Vees ta ei lahustu, ei helenda ega ole ka mürgine. Punane fosfor on kihilise struktuuriga. Mineraalväetised 1) Milliseid toiteelemente taimed vajavad? 2) Mikro- ja makroelementide mõisted ja näited. 3) Mineraalväetiste mõiste, millisel kujul neid omastatakse? 4) Tuua näiteid kaalium-, lämmastik- ja fosforväetiste kohta. 5) Mineraalväetised ja keskkond. 1) Lämmastikku, fosforit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, väävlit. 2) Makroelemendid on toiteelemendid, mida taimed vajavad suurtes kogustes, nt. ülaltoodud. Mikroelemente vajavad taimed väiksemates kogustes, nt. raud, mangaan, boor, vask, tsink, koobalt, molübdeen jne. 3) Mineraalväetised on väetised, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena.
hapendustingimused. Kui Eh on alla 200 siis ülekaalus taandumis tingimused. Meie taimedele on sobivaim 400-600. Üle 700 on taimedele kahjulik. Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toitereziimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks:
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
ülekaalus hapendustingimused. Kui Eh on alla 200 siis ülekaalus taandumis tingimused. Meie taimedele on sobivaim 400-600. Üle 700 on taimedele kahjulik. Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toitereziimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel - miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lämmastik - 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad · orgaanilised happed õunhape, salitsüülhape, bensoehape, oblikhape, sidrunhape, piimhape · park-, lõhna-, värv- ja pektiinained; · fermendid; · fütontsiidid, alkoloidid. Vitaminid - ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks, Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine
varustatus omastatavate toitainetega. Taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. Kõikide kõrgemate taimedele on hädavajalikud järgmised mittemineraalsed (C, O, H) ja mineraalsed (N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoiteelemendid. Taimetoiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtuvalt jaotatakse neid: 1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J. Liebig). Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp
Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Eutrofikatsiooni võib käsitleda ka kui positiivset nähtust, kuna tõstab vee produktiivsust. Miks hakkavad vetikad vohama? Seda põhjustab toitainete, peamiselt lämmastiku ja fosfori ühendite kontsentratsiooni suhte järsk muutus veekogus, milles on teinekord süüdi inimene. Eutrofikatsioon on loodusnähtus ja sageli ei ole seotud inimtegevusega(põllumaa väetamine). Pöörduv protsess, sõltub ka hõljumi vähenemisest ja veevoolu kiirusest. Toitainete varu Makroelemendid (neid vajatakse suurtes kogustes): lämmastik, fosfor, räni, väävel, kaalium, ja kaltsium. Mikroelemendid: raskemetallid: raud, tsink, vask ja magneesium ja vitamiinid: B12 (tsüanokobalamiin), biotiin, diamiin. Kaks viimast on vetikatele olulised. Kõik need toitained mõjutavad fotosünteesi käiku ja primaarproduktsiooni. Suurimaks mõjutajaks on aga makrotoitained, peamiselt fosfor (magevees) ja lämmastik (soolases vees). Läänemeres Gdanski piirkonnas
8 Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ii1-rendid? 2.3. Orgaanilised ained K6ik organismid sisaldavad orgaanilisi rlhendeid. Nende esinemine on tiks eh-r tunnustest. Valdav osa orp5aanilisi aineid koosneb siisinikust, r.esinikust ja hapni- kust. Nende k6rval on enamlevinud keemilised elemendid l;jmmastik, fosfor ja vddvel . Seega leiduvad orgaaniliste rihendite koostises kdik makroelemendid. Organismid e koostisse kuuluvateks p6hilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, r.algud ja nukleiinhapped, seet6ttu nimetatakse neid bio- molekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostood ning osalevad organismide aine- ja informatsiooni- vahetuses umbritseva keskkonnaga. Milliseid keemilisi iihendeid nimetatakse biomolekulideks?
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprot...
Tsütoplasma membraanid lagunevad, rakud kaotavad osmootsed omadused ◦ Üle 50C hakkab tsütoplasma sadestuma, rakud surevad kiiresti Kõrge temperatuur kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal, kõige kuumakindlamad on kserofüüdid Mullast saadavad ained Taimed sisaldavad peaaegu kõiki mullas leiduvaid elemente, millel on erinev tähtsus taime elus Keemilise olemuse järgi: metallid ja mittemetallid Füsioloogiliselt moodustavad kaks rühma ◦ Makroelemendid: taim vajab suures koguses (C, O, H, N, K, Ca, Si, Mg, Na, Fe, P, S, Al, Cl ◦ Mikroelemendid: Mn, B, Sr, Cu, Li, I, Ni, Mo, Co, Zn Elutähtsad elemendid: K, Ca, Mg, Fe, S, P, N+Mn, Zn, B, Al, I, Mo 1. N suur puudus 2. Ca puudus/K või Mg üledoos 3. Fe puudus 4. P puudus 5. Mg puudus 6. tavaline leht 7. N puuduse varajane märk 8. K puudus 1.Taimekaitsevahendite kahjustus 2. Haigus 3. Põud 4. Mg puudus 5. N puudus 6. K puudus 7. P puudus 8. tavaline leht Toiteelementide ringlus
mille juurde ta kuulub - kood ise või oma allkoodide abil organiseeritakse nii, et ta määratleb kirjeldab elementi, kuhu ta kuulub LOOGILISE KODEERIMISSÜSTEEMI EELISED: -kergem otsida projekteerimisinfot (varasemad projektid) -võimalus teha statistilist analüüsi KAHTE LIIKI MAKSUMUSKOODE: -standardsed koodid (andurvahetus projekti vahel) -projektikohased koodid (karkassiks ühe konkreetse objekti puul). Projektikohased koodid tuletatakse stand. koodidest Mikro- ja makroelemendid mikro- ja makroeelarvutamine Et luua eelarvele karkassi on soovitav välja töötada töödestruktuuri, kus on elemendid hüdraulilises struktuuris. MAKROEL vundamendid, katus, viimistlus jm u 10-15 nimetust MIKROEL vundamendi raketiste püstitamine jm Kõigepealt jagatakse makroelementideks, selt edasi väiksemaks mikroelemendini välja. On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu. EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID.
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
<----------------------------------------------------------------> Bioanorgaaniline keemia Bioanorgaaniline keemia on piiriteadus mis uurib : 1. keemiliste elementide leidumist organismides. 2. Nende elementide ülesandeid. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi (enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata). Keemilised elemendid mida organismis leidub jagatakse 3 rühma : 1. Makroelemendid -> nende arvele jääb 98-99% organismi elementaarkoostisest. (C, H, O, N, P, S [mittemetallid ja väikese massiga]) 2. Ioonide esinevad elemendid e. mesoelemendid (katioonid : Na, K, Mg, Ca. Anioonid : Cl). Neid leidub organismis 0,... % 3. Mikroelemendid. Eri organismides on mikroelemente erinev hulk. (Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu). Metallid + mittemetallid. Hulk : 0,00..%. NB! Ühtviisi ohtlik organismile on nii mikroelementide puudus kui ka üleküllus.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Üldiselt kasutatakse kahte liiki maksumuskoode: 1) Standardsed – tagavad andmevahetuse ühtluse erinevate projektide vahel 2) Projektikohased – jaotuse aluseks ühe konkreetse projekti puhul, sageli tuletatakse standardsetest koodidest 2 4.2.3. Mikro- ja makroeelarvestamine Eelarveliselt jaotatakse ehitusprojekti info hierarhiliselt kõige pealt makro- ja siis mikroelementideks. Makroelemendid – jämedamad alljaotised (nt vundament, karkass jne) Mikroelemendid – detailsed tööd ja konstruktiivelemendid (vundamendi raketis, armatuur jne) Olenevalt sellest, kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- või makroeelarvestamiseks. 4.2.4. Kululiikideks jaotamise põhimõtted Kululiik – ehituskulude element selle tekke iseloomu järgi (tööjõud, materjalid jne.) Kululiikideks jaotamise põhimõtted:
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat. Kirjalik Eksam 3 osa: Test (valikvastused), võrdlused, sünteesid jms, kolmas osa bioloogilise loogika peale vms. I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Bioanorgaaniline keemia. Uurib organismide elementaar koostist. Elusorganismides on tuvastatud ca 90 100 keemilist elementi, millest umbes 30-l on bioloogilised funktsioonid- bioelemendid. Bioelemente on 3 rühma : Põhibioelemendid e makroelemendid : C;H;O;N;P;S kõik on mitte- metallid, kõik on suhteliselt kerged elemendid (aatommassi järgi), loetelu peegeldab bioevolutsioonilist valikut (tüüpiline väärarusaam on see, et organismides on palju neid aineid sellepärast, et neid on ka palju keskkonnas), nende elementide baasil saab moodustada lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, mida saavad organismid kergelt eritada (H20; CH2; NH3- ammoniaak, mis on soojavereliste organismide jaoks toksiline).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
