Lydia Koidula (0)

Lydia Koidula.
Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen ,pärast abiellumist Michelson ,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse ,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures, saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd.
Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-“Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm”.Luuletaja ise –kaunis,suursugune,ebatavalise soengu -sööbis ka isikuna inimeste mällu.
Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile, olekski määratud luulele ja oma rahva teenimisele.Soomes oli temast mõni aasra noorem Antti Almberg -ajalehetoimetaja ja some rahvuslane.Nende kirjavahetus algas Almbergi initsiatiivil ja ühe korra said nad ka kokku-siis,kui Koidula tegi koos isa ja vennaga suure Soome-reisi.Koidula ja Almbergi kirjavahetus on säilinud ja raamatuna välja antud.See on vaimuinimeste kiriromaan.Soome-reisilt tagasi tulles kihlus ta justkui kompensatsiooniks saksastunud lätlase eduard Michelsoniga,kes õppis Tartu arstiks.Pärast abielu sõlmimist 1873.a asus noorpaar Kroonlinna,kuhu mees sai sõjaväearsti koha. Kroonlinn oli tol ajal Peterburi eeslinnaks.Koidula ei kohanenud seal,talle ei piisanud ainult pereelust ja lastest.Kogu tema abieluaegne luule on täis igatsust Eesti järele.
1873- 1886 ,abiellumisest surmani,oli Kroonlinn Koidula kodu.Koidula ise sai kohe peale Kroonlinna saabumist aru,et tema mõistatuslikku süüd eesti rahva ees ei korva enam miski.Ta läks Kroonlinna kodu looma,lapsi sünnitama aga kõik see osutus kõrvaliseks.Kõik see osutus fataalseks valesti-tegemiseks.Eesti nuttis teda vaikides taga ja Koidula sai sellest aru.
Koidula abikaasa oli hoolitsev,naise tujudest üle vaatav ja lõpuks ka hea sissetulekuga ning hinnatud günekoolog,Kroonlinna prouade lemmik.Papa Jannseni uhket tütart kosida ei tulnud pähe ühelegi edasipüüdlikest eesti meestest,sest äia suur vari peletas kõik eemale.Raskused,millest Koidula kirjades räägib,on iga ema saatus.Aga Koidula käsutuses oli alati vähemalt kaks teenijat.Oma teenijaga ei olnud kunagi rahul,sest temas elas see rahulolematuse tunne kogu Kroonlinna perioodil.Oma viimastel eluaastatel põdes Lydia vähki.Sundnarkomaani seisund tegi teda veel närvilisemaks.
Kui ta oli 23 aastat vana sündis umbes kolmandik tema luulest ikka Kroonlinnas.Ja see oli koidula luule parem osa.
Koidula kais ka Eestis,1876-78 tegi pika Kesk-Euroopa reisi,Liikuvust näitab seda,et lapsed sündisid Tartus,Tallinnas ja viimane laps Anna Viinis .Veel temal oli tütar Hedda ja poeg Hans Hedvig.
On missioone,mis nõuavad kohalejäämist.Kroonlinnas ei saanud Koidula olla enam see,kes ta oli olnud Eestis.Pole vist olnud teist isikut,kelle lahkumine oleks nii rahvast masendanud.Rahvas vaikis.On inimesi,kelle funktsioon on olla kohal.See müüdiline teadmine tingis ka koidula ümbermatmise Kroonlinnast Tallinna aastal 1946.Koidula on traagiline märk inimesest,kes otsustaval hetkel polnud enam kohal.
Lydia oli esimene leedi.Ka Soomes tunnustati Lydiat kui esimest leedit ja kuningannat.
Nime Koidula andis Lydiale Jakobson 1867.aastal,kui ta avaldas Lydia luuletusi oma koolilugemikus,kust sai alguse Koidula tuntus.
Koidula põrm puhkab nüüd Tallinna Metsakalmistul.
Looming.
Luulelooming.
Koidula kirjutas luuletusi, jutte ja näidendeid.loomingu kõige tähtsama osa moodustavad luuletused.Kokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust.Tema eluajal ilmusid luulekogud -“Vainulilled” ja “Emajõe ööbik”.;õlemad raamatud on autorinimeta.
“Vainulilled”(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust.
On ka tema enda loodud luuletusi nagu “Meil aiaäärne tänavas”-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg saabus,laps kasvas suureks,läks laia maailma,kuid seal polnud pooltki nii armas kui koduses külatänavas.
“Juba kaseladvalt lehed langvad”-maalib pildi hilisest sügisest,kus puhub tuul ja päike on väsinud,kus ainult sõna kodu annab sooja.
Kodusoojusest on ka luuletus “Kaugelt koju tulles”-võõras päike paistab külmalt,kõlab võõras keel.Kangelane tahab elada kodus,laulda laste laule.
“Emajõe õõbik”(1867)-see teine luulekogu pani aluse Koidula tuntusele.Juba luulekogu pealkiri on metafoorne.Ühelt poolt on ööbik tagasihoidlik väike lind,kes varjub põõsastesse ja ei taha ennast näidata, teiselt poolt aga on õõbik kõige virtuoossem laululindude hulgas.
1.Selles kogus on kesksel kohal romantiline isamaalüürika.Koidula varasemaid luuletusi,kus esineb isamaa- motiiv on-
“Miks sa nutad lillekene?”-siin on juba olemas need metafoorid ,mille kaudu hakati hiljem eesti rahva ajalugu kujutama -muistne rõõmupõlv,järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine „ Koit on saanud isandaks ! “.Nii lootusrikkalt lõpeb Koidula ajalookirjeldus.
„Sind surmani“-räägib sellest,et poetess tahab surmani meeles pidada õitsvat Eestimaad.Parem on puhata Maarjamaa mullas kui võõrsil elada.Aga tihti võib Eestimaa silmis näha pisaraid.Luuletaja kutsub üles lootma ,et ajad muutuvad ja seni käima sirge seljaga .
„Mõtted Toomemäel“-jutustab,kuidas kangelane seisab Kalevi kalmul ja mõtiskleb Eestimaa saatuse üle.
Isamaalaulud põhinevad personifikatsiooni ja romantilistel kontrastidel.Sellised on „Mu isamaa nad olid matnud“,“Mu isamaa mu õnn ja rõõm“ jt.
2.Kogu sisaldas ka tundelist loodus-ja armastuslüürikat.
„Kevade on sala tulnud“-ülistab Eestimaa kevadet .
„Emasüda“-on kaunis luuletus emaarmastusest.Kui ka kõik siin ilmas sind põlgavad,siis ema südames on ikka koht sinu jaoks.Ema südamele sarnast pole ilmas olemas.
„Lenda!“-kangelane palub lõokest viia kallimale sõnum,et ta kiiresti tuleks,sest nii raske on oodata.
3.Kroonlinna perioodil on kirjutatud terve rida kauneid isamaaluuletusi.Koidula luulesse tulid siis uued motiivid.On kurbust elust lahkumise pärast,usku isamaa tulevikku,aga ka lastest.Luuletused ilmusid ajakirjanduses ja kogudes.Viimased luuletused on kurvad.Siin on igatsus kodumaa järele ja soov saada maetud Eestimaa mulda.Nimetatud teemad kajastuvad ka Koidula viimases luuletuses ,tema testamentluuletuses „Enne surma-Eestimaale.“
Jutulooming.
Koidula jutulooming kasvas välja temaajakirjanduslikust tegevusest ja ilmus Eesti Postimehe veergudel.Tema esimene jutt ilmus raamatuna 1863.a.See oli „Ojamölder ja tema minia“,mis on tõlgitud saksa keelest ja mugandatud eesti oludele.Valgevene keelest on „Olesja“.Algupäranditest paistavad silma külaainelised „Enne ukse lukustamist“ ja „Tammiste küla veskitondid “.
Koidula teater.Näidendid.
Koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater.Jannseni poolt asutatud Vanemuise Seltsil puudus repertuaar .1870.a avaldas Koidula „Saaremaa onupoeg“,mille lavastamine tähendas eesti teatri sündi.Hiljem kasvas kutseline teater Vanemuine (1905).
Kõige tuntumaks sai naljamäng “Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“(1871).Teemaks on päevaprobleemid nagu hariduse vajalikkus,koha ostmine ,armastusabielu jt.Näidend on õpetliku sisuga.Targale ja haritud Märdile vastandub arg,kaval ja rahaahne Enn.Märtjõuab eesmärgile,kosib Maie,aga Enn pannakse vangi.
Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit-„Kosjakased“ ja „ Kosjaviinad “.
Koidula tähtsus-
● Ta tõstis lüürika juhtivaks zanriks
● Koidula tõstis rahva iseteadvust,andis olevikujulgust ja tulevikulootust
● Oli kaastegev Vanemuise Seltsi loomisel,kirjutas näidendeid ning oli teatri asutaja
Koidula oli ilu,vaimsuse ja patriotismi võrdkujuks luules, draamas ,lõuendil, kivis ja muusikas.Pärnus on Amandus Adamsoni poolt tehtud mälestusmärk Koidulale.
Romantism on Euroopa kunsti,kirjanduse ja vaimuelu suund,mille alged olid 18.saj.Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele.Tähtis koht oli tunnetel.Möödunud aegu vastandati kaasajale.Kesksed mõisted olid armastus,usk ja võim.Armastuse objektiks võis olla inimene,loodus või isamaa.Tähtsamad romantikud olid Inglismaal- Byron , Scott ;Saksamaal-vennad Grimmid ,Hugo;Venemaal-Puskin, Lermontov ;Eestis- Veske ,Koidula.