiali kanda transpiratsioonile aitab kaasa. Veeläbilaskuvus - võime juhtida vett ülemistest kihtidest alumistese Veeläbilaskvus sõltub mulla mehhaanilisest koostisest, niiskussisaldusest , struktuurist, lasuvustihedusest. Hea  veeläbilaskvus   on   üle   150,  keskmine   50-150   ja   halb   alla   50   mm/tunnis.  Imendumine   toimub molekulaar-ja kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon - gravitatsioonijõudude mõjul. Vee aurumine mullast e.   Evaporatsioon(kadu)   on   mõjutatud   mulla   ja  õhu   niiskusest,temperatuur,   mulla   lasuvustihedusest õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte olemasolust  (veega küllastunud mullast aurub rohkem kui vabalt veepinnalt)   • Mulla veere mullast.   VEELIIGID MULLAS:  1)keemiliselt   seotud   vesi:a)konstitutsiooniline   vesi,vabaneb   150-200   kraadi   juures  b)kristallisatsiooni vesi-nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil  2) veeaur-mullas u.0,001% suure liikumisvõimega(hästi vähe mullas)  3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi-tugevasti seotud vesi.   Adsorbitsioon-molekulaarjõududega   take   aine   pinnale   kinnitumine   Hüdroskoopsus-mulla   omad adsorbeerida õhust veeauru. Maksimaalne hüdroskoopsus-Wmh.       Kilevesi e. Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi)  4)vaba vesi   4.1)kapillaarvesi: a) rippuv kappillaarvesi-tekib pärast sademeid pindmises kihis.  b) toetuv kapillaarvesi- kergesti liikuv,põhjaveest tõusev.suures osas taimedele kahjulik   4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule   alluv   a)nõrguv   b)toetuv   põhjavesi    *Vabalt   vett   pole   piisavalt mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse.  MULLA H    ÜDROLOOGILISED KONSTANDID    :  1)Wmh-pF(vesi on mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4)  sõltub lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel 3-6,5%  2)Wnärb-närbumispunktiniiskus(väiksemat   veeosa   taim   mullast   kätte   ei   saa.taim   hakkab   närbuma) (taimejuurte   imamisjõud   15-16   atm)Wnärb=1,5*Wmh(võib   kõikuda   1,3-1,7Wmh   piires)  


3)Wmm(maksimaalnemolekulaarne)kogu seotud ja osa liikumatut kapillaararvet.raskesti omastatav vesi =Wmm-Wnärb (10-15 kg/cm3 on mullast taimedele raskelt kätte saadav.  4)Wväli.(veevälimahutavus)(Wv.)suurim seotud ja rippuva kapillaarvee hulk mullas.veevälimahutavus on   see   mida   muld   on   võimeline   kinni   hoidma.veevälja   tähistatakse   mm-es(10   cm   mullakihi kohta)Keskmine omastatav vesi=Wväli-Wmm   5)Wkap.(kapillaarne veemahutavus)-ei ole konstantne  6)Wmax-(maksimaalne   veemahutavus)kõik   mullapoorid   on   veega   täidetud.taimele   see   ei   meeldi,on võimalik kasut üldise poorsuse määramiseks.  7)Wakt. -  aktiivveemahutavus: (mm/10 cm kohta e.mahu %-des) Wakt.=(Wvä    li-Wn    ärb)*Dm (=mm/10 cm kohta)     selle valemi järgi saab arvutada veevaru kättesaamist mullas)  1.alla 90mm-väga väike   2.90-110mm-väike, 3.110-130mm-alla keskmise, 4.130-150mm-keskmine, 5.150-170mm-üle keskmise, 6.170-190mm-suur, 7. Üle 190mm-väga suur.    Paepealne   liivsavimuld=50   mm,leetunud   liivmuld=110mm,leostunud   liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm  Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega  muld  Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma. Muldi rü    hmitatakse veereziimilt    : 1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad,väikese veemahutavusega. 2)parasniisked-suure veemahutavusega,hästi veega varustatud. 3)  liigniisked-pinnaveest,kõrgest   põhjaveest,ülavesi.Mulla   veeolude   iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED.(Kuiv-v    ärske(tahe)-niiske-märg-vesine)     Mulla   veereziimi   reguleerimisvõtted: kuivendamine,niisutamine,lume kogumine,varajane külv Mulla   füüsikalis-mehaanilised   ja   tehnoloogilised   omadused  –   põhiparameetrid,
nende sõltuvus mulla teistest omadustest ning põhilised piirid.
Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %)
Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x
Mulla poorsuse valemisk on tahkefaas miinus lasuvustihedus ning selle tulemus jagada tahkefaasiga.
Ühikuks on protsent. Mulla struktuursus – kujunemine, jaotamine, tähtsus. Mullatekke elementaarprotsessid:    


Kamardumine-kamari teke,kus rohttaimede jäänuste ja mikroobse org aine muundumisel  tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale  lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik.  3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist. Mineraalainete kogunemine-savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning  loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine  savimineraalideks.  Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja  hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili  allosas esineb kindlasti“keemine“.  Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha.   Lessiveerumine     - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili  allosas esineb kindlasti“keemine“   Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist  välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.   Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase  väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on  nõrgalt happeline  Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab  soostumisprotsessi olemasolu. Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks   Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed  mullad.   Bm-metamorfne  Bh-huumusilluviaalne  Bf-raud-illuviaalne  Bhf-huumus- raudilluviaalne Baf-amorfset rauda sisaldav  Bt-tekstuurne  G-gleihorisont;g-geleistunud;(g)- gleistumistunnustega; (g),g,G-üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-põhjaveeline(jooned g- de  peal) Mulla niiskusrežiim, muldade jaotamine niiskusrežiimi järgi – millest sõltub, mida mõjutab.


Mullaõhk ja õhurežiim, redoksprotsessid – millest sõltub, mida mõjutab, omastamine. Oksüdeerumis - ja redutseerumisprotsesside käigus elementide oksüdatsiooniaste muutub, mis on seotud
elektronide üleminekuga ühelt ioonidelt või aatomitelt teistele. 
   
Mullas kulgevate biokeemiliste intensiivsus ja suund sõltub mullaõhust ning mullalahuses 
olevast hapnikust. Hapnik on peamine oksüdeerija mullas. Mulla soojusomadused ja soojusrežiim, külmumine, sulamine – millest sõltub, mida mõjutab. Mulla soojusreziim - taimedes kulgevad protsessid-igale kultuurile erinevalt. Idanemise algus 
0,5...2 kraadi.  
Soojusenergaia allikad:  1)päikeseenargia - päike seniidis,sõltub atm.seisundist - pilved,udu,õhu puhtus   
2)maa sisesoojus  
3)orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus   Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna kujust,niiskusest. 
Soojusmahutavus - soojushulk cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi 1,000; lubibaas 
0,582; kvartsliiv 0,517; turvas 0,15; õhk 0,00031  
Mulla soojusreziim - nähtuste kompleks,seotud soojuse mulda tungimise,leviku ja 
ärandamisega.  Mulla toiterežiim, taimetoiteelemendid – milleks tähtis, millest sõltub. taimede keemilises koostises umbes 50 elementi. Toiteelemendid   on   keemilised   elemendid,   mis   on   vajalikud   taime   kasvamiseks   ja   arenemiseks   ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu asendada mõne muu elemendiga.   Makroelemendid:C,O,H,Ca,Mg,K,Fe;P,S,N(taimed tarvitavad seda rohkem) Mikroelemendid:Cu,B,Mn,Mo,Co(neid on väikestes kogustes)   Toiteelementidest sõltub taime kasv ning kõik kasuvga seotud tegurid. Näiteks: fosforikülluse korral võib taime taimekasvu periood nii palju lüheneda, et saak valmib enneaegselt. Toiteelemendid sõltuvad mulla liigist. Näiteks happelises mullas on rohkelt nitraatlämmastiku. Lämmastiku vaeguse korral taime kasv aeglustub ja klorofüllihulk väheneb.   Arvutusülesanded: erinevate poorsuste leidmine.