Merle Jääger (7)

Q: Millised on tema saavutused?

Vastus leiad õppematerjalist: Merle Jääger

Q: Mida on ta eesti rahvale ja Eestile andnud?

Vastus leiad õppematerjalist: Merle Jääger

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on tema saavutused?
Mida on ta eesti rahvale ja Eestile andnud?

C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium

Merle Jääger
referaat
Siret Käo
10c
Viljandi 2008
SISUKORD
Sissejuhatus
Kes on Merle Jääger, milline on olnud tema senine elukäik, millega tegeleb praegu ja millised on tema saavutused? Mida on ta eesti rahvale ja Eestile andnud? Kuidas ja mille eest on teda tunnustatud. Iga eestlane peaks vähemalt veidigi teadma eesti ühe omapäraseima luuletaja kohta. Minu töös leiduvadki kõigile eelnevalt püstitatud küsimustele vastused.
Elulugu
Merca (kodaniku nimega Merle Jääger) on sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas. Ta on omandanud haridust Tallinna 32. , 42. keskkoolis aastatel 1972- 1979 ja Tallinna 46. keskkoolis aastatel 1979- 1981. Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. Ning aastal 1983 lõpetas Merca Tallinna 2. Tehnikakooli. Peale seda läks ta edasi TRK (Tallinna Riikliku Konservatoorium ) lavakunstikateedrisse, mille lõpetas aastal 1988.
Töökohti on tal olnud mitmeid, osad neist ehk vidi naisterahva jaoks veidrad. Näiteks on ta olnud Tallinna ratsaspordibaasis ratsastaja-tallimees aastatel 1982-1983. Peale seda töötas stuudios “Tallinnfilm” kinomehaanikuna ning Eesti Rahuoperatsioonide Keskuses tankitõrje- granaadiheituri abina 1999-2000 teenides samal ajal Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Alates 1988. a-st on ta teater “Vanemuises” näitleja. Oma luulet on ta ajakirjanduses avaldanud aastast 1986. Eriti tuntuks on saanud tema punkluuletused. Teda on autasustatud ja tunnustatud mitmete preemiatega. Nimelt on ta võitnud kõik suuremad teatripreemiad, mis üks näitlev naine Eestis võita võib.
Merca on kaasa löönud paljudes seltsides ja liikumistes. Ta oli nõukogude ajal Kirjanike Liidu alluvuses tegutsenud organisatsiooni (NAK) liige, mis koondas noori kirjanikke, nii Tartus kui ka Tallinnas. Samal aastal, kui ta asus näitlema teatrisse “Vanemuine” astus ta ka kirjandusseltis “Wellesto” liikmeks. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Samas on ta ka Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna liige.
Lapsena oli Merca väga elav ja suhteliselt “paha” laps. Vanematel oli tema kasvatamisega tükk tööd. Näiteks oli ta kolmeaastasena võtnud ette väikse matka Pääskülast Laagrisse , kus nad sel ajal elasid. Teismelisena hakkasid tema elus suurt rolli mängima võrksukad ja nahktagid. Sel perioodil tegi ta koos sõpradega ka mitmeid punkbände (nt. Verine Pühapäev).
Ema on tal poolvenelane. Vanemad lahutasid, kui Merca oli teismeline . Kuna tema kasuvanaisa oli ka venelane , siis nagu ta ise ütles, sai ta kodunt kätte kolm keelt: seto , vene ja kirjakeele. Ilmselt sellest tuleneb ka tema nö. Vene- vaimustus .
Küsimuse peale, kas ta ikka veel punkar on vastas merca nii: “ See on nagu herpes . Seda ei anna ravida, see istub organismis. Aga vat herpes lööb huulele ja võib sind samas säästa mingist hoopis nõmedamast tõvest, et oled näiteks palavikuga sirakil” Tema enda arvates on punk talle nagu kepp , mille najale toetuda, kui midagi halvasti läheb ning see olevat talle, kui kaitsekilp.(Sellest võib vist järeldada, et väike punkar elab temas endiselt).
Praegu elab Merca koos tütrega Tartus Supilinnas. Näitleb, kasvatab tütart, tõstab poliitikas häält ja kirjutab ka aegajalt luuletusi.
Looming
Merca looming on väga omapärane. Sellest õhkub mingit erilist väge ja veidrat jõudu. Ehk selle pärast, et nii karme tekste just igas luules ei näe. Merca paneb paberile just selle, mida mõtleb, midagi ilustamata. Kõik on nii, nagu on.
Tema luulet on mõjutanud osalemine Eesti punk- liikumises. Sellest ka need punk- tekstid ja ühiskonnakriitika, ega Mercat siis ilmaasjata “Protestiööbikuks”kutsuta. Merca on öelnud, et ta protestiks veel praegu ka, aga pole enam eriti midagi, mille vastu protestida. Kõige selle kõrval on tema luules ka veidike teravat isamaalüürikat.
Nagu ma enne ütlesin, on Merca looming väga omapärane, nii tema mõtted, kui ka kirjaviis . Martin Sinijärv ütles, et Merca peidab oma luuletusi veidrate tähemärkide taha. Ja seda ta justkui teebki. Näiteks on sõnad “qqd” või “ qkqs ”. Ise ütleb ta selle peale: “See kõik on aja, ruumi ja tähemärkide kokkuhoid. Samal ajal mõjuvad need visuaalselt igati toredasti, näiteks nilbed või ebatsensuursed sõnad kaotavad visuaalse roppuse. Ehk siis ei hakka kohe silma see roppus , vaid tähendus on sinna osavalt ära peidetud.” Kui ta käsitsi kirjutab, siis vahest laenab ta mõne tähe ka kirillitsast ja kombineerib sinna ise täppe peale, luues peaaegu et täiesti oma kirja. Veel kaitseb ta end sellega, et mõte on ju vaja kiiresti kirja panna, enne kui see meelest läheb.
Väga palju kasutab ta tähte “Q”. Kuna seda saab erinevalt hääldada, manitseb Merca kõiki, et tema tekstide puhul tuleb see Q ikka korrektselt välja hääldada. Ta on sellise kirjapildi eest isegi noomitusi saanud, et kuidas ta küll emakeele sedasi ära võib solkida ja raske pidi lugeda ka olema. Ise õigustab ta ennast lausega: “Mina vastan selle peale, et inimesel on aju selleks, et seda kasutada, ja seda tuleb aeg-ajalt treenida.” Kuid kõik vajab aega ja harjumist, mingi aja pärast ei ole see neile inimestele ilmselt enam mingi probleem. Pigem tuleks probleem sellest, kui Merca siirduks tavalise kirjapildi juurde. See ei oleks ju enam Merca.
Siiamaani on Mercalt ilmunud 5 luulekogu . 1989 “Merca by air mail”, 1989 “Mercamerca”,
1998 “Vana libu hommik”, 2005 ”Hele Häärber” ja 2007 “Narrivile” kõigist neist saate järgnevalt ka veidi lähemalt lugeda.
“Merca by air mail” ja “Mercamerca”
Esimesed luulekogud ilmusid aastal 1989 Kanadas “ Maarjamaa ” kirjastusel. Sellepärast ehk ei ole nad nii tuntud, kui mõned tema hilisemad kogu.
Kuna nende kirjutamise ajal oli ta veel noor, elujanuline punkar, siis on ta nende sisse ilmselt ka kõige rohkem pannud punk- tekste ja ühiskonnakriitikat. Ja kuna ta andis ühel aastal välja kaks suhteliselt sarnaste teemadega luulekogu, oli tal ilmselt kogunenud palju mõtteid, mis vajasid endast välja laskmist ja teistega jagamist.
“Vana libu hommik”
Tema kolmanda luulekogu saamislugu ei olnud just tavaline. Sarja toimetaja Kaukis Ülle tahtis kangesti Mercalt käsikirja. Selgus, et Mercal oli luuletusi küllaga, aga need olid kõik kiiruga märkmepaberitele kritseldatud, läbisegi kõige muuga . Kuid lõpuks õnnestus neil siiski asi korda ajada ja kolmas raamat välja anda, mis loomulikult ka rahvale väga meeldis.
Peamiseks teemaks on pohmellis peaga veedetud ja valusalt läbielatud hommikud . Kuna Merca oli vedi seotud ka poliitikaga, siis mingil määral kajastub raamatus ka sotsiaalset rütmi, mis siiski pole eesti naisluulele omane. Kuna tema luuled on suhteliselt protestirohked, siis selles teoses on protest peamiselt suunatud seksistliku maailmakäsituse ja naistevahelise armastuse kõõrdivaatajatele.
“Hele häärber”
Selles teoses on tublisti õudusromantikat. Kus ilmutavad ennast haldjad , printsid kui ka tondid ja vampiirid. Päris mitu luuletust kõnelevad sisikonna tegemistest ja selle tulemusest, juttu tuleb veel vakladest, koidest ja ämblikest ning päris sageli käib külas ka pohmell ning muu ühiskonnale suhteliselt vastuvõetamatu.
Merca armastuskujutlus võib olla räme, koomiline , aga ka üllatav, isikupärane ja haarav. Ta loob huvitava kooskõla loodusest ja erootikast, segunevad lume ja vulvaveed.
Lisaks on raamatus veel mõned väga värsked öökujundid: “Öövaikus sügab tähekirpe taevaihul.” Ning Tartu klassikasse kuulub raamatu viimane tsükkel, milles on suurepäraseid pildistusi Tartu räsitud ja pohmellisest nukrusest.
“Narrivile”
See teos peidab endas Merca viimase kahekümne aasta jooksul kirjutatud parimaid luuletusi. Iseloomulikke punkte on mitmeid: maalähedus, mütoloogia, folkloor, militaarne olustik, kirg ja iha, kodumaa ja kodu, kriitika, armastus, vein ja laaberdamine.
Raamatus on korraga kõikumalööv vägevus, ehtne ja rabav pungivaim, müstiline süngus ning hägus hingeline kriipivus. Temaatiliselt on luulekogu üsna ebaühtlane ja just seetõttu meeldivalt vaheldusrikas. Merca ise: “Luuletused on nagu legokomplekt, millest saab mitmeid erinevaid maju kokku ehitada. Mis sest, et mõned klotsid tutikad ja mõned suisa nõukaaegsed, saabki huvitavama maja.”
Autasud ja tunnustused
1988 V. Panso preemia
1996 Draama '96 auhind
1997 Ants Lauteri preemia
1998 Eesti parim naisnäitleja
1999 Draama '99 parim näitleja
2002 Kaitseliidu Teenetemedali III klassi teenetemärk
2004 Teatriliidu aastapreemia parima naiskõrvalosa eest

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 94 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

siret091 Õppematerjali autor

referaat

Sarnased õppematerjalid

pdf

PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

kui Lääne punk oli tarbimisühiskonna vastu ning üldjoontes vasakpoolsete põhimõtetega, siis ENSV punkarid ei saanud vasakpoolsed olla, sest riik (millele vastanduda sooviti) oli seda. Samas näiteks Anti Pathique arvab, et kuigi ENSV pungil võis olla teatavaid väiksemaid eripärasid, toimus siin pigem Lääneriikide ning eriti Soome pungistiili jäljendamine.25 22 Intervjuu Eero Tammega. 23 Intervjuu Mercaga (Merle Jääger, sünd. 1965) 16. märtsil 2015. 24 Intervjuu Peep Männiliga (sünd. 1965) 3. märtsil 2015. 25 Intervjuu Anti Pathique’iga. 8 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident 1978. aastal pandi alus ansambli Propeller koosseisule, mille lauljaiks olid nii Urmas Alender kui Peeter Volkonski. Propeller suutis umbes ühe aastaga (peaasjalikult aga ühe kontserdiga)

Ühiskonna uurimine ja analüüs

odt

Eesti punk

Veel esinesid seal ...(3 punkti), Velikije Luki ja "?" . (Blacplait & Bloomfield 2009:94) Mart Juur: ,, Oleks peole pomm alla pandud, läinuks Eesti punkliikumine pauguga loojakarja ning polekski ,,Tere perestroikat", ,,Pille-Riini", ,,Musta pori näkku", ,,Kelgukoerte"-Posti ning üht Tallinna linnavolikogu jalgpallihaiget liiget." (Juur 2010:58) 12 veebruar 1986 toimus Tallinnas kirjanike klubis (kohvik Pegasus) teadaolevalt esimene avalik punkkirjanduslik üritus. Seal esinesid Merle Jääger, Andre Lemmik, Solveig Ülane, Tõnu Trubetsky jt. (Blacplait & Bloomfield 2009:148) 8.oktoober 1986 ei lubanud VAAP(Üleliiduline Autoriõiguste Agentuur) lugude ,,Lähen ja naeran" ja ,,Mina" avalikku ettekandmist, kuid juba 14.okt esitati neid lugusid Lasnamäel klubis ,,Majak". (samas:196) Punkbändide nö. suurest kolmikust Vennaskond, Psychoterror ja J.M.K.E on praegu aktiivsemad kaks viimati nimetatut. Suurt ja kuulsat uut punkbändi ei ole aga viimase 15 aasta jooksul nähtud

Uurimustöö

docx

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse

Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts:  Ta on pärit Palamuse kihelkonnast  Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“  Tal on Tartus majamuuseum  Tema raamatutest on tehtud filme  Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust  Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „H

Kirjandus

doc

Eesti PUNK

Punk Tavaliselt loetakse aga pungi sünniajaks ja kohaks ikkagi 1970. aastate algust ja Londonit. Punk-rocki laiemgi tuntus sai alguse Inglismaalt ja seda aastal 1976. Just sellest ajast on pärit kõige tuntum punkansambel läbi aegade, Sex Pistols. Ega nemadki just oma mängutasemega hiilanud, kuid seevastu tulid nad esile õigel ajal siis, kui oli tekkinud nõudlus sellise muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate alguses Londonis alguse

Muusika

docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

,,Parrot"), Tiina Laanem, Loone Ots, Piret Jaks, Siret Campbell (Paju) (tähelepanuväärne. Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu ,,Vennas" (2014), Mari-Liis Lill koos Paavo Piigiga ,,Varesele valu, harakale haigus.." (2014) ja koos Maria Lee Liivakuga ,,Väljast väiksem kui seest" (2017). Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu romaaniga seotud. Salongiteemad. ,,Ird. K" (2010) Kaarel Irdist, Vanemuise teatriuuenduse peegeldamine. Leidis uue rütmi ja lahenduse kahe viimase lavastusega: ,,Praktiline eesti

Kirjandus

odt

Punk rock kokkuvõte

Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus Suurbritannias, Uus-

Muusikaajalugu

doc

Referaat: Juhan Viiding

Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu..................................................................................................................................... 4 Looming................................................................................................................................... 5 Tunnustused......................................................................................................................... 7 Luuletused........................................

Kirjandus

doc

Hando runneli elulugu

Võru I Põhikool Hando Runneli elu ja looming Referaat Autor: Klass: Juhendaja: 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Lapsepõlv.........................................................................................................................4 Haridus..............................................................................................................................5 Hilisem tegevus.................................................................................................................6 Perekond Runnelid............................................................................................................7 Ülevaade loomingust....................

Eesti keel

Rohkem sarnaseid