9.klassi eesti keel (0)

EESTI KEEL
1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE
PÖÖRDSÕNAD

• lihtverb - kirjutama
  
• liitverb- allkirjastama
  
• ühendverb- alla kirjutama
  
• väljendverb- kana kitkuma
  

• Liitsõna- määrsõna + tegusõna
  
• Liit- ja ühendverb puhul pööran ‘’mina’’ vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku
  

KÄÄNDSÕNAD

• om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer)
  
• nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam)
  

= lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat)

• -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase -pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline)
  

OMADUSSÕNAD

• Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg -, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane)
  

MUUTUMATUTD SÕNAD

• Enamasti kirjutatakse lahku, kuid kokku siis, kui tegib uus mõiste
  
• 
  

SÕNALIIK
LAHKU
KOKKU
määrsõna

• nad on nagu iseseisvad määrsõnad
  

veel kord, kas või, tohutu suur, niisama hästi, hilja õhtul, selgesti kostev

• tekib mõiste
  

eeskätt (= esmajoones ), käsikaudu, vastuoksa
kaassõna
mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle

• mõiste
  

aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi

• Millega eksida?
  

ARVSÕNAD

• kokku- kümned, teistkümned, sajad
  
• lahku- ülejäänud
  

2.SUUR-VÄIKE ALGUSTÄHT
SUURE TÄHEGA ON:

• nimed, isikud (Pille, Suur Tõll)
  
• asutused (Tabasalu Ühisgümnaasium, AS Kolm Musta Meest, kohvik Hõbekass)
  

• riigi nimed (Rootsi Kuningriik, Eesti Vabariik)
  
• kohanimed (Tartu maantee , Kooli tee, Kaspia meri)
  
• taevakehad /tähtkujud (Põhjanael, Suur Vanker , Kaalud, Jäär)
  
• tooted (Oravakese kommid , Tallinna kilud )
  
• kohanimest tulnud täiendsõna (Soome kelk, Rooma number)
  

• ehitised (Pikk Hermann )
  
• autod/ margid ( Ford Sierra )
  
• perioodikad ehk ajalehed ja -kirjad (Pere ja Kodu)
  

• autasud (Maarjamaa Risti orden)
  

VÄIKESE TÄHEGA:

• nädalapäevad (reede)
  
• kuud (oktoober)
  
• õppeained (keemia)
  
• ametinimed ( direktor )
  
• tiitlid (aasta ema)
  
• rahvus (soomlane)
  
• keel (eesti keel)
  
• idamaa-aasta nimed (draakoniaasta)
  
• tähtpäevad (jõulud, suur reede)
  
• ajaloosündmused v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (jüriöö ülestõus, Mahtra sõda)
  
• ümberütlevad nimed v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (Lydia Koidula- Emajõe ööbik, Kreutzwald - lauluisa, Soome- tuhande järve maa, Aafrika- Must Manner )
  

3.OTSEKÕNE
Kui saatelause on otsekõne ees:

• Ema ütles:,,Täna on õues külm.’’
  
• Ema küsis:,,Kas õues on küm?’’
  
• Ema hüüdis:,,Tulge tuppa !’’
  

Kui saatelause on otsekõne järel:

• ,,Täna on õues külm,’’ ütles ema.
  
• ,,Mis kell on?’’ küsis ema.
  
• ,,Tulge tuppa!’’ hüüdis ema
  

Saatelause on otsekõne keskel/vahel:

• ,,Täna on väljas külm,’’ ütles ema, ,,sest puud on üleni härmas.’’
  
• ,,Kas täna on kontrolltöö?’’ ahastas Tiiu . ,,Mul on kõik õppimata.’’
  
• ,,Tulge tuppa!’’ hüüdis ema. ,,Mul on söök valmis.’’
  

4.LAUSETÜÜBID
LIHTLAUSE - seal on üks öeldis (Ema tuli koju.)
LIITLAUSE - seal on kaks või enam öeldist (Ema tuli koju ja tõi tordi.)
KOONDLAUSE- seal on loetelu

• Jaatavas lauses on kahe viimase sõna vahel ’’ja’’ või ’’ning’’
  
• Eitavas lauses on kahe viimase sõna vahel ’’ega’’
  

• nt Kevadel õitsevad sibullilled : krookused, lumikellukesed ja hüatsindid
  
• nt Krookused, lumikellukesed ja hüatsindid- need sibullilled õitsevad kevadel.
  

RINDLAUSE JA PÕIMLAUSE
Rindlause: Ema laulab ja isa joonistab.
Põimlause: pealause +’’,’’ + kõrvallause nt Ema laulab laulu, mis mulle meeldib.
Näited:
Põimlause: Ema laulab laulu, mis mulle meeldib ja isa joonistab.
Rindlause: Ants kukkus eksamil läbi: ta ei õppinud üldse.
Ants ei õpi üldse- nii võib ta eksamil läbi kukkuda.
5.VÕÕRSÕNAD

• rõhk esimesest silbist kaugemal (nt fi lo soo fia)
  
• häälik ’’o’’ esimesest silbist kaugemal (nt au to)
  
• pikk täishäälik esimesest silbist kaugemal (nt man da riin)
  
• võõrtähed z, ž, š, f sõnas (nt zooloogia)
  
• sõna algab g,b,d-ga (nt gloobus)
  

6.LISAND

• Eeslisandit komaga EI ERALDA (Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on suur ja ilus)
  
• Järellisandi ERALDAME komaga (Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on suur ja ilus)
  
• Olevas käändes (kellena/millena) järellisandile EI PANE koma (Tallinn Eesi Vabariigi pealinnana on turistide lemmik)
  
• ’’Kui-lisandi’’ puhul EI KASUTA koma (Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on turistide lemmik)
  
• Omastava käände puhul ON AINULT pärast esimest sõna koma (Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna ilu on lummav )
  

7.TÄIEND

• Eriliigiliste täiendite vahele koma EI PANE (suur must kuri karvane koer saatis mind koju)
  
• Samaliigilised täiendid ERALDAME komaga (punased, kollased , rohelised ja valged õhupallid jõljusid lae all)
  
• Võrdväärsed täiendid eraldame komaga (peen, elegantne daam istus taksosse)
  

8. -KI/-GI LIIDE

• Helitutele (k,p,t,g,b,d,f,h,s,š,z,ž) häälikutele lisad -ki
  
• Helilistele (kõik ülejäänud tähed) häälikutele lisad -gi
  

9.KÄÄNDED
nimetav
kes? mis? missugune?
auto, autod
omastav
kelle? mille?
auto, autode
osastav
keda? mida?
autot, autosid
sisseütlev
kellesse? millesse?
autosse, autodesse
seesütlev
kelles? milles?
autos, autodes
seestütlev
kellest? millest?
autost, autodest
alaleütlev
kellele? millele?
autole, autodele
alalütlev
kellel? millel?
autol, autodel
alaltütlev
kellelt? millelt ?
autolt, autodelt
saav
kelleks? milleks?
autoks, autodeks
rajav
kelleni? milleni ?
autoni, autodeni
olev
kellena? millena?
autona, autodena
ilmaütlev
kelleta ? milleta?
autota, autodeta
kaasaütlev
kellega? millega?
autoga , autodega
10. KIRJAND

• TEE KINDLASTI MÕTTEKAART!
  

• õige parandus näeb välja selline:
  

• ’’sina’’ vormi ei kasuta
  
• kõnekeelseid väljendeid ei kasuta
  
• tsitaatsõnadele laineline joon alla (lisaks tsitaatsõnu käänates kasutan ülakoma- photoshop’iga)
  
• kui sissejuhatuses esitan küsimuse, pean sellele kas tekstis või kokkuvõttes (mis oleks parem variant) vastama
  
• kui on nt teema ’’Mina ja loodus’’ räägid endast ja loodusest. Kui on teema ’’Noored ja loodus’’ siis võin endast max ühe lõigu rääkida, aga muidu keskendu üleüldisele
  
• pead viitama kui oled mingi mõtte võtnud kirjandi ees olevatest artikklitest nt ,,Anu Saagim on väitnud, et…’’
  

11.VÕRDED
ALG
KESK
ÜLI
ilus
ilusam
kõige ilusam ehk ilusaim
sõbralik
sõbralikum
kõige sõbralikum ehk sõbralikem

• õhukeseim VS õhem- ÕIGE on õhem
  
• lühikesem VS lühem- ÕIGE on lühem
  

12.POOLITAMINE
pea, saia ke, üle uju tus, iga le, riiu lil, min nak se, pronks, korst naid, aa bits (viimaste võib poolitada, sest ühte tähte Ei VÕI üksi jätta, aga kahte VÕIB)
13.SILBITAMINE
sa jab, a ru kas, hüü e, mai as, va he aeg, see ri a, e ma, kan nat lik ku de le, au sõ na
14.MÄÄRSÕNAD
vahel- mõnikord/ millegi vahel
vahest- ehk, võib-olla
vast- äsja, just
enamus- konkreetselt piiritletud, üleloetav
enamik- lihtsalt suurem osa millestki
õieti- tõtt-öelda
õigesti- valesti vastand
kindlalt- tugevalt
kindlasti- kahtlemata, tingimatult
käsitlema- teemat arutama
käsitsema- ...tööriistu
käsitama- mõistma, aru saama
kätlema- kätt andma
15.I JA J ÕIGEKIRI

• ü järel ei kirjutata i, j, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüake, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe
  
• i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: siia, laiad, riiul , minia, preemia, keemia, ioon
  
• tegijanime liide -ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija , organiseerija
  
• lühike sisseütlev: majja, ojja, ajju
  

16.KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI

• Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt)
  

ERANDID:

• liide -gi, -ki ees (tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki)
  
• sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri)
  
• liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - korall lane (korall + lane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond
  
• l, m, n, r järel olev s, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust:
  

s on ülipikk (siin tuleb hääldada) - marss, pulss, nüanss

s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane
Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt.
17. F JA Š ÕIGEKIRI
Kirjutan ÜHEKORDSELT:

• kui hääldatakse pikalt, mitte ülipikalt (afekt, professor, duširuum)
  

• kahe täishääliku järel ( biograafia , graafika, graafiline )
  

• kaashäälikuühendis (mängis golfi, harfi, sõi borši)
  

Kirjutan KAHEKORDSELT:

• lühikeste täishäälikute vahel, kui hääldatakse ülipikalt (bluffima, maffia)
  

18.JUTUMÄRGID
Pealkirjad käivad jutumärkidesse ja alati on esimene täht jutumärkides suur
Jutumärke kasutan:

• teosted (,,Meie rebane’’)
  
• kujutavad teosed (maal ,,Hommik maal’’)
  
• filmid (,,Kevade’’)
  
• seriaalid, telesaated (,,Kirgede torm ’’, ,,Aktuaalne kaamera ’’)
  
• mängud (,, Alias ’’)
  
• laulud (,,Nii sii jääbki’’)
  

19.LAUSELÜHEND
Taat istus ja tal oli piip suus.

• Verbita lauselühend- eraldame alati komaga (Taat istus, piip suus, ja mõtles.)
  
• -nud, -tud lõpp- eraldame komaga ( Kook küpsetatud, läks ema kinno .)
  
• -des, -mata lõpp- oleneb
  

Koju minnes kukkusin lompi.

Minnes koju, kukkusin lompi.
20.ROOMA NUMBRID
araabia nr
1
5
10
50
100
500
1000
Rooma nr
I
V
X
L
C
D
M
21.MUU
9