Kalevipoeg (9)

Kalevipoeg.
Ümberjutustus ja küsimused.
Sissejuhatus.
Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult puhata , kui nende poolt üles ehitatud pärimuskultuur on omaks võetud ja otsustatud hakata seda endaga kaasas kandma. Autor annab mõista,et väga tähtis on selline kultuur juurutada ja hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse , katku ja Tautsi-tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri.
Kümnes lugu.
Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega ,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama . Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma , aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada.
Üheteistkümnes lugu.
Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts , kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab , varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga ära põgenema, aga hüpates üle Kääpa jõe kukub mõõk vette ning sorts jääb mõõgast ilma. Kui Kalevipoeg üles ärkab näeb ta, et mõõk on kadunud ja asub seda otsima . Leides selle Kääpa jõest ei võtagi ta seda kaasa vaid paneb sellele peale needuse. Kalevipoeg hakkab ära minema ja teel kohtab ta väikest mehikest , kes jutustab talle naljaka loo, kuidas ta eile oli käinud lahke eide juures, kes oli talle süüa ja aset pakkunud, käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga. Järgmin hommik pääses ta põgenema.
Kahekümnes lugu
Kalevipoeg valmistub sõtta minema. Sõda toimus Ordurüütlite vastu. Ta kutsub endaga kaasa kõik eestlased ja koos minnakse sõtta. Enne minekut loeb õde Kalevipojale veel sõnad peale, kuidas ellu jääda. Sõjas langevad paljud eestlased ja Kalevipoja sõbrad. Ka Kalevipoeg ise saab haavata, aga sõnatark ravib ta terveks. Peale seda, kui kõik Kalevipoja sõbrad on langenud, läheb ta üksinda metsa ootele ja elama. Ordurüütlid üritavad mitmed korrad teda endaga mesti saada, aga see ei õnnestu. Kalevipoeg hakkab edasi minema ja jõuab Kääpa jõe äärde, kus puhkab ta mõõk. Ta hakkab sealt läbi minema ning mõõk täidab talle eelnevalt lausutud kohustuse lõigata jalad alt sellelt , kes teda ennem kandnud on. Kalevipoeg kaotab jalad ja sureb piinades. Vanatargad mõtlevad talle sobivat kohustust pärast surma ja otsustavad ta panna valvama põrgut. Eesti rahvast jääb Kalevipoega tagasi ootama.
Küsimused
Sissejuhatus

Mida tähendab Maarja rüpes magamine ?

Kes on kaksikvennad ?

Kes on langud ?

Kes on Tauts?

Kes on Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg ?
Kümnes lugu

Kes kaklesid soo pärast ja miks nad palusid Kalevipoja abi?

Mida pakkus Vetevaim Alevipojale, et too tema jõge kinni ei ajaks?

Miks ei läinud Alevipoeg ise Vetevaimu juurde õhtustele läbirääkimistele?

Kuidas pääses Kalevite kannupoiss põgenema?

Milliste võistluste abil tehti kindlaks võitja?

Kes kaotas ära enda sõrmuse?
Üheteistkümnes lugu

Miks hakkas Kalevipoeg laudu käsitsi üle Peipsi viima?

Kes tegi lauatassimise raskemaks?

Mis juhtus mõõgaga?

Miks jättis Kalevipoeg mõõga jõkke?

Millise needuse pani Kalevipoeg mõõgale peale?

Kellega kohtus Kalevipoeg koduteel ?
Kahekümnes lugu

Kellele taha Kalevipoeg jätta oma vara?

Millised sõdalased tulevad sõjast koju?

Kellega hakkas sõda?

Mitu ordumeest tulid esimesena Kalevipoega endaga sõbraks meelitama?

Mis saab Kalevipojale saatuslikuks?
Vastused
Sissejuhatus

Maarja rüpes magamine on magamine Maarjamaa mullas ehk olla maetud Eestimaale.

Rõõm ja mure on kaksikvennad.

Langud on inimesed, kes on sulle saanus sugulaseks abiellumise teel, näiteks kaasa vanemad või õed ja vennad.

Tauts on paljutapva epideemilise haiguse haldjas.

Alevipoeg ja Sulevipoeg on Kalevipoja kaaslased, Olevipoeg(Olevine) on Kalevipoja sõber.
Kümnes lugu

Pahareti pojad kaklesid soo pärast ja nad palusid abi, sest ei suutnud otsustada, kes oleks õige peremees soole, sest nad arvasid mõlemad, et on selle väärilised.

Vetevaim pakkus Alevipojale kulda.

Alevipoeg kartis, et Vetevaimul on halvad plaanid.

Ta küsis, kas ta võib ennem toa üle mõõta, kus teda lennutama hakatakse, et taloleks pärats uhke rääkida, kui palju ta lendas. Jõudes ukse juurde, pani ta plehku .

Võitja tehti kindlaks kiviviske ja vägikaikaveo järgi.

Sõrmuse kaotas Ilmaneitsi.
Üheteistkümnes lugu

Ta hakkas laudu käsitsi viima, sest ei näinud paate.

Sorts tegi lauaveo raskemaks nõidudes Peipsi peale laineid.

Sorts varastas öösel mõõga ja pillas selle jõkke, kui üritas sealt üle hüpata.

Kalevipoeg jättis mõõga jõkke, kuna ta arvas , et on piisavalt tugev ka ilma selleta.

Kalevipoeg seadis mõõgale needuse, mis ütles, et ta lõikaks jalad alt sellel, kes teda on kandnud.

Kalevipoeg kohtus koduteel väikese mehikesega.
Kahekümnes lugu

Kalevipoeg tahab jätta vara labalapsele ehk puhtast abielust sündinud lapsele.

Need sõdalased tulevad koju, kes on rivis keskel.

Sõtta mindi raudriietes rüütlidega ehk ordurüütlitega.

Kalevipoega tulid esimesena endaga sõbraks meelitama 3 ordumeest.

Kalevipojale saavad saatuslikuks tema enda lausutud sõnad.