Mullateadus 2. kontrolltöö (0)

mulla veemahutavus : näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada
maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida
kapillaarne veemahutavus,
väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida
kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus , mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb
omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida
vee imendumine :
filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases 
filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus.
Veejuhtivus :
Aurumine : on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse
Sublimatsioon : ilma vahepealse veeldumiseta lume ja jää aurustumine
Evapotranspiratsioon: hõlmab nii mulla pinnalt aurusnud kui ka aimede kaudu transpireerunud vett
Transpiratsioon : on vee aurumine taimede lehtedest ja teistest maapealsetest osadest läbi õhulõhede või kutiikula
Konsistents : oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude mõju mullale
Kahanemispiir: piiritleb tahket ja pooltahtket mulda
Plastilisuspiir:
voolavuspiir, on veesisaldus, mille juures pinnas muutub pehmest voolavaks.
Paisuvus: on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada
Plastilisus : on mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju
Kleepuvus: mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda
Sidusus: mulla võime vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel
elastsuspiir: surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu
Kõvadus : mõõduks on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuiga keha
Kõvaduspiir: väikseim surve, mille juures mullaoskakeste kohesioonijõudu ületamise tõttu puruneb
Plastilisusindeks: näitab kui palju muld võib paisuda
mulla küpsus: mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mmullaharimisel optimaalsed
eriveotakistus: on künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse,
kandevõime : näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma et ta deformeeruks
struktuursus: mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks
ajutuselt liigniisked mullad : soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvõõtme või põhjavee mõjutusel
kestvalt liigniisked mullad: on glei - ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiilis ja soostumist põhjustab ka pealevalguv pinnavesi
ebastabiilse niiskusrežiimiga mullad: on lõimiselt kehekihilisel lähtekivimil kujunenud automorfsed mullad, küs pärast rohkeid sademeid või luma sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkihti ülavesi, põhjustades sel ajal ajutist liigniiskust.
automorfsed mullad: on need mineraalmullad , mida pealevalguv pinnavesi ega ka põhjavesi olulisel mööral ei mõjuta
poolhüdromorfsed mullad: on kõik soostunud minraalmullad, kus esineb liigniiskusest tingituna gleistumist ja turvastumist
hüdromorfsed mullad: kõik soomullad, kus turbahorisondi tüsedus ületab 30cm
õhurežiim: mõistetakse mullaõhu koostise, mulla õhumahutavuse, õhuläbilaskvuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi
õhumahutavus: näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas
õhuläbilaskvus: mulla võime õhku läbi lasta
õhuvahetus: aeroobsed mokroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi. Selle tulemusena tekib nende gaaside konsentratsiooni erinevus atmosfääri- ja mullaõhu vahel, mis on üheks peamiseks õhuvahetust määravaks teguriks
diffusioon: mulla õhuvahetuse määrva tegur. Seisneb selles, et gaasid liiguvad kõrgema konstntratsiooniga või osarõhuga piirkonnast madalama konsentratsiooni või osarõhu suunas.
Redoksprotsessid: ehk oksüdeerumis-ja redutseerumisprotsessid. Sõltuvad mulla õhustatusest ja bioloogilisest aktiivsusest. Reaktsiooni suund sõltub sellest, kui kergesti redutseerija elektroni loovutab ja kui tugev oksüdeeruja seda kinni hoiab.
albeedo : näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub.
soojusmahutavus: nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra
soojusjuhtivus : on mulla võime juhtida soojust. Näitab ajaühikus läbi pinnaühiku liikuvat sõõjuse hulka etteantud temperatuurigradiendi juures.
Toiterežiim: mõistetakse mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega
Taimetoiteelemendid: nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga.
Makroelemendid: on C, O,H, N, P, K, Ca, Mg ja S mida taim vajab suurtes kogustes
Mikroelemendid: Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, need täidavad taimes biokeemikilste protsesside katalüsaatori ülesannet
lenduvad elemendid: C, O, H, S
tuhaelemendid: Ca, Mg, K, P, Fe
taimetoitained: nim molekule, anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad
mügarbakter: esinevad mullas õhulämmastiku sidujana
mükoriisa: on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm , mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine, ning seen taimelt süsivesikuid.
Kolloid - pihustunud faasina esinev aine
Hüdrofiilne - veelembeline
Hügrofoobne - vetthülgav
Koagulatsioon -  kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks
Neelamisvõime - mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid , vedelaid ja gaasilisi aineid
mehaaniline neelamisvõime – mulla omadus pidada kinni tahkeid osakesi, mille läbimõõt on pooridest suurem
füüsikaline neelamisvõime – tingib mullaosakeste pinnaenergia
positiivne neeldumine – neelduvad pindpimedust vähendavad ained
negatiivne neeldumine - Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule
keemiline neelamisvõime - vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal
bioloogiline neelamisvõime – bioloogiline aineringe
füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades.
katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega
neeldunud alused – pidurdavad reaktsiooni hapestumist
neeldunud vesinik – kahjulik, põhjustab t
neeldunud alumiinium – kahjulik, põhjustab mulla happesust
neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama
küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused
puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele
hapestumine – muutumine happeliseks/happelisemaks
reaktsioon – Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas.
aktiivne reaktsioon –
potentsiaalne reaktsioon –
Happesus-on vesinikioonide, alumiiniumi ioonide ja dissotseerumata hapete sisaldumine mullas, mis oleneb mulla lähtekivimist ning osaliselt ka orgaanilise aine muundumisest mullas. Mullahappesust saab reguleerida väetamise, lupjamise ja viljavahetusega.
Aktiivne happesus -põhjustajaks on vesinikioonid mullalahuses. Mulla aktiivset happesust väljendab mulla reaktsioon, mida kirjeldatakse logaritmilise suuruse pH kaudu. Selle järgi jagunevad mullad tugevalt, mõõdukalt ja nõrgalt happelisteks
Potentsiaalne happesus- põhjustavad neeldunud vesiniku- või alumiiniumiioonid ning dissotseerumata happed .
Asendushappesus-on põhjustatud neutraalsooladelahuste poolt, mis tõrjuvad mulla koostisest välja vesinik- ja alumiinuimioonid. Need samad alumiiniumioonid on kahjulikud enamusele kultuurtaimedele.
Hüdrolüütiline happesus-Hüdrolüütilist happesust põhjustavad läbi aluseliste soolade hüdrolüüsi mulla koostisest väljatõrjutud ioonid . Kajastab mulla kogu happesust
Leeliselisus-on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid
Tahke faasi tihedus-e mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks .
Lasuvustihedus-on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Lasuvustihedus sõltub maaharimisest
Poorsus- on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud tühimike olemasolu. Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel.
Ü ldine poorsus- iseloomustab pooride ruumala (v) osakaalu kogu kivimi ruumala (V) suhtes. Seda väljendatakse protsentides.
Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega.
Mittekapillaarne poorsus-on üldpoorsuse ülejäänud osa,mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga.
Seotud veega täidetud poorsus-
Liikumatu-, raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus-
Aeratsioonipoorsus-on mulla õhumahutavus.
Eripind- Eripinna all mõistetakse 1g kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest.
Eripinnaindeks-
Veepotentsiaal-mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia puhta veega võrrelduna. Isel. vee omadust liikuda kas osmoosi , gravitatsiooni, pindpinevusjõu jne tõttu ühest keskkonnast teise
Keemiliselt seotud vesi-ei ole taimedele omastatav
Füüsikaliselt seotud vesi-näiteks kilevesi . Taimedele raskesti omastatav
Maksimaalne hügroskoopsus-väljendab mullaosakestel tugevasti seotud vee hulka, see on liikumatu, taimedele omastamatu ega osale aktiivselt mullaprotsessides
Närbumisniiskus-on mulla veesisaldus, mille puhul taim ei suuda mullast vett omastada.Kui muld on sellises seisundis, siis taim närbub
Kilevesi-ehk kelmevesi on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv nõrgalt kinnitunud vesi, püsib seal elektrostaatiliste ja molekulaarjõudude mõjul
Vaba vesi-
Gravitatsioonivesi-ehk vajuvesi ehk nõrgvesi ehk vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi
Kapillaarvesi-pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel. Leidub kapillaarvöös
Toetuv kapillaarvesi-kujuneb põhjavee kohale ja moodustab nn. kapillaarvöötme, tema on oluline kõrge põhjaveetasemega gleistunud-, glei- ja soomuldades
Rippuv kapillaarvesi-moodustub sademeist ja juurdevoolanud pinnaveest ning kujutab endast enamiku muldade põhilist veevaru
Sorptsiooniliselt seotud vesi-
Pendulaarvesi-
Põhjavesi-on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas.
Ülavesi-ehk õrrevesi on ajutine põhjavesi aeratsioonivööndi vett halvasti läbi laskvail mulla- ja kivimikihtidel. Võib põhjustada näivleetumist ja gleistumist
2)Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek.
Kolloid = kolloidid on mulla kõige väiksemad osakesed, mille keskmine läbimõõt on väiksem kui 0,0002 mm. Kolloidid sisaldavad mõningal määral orgaanilist ainet ning puhast savi.
Tahke faas koosneb mitsellidest. Mitsell koosneb tuumast ja elektrilisest kaksikkihits. Tuum moodustab kollioidi põhimassi ja koosneb molekulidega agregaatidest ning võib olla nii kristalse kui ka amorfse ehitusega. Elektriline kaksikkiht paikneb tuuma pinnal ja koosneb kahest vastasmärgiliselt laetud ioonide kihist. Vahetult tuuma pinnal paikneb elektrilaengut määravate ioonide kiht, mis sültuvalt kolloidist võib olla kas positiivne või negatiivne. Ioonide kihi peal paikneb vastasioonide kiht. Suurem osa vasasioone moodustab liikumatute vastasioonide kihi, mida koos määravate ioonide kihiga nim adsorbseks kihiks. ,itselli tuuma koo laengut määravate ioonide kihiga nim graanuliks, graanulit koos liikumatute vastasioonide kihiga aga osakesteks.
Kolloidid võivad esineda mullas kas sooli või geeli. Sooli puhul on kolloidid veeümbrisest ja elektrilisest laengust tingituna lahuses harjumatult., sest samanimelise laenguga kolloidid tõukavad üksteist eemale. Hüdrofiilsete kolloididena on mullas montmorillmoniidi rühma mineraalid j aka orgaanilised phendid, mis adsorbeeruvad rohesti vet ja hoiavad seda tugevasti kinni. Hüdrofoobsetel kolloididel on väikseim veesidumisvõime. Nad annavad seotud vet ka kergesti ära ja seejärel sadenevad,
3)Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste.
Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitemsuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga. Eristada saab viite neelamisvõimet:
Mehaaniline- nim mulla omadust pidada kinni tahke aine oosakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu
Füüsikaline- tuleneb mullaosakeste vabast pinnaeneriast ja on seotud pindpinevusnähtustega.
Keemiline- on seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke faasiga
Bioloogiline- on seotud bioloogilise aineringega. Mitmed taimed ja mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks.
füüsikalis-keemiline- seisneb sellest, et mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel.
Neelamismahutavus-näitab ühes kilogrammis mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka.
Küllastusaste. Nim arvu, mis näitab mitu protsenti moodustavad meeldunud alused neelamismahutavusest.
4) Mulla reaktsioon ja happesus – jagunemine, määramine, muldade jaotus vastavalt reaktsioonile; mõju taimedele ja mikroorganismidele.
Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni. Jaguneb happeline, neutraalne või leeliseline. pH määratakse mulla vesileotisest või neutraalsoola (1N KCl) leotisest.
Vastavalt sellele tähistatakse mulla reaktsioon kahte moodi:

• pH H2O (tulemus 0,5…1,0 vähem happeline)
  
• pH KCl
  

Muldade jaotus vastavlt reaktsioonile:

• neutraalse korral on mullalahuse H+ ja OH- ioonide hulk võrdne
  
• happelise korral on ülekaalus H+ ioonid
  
• leeliselise korral OH- ioonid
  

Mõju taimedele ja mikroorganismidele
Üldiselt kasvavad põhjapoolsema päritoluga taimed paremini nõrgalt happelises keskkonnas. Lõuna poolt pärit kultuurtaimed eelistavad neutraalset või nõrgalt leeliselist reaktsiooni.
Kõrge happesus Põhjustab kasulike mikroorganismide asemel mitmesuguste haigusi tekitavate mikroorganismide arenemist. Mügarbakterite elutegevus lakkab peaaegu täielikult happelises keskkonnas- pH alla 5,6. Vihmaussid eelistavad neutraalseid ja nõrgalt happelisi muldi. Happesuse mõju taimedele avaldub mulla taimetoiteelementide liikuvuse ja mikroorganismide aktiivsuse kaudu. Mullaorganismide aktiivsus ja peamiste taimetoiteelementide omastatavus on happelises mullas väiksem
Mulla happesus on tingitud mulla lahuses leiduvatest vesiniku ioonidest ning kolloididel neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. Jaguneb aktiivne happesus ja potensiaalne happesus. Määratakse laboris, võib kasutada ka ph- meetreid, meie tegime :  „Keemine“. Klaas- või portselannõusse pannakse analüüsimiseks mõeldud kuiv mullaproov ja valatakse peale veidi lahjendatud soolhapet (10%). Kui nüüd proov hakkab tugevalt ja püsivalt mullitama (süsihappegaasi eraldumine), on tegemist lubjarikka ehk aluselise mullaga. „Keemise“ puudumine näitab, et tegu on happelise või neutraalse mullaga.
5) Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind – ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest
Mulla tahke faasi tihedus on 1 m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. See näitaja sõltub mulla mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Valem on: De=2,67-0,03x
Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal ) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma . Valem on : Dm=1,63-0,068x
Mulla üldine poorsus jaguneb:

kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama

mittekapillaarsed poorid
Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. Valem on: Pü = [(De-Dm)/De]·100
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1
keskmised suurused lähtuvalt lõimisest
liiv - 75
orgaanilise aine sisaldusest
1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1
6) Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine.
Mullavesi:
Veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd.
Veeliigid mullas:

Keemiliselt seotud vesi (kuulub aine kristallivõre või molekuli koostisse).

Veeaur (vabalt liikuv aktiivselt ja passiivselt)

Füüsikaliselt seotud vesi ( Hoitakse kinni molekulaarjõudude poolt)
I. Hüdroskoopsusvesi (Tugevasti seotud, liigub auruna )
II. Kilevesi (Nõrgalt seotud, liigub kileveena)

Vaba vesi:
I. Kapillaarvesi (Hoitakse kinni kapillaarjõudude poolt)

Pendulaarvesi (Liikumatu)

Sorptsiooniliselt suletud vesi (Liikumatu)

Ripuv kappillaarvesi (Raskesti liikuv vesi)

Toetuv kapillaarvesi ( Kergesti liikuv)
II. Gravitatsioonivesi:

Nõrguv

Toetuv – a) põhjavesi, b) ülavesi
Mulla veemahutavus –
Vee liikumine mullas – Pärast sadu imendub vesi molekulaar – ja kapillaarjõudude toimel muld, kui need jõud on tasakaalustunud, allub ülejäänud vesi gravitatsioonijõule ja filtreerub mullaprofiilis allapoole. Mida kergema lõimisega ja poorsusega on muld, seda kiiremini imendub vesi mulda. Vee imendumise kiiruse järgi esimesel tunnil jaotatakse mullad:

Vett hästi läbilaskvateks, imendub > 150 mm

Vett keskmiselt läbilaskvateks, imendub 50 – 150 mm

Vett halvasti läbilaskvateks, imendub Vee imendumine mulda sõltub lõimisest:
Liiv - >200 mm
Saviliiv – 100 – 150 mm
Liivsavi – 50 – 100 mm
Keskmine liivsavi – 10- 50 mm
Raske liivsavi – 1-5 mm
Aurumine – Protsess, mille käigus vesi läheb vedelast olekust üle gaasilisse. Kuiva ja päikesepaistelise ilmaga võib lumi ja jää ilma vahepealse veeldumiseta auruda (sublimatsioon). Mulla puhul ei sõltu vee aurumine mitte ainult atmosfääri tingimustest, vaid ka reljeefist ja asendist ilmakaarte suhtes, mulla koostisest, värvusest, lõimisest, struktuursusest, hüdrofüüsikalistest omadustest, veesisaldusest, taimkattest jne. Vee aurumine mullast sõltub põhiliselt kolmest tingimusest: 1) vee aurumisele kulub teatud kogus soojusenergiat, 2) Aurumine on võrdeline õhuniiskusdefitsiidiga ehk auruõhu gradiendiga, 3) aurumine oleneb mulla omadustest veesisaldusest, veejuhitavusest, põhjavee – ja kapillaarvöötme sügavusest jne.
7) Mulla füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused – põhiparameetrid, nende sõltuvus mulla teistest omadustest ning põhilised piirid.
Mulla füüsikalis – mehaanilised ja tehnoloogilised omadused:
Nendest sõltub mullaharimine ja selle kvaliteet ning mullaharimiseks vajalikud energeetilised vahendid, kuid ka kasutavate masinate ja seadmete tehnilised parameetrid .
8. Mulla struktuurisus- kujunemine, jaotamine, tähtsus.
Mulla struktuursuse alla mõistetakse mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks .
Jaotatus
(vt. õpik lk 166 Sergei Zahharovi tabel. ) Selle järgi jaotatakse Kuubitaoline ,Prismataoline, Plaaditaoline
Kuju järgi ( Soil Surve Manual ) Teraline, Pankjas, Tulpjas, Primaatiline, Plaatjas
Struktuursuse kujunemiseks peab mullas olema piisavalt savi –ja kolloidosakesi. Seega on mulla struktuursuse kujunemine esmaseks eelduseks liivsavi või savilõimise olemasolu .Teiseks peab mullas olema piisav hulk kahe ja kolmevalentseid katioone, et toimuks soolide koagulatsioon. Kolmandaks on mulla huumus . Kui üks neist kolmest on täitmata ei pruugi mulla struktuursust tekkida.
Tähtsus
Struktuurse mulla veemahtuvus on suurem kui struktuuritul mullal st üksikteralisel mullal. Suuremast veehoiuvõimest tingituna on taimed struktuurses mullas paremini veega varustatud ja lühema kestusega põuaperioodid ei mõjuta oluliselt taimede saagikust. On ka õhuga paremini varustatud. Toitained ladestuvad mullas ühtlaselt .
9)Mulla niiskusrežiim- muldade jaotumine niiskusrežiimi järgi- millest sõltub, mida mõjutab?
Mulla niiskusrežiim
Puhul lähtutakse vee kvalitatiivsest näitajast ,hinnatakse milline on antud hetkel mulla tegelik mullavee liikuvus ja taimede poolt omastatavus ..Selleks võrreldakse mulla veesisaldust või veeauru selle konkreetse mulla veemahutuvuse liikidele vastava veesisalduse või veevaruga .Mulla niiskusreziim sõltub pealmiselt mulla lõimisest ,põjavee mõjust,reljeefist,taimekattest ja ilmastikutingimustest(nagu sademed ,temp.)
Muldade jaotamine niiskusrežiimi järgi
Põuakartlikud, parasniisked, ajutiselt liigniisked, kestvalt või pikka aega liigniisked, ebastabiilse niiskusreziimiga.
Mõjutab
Ma ei leidnud täpset vastust aga eks ta saagsikust jne mõjuta .Taimede elu keskkond sõltub ju toitainete ja vee kättesaamisest jne .:D
10) Mullaõhk ja õhurežiim, redoksprotsessid – millest sõltub, mida mõjutab, omastamine .
Mullaõhk- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tunginud gaasid ja mullas biokeemiliste protsesside tagajärjel tekkinud gaasid, nagu amoniaak , süsihappegaas
Mullaõhureziim-Selle all mõistetakse mullaõhu koostise, mulla õhumahutavuse, õhuläbilaskvuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi
Redoksprotsessid-oksüdeerimisel toimub reaktsioon hapnikuga, mis lisandub ühendi koostisesse. Redutseerimine toimub anaeroobsetes tingimustes, kus aine oksüdeerimiseks vajalik hapnik võetakse redutseerumisvõimeliselt ühendielt.
Millest sõltub, mida mõjutab, omastamine- Sõltub mulla õhumahutavusest, õhureziimist, õhuvahetusest, redoksprotsessidest. Mida oma korda mõjutavad mulla lõimis, veemahutavus, geoloogiline asukoht ja taimkate. Väga tugevalt mõjutab gaasivahetust mulla srtuktuursus. Õhugaaside omastamine toimub erinevate tegurite koosmõjul.
11) Mulla soojusomadused ja soojusrežiim, külmumine, sulamine – millest sõltub, mida mõjutab.
Mulla soojusomadused- Mulla soojenemine ja jahtumine sõltub soojusneelamis võimest, soojusmahutavusest, soojusjuhtivusest ja temperatuurijuhtivusest.
Mulla soojusreziim- all mõistetakse kõik nähtusi, mis on seotud soojuse tulekuga mulda, levikuga mullas ja äraandmisega mullas. Sõltub mulla omadustest.
12) Mulla toiterežiim, taimetoiteelemendid – milleks tähtis, millest sõltub.
Mulla toitereziim- selle all mõistetakse mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega.
Taimetoiteelemendid- nimetetakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga.