Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline ...
4 avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 1) majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse
majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. 3. Finantsarvestus Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid- – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip Raamatupidamisarvestuse hea tava: Finantsarvestust tuleb pidada selliselt, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine; Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida ja seda mõistliku ajaperioodi jooksul; Kõik majandustehingud tuleb raamatupidamisregistrites kirjendada kas algdokumentide või
Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud) Kulukäitur - (cost driver, cost generaator, activity base)on mingi mõjur, sündmus, tegur või koefitsent, mille tulemusena tekib kulu ja kutsub esile kulude muutumise (kulukandjas, tegevustes, ressurssides jne). Majandusüksuse tegevust iseloomustav suurus (näitaja, mõõdik), mille muutumist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. Kuluobjekt (Kulukandja)- (cost object) on objekt (toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus), mis pakub huvi juhtidele ning mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (nt üksiktoode, teenus, reklaamikampaania, turundusosakond). Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise.
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri. Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid. · majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; · jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
käibevara loovutamist. Mõnikord kaasneb lühiajaliste kohustuste tasumistega ja uute lühiajaliste kohustuste teke. (Tikk, 2009, lk 136). Lühiajaliseks kohutuseks loetakse valdavalt kohustust, mis tasutakse ära 12 kuu jooksul. Lühiajalisi kohustusi võib liigitada järgmiselt 1) LA kohustused, mille suurus on teada 2) Hinnangulised kohustused 3) Potentsiaalsed kohustused.(ibid, lk 137) Enamiku bilansis kajastatavate lühiajaliste kohutuste suurus on teada. Nad on tekkinud kas majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusena. 4 Sellised lühiajalised kohustused põhinevad lepingutel näiteks tarnelepingud, töövõtulepingud, laenulepingud või seadustel käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jne. Seetõttu on fikseeritud ka nende tasumise tähtaeg.(ibid, lk 137) 1.2 kajastamine bilansis Kohustusi näidatakse bilansis siis kui on tõenäoline, et olemasoleva kohustuse
- MATERIAALNE - IMMATERIAALNE 9 VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjedamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel järgnevalt: -ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse;
AUDITEERIMINE Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane on kohustatud arvestama oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teiste isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse lõpetamiseks
5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need on tekkinud majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusel. Sellised lühiajalised kohustised põhinevad lepingutel või seadustel ning seetõttu on nende tasumise tähtaeg ka fikseeritud. Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137).
5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need on tekkinud majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusel. Sellised lühiajalised kohustised põhinevad lepingutel või seadustel ning seetõttu on nende tasumise tähtaeg ka fikseeritud. Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137).
Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad pangakontode saldode võrdlus panga väljavõtetega ja materiaalse põhivara inventuur. Pangakontode ja pangaväljavõtete saldode vastavust võrreldakse kord kuus juhataja poolt. Maksude saldosid võrreldakse kord kvartalist. Vähemalt kord aastas viiakse läbi põhivarade inventuur. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud aruandluse koostamise alusprintsiipidest: Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, võlausaldajate, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Ettevõtte varad on lahus juhatuse liikemete isiklikust varast. Juhatuse liikmed ei kasuta ettevõtte vara isiklikul otstarbel. Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et
kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha, tähendab seda, et panga kohustis firma ees suureneb, seega pank krediteerib ettevõtte kontot. Maksete teostamise korral panga kohustis ettevõtte ees väheneb ja pank debiteerib firma pangakontot. Ettevõte tõlgendab väljavõtet enda kui majandusüksuse seisukohast. Kontoväljavõtted on firmale raamatupidamise algdokumentideks, mille alusel sooritatakse raamatupidamiskandeid. 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus Pangakontode numbrid on järgmised: 1020 1021. Arveldusarved asuvad Swedbankis ja SEB pangas. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes
*Tarnijad, hankijad- kas ettevõte on õigeaegselt valmis tasuma, kas neid varustav ettevõte on elujõuline ja kas ta on valmis ka edaspidi varustama *Finantskonsultandid- vajavad infot, et õiget nõu anda *Valitsus- kasutab infot maksude määramisel, maksustamisega seotud küsimused, toetamisküsimused Raamatupidamise põhiprintsiibid (RPS paragrahv 16) · arvestust ja aruandlust piiravad arvestusprintsiibid - majandusüksuse printsiip, tekkepõhisus, perioodilisus · mõõtmisprintsiibid kõik tehingud mõõdetakse rahas · muud kvalitatiivsed (eetilised) arvestusprintsiibid Eesti RPS § 16 -10 raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipi · 1) majandusüksuse printsiip kui ma olen asutanud äriettevõtte, siis minu isiklik vara ja ettevõtte vara on lahus, üks on asutuse ja teine minu oma. Kui raamatupidamisse anda arve, kus pole ettevõtte andmeid, siis ei saa
Alates 01.01.2013. a Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvadki SME IFRSist. Kuigi uued juhendid lähtuvad SME IFRSist, ei ole nad identsed. Mõningates valdkondades lubavad juhendid valikuvõimalust erinevate meetodite vahel. 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 1) majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse
kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase Välisinvesteeringute Agentuur aitab korraldada Eesti aruandeperioodi tulude ja kulude vahe väikeettevõtete ekspordi finantseerimist. AASTARUANDE PINTSIIBID 1) majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste
või toimub see müük turustusahela ühe või mitme lüli vahendusel. Kui üks neist turustusahela lülidest on tootjaga tihedalt seotud näiteks tootja 100%.lise osalusega tütarettevõtja tuleb välja selgitada ka selle seotuse tagajärjel osaleb toodet turustab tütarettevõtja tegelikult asjaomase toote tootmisprotsessi. Siseriiklikud kohtud peavad lähtuvalt iga kohtuasja asjaoludest ja faktilisest olukorrast välja selgitama kas tootja ja teise majandusüksuse vaheline seotus on tugev. 20. Tootja vastutuse tekkimise eeldused. Hüvitatava kahju ulatus Nõude alusena kahju olemasolu,toote defektsuse ning tekkinud kahju ja defektse toote vahel esinevad põhjendusliku seose peab tõendama kannatanu. Tootja vastutse näol on tegemist vastutuse koosseisuga,kus piisab objektiivse teokooseisu tõendamiseks. Hüvitatava kahju ulatus Tootja vastutuse regulatsiooni järgi vasututab toote valmistanud isik:
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades linna finantsseisundit õiglaselt ja aruandes ei esine väärkajastamisi. Peale aastaaruande lisasid tuleb linna aasta eelarve põhitulude täitmise, põhitegevuskulude täitmise, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuste lühikokkuvõte ning seejärel aruande allkiri. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud alusprintsiipidest milleks on: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip – eeldatakse, et asutus on jätkuvalt tegutsev ja ei ole lõpetamise kavatsusi arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema võimalikult selgelt ja lühidalt kirjutatud, et informatsioon oleks võimalikult arusaadav olulisuse printsiip – asutuse jaoks on oluline informatsioon välja toodud järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kassapõhise arvestuse eelised: n lihtsus n loeb raha mitte kasum Kassapõhise arvestuse puudused: n puudub ülevaade varadest ja kohustustest n probleemid toote/teenuse müügihinna kujundamisel Finantsarvestuse printsiibid · Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; · Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
Auditeerimine 08.10.10 Raamatupidamise aruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgnevatest põhiprintsiipidest, mis lähtuvad rahvusvahelise arvestuse ja aruandluse üldtunnustatud põhitunnustest ja raamatupidamise heast tavast. 1) Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja muude isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal pole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakap...
pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste üksikasjalik püstitus, stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutustega. Näiteks seadmete asendamise plaan, kapitalimahutuste kava ehk programm. Kui plaanidele on antud seaduse jõud (näit. NSV Liidus 1920 1990), siis on tegemist käsumajandusega. Käsumajanduse oludes plaan on selline dokument, milles on fikseeritud majandusüksuse ülesanded mingiks järgmiseks perioodiks viisaastakuks, aastaks, kvartaliks, kuuks jne. Plaan on rahvamajanduse ja selle kõigi tasandite allüksuste plaanilise juhtimise peamine instrument, plaanimise otsene tulemus. Pikemateks ajavahemikeks koostatavaid plaane, mis käsitlevad suurimate ja tähtsaimate rahvamajandusharude arendamise probleemide lahendamist, nimetatakse ka plaanilisteks prognoosideks e. prognoosplaanideks. Veel pikemate perioodide peale tehakse tavaliselt ainult prognoose
(SME IFRS 17.2). Immateriaalne põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Õiglane väärtus- summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Seotud osapooled- isik või ettevõte, kes on seotud aastaaruannet koostava ettevõttega (aruandev ettevõte) sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Printsiibid : Majandusüksuse printsiip- raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Sisu ülemuslikkuse printsiip- majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. Majandustehingute
Seisundi aruanne: · Bilanss seisuga 31.12.2019 · Bilanss seisuga 31.12.2018 Perioodi aruanded: · Kasumiaruanne 2019 · Rahakäibe aruanne 2019 Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: · KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD Kasumiaruanne või tegevustulemustearuanne: · TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK Rahakäibe aruanne: · RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG== RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamise põhimõtted: Majandusüksuse printsiip Jätkuvuse printsiip Soetusmaksumuse printsiip Monetaarsuse printsiip Tekkepõhine arvestusprintsiip Realiseerimise printsiip Tulude ja kulude vastavuse printsiip Olulisuse printsiip Konservatiivsuse printsiip Järjepidevuse ja võrreldavuseprintsiip Objektiivsuse printsiip Tõene ja aus kajastamise printsiip 19. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus. Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne:
Auditeerimine Aruandluse põhiprintsiibid 1) Majandusüksuse printsiip majandusüksus arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid laekus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate jt isikute varadest, kohustustest ja tehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eelduses, et raamatupidamis kohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole kavatsust tegevust lõpetada ega ka sellele vahetust. Ettevõte peab olema suuteline täitma oma pikaajalisi
Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000 Raamatupidamisarvestuse põhiprintsiibid: aruannete koostamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest printsiipidest. Majandusüksuse printsiip-ettevõte arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus omanike, kreeditoride, töötajate ja klientide kohustustest, varadest ja majandustehingutest. Jätkuvuse printsiip- lähtutakse eeldusest et ettevõte on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui arvestust ei peeta jätkuvuse printsiibist lähtudes tuleb fikseerida aruannetes millist arvestus printsiipi kasutatakse.
· Talle on iseloomulik innovaatiline käitumine ja ta kohaldab oma tegevuses strateegilise juhtimise praktikat. · Väikeettevõtte omanik on isik, kes rajab ja juhib oma äriettevõtet peamise eesmärgiga saavutada isiklikke sihte, ta on orienteeritud n-ö elustiiliettevõttele. Ettevõtja olemus · Isik, kes loob või alustab uusi projekte, võimalusi, ettevõtteid, ehk inimene, kes asutab uue majandusüksuse, et pakkuda uut või olemasolevat toodet või teenust uuel või olemasoleval turul. · Isik, kes soovib ja on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks innovatsiooniks. Ettevõtjatel on sageli kõrged ootused turu võimaluste osas ja nad on valmis aktsepteerima kõrgetasemelisi isiklikke, professionaalseid ja finantsilisi riske turu võimaluste ära kasutamisel. Seega ettevõtlus tähendab riskide võtmist. Ettevõtja olemus
mõjureid ja valikute tulemusena kujunenud sündmuste ning protsesside kogumit. Makroökonoomika on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi; need on majandusuuringud suures, laias plaanis, kuhu koonduvad majandust tervikuna iseloomustavate nähtuste seletused ja majanduse agregaat- e kogunäitajate analüüs. Ettevõtteökonoomika on mistahes rahvamajandusharru kuuluva majandusüksuse majandusküsimusi käsitlev majandusteaduse haru, kus kogu käsitlus lähtub ühe ettevõtte paremate tulemuste saavutamise seisukohalt. Majandussubjekt inimene või inimgrupp, kes kooskõlastavad oma majandusotsused reeglipäraselt omavahel ning kes moodustavad iseseisva majandusüksuse Kodumajapidamine või ka kodumajand moodustub isikust või isikute grupist, kes elavad koos ja teevad ühiseid majandusotsuseid (leibkond, kes elab
4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes,
c)üldmajanduslikud s.o kogu ev kõigi tootmisharude tootmis- ja muid vajadusi rahuldavad vahendid, nagu transpordivahendid, materjalilaod jne. 2.Tootmisvälised põhivarad ei ole seotud vahetu tootmisega. Siia kuuluvad elamud, haldusasutuste hooned, haiglate, koolide hooned ja inventar, mittetootmislikuks otstarbeks püstitatud rajatised, staadionid jms. Ettevõtte põhikapitali moodustavad põhivarad väärtuselises väljenduses. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised e materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad. Ettevõtte käibevarafondi e käibefondi moodustavad tootmisprotsessis olevad rahalis-materiaalsed väärtused (s.t. aasta alguseks lõpetamata toodang taime- ja loomakasvatuses ja abiettevõttes, milleks võivad olla taliviljad, võõrutamata põrsad, veinid kääritamisstaadiumis jne, tootmisvarud (seeme, söödad, kütus,
2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; 3) raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev (vähemalt 12 järgnevat kuud). Tegevusaruanne on firma tegevuse ja lõppenud majandusaasta tähtsündmuste sõnaline kirjeldus. Tegevusaruanne on eriti oluline ettevõtetele, kelle aruannetel on palju erinevaid kasutaja gruppe. Tegevusaruanne peab sh - andma ülevaate kõigist asjaoludest, millel on määrav tähtsus majandusüksuse finantsseisundi ja tegevuse hindamisel; - kirjeldama möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevase aasta plaane; - andma kommentaare oluliste sündmuste kohta, mis toimusid pärast majandusaasta lõppu ja võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemusi ning eeldatavatest arengusuundadest eeloleval aastal; - välja tooma aruandeperioodi tegelikud ja järgmiste aruandeperioodide planeeritud arengu- ja uurimisväljaminekud;
omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast. Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine. Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele, hindab ainult majandusaruannet. Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid I. Majandusüksuse printsiip Rpkoh on kohustatud arvestama oma varad kohustused ja majandustehingud lahus omanike, krediitorite, töötajate ja klientide varast, kohustustest ja majandustoimingutest. (Nt firma ja oma rahakotti segiajamine ei tohi toimuda) II. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
surmanuhtlus. [redigeeri] Kolhoosi juhtimine Kolhoosi eesotsas oli kolhoosnike üldkoosoleku poolt valitav esimees. Need valimised olid samuti formaalsed nagu kõik valimised Nõukogude Liidus. Juhtkonda kuulusid veel aseesimehed ja peaspetsialistid: peaagronoom, peazootehnik, pearaamatupidaja jmt. Kolhoosi juhtkonna liikmete töötasud olid märgatavalt suuremad kui kolhoosi lihtliikmete omad. Kehtis premeerimise süsteem, mis oli sõltuvuses riigiplaani täitmisest. Kolhoosi kui majandusüksuse peamine ülesanne oli täita riiklik plaan ning müüa riigile kehtestatud hindadega põllumajandustooteid. Plaani täitmise eest vastutas kolhoosi juhtkond eesotsas esimehega. Plaani korduva mittetäitmise puhul rakendati repressiivseid abinõusid (viidi lühiajaliselt üle madalamale ametikohale, veidi hiljem sai tavaliselt kõrgema ametikoha). Kolhooside juhtimine ja valitsemine oli vastava rajooni ja/või oblasti Töörahva Saadikute Nõukogu
1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Hisrichi määratlusi.) Ettevõtja Isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit. Ettevõte Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise
2016.a otsustai kolida Tartu pood Lõunakeskusest rohkem linna sisse. 2017.a avati ka teine kauplus Võru linnas, kuna vabandes ideaalne kaubanduspind ning kui Webshop ei oleks seal veel ühte poodi avanud, siis oleks seda teinud mõni konkurent. RAAMATUPIDAMINE Raamatupidaja kohustuseks on korraldada ettevõtte raamatupidamist ja arvestada raha liikumist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Raamatupidaja juhindub Eesti heast raamatupidamistavast ja Euroopa Liidus tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib kutse-eetika nõudeid. Raamatupidaja põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, sh maksudeklaratsioonide täitmisega, statistiliste aruannete koostamisega jne
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides
antud või kui kaup on tehtud kättesaadavaks. Raha välja andmine või saamine- rahaliikumine, mis on kassapõhise arvestuse aluseks. 2. Majandustehingute õige ja õiglane kajastamine- Majandustehingute õige kajastamine tähendab, et kõik toimingud peavad olema kooskõlastatud seadusest tulenevate dokumentidega. Õiglane kajastamine tähendab, et varad tuleb hinnata nende õiglasesse väärtusesse. 10 KEHTIVAT PRINTSIIPI 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus kõigist teistest vara kohustustest ja tehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse printsiibist, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning et tal ei ole kavatsust tegevust vähendada ega lõpetada. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes avaldatav info tuleb esitada
ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTJA Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olem...
Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande
Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000 Raamatupidamisarvestuse põhiprintsiibid: aruannete koostamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest printsiipidest. · Majandusüksuse printsiip-ettevõte arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus omanike, kreeditoride, töötajate ja klientide kohustustest, varadest ja majandustehingutest. · Jätkuvuse printsiip- lähtutakse eeldusest et ettevõte on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui arvestust ei peeta jätkuvuse printsiibist lähtudes tuleb fikseerida aruannetes millist arvestus printsiipi kasutatakse.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
Raamatupidamise põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip iga raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus oma omanike, töötajate, klientide, kreeditoride jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust või vajadust oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi, tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud. 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruannetes esitatav info, mis avalikustatakse, peab olema piisavalt ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisav majandusalane ettevalmistus. 4. Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada ettevõ...
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus? Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... DISKUSSIOON/ARUTELU: 1.2 Ettevõtluse mõiste ja funktsioonid (ajaloo ja arengu taustal) Definitsioone: Drucer (1985) Ettevõtlus on innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside...
AUDITEERIMISE ALUSED 07.09 RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIPRINTSIIBID 1. majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustes ja majandustehingutest. 2. jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal puudub kavatsus tegevus lõpetada või vajadus seda teha. Jätkuvust kinnitab see: 1. kui ettevõte suudab tõrgeteta täita oma pikaajalisi kohustusi,
Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip Rmp aruannete kootamisel lähtutakse eeldusest, et rmp kohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust ega põhjust oma tegevust lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Juhul kui rmp aruanne ei ole kooskõlas antud printsiibiga, siis peaks juhtkond seletama milliseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
