Kirjanduse/Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht (0)

Q: Kui nud-tud- kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendinamissugune?

Vastus leiad õppematerjalist: Kirjanduse/Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht

Põhikool - Eesti keel - 9. klassi eesti keel

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui nud-tud- kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendinamissugune?

Algustähe õigekiri
SUUR:
Isikud ja olendid: Muri, Klaabu ,Jaagup
Taevakehad ,tähtkujud, maailmajaod ,kohad,linnad,veekogud,ehitised:
Veenus, kaljukits ,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta .
*nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja- Prits ,Saepuru- Sass .
*Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook.
*Perioodikaväljaanded: Postimees ,Eesti Päevaleht,Täheke.
*Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips
*Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu, Mahtra sõda,Suur pauk
(väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda)
*Asutused,ettevõtted, organisatsioonid : reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink.
*ordenid ja autasud : Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden ,Kuldne palmioks,filmia. Oscar.
*Pealkirjad: ajalehe rubriigid („ vabaaeg “) ,raamatud,etendused,kunstiteosed,filmid,saated,fotod,muusikapalad(„Kui on meri hülgehall“),mängud, mis pole nimetused(Reis ümber maailma“)
*aretatud taimesordid: Jõgeva kollane
*telesaated: „ Osoon “
*Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega:
Eesti Vabariik, Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike)
Väike:
* kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt ,taani keel,norra rahvakultuur.
*Taime- ja loomanimetused: tori hobune, mardikas ,jaapani enelas ,rakvere raibe
*üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad
*kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha,
*riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik,
vanalinn, kesklinn ,äärelinn’

Kokku- ja lahkukirjutamine
Nimisõna+nimisõna
KOKKU
LAHKU
Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu
hobujõud,vaskjuhe
Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki
või laadi (missugune?):emakeel,
koerailm,isamaa,raaaturiiul
Täiend tõna ainsuse omastav näitab kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema silm,
Koera silm
Ühend väljendab hulka või kogu:
Kivihunnik, leivaviil
Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on liitsõna:
Paekivi hunnik,teraleiva viil
Täiend kuulub põhisõna juurde : see koerakuut , need lamba talled .
Täiend kuulub täiendi juurde:
Selle koera kuut, nende lammaste talled
Mitmuse omastavas olev täiendsõna on kahesilbiline või tekib omaette tähendus:
Lasteaed,meeste juuksur,teadetebüroo, rahvastepall .
Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kirjutatakse tavaliselt lahku:
Lastevanemate koosolek, õpetajate tuba.
Omadus-,arv- ja asesõna + nimisõna

KOKKU
LAHKU
Omadus-,arv-ja asesõna kirjutatakse nimisõnaga
kokku uue mõiste tekkimisel:
noormees ,vanaema,nelinurk,enesekriitika
Tavaliselt kirjutatakse omadus-,
arv- ja asesõna nimisõnast lahku:
noor mees, tema kapp, vana sõber, neli nurka
Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: esmaavastaja, kiirsaadetis, kinnisvara
Käänd- või maaärsõna + omadussõna
Kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste: kollakaspruun,helevalge,taevakarva
Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest lahku:
Väga külm,määratult lai,tohutult suur
Omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved
Eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-: ebareaalne ,alakaaluline, imeilus ,ehteestlaslik,
puhtsüdamlik,püstirikas
Ne-ja line-lõpuline omadusõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: rõõmsameelne,kaldaäärne,
majakõrgune,viieteistkümneaastane
Ne- ja line-lõpuline omadussõna kirjutatakse eelnevast käändsõnast lahku,kui käändsõnal on täiend: suure maja kõrgune,kahekümne viie aastane
Ne- ja line-lõpuline omadussõna liidetakse ühesõnalise nime,tähe või numbriga side kriipsu abil: Kerese -nimeline,Tartu-lähedane,
T-kujuline,23-aastane
Mitmeosalisest nimest kirjutatatakse ne- ja linelõpuline omadussõna lahku: Paul kertese nimeline , Keila ja Klooga vaheline
Arvsõna
KOKKU
LAHKU
-teist,-kümmend ja sada: kaksteist,kolmkümmend,viissada,kolmsada kaheksakümmend
Ülejäänud arvsõnad; kolm tuhat, kuus miljonit, kaheksa miljardit, viis miljonit seitse
NB viietuhandes on kokku !!
Kohanimed
Nimega lahutamatult mseotud liigisõna kirjutatakse kokku: Pühajärve, Annelinn ,
Kütiorg,Vahemeri
Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku, kui seda saab kasutada ka ilma liigi sõnata samas tähenduses: : Pärnu linn(Oärnu), Peipsi järv (peipsi)
Täpsustav täiendosa ühendatakse kohanimega sidakriipsuga: Lõuna-Eesti, Taga- Kaukaasia
Tänav, maantee ,väjak vms. Liigisõna kirjutatakse lahku: Tiigi tänav, Viljandi maantee , Pikk jalg
Kohanimeks on käänduv omadussõna:
Vaikne ookean, Must meri.
Maa kirjutakase kohanimega enamasti kokku: Eestimaa, Venemaa
Maad (mitmuses) riigi tähenduses kirjutatakse lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad

Kirjavahemärgid
KOMAGA
KOMATA
Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent
Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka
Võrdlus:kui,nagu
Komastamis reeglid:
*Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee
*Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee.
*Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette):
Ants,meie kooli parim matemaatik ,sai olümpiaadil teise koha.
*Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega : Rebane ,ilus,kaval ja osav, lipsas märkamatult võssa.
*Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!!
RINDLAUSE
PÕIMLAUSE
Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut osalauset,mida eraldab koma või seob rinnastav sidesõna
Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva sõnaga algav kõrvallause
Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent
Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad
Osalause eraldatakse komaga
Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei panda.
*semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad:
Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat.
*koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks.
*mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama-ta oli väsinud.
Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati komadega.

Lauselühend
*Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega:
Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama.
*des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe.
**NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda
*Ühesõnalist des- või mata- lauselühendit ei eraldata ülejäänud lauses komaga (kiirustades panime asjad kokku.)

Otse- ja kaudnekõne
*Saatelause enne otsekõne:
S_____: „O_____(.!?)“ Ema hüüdis: „Mine poodi!“
*Saatelause otsekõne järel:
„O______(,!?)“s______. „Kohe lähen,ema,“ütlesin talle.
*Saatelause otsekõne keskel:
„O____,“ s______, „o_____(.!?)“ „Osta saia,“ü tles ema, „ ja 2 piima kah.“
Otsekõne-kaudnekõne
*Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes:
Leili ütles: „Ma lähen mere äärde.“ Leili ütles,et ta läheb mere äärde.
*kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et.
Toomas küsis: „Kus mu jalgratas on?“ Toomas küsis,kus ta jalgratas on.
*Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks.
Isa hüüdis meile: „ Minge kiiresti koju!“ Isa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju.
KIRJANDUS
TEADUSKIRJANDUS
ILUKIRJANDUS
PUBLITSISTIKA
Kajastab püsivaid fakte
Teadus artikkel,uurimus
Annab edasi autori muljeid ja tõlgendusi maailmast,aitab elu paremini mõista on kujundlik ja kunstiline
Ehk ajakirjandus ,hetkel olulised faktid
Arvamusartikkel(arvamus),
Uudis(fakt),reportaaž, intervjuu , retsensioon ehk arvustus
EEPIKA
LÜÜRIKA
DRAMAATIKA
Proosa vormis jutustav kirjandus kus kujutratakse tõepäraseid sündumi,rahulik ja üksikasjalik
Lüürika ehk. Luulekirjandus
Annab edasi autori tundeid,meeleolusid ja mõtteid
Ehk näitekirjandus
*Süžee-sündmustik
*Miljöö-aeg,koht
*Karakterid-tegelased
Žanrid:
Eepos ,valm,lühijutt,
novell,jutustus,romaan
Loodus-,armastus-,isamaa- ja mõtteluule
*Riim
*Rütm
*Jagunemine värssidesse
Žanrid: Luuletus , Haiku , sonett ,ood, pastoraal ,
*Lüroeepika- poeem , ballaad
*dialoogivorm
* remargid
*lavale sobivus
*jagunemine vaatusteks ja stseenideks
Žanrid:
Tragöödia, draama ,komöödia
Rahvaluule
RAHVALAUL
RAHVAJUTT
VÄIKEVORMID
* Regilaul
* muinasjutt
*muistend
* naljand
* pajatus
*vanasõna
*kõnekäänd
*mõistatus
Mõisted:
EEPOS: lugulaul,lüroeepika, ulatuslik,jutustava sisuga värssides kirjutatud teos,mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel.Tegelaseks on vägilane või muinasjumal. Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi,kujutavad võitlust ülekohtu vastu.
VALM: Õpetliku sisuga mõistuluuletus või –jutt,mille tegelasteks on enamasti loomad,kes kujutavad inimesi(nt. Rebane-kaval, eesel -rumal,jänes-arg)Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid, Valm koosneb kahest osast agluses on tavaliselt sündmus ja teises osas õpetlik järeldus ehk moraal .
NOVELL: tiheda sündustikuga ja väheste tegelastega lühijutt,piirdub ühe keskse teemaga.
Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõppeb puändiga. Jälgitakse tegelaste suhteid ja siseelu.
JUTUSTUS: novellist pikem,sündustik on ulatuslikum ja ei keskenud ühe sündmuse kujutamisele,ega ole sedavõrd pingestatud nagu novell.Tegelased on arengus ,võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid kohti. Esitatakse jutustaja vaatenurgast,kes jälgib toimuvat kõrvalt
ROMAAN: Ulatuslik jutustav kirjanduse teos,mis on tavaliselt proosavormis.
Sellele on omased mitmeplaaniline tegevus,keerukas sündmustik,probleemiderohkus,palju tegelasi ja pikad ajavahemiku, vahel moodustab mitmeköitelisi sarju.
SONETT: 13.sajand luuletus, mis on range riimiskeemiga ,koosneb 14 värsireast,jaguneb stroofidesse ehk salmidesse: itaalia-4+4+3+3 ja inglise 4+4+4+2. kulmineerub lõpus puändiga.
HAIKU: ei riimu, silbid värssides jagunevad 5+7+5
OOD: pidulik ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms
PASTORAAL: karjaselaul
POEEM: lüroeepika žanr,pikem mitmeosaline luuleteos,iseloomulik jutustav süžee,kujutab sündmusi põhjalikult
BALLAAD: lüüriline jutustav 1 sündmus luuletus, fantastiline sisu,ajalooline või kangelaslik.
TRAGÖÖDIA: õilas kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.vanim dramaatika liik.Nende ainestik pärineb enamasti müütides.
KOMÖÖDIA: Koomilise sisuga näidend,milles naeruvääristatakseinimeste pahesid(rumalus, argus ,ahnus jms.) või ühiskonna negatiivseid jooni.Nad põhinevad huumoril ning lõppevad enamasti õnnelikult.. Iseloomulik on juhuslik sündmustik ning väljaarenemata telegastüübid. Põhilised võtted: kõne-,tegelas-, ja situatsioonikoomika.
DRAAMA: Tõsise sisu , keeruliste konfliktide ja elulise sündmustikuga näidend. Draamas on ühendatud komöödia ja tragöödia, kaldumata kumbagi äärmusesse
REMARK: märkus,autori selgitav märkus tegelaste välimuse,käitumise,tundmuste,žestide,hääletooni,lavalise liikumise,lavakujunduse vm kohta.
REGILAUL: iseloomustab algriim ja parallelism, esitatakse tavaliselt eeslaulja ees ja koor järgi vaheldumisi . Liigid: hälli-,töö-, kiige -,pulma-,tähtpäeva-,mängu-,sõja-,matuse laul jt.
REGIVÄRSS: ehk neljajalgne trohheus, 8 silpi reas, vahelduvad rõhuline ja rõhuta silp.
ALGRIIM: 1 rea sõnaalgus häälikute kordamine alliteratsioon-kaashäälikud, assonants -täishäälikud
MÕTTERIIM: kahes või enamas järjestikulises reas korratakse sama mõtet või motiivi teiste sõnade või mõtetega.
MUINASJUTT: pajatab väljamõeldud sündmustest, jaguneb ime-,looma-, ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Sündmustik on üleloomulik,
ime: hea võidab kurja, tänu imeesemetele.
Looma: tegelased loomad,kes asendavad inimesi ning kujutatakse iseloomule vastavalt
Tõsieluline: tegevust areneb tavaelu raames, kangelane tavaline inimene,
Seaduse: kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordamine(3 päeva tuleb võidelda,3 takistust jne.) olulised:3,7,9,12,13. Tegelaso vastandatakse, enamasti on õnnelik lõpp
MUISTEND: rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha,aja,inimesevõi sündmusega.
Muistendid peegeldavad/seletavad arusaamu loodusnähtuste,olendite,maapinnavormide tekkest
Liigid:tekke-,vägilas-,koha-,ajaloolisedmuistendid
NALJAND: lühike,huroristliku sisuga rahvajutt, Sündustik on valdavalt tõsieluline. Olulised on liialdused,sõnamäng ja koomika .Pilkab inimeste pahesid, ,lõpus puänt.
PAJATUS: Tõsielulise sisuga rahvajutt,mis räägib mõnest kummalisest sündmusest,aga on täepärane.
VANASÕNA: lühike,tabav väljend/terviklause mingi elunähtuse kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude elukogemused ja tõde,avaldavad talurahva tõekspidamisi.
KÕNEKÄÄND: rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltlikult mingi olukorra,nähtuse,eseme või omaduse iseloomustuse .
MÕISTATUS: küsimus, millega antakse mingi eseme,olendi,nähtuse vms. Kaudne kirjeldus äraarvamiseks.Koosneb küsimuses ja vastusest
EPITEET : lisandsõna,mis tõstab põhisõna tunnuseid esile (mõnd olulist joont)
VÕRDLUS: kahe asja,olendi,olukorra,nähtuse kõrvutamine omaduste aluse, kasutatakse nagu,kui
METAFOOR : piltlik väljend, ülekantud tähenduse või peidetud võrdlusega.
ISIKUSTAMINE : elutule esemele,elusa olendi omaduste omistamine
REALISM : 19.saj kirjandusevool,mis kujutab tõepäraselt,liialdusteta,keskendub ühiskonna probleemidele.Tegelastes segunevad head ja halvad omadused
ROMANTISM: 18. saj kirjandusevool,kus petakse tähtsaks tunnete kujutamist
ANEKDOOT : lühike huroorika sisuga,dialoogi vormis rahvajutt,mille lõpus on puänt
RIIM: sarnase kõlaga häälikute ja sõnade kordamine värsis

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 71 allalaadimist

Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht #1

Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht #2

Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht #3

Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht #4

Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht #5

Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht #6

Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht #7

Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht #8

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

telekapult223 Õppematerjali autor

enamus õigekirja reegleid kirjanduse mõisted

koma täiend ühend tähe lahku omadussõna väljend

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE 9.KLASS

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

docx

Eesti keele eksami kordamine

Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, sündmuste pikaaja

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

Eesti keel

docx

Eesti keele grammatika

Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel:

Eesti keel

doc

Eesti keele eksamiks kordamine

Alati kirjutatakse väikese algustähega: Üksi konteksti jääv tüübinimetus:vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium. Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa

Eesti keel

docx

Eesti keele reeglid

Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra?

Eesti keel

Rohkem sarnaseid