Légion d`Honneur) Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (24.05.2007) Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) Kreeka Auordeni suurrist Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) Soome Vabariigi Valge Roosi orden Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10]
ABBA“ ning esinenud Tallinna laululaval toimunud Andrew Lloyd Webberi galal. Koos Tarmo Leinatammega on Stephen mööda Eestit tuuritanud soolokontserdiga „The Sound of Musicals”, mis leidis kõrget tunnustust ka kriitikute poolt. „Ooperifantoomi” etendused pühendab Stephen Hansen oma lauluõpetajale Ian Adamsile ning kõikidele suurepärastele kolleegidele Vanemuise teatris. 2014. aasta augustis andis Eesti Vabariigi president Norra-Eesti kultuurisuhete edendajale Stephen Hansenile Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi. 6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae) Hanna-Liina Võsa on eesti laulja ja näitleja. Hanna-Liina Võsa lõpetas Viimsi Keskkooli aastal 1999. Seejärel õppis New Yorgis mainekas Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemias (AMDA), mille lõpetas muusikaliartisti kvalifikatsiooniga. Võsa repertuaari kuuluvad arvukad peaosad nii Eestis kui mujal etendunud klassikalistes muusikalides. Olulisemaks rolliks peab
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
1.Selles kogus on kesksel kohal romantiline isamaalüürika.Koidula varasemaid luuletusi,kus esineb isamaa-motiiv on- "Miks sa nutad lillekene?"-siin on juba olemas need metafoorid,mille kaudu hakati hiljem eesti rahva ajalugu kujutama-muistne rõõmupõlv,järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine ,,Koit on saanud isandaks! ".Nii lootusrikkalt lõpeb Koidula ajalookirjeldus. ,,Sind surmani"-räägib sellest,et poetess tahab surmani meeles pidada õitsvat Eestimaad.Parem on puhata Maarjamaa mullas kui võõrsil elada.Aga tihti võib Eestimaa silmis näha pisaraid.Luuletaja kutsub üles lootma,et ajad muutuvad ja seni käima sirge seljaga. ,,Mõtted Toomemäel"-jutustab,kuidas kangelane seisab Kalevi kalmul ja mõtiskleb Eestimaa saatuse üle. Isamaalaulud põhinevad personifikatsiooni ja romantilistel kontrastidel.Sellised on ,,Mu isamaa nad olid matnud","Mu isamaa mu õnn ja rõõm" jt. 2.Kogu sisaldas ka tundelist loodus-ja armastuslüürikat.
Sümfoonia nr 2 "Põhjanael" ("Armastuse lahinguväljadel") op 38 kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile "Jõuluoratoorium" op 39 sopranile, tenorile, meeskoorile, orelile/klaverile, 4 plokkflöödile ja kammeransamblile "Kuu loomine" op 40 klaverile, flöödile, viiulile ja tsellole "12 laulu püha neitsi Maria auks" op 41 segakoorile "Kiitke Issandat" nais-, mees- ja segakoorile "Sanctus" segakoorile 1993 "Libera me" op 43 segakoorile "Litaania püha Maarjamaa auks" op 45 baritonile, meeskoorile ja keelpilliorkestrile (Gustav Ernesaksa mälestuseks) Missa nr 4 ("Jõulumissa") op 46 baritonile, segakoorile, plokkflöödile ja orelile 1994 " - Geminorum Kastor", orelisümfoonia op 48 "Uranus" op 49 trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole "Sodiaak" op 50, tsükkel klaverile "Yleiset luomissanat" op 51 segakoorile (tekst "Kalevalast") 1995 "Lõunataevas" ("Tähistaeva tsükkel" nr 2) op 52 tsükkel klaverile
3. Mis juhtus mõõgaga? 4. Miks jättis Kalevipoeg mõõga jõkke? 5. Millise needuse pani Kalevipoeg mõõgale peale? 6. Kellega kohtus Kalevipoeg koduteel? Kahekümnes lugu 1. Kellele taha Kalevipoeg jätta oma vara? 2. Millised sõdalased tulevad sõjast koju? 3. Kellega hakkas sõda? 4. Mitu ordumeest tulid esimesena Kalevipoega endaga sõbraks meelitama? 5. Mis saab Kalevipojale saatuslikuks? Vastused Sissejuhatus 1. Maarja rüpes magamine on magamine Maarjamaa mullas ehk olla maetud Eestimaale. 2. Rõõm ja mure on kaksikvennad. 3. Langud on inimesed, kes on sulle saanus sugulaseks abiellumise teel, näiteks kaasa vanemad või õed ja vennad. 4. Tauts on paljutapva epideemilise haiguse haldjas. 5. Alevipoeg ja Sulevipoeg on Kalevipoja kaaslased, Olevipoeg(Olevine) on Kalevipoja sõber. Kümnes lugu 1. Pahareti pojad kaklesid soo pärast ja nad palusid abi, sest ei suutnud otsustada,
Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega. Henriku Liivimaa kroonika, esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. Läti Hendrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab mitmeid perioode, sealt tulenevad mõned eesti keelsed sõnad ning tähelepanekud eestlaste elu kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile nimi Maarjamaa. (TÄHTSUS: 13.sajandil esimesed eesti keeles kirja pandud sõnad) Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. 13.sajandil Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku ja perenimesi. Reformatsioon- ehk usupuhastus, Martin Luther astus välja patukahetsuskirjade müümise vastu. Sai alguse 1517. Saksamaal. Ladinakeelne jumalateenistus asendati
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Merle Jääger referaat Siret Käo 10c Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus Kes on Merle Jääger, milline on olnud tema senine elukäik, millega tegeleb praegu ja millised on tema saavutused? Mida on ta eesti rahvale ja Eestile andnud? Kuidas ja mille eest on teda tunnustatud. Iga eestlane peaks vähemalt veidigi teadma eesti ühe omapäraseima luuletaja kohta. Minu töös leiduvadki kõigile eelnevalt püstitatud küsimustele vastused. Elulugu Merca (kodaniku nimega Merle Jääger) on sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas. Ta on omandanud haridust Tallinna 32. , 42. keskkoolis aastatel 1972- 1979 ja Tallinna 46. keskkoolis aastatel 1979- 1981. Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. N...
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht L...
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust. Tema luule oli emotsionaalne ja sisendusjõuline, ...
- 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised sõjamehed Mõõgavendade ordu juhiks ordumeister. Orduvennad = rüütelevennad (sõdimine), preestervennad (vaimulikud talitlused). - Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha)
a. lõpu seisuga 113,7 miljonit krooni. Võrreldes 2005. a. (112,9 miljonit krooni) näitas Jaapani otseinvesteeringute maht kasvutrendi. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse. Haridus- ja kultuurisuhted Viimased 15 aastat on kahe riigi vahel toimunud tihe kultuurivahetus. Eestis on kiiresti kasvanud huvi jaapani kultuuri, keele ja rahvuslike spordialade vastu. 2005. a. kevadel andis Eesti ajutine asjur Jaapanis üle Maarjamaa risti kahele estofiilile, professor Shoji'le ja Hiromi Komorile. 2005. aasta kuulutati Euroopa Liidu-Jaapani kultuuriaastaks, mille raames näidati Jaapanis Eesti animafilmi programme, korraldati näitusi, toimusid Ellerheina ja Tallinna Kammerorkestri kontsertturneed ning etendusi andis VAT Teater. Eestis toimus selle projekti raames rida üritusi, mis hõlmavad nii jaapani traditsioonilisi kunste (kalligraafia, tusimaal, varjuteater) kui ka
iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vabadusvõitlus. Õp. I osa lk 44-50. (põhjused, osapooled, piiskop Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala, aastad 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227, Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste allajäämise põhjused) 5. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. Õp. I osa lk 51-53, 58-62, kaardid lk 52 ja 58. (kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Henrik Visnapuu suri 3.04.1951 New Yorgis. Henrik Visnapuu on avaldanud järgmised luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Käoorvik (1920), Hõbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit värsid (1924), Ränikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesõel (1931), Päike ja jõgi (1932), Saatana vari (1937), Põhjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule- ema (1942). Laske Mul Olla kuri Laske mul olla kurb. Kurbus jumalast on kingitus meile siin. Kurbust kõigile! On südamen õnn ja piin. Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Sina, jumala käest, nukker ja vaikne Ing! Võtke kinni kõik käest, tõmmake ümber mo ring. Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Sina, ken oled nüüd,
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kon...
soojenemine) 43.George Walker Bush, ametis 2001-2009, vabariiklane (Eelnevalt Texase osariigi kuberner. Kuulutas pärast 2001. aasta 11.septembri terrorirünnakuid välja terrorismivastase sõja ning käskis sama aasta oktoobris riigi relvajõududel tungida Afganistani, kukutada seal võimult Taleban ja tabada Osama bin Laden. 2003. aasta märtsiks sai ta kongressilt mandaadi invatsiooniks Iraaki väites, et viimane oli rikkunud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1441. Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk) 44.Barack Obama, ametis 2009-..., demokraat (eelnevalt tsiviilõiguste jurist ning luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid. taotles Barack Obama Iraagi sõja lõpetamist, USA energeetilise sõltumatuse suurendamist ja üldise arstiabi parandamist. Aastal 2009 pälvis Nobeli rahuauhinna. Külastas 2012. aastal Eestit. Massimeedias kritiseeritud kohtuväliste droonirünnakute pärast, kaasa arvatud USA enda kodanike vastu,
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 a...
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT...............................................................................................
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eral...
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" 1227. a. Autor: Henrik Saksa Ordu kroonikakirjutaja/misjonär. 13. saj. alguses toimus Eestis ristiusustamine, mille eesotsas oli piiskop Albert, Henrik oli saatjaskonnas. Sealt sai Eesti nimeks Maarjamaa maa, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" on kirjutatud saksa keeles ning räägib eestlaste kommetest, elust-olust, rahvaluulest, toitudest jne... Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe Otepää, Sackala Sakala, Tarbata Tartu, Viliende Viljandi, maleva malev, wanem vanem, kylekunda kihelkond, Lembitus Lembitu Esimene eestikeelne lause: ,,Laula, laula, pappi!"
raamatusari “Väike luuleraamat”, rubriik “Aktuaalne kaamera” Õigusaktid ja dokumendid: “Autoriõiguse seadus”, “Kaitseministeeriumi põhimäärus”. AUTASUD SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Autasunimed läbiva suurtähega, liigisõna Kirjutatakse väikese algustähega, v.a neis ja järgumärge väikese tähega: Eesti sisalduvad nimed: Nobeli rahupreemia, Taassünni auhind, Maarjamaa Risti ordeni Friedebert Tuglase novelliauhind, Kutuzovi kett, Ema Au orden, Kuldne Palmioks. I järgu orden, Spordilehe karikas. ÜRITUSED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Üritusenimed läbiva suurtähega, v.a Tavaliselt väikese algustähega: liigisõna: Valgete Ööde ralli, rahvatantsupidu, bioloogiaolümpiaad,
Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 aastal sulase pojana. Ta pidi enda perega palju mööda Lõuna-Eesti talusid ringi rändama ning tänu sellele jäi talle külge palju erinevaid murdeid. Ülikoolis õppis Eesti filoloogiat ning hiljem töötas kooliõpetajana, mille kõrvalt tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores...
· Tavapäraselt lauldakse hümni ürituse alustamiseks või lõpetamiseks. · Kui samal üritusel esitatakse rohkem kui üht hümni, siis kantakse esimesena ette välisriigi hümn ja seejärel Eesti hümn. · Kui hümne lauldakse ürituse lõpus, siis kõlab Eesti hümn viimasena. TEENETEMÄRGID Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 19.12.2007 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega. Teenetemärke on kuus 1. Vabadusristi aumärk 2. Riigivapi teenetemärk 3. Maarjamaa Risti teenetemärk 4. Valgetähe teenetemärk 5. Kotkaristi teenetemärk 6. Eesti Punase Risti teenetemärk Vabadusrist on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta. Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Sellin...
Ajalooallikad on : · Esemelised · Suulised · Kirjalikud Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitili...
esimene malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemilise jaoskonna juhatus, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Täiesti väär on om-s käändes nimi pärast liigisõna: 1kompvekid Teekonna, ^spordiklubi Ringi. ÕIGE: Teekonna kompvekid, Rini spordiklubi 1 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ette koma ei panda. ordenid ja autasud: Vabadusrist, Kuldne Palmioks, Maarjamaa Risti orden ajaloosündmused on kõik väikese tähega, kui nad ei sisalda kohanime: Ümera lahing, teine (II) maailmasõda, külm sõda, Tartu rahu 3.1 Nimetused tänav, vabariik, järv, meri, ookean, jõgi, allee, gümnaasium, jogurt, planeet, linn kuud ja nädalapäevad: aprill, maikuu, pühapäev · pühad ja tähtpäevad: jüripäev, mihklipäev, jõulud, võidupüha · üritused: meistrivõistlused, üldlaulupidu, olümpiamängud, rahvatantsupidu
vahekord3, kirikute oikumeeniline tegevus4 või muud erinevad töö- ja tegevusvaldkonnad, nt suhted sõpruskogudustega5 või leeritöö6 jt. Samuti on väljaantud Eesti religiooni- ja kirikulugu käsitlevaid erialaseid kogumikke. EKN-i tegevuse kujunemise näitel annab väga hea ülevaate uuritavast perioodist kogumik ,,Eesti oikumeenia lugu" (2009) 7; kogumikud ,,Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist" (2012)8 ja ,,Kuhu lähed, Maarjamaa?" (2016)9, mis põhinevad religioonisotsioloogiliste andmete analüüsimisel, heites pilgu Eesti religioonimaastiku arengutele laiemalt. Usubuumi ajajärgust annab hea ülevaate kogumik ,,Usk vabadusse: artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse taastamisel" (2011)10, kus tollased eestvedajad ja -võitlejad meenutavad oma tegemisi. 2 Plaat, Jaanus. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal: usuühenduste muutumisprotsessid 18
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus,...
· Eesti Ekspress, Keel ja Kirjandus, Teater. Muusika. Kino, õpilasalmanahh Oma Sulega 6) Ajaloosündmusete nimed, · Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, Seitsmeaastane sõda, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda= II maailmasõda, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Rooside sõda, Laste ristisõda. 7) Autasunimed, · Nobeli rahupreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Silmapasitvate Teenete order, aumärk Mõõk ja Ilves, Valge Roosi orden, Kuldne Palmioks, Hõbevaas. 8) Üritusenimed, · rahvatantsupidu, bioloogiaolümpiaad, Tartu maraton, Valgete Ööde ralli, Valge Daami muusikapäevad, Pimedate Ööde filmifestival 9) Kaubanimed, · Vikerkaare kommid, kakao Meie Mark, joogivesi Saku Läte, Toolse leib, Türgi diivan, Soome kelk
1207 sai toetuse Saksa kunnilt Philippilt, kes tapeti 1208. Seejärel aga Otto IV, kelle positsioon ei olnud kindel. Niisiis toetus kasin. Suhetes piiskopi ja ordu vahel saab pea ordu valitsevaks. Piiskop aga peab siiski end ülemaks. Tekkis ka jama maaga: oli lepe, et 2/3 läheb piiskopile ja 1/3 ordule. Tegelikult haaras ordu palju ulatuslikumad alad. Maarjamaa: 1215 (4. Lateraani konsiil Roomas, kus kohal Albert, Theoder, Henrik). Paavst seal aktsepteeris maa kui Maarjamaa. Henrik kirjeldas. Kroonika eesmärk legitimeerida Riiat. Maarjamaa teema on selles samas kontekstis. Sedasi legitimeeris paavst vallutuse. Maarjakultus vms polnud reaalselt siin sugugi suurem kui mujal. Maarjale pühendatud alasid oli tohutult. 1220 Lihula retk. Sekkuvad rootslased – kunn Johan, piiskop Karl. Saarlased lõid tagasi. 1224 vallutati Riialaste poolt Tartu. Tehti rahu. Et lahendada Riia-Taani konflikti tuli paavstilt piiskop Modena Wilhelmi legaat. Albert palus
päris rappa ei läheks otsustati luua 1920. aastal Eesti Linnade Liit. Nagu juba Eesti Linnade Liidu esimees, 1920. aasta põhikirjas märgiti, on ta asutanud Eesti Linnade ja alevite majanduslike ja kultuuriliste ülesannete paremaks täitmiseks ning nende tegevuse ühtlustamiseks ja ühishuvide kaitseks. See mõte eelmisel sajandil andis sellise tõuke , mis tänaseni on väikeste vahepeatustega olnud üks efektiivsemaid ja edukamaid liitusid meie Maarjamaa pinnal. Eesti Linnade Liit on üks väga huvitava ja kireva ajalooga ühendus elades üle valitsusvahetuse ning ka selle taastuse. Hoides seal juures endalegi uskumatuna näivaid häid rahvusvahelisi sidemeid. Välissuhted on olnud Eesti Linnade Liidu üks tugevamaid külgi. Nende suhetega on jõutud palju ärevust tekitada ja maailmale näidata, millised peaksid olema korralikud linnad. Kõik töötab kui
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................1...
gümnaasiumi direktsioon. 12. Kaubad, tooted ja sõidukid kirjutatakse läbiva suure tähega, väljaarvatud liigisõnad. NT: auto Opel Omega, kakao Meie Mark, Kulda Katrina kohvipakk, Perepoja leib, Soome kelk, Tallinna kilud, 13. Ürituste nimed kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Valge Daami muusikapäevad, Paldiski Laululaps, Rahu Maraton. 14. Autasude nimed läbiva suure töhega väljaarvatud liigisõna. NT: Maarjamaa Risti orden, Viljandi Rammumees auhind. 15. Ehitised, taevakehad, tähtkujud läbiva suure tähega. NT: Pikk Hermann, Kolm Õde, planeet Jupiter, Suur Vanker, Kaljukits. 16. Dokumendid, seadused, rubriigid, teosed jm pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuur tähega. NT: luuletus ,,Minu kass", romaan ,,Kõrboja peremees", haridusministri määrus number 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise kord".
ristisõdijate liitlaseks. Kavakindel ristiusustamine sai alguse 1199 kui piiskopiks sai Albert.Tolleaegne paavst Innocentius III kuulutas välja lausa ristisõja, kes sinna suundusid pidid saama andeks oma patud, Albert kogus kokku u 500-mehelise väe, et sellega saabuda. Muutis keskuseks Riia 1201, anti linnaõigus, toodi merele lähemale keskus. Ehitatud toomkirik pühitseti Neitsi Maarjale koos kogu ülejäänud vallutatud maaga, seepärast Eesti ja Läti Maarjamaa. Enamasti ristisõdijad kohapeale talvituma ei jäänud, aga et sõjaline jõud oleks olemas, rajas Albert 1202 vaimuliku rüütliordu Mõõgavendade ordu. Nii liivlaste kui latgalide vastupanu murdmine läks küllalt kergelt, palju vastupanu ei osutatud. Aastaks 1208 kujunes välja dilemma, kas minna edasise sõjakäiguga põhja või lõuna poole (eestlased/sengalid). Kalduti eestlaste poole, sest latgalid tahtsid kätte maksta, sest varem olid eestlased neist üle olnud
Õige on kirjutada Siiditee (tee, mida mööda veeti kaupu Hiinast Euroopasse). Kas kasutada „pronksiöö“ või „pronksöö“? – Soovitame omastavalise täiendosaga liitsõna pronksiöö. Algustäht on väike. Õige on kirjutada talispordi Meka Otepää Õige on tartumurdeline (väikese algustähega). Õige on kirjutada iseseisvusmanifest (väikese algustähega). Siberi eestlased on lahku, esimene sõna on suure tähega. Õige on Nõukogude okupatsioon. Õige on kirjutada Maarjamaa Risti orden. Sõna äriseadustik on väikese tähega. Õige on kirjutada Toompea lossi valge saal, Eesti Raadio sinise laega saal Õige on kirjutada Balti riigid (lahku ja teine sõna on väiketähega), aga Baltimaad Õige on kirjutada rahvusvaheline lastekaitsepäev (väikeste tähtedega). Õige on kirjutada Frankfurdi viiner, Eiffeli saiake, Moskva sai. Õige on kirjutada lapse õiguste konventsioon. Õige on Tartu sügispäevad. Õige on kirjutada Haapsalu sall ja Kihnu seelik.
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas. Esimene loominguperiood oli 1904 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu ,,Sonetid". 1918 ilmus kaks kogu - ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende värvide ja rütmide elamuse kirjeldamine. Armastuse kujutamisel kasutas aastaaegu. Lüüriline tegelane oli valges kleidis nagu pulmaline, ääretult rõõmus. Sonett tuleb itaaliakeelsest sõnast sonare ehk helisema. Kirjandusse tõi soneti mõiste Petrarca.
Spordileht karikas (autasu välja pannud asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse järgi), Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi). Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Inglismaa), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas, Hõbeflorett, Suure Merevaigu auhind ~ Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind, Piisoni karikas, Kuldviljapuu rinnamärk, aumärk Mõõk ja Ilves. 9. Üritused
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, lei...
kapi) taga, (maja) juures, pärast (tunde) , mööda (teed). 8.Sidesõnad- omaette küsimusele ei vasta nt ja, ega, aga, ning. 9.Hüüdsõnad on nt oi, kõtt, praks, tikk-takk, ka nemad ei vasta omaette küsimusele. Suur ja väike algustäht Isikunimi: Jaan Kross Ettevõte, ühenduse nimi: Swedbank AS, OÜ Puit ja Liim Kohanimi: New York, araabia maad!!! Perioodilise väljaande nimi: Õhtuleht, Pere ja Kodu Auhinna nimi: Suure Vankri auhind, Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, Maarjamaa Risti orden Kauba nimi: kakao Meie Mark Ürituse nimi: Pimedate Ööde festival Ürituse nimetus: maailmameistrivõistlused, laulupidu Kohanimi täiendina: Tallinna kilud, Muhu seelik, Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi katk, Türgi saun, Mulgi kapsad(mulgikapsad) Taime-ja loomanimetused: peipsi siig, damaskuse roos Loomatõunimetused: tori hobune, kolorado mardikas Hõimud: papua hõimud Lavateose pealkiri: ballett „Luikede järv“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
