Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda,
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad >>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad >>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina
Sonja on elukutselt 13 prostituut. Peategelasi ümbritsevad teisikud. Raskolnikovi teisikud on Svidrigailov, Luzin (kavatseb abielluda R õega), Lebezjatnikov (lebezit pugema vn k). Sonjal on ka teisikud Lizaveta (see, kelle ta kogemata tapab), Mikolka (võtab süü enda peale). R on antropotsentrilise maailmavaatega inimene. Ta arvab, et maailma keskmeks on inimene ja inimene otsustab kõige üle. D ise seda maailmavaadet ei poolda. Sonja on teotsentriline maailma keskmes on Jumal, kes otsustab kõikide asjade üle. Sonja on D armastatuim tegelane. R on oma õpingud pooleli jätnud, ta õppis juurat. D püüab tema tegu motiveerida, lähtudes mitmest aspektist. Esiteks on isiklik situatsioon R saab oma emalt kirja, kust saab teada, et saadetud raha tuli Svidrigailovi mõisast, kus tema õde Avdotjat süüdistati armukeseuhetest. See põhjustab R-s meelepaha. Ta ei taha enam perelt raha vastu võtta
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud.
kust kultuurilised jooned ja tehnoloogiad hajusid ümbritsevatesse kultuuridesse. - on väike arv kultuuri algkodusid, kust kultuurijooned nagu vette kukkunud kivid lainetena kaugemale kandusid. - kultuuriringide paikapanemine domineeris Saksa ja Austria antropoloogias 1890-1930. - universaalsed kultuurielemendid levisid eri mandritele Lääne-Aafrikast - 'Paideuma' - kultuuri 'hing'- pani paika igasuguste kultuuriliste omaduste paiknemise 'Maailmavaate idee'- Aafrikas kaks peamist maailmavaadet: 1) Etioopia maailmavaade paikneb Egiptuses ning valdavas osas Ida-, Lääne-, ja Kesk-Aafrikas. Iseloomustab karja-ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanemate kultus, maa kultus jne. 2) Hamiidi maailmavaade karjapidamine ja jaht, matrilineaarsus,surnute vältimine, nõidus jne. Asetses Aafrika sarvel, enamuses Põhja-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. W. Schmidt (1868-1967) (kultuuriringid) uuris Aafrika religioone - eristas 4 põhilist kultuuriringi:
Keele ja kultuuri suhete uurimisega tegeleb antropoloogiline lingvistika. Kas ja kuidas keel mõjutab meie mõtlemist ja käitumist? Eskimotel on lume kohta palju sõnu, idamaades riisi kohta. Kas see mõjutab ka nende mõtlemist? Edward Sapir2 ja Benjamini Lee Whorf3 uurisid Hopi indiaanlasi, kellel polnud minevikku, olevikku ega tulevikku (oli vaid, on praegu, on tulemas). Sapir-Whorf’i hüpotees — emakeele leksikaalne ja grammatiline ehitus määravad inimeste maailmavaadet, mõtlemist ja sotsiaalset käitumist. Hüpoteesi üle on palju vaieldud. On nii poolt- kui vastuargumente, aga (IMHO) need on tegelikult rohkem näidete tasemel. Ei väite õigsust ega ekslikkust ei ole keegi ära tõestanud. Vastuväite näide: keel väljendab kultuurilist reaalsust, mitte ei määra seda. Kultuur määrab keele arengu. Näit Aafrika karjakasvatajad nverid omavad 400 sõna, millega oma karja iselomustada.
Aristoteles läheb Platonist kaugemale ja defineerib raha kui vahendi vahetuseks. Kui aga raha kasutada
vahetustegevuses, et teenida intressitulu, on see kõige ebaloomulik viis raha teenimiseks ehk
liigkasuvõtmine.
7. Iseloomustage skolastikat kui õpetust ning ühte vabalt valitud skolastika (tähtsaimat) esindajat.
Skolastika (
.. 22.2. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni strukturaal-funktsionalistlik paradigma? Popkultuuri roll on toetada sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust ühiskonna liikmetele (vähendab isiklikke muresid ja vabastab pingest) ja tugevdades sotsiaalset struktuuri. 22.3. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni konfliktiteooria paradigma? Pop- ja massikultuur on loodud kontrollimaks kultuurihegemooniat, maailmavaadet. Seetõttu seda "toodetakse" suuresti nagu iga teist kaupa, kusjuures tarbija ei ole oma otsustes vaba - maitse kujundavad nende eest kõrgemast keskklassist haritud väravavahid ja maitsekujundajad. 22.4. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni sümbool-interaktsionistlik paradigma? Popkultuur on sotsiaalne konstruktsioon. Nagu kultuuri teisi tahke, õpitakse ka popkultuuri tundma ka jagama. Osaliselt toimub see perekonnas aga ka koolis, omasuguste gruppides ja erinevates subkultuurides.
(ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) TERMINID: Skolastikud - Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks “koolifilosoofia” või “koolitarkus”, igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus.
Fokuseerimine võib tekstis muutuda. 24.Autori mõiste 12 Autor on teose looja. Erinevatel aegadel on autori loojarolli tähtsustatud erinevalt. Keskajal olid autorid anonüümsed, renessanssiajal (trükikunsti levik) tekstide seostamine autoriga, romantismiajal oli autor kui geenius, 20.sajandil tähtsustatakse pigem lugeja rolli. Autori kaudu kajastub teoses tema aeg (ajastu, mil on ta elanud). Kirjandusteos väljendab teatava ajastu maailmavaadet, autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas. Samuti toob iga ajastu endaga kaasa spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses. Autor asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Nn. vihjeline autor autor võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. Career author - ettekujutus autorist, tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgendatakse teost. 24.1.Tekstuaalne autor Tekstuaalne autor on teksti poolt loodud autorikuju
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Välja kasvas see Viini ringist (loogiline positivism). Metafüüsika varju oli raske välja suruda – arutlus võis kõlada nagu metafüüsika. Postmetafüüsika ajastu – mida filosoofia siin tegema hakkab ja milles see seisneb kui metafüüsika saab ületatud. 20. sajandil lõdvenes 19. sajandil määratletud filosoofia identiteet (teaduse kaudu). Loogiline positivism näitab, et filosoofia peaks teenima teadust, aitama kujundada teaduslikku maailmavaadet. Teksti osa: Metafüüsika (Anti-metafüüsika) võib olla kõrvale heidetud, sest see on väär (empirism), ebakindel (Kant), viljatu (pragmatism), mõttetu (Carnap). Pole kogemuslikult empiiriliselt kinnitatav. Verifitseerimine on empiiriline protsess ja kõik see, mis seda ei võimalda, on väär. Ebakindlus on seotud Kantiga – see ületab inimtunnetuse piirid, sest metafüüsika tegeles inimtunnetuse piiride markeerimisega. Viljatu on seotud pragmatismiga – metafüüsika piirid,
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
Modernism on pigem reaktsioon modernsele maailmapildile. Mitmete modernistlike kunstnike arvates mõistuskeskne maailm on küsitav. Universaalset tõde ei võimalik saavutada. Inimese isiklik maailmakogemus, mis võib väljenduda sürrealistlikul kujul, on see millest modernism jõudu ammutab. Modernism on siiski modernse maailmakorra tagajärjel. Moderne teooria on siiski aidanud kujuneda sellisel inimtüübil, kes üldse modernistliku maailmavaadet võimalikuks peab. Modernsus on ka alati esitanud poliitilisi programme ja teostab neid vahelduva eduga. Kuidas mõistusliku maailmakorda peaks teostama ja ellu viima. Modernse poliitilise tegevuse tagajärjel on leidnud aset ka palju positiivseid muutusi. Modernism on enamasti jälle apoliitiline või esitab radikaalseid vaateid. (kommunistid, anarhistid, äärmised vasakpoolsedmille programm, maailmanägemus tihti sürreaalne) Modernsus vs postmodernsus On teoreetikuid nt
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
korda. Sageli kujutatakse esmalt sündmus ise, siis jutustab sündmusest kangelane ("Suisa suud", "Ehted kadunud"). Mitmed laulutekstid on arhailised, põhinedes võib-olla regilaulust vanemail müütidel. Lüroeepiliste laulude juures esineb vanu viise, kuid sageli on kasutusel ka uuemate tunnustega regiviisid (vt p 7.2). Mütoloogilise sisuga lauludes ilmnevad muistsed uskumused ("Loomine"). Legendid on laulud, mis sisaldavad ristiusu maailmavaadet ("Ori taevas", "Ristitud mets"), seetõttu kuuluvad nad veidi uuemasse kihistusse. Perekonnaballaadide sisuks on sugulaste vahel aset leidnud traagilised sündmused ("Mehetapja", "Naisehukkaja", "Tütarde tapja"), sageli jäävad tegelaste käitumine ja selle põhjused tänapäeva inimesele salapäraseks. Sõjalaule on meie laulurepertuaaris üldiselt vähe ja olemasolevateski domineerib eitav suhtumine sõjasse. Kõige tuntum on "Venna sõjalugu".Nekruti- ja soldatilaule on rohkesti
kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). POLIITILISED VOOLUD E IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Lihtsustatult võiksime mingit ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. sajandi alguses Poliitiliste voolude kõige sagedamini kasutatavad mõisted parempoolsus ja vasakpoolsus on pärit 18. saj lõpukümnendist Suure Prantsuse revolutsiooni ajast, kui alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid saalis juhataja poolt vaadates paremal ja uuendusmeelsed vasakul tiival. Need ideoloogiad kujunesid kolmanda seisuse võitluses feodaalide ja nende privileegide vastu.
Enne infootsingu alustamist tuleks välja selgitada: - infootsingu teema ja selle eesmärk 19 - sobivad otsisõnad, -fraasid - soovitavate andmete hulk ja maht - infootsingu kiirus - piirangud otsingus (ajavahemik, keel jm) - otsinguks sobivad otsivahendid. Infootsing on avastamise protsess, mis suurendab teadmistepagasit ja laiendab maailmavaadet. See on üks loomingulisemaid aspekte uurimistöö tegemise juures. Infootsiprotsessis võib eristada inimese tunnetuses ja käitumises kolme valdkonda: tunded, mõtted ja tegevused. Infootsing hõlmab ka seda, millistest infoallikatest/infootsivahenditest võib informatsiooni hankida: traditsiooniline, elektrooniline ja bibliograafiaotsing. Infootsingu viisid: 1) dokumendiotsing otsingu objektiks andmed dokumendi kohta
riigi sekkumist, kui avalikusse huvides on vajalik tööstus- ning ettevõtlussektori reguleerimine. Demokraadid nõuavad nn. Bushi maksukoormuse kärbete, mis kindlustasid jõukate olukorda, lõpetamist ning soovivad sisuliselt rikastelt rohkem raha kätte saada. Lisaks pooldavad nad väga tugevalt puhta energia põhist majandust. (Democrats, 2014a) Kõik need majanduspoliitilised seisukohad väljendavad Demokraatliku partei liberaalset maailmavaadet, mille kohaselt valitsus võib majandusellu sekkuda, et tagada ühiskonnas heaolu, kus keegi ei jää kaotajaks. Sotsiaalpoliitika: Sotsiaalpoliitikas rõhutavad demokraadid eriti tervishoiu olulisust. Nad usuvad, et kättesaadav, taskukohane ja kvaliteetne tervishoiuteenus on osa Ameerika lubadusest ning peab olema kättesaadav kõigile hoolimata konkreetse indiviidi sotsiaalmajanduslikust positsioonist (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 271). Demokraatlik partei
· Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. 5. Vene riik: · Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid. · Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas. 38 · Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. Renssanss ja humanism Renessanss tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes Itaalias juba 14. sajandil, enamikus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides 15. ja 16. sajandil. Tekke eeldused: · Kaubandusele tuginev majanduslik tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute, varakapitalistlike suhete kujunemine Iseloomulikud jooned: ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri taassünd · Olulisel kohal oli inimese ainulaadsus, tema teadmine iseendast ja oma võimetest
Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri. Farsid ja sotiid sarnanevad hilisema itaalia renessansiajal populaarse commedia dell'arte'iga. Kirjandus keskaegses linnas. 13.saj hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas tugevneva III seisuse ehk keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõiki pahesid
Berni ütles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kättemaksuks algatas, peaks ära tapma, järelikult ka Kriemhildi tapma. 2. A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa analüüs Pilet 6 1. Linnakirjandus keskajal Kirjandus keskaegses linnas (XIII-XV saj) Hilise rüütlikirjanudsega samal ajal kujunenud lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva kolmanda seisuse (käsitöölised jne) maailmavaadet. Haridus oli selleks ajaks jõudsaid edusamme teinud- ei olnud enam vaid aadelkonna ja vaimulike privileeg; rajati ülikoole ja teadused hakkasid kiriku otsese kontrolli alt väljuma. (Vanim ülikool- Bologna 1088. a Itaalias) Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest maa peale. Mõnedki hilisemad trubaduurid vaatlesid oma lauludes kurtuasse armastuse norme kerge irooniaga. Kuna kehtis seisuslik ebavõrdsus, siis ka kirjanduses kajastus satiirilis-didaktiline vaim
salakaval ja reetlk. Läbiv motiiv on ka kadedus. Germaanide laul on kõige traagilisem ja süngem ja ühtlasi kõige mahukam. 6. PILET LINNAKIRJANDUS KESKAJAL , FRANCOIS VILLON A. ALLIKSAARE ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS 13. sajandil hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas järjest tugevneva 'kolmanda seisuse' e keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte,
mõista, sest võib-olla pole nad oma kutsumust veel leidnud. Loo ,,Lendav õunapuu" lõpus on peategelasest saanud suur mees, keda rasketel hetkedel kaitseb lendava 31 õunapuu ilmumine. Lisaks saame teada, et tema enda poeg ei lõhu kunagi asju. 3.1.3. Tegelased Jutukogu ,,Lendav õunapuu" peategelasteks on koolipoisid, kes läbi eksimiste ja leidmiste vähehaaval oma maailmavaadet kujundavad. Siduvaks teemaks tegelastes on sisemine otsing ja küpsemine/areng. Seega võib kõikide juttude tegelasi nimetada dünaamilisteks kangelasteks, sest nad ei ole algusest lõpuni ühe iseloomujoone kandjad, vaid muutuvad jutustuse jooksul. Kuna peategelasteks on eranditult poisid, võiks seda jutukogu määratleda poisteraamatuna. Siiski ei kuulu need jutud klassikalise poistekirjanduse hulka, sest neis puudub seikluslikkus ja põnevad sündmused. Liigitada tuleb need jutud nn
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
iseseisvalt ja Liivimaa kui Saksa maa ei kuulunud mittesaksa riikide võimu alla. See ajaloo periood on sisemiselt ühtne, need samad poliitilised institutsioonid, mis tärkasid 13. sajandil. Eesti ja Läti ajaloos on see kõike muud kui iseseisvusaeg, tegemist oli orjusega. Kõige suurem töö keskaegse Liivimaa uurimisel tehti ära 19. saj ja 20. saj alguses baltisakslaste poolt, kes esindasid ühelt poolt baltisaksa maailmavaadet, teisest küljest nende hulgas oli ka koduuurijaid, kes kogusid materjale, asjaarmastajaid, aga kõige suurema jälje jätsid ajaloolased, kes omal ajal kuulusid tippmediavistide hulka kogu Euroopas. 19. saj pandi alus allikakriitilisele postisvistlikule ajaloouurimisele. Oma aja kõige eesrindlikuma metodoloogia tõid ka Liivimaa keskaegsesse uurimusse. Selle metodoloogilise suuna tugevus on fundamentaalsus
Aluseks on reis ja muster, et puututakse kokku eri ühiskonnakihtidega. Sotsiaalselt läbiv plaan ja see jääb kauaks ajaks. Realistliku romaani puhul 19sajandil on see ka korduv võte. Candido- Palju tegevusi, palju narratiive , kirev. Süzee viib kangelased teose lõpuks kokku, tervik. Tervikut aitab luua autori kohalolek ja ideoloogia. Ideoloogia on varjatud tegelaste arvamuste taha. Maailm koosneb paljudest arvamustest. Autor kannab seda maailmavaadet. Keskne kangelane on intellektuaal.Mõtlev inimene . Alati pole ta aga kõige targem. Lihtsameelsus on ka üks tema joon. Saab lolle küsimusi esitada. Antud teosest pajatab kurjusest humoorikalt. Saatuse hoopidest paranevad kangelased kummaliselt kiiresti. Kujutatakse looduse julmust ja ebainimlikkust. Maavärinad jne. Tasakaalu kurjuse ja headuse vahel ei ole. Pigem kurjus domineerib. Antiigil on kurjuse moment. Tinglikult on võimalik ka õnnelik lahendus või riik luua- optimism
methodology, and through review by · Pragmatism leiutatigi kaitsmaks ,,ühteaegu nii moodsa teaduse kui ka religiooni (James, 2005: 193) examiners" maailmavaadet, mida enamik inimesi pidas teineteist välistavaks". Jumal saab ,,olemasoluloa ainult tingimusel, et toob inimestele kasu" (Perry, 1998: 787) · Valikuvõimalused on olulised, ,,tõsikindlus tähendab moraalset surma"
põhjustavad käitumise muutumist näiteks väikestel või psüühilise hälbega lastel. Täiskasvanud, psüühiliselt tasakaalukas inimene ei tapa teist, kuigi näeb seda telerist ühtelugu. Kui ta otsib endale käitumismalle, siis seda, mida ta näeb, tema psüühika ka analüüsib. Kuna televisioon üldlevinud kodudes, siis kahtlemata mõjutab ta ka lapsi. Keskenduksin just väga noores eas olevatele lastele ning kuni nooruki eani.Tänapäeva teabevahendid kujundavad kasvava lapse maailmavaadet enam, kui kasvatajad on valmis möönma. Televisioon räägib lastele, missugused nad on ja missugused on teised inimesed, ta õpetab, missugune on elu ja missugused väärtused, seadused ja ootused maailmas domineerivad ning mida on tulevikult oodata, sõltumata sellest, kas kasvatajad tahavad televisioonile seda rolli anda või mitte. Televisioonisaateid võib kasutada täpselt nii, nagu soovitakse, kas positiivsete või negatiivsete käitumismallide kinnistamiseks. Televisioon võib
.. Ja vastupidi vajadust toidu järele on võimalik osaliselt rahuldada nt suitsetamise, haarava tegevuse v vee abil. · Võib küsida- mis juhtub esmaste vajadustega siis, kui toitu on piisavalt ja rohkemgi veel? (A.M.) Turvalisuse vajadused · Samuti võivad domineerida terve organismi üle: selle äärmuslik puudumine suunab nii kognitiivseid kui intellektuaalseid protsesse, tegevusi, maailmavaadet jmt. · Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt), · aga ka otseselt nt. kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne · Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud
Nime sai Progressiivse Partei järgi, oli ise suhteliselt väike erakond, olulisemad olid kaks suuremat ülevenemaalist erakonda. Ühelt poolt oktobristid- 17. Oktoobri Liit, ühendas liberaalselt meelestatud majandusringkondi- pankureid, tööstureid, kaupmehi. Eesotsas tuntud rahandustegelane Aleksander Gutškov. Teiseks suureks osiseks oli Kadettide partei- Konstitutsioonilised Demokraadid. Esindasid liberaalset maailmavaadet, nende juhtkonnas domineeris selgelt Vm liberaalne haritlaskond. Nende liidriks oli tuntud Vene ajaloolane Pavel Miljukov. Vm oli ennekõike talurahvaühiskond, võinuks oletada, et poliitikas hakkavad ilma tegema agraarparteid, neid ka loodi, tuntuim Talurahva Liit. Vaatamata nende paljususele, jäi nende teguvõimsus allapoole igasugust arvestust. Põhjuseks ennekõike talurahva kogenematus poliitikas.
kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). Poliitilised voolud e ideoloogiad Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Lihtsustatult võiksime mingit ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. sajandi alguses Poliitiliste voolude kõige sagedamini kasutatavad mõisted parempoolsus ja vasakpoolsus on pärit 18. saj lõpukümnendist Suure Prantsuse revolutsiooni ajast, kui alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid saalis juhataja poolt vaadates paremal ja uuendusmeelsed vasakul tiival. Need ideoloogiad kujunesid kolmanda seisuse võitluses feodaalide ja nende privileegide vastu
elus. 1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg. Ta leidis sisemise tasakaalu elus ja luules. Üksteise järel ilmusid luuletuskogud "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928), ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935). Seda perioodi sobib iseloomustama mõttelüürika raamat "Kivi südamelt", mis sisaldab rohkesti elu- ja enesevaatlusi ning pihtimusi. Luuletaja ellusuhtumist ja maailmavaadet läbib tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele, soov vabaneda maskidest, elu pealispinna petlikkusest. Selleks et puhastuda, tuleb veeretada kivi südamelt. Ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" aine on pärit rahvaluulest ja Piiblist. Underi lüroeepikat ühendab inimsaatuste traagilisuse tunnetus. Ballaadides on ta meisterlikult ühendanud muinasjutulise ja realistliku alge. Need on keeleliselt rikkad ja viimistletud teosed,
Kõrvalekalde iseloom ei vasta aga psühhopaatia kolmele tunnusele: kõikehaaravus, suhteline muutmatus ja sotsiaalse kohanemise häiritus. Esineb kohanemisraskusi. Aktsentueeritud iseloomujooned avalduvad olukordades, mis mõjutavad kõige väiksema vastupanu punkti. K. Leonhardi meelest on aktsentueeritud isiksused üle poole rahvast (arenenud maades). Litsko: aktsenteeritud iseloom on täpsem mõiste, sest isiksus on väga lai ja sisaldab ka intellekti. Võimeid, maailmavaadet jne. Isiksuse aluseks on iseloom, mis kujuneb noorukieas, samas kui isiksus areneb välja täiskasvanueas. A. Litsko konsitutsionaalsete psühhopaatide ja aktsentueeritud iseloomutüüpide liigitus, mis on määratud noorukitele ja sisaldab nii konstitutsionaalse psühhopaatia kui aktsentueeritud iseloomutüüpe: · Hüsteroidne Minakesksus, tähelepanuvajadus, teatraalsus. Välditakse tõsiseid õigusrikkumisi. Ajend on soov mitte töötada / õppida. Sagedamini varastavad, petavad
1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg. Ta leidis sisemise tasakaalu elus ja luules. Üksteise järel ilmusid luuletuskogud "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928), ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935). Seda perioodi sobib iseloomustama mõttelüürika raamat "Kivi südamelt", mis sisaldab rohkesti elu- ja enesevaatlusi ning pihtimusi. Luuletaja ellusuhtumist ja maailmavaadet läbib tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele, soov vabaneda maskidest, elu pealispinna petlikkusest. Selleks et puhastuda, tuleb veeretada kivi südamelt. Ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" aine on pärit rahvaluulest ja Piiblist. Underi lüroeepikat ühendab inimsaatuste traagilisuse tunnetus. Ballaadides on ta meisterlikult ühendanud muinasjutulise ja realistliku alge. Need on keeleliselt rikkad ja viimistletud teosed, milles autor jutustab
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
dets jääb riigipöördekatse ära ja piirdutakse vaid miitinguga. 17. dets loodi AV poolt sisekaitseamet, kelleks sai Põdder - pandi kehtima mitmesugused poliitilised piirangud. Samal päeval saadeti laiali ka Tallinna Tööliste-Soldatite Nõukogu. Enamlased olid toimunust üsnagi masendunud - enamlased olid siiski vaikselt lootnud, et suudetakse võim üle võtta. 16.-21. veebr Saaremaa ülestõus. Ühelt poolt ei ole kahtlust, et üks osa ülestõusu juhtidest pooldas enamlikku maailmavaadet, teisest küljest on selgelt liialdavad väited, justkui oleks Viktor Kingissepp ise ülestõusu juhtinud. Ilmselt ei olnud Saaremaa ülestõusu juhtidel kontakte Tallinnas, mingid sidemed olid hoopis Lätiga. Mitmed ülestõusmisjuhid lootsid, et neile tuleb abiväge lõunast. Saaremaa ülestõusu peamiseks põhjuseks võib pidada Saaremaa äralõigatust mandrist - Eesti saared langesid Saksa okupatsiooni alal tunduvalt varem kui mander - Eesti iseseisvus tuli saarlastele küllaltki ootamatult
iseolemise ja omapära õigustesse. Põllumajanduses propageeris uusi teid ja ühistegevust, käsitööd ja rahvahariduse tõstmist. Postimees soovitas erilist rõhku panna koduõpetusele, et selle kaudu täita lünk emakeele õpetuses, samuti virgutati seltse haridustööle. (Koolides oli ju venekeelne õpetus.) Vastuseks Grenzsteini brosüürile "Rahva poeg" kirjutas, et õigelt rahvapojalt tuleb kutseliste teadmiste kõrval nõuda ka avarat maailmavaadet ja kindlat rahvameelset iseloomu. 1910 abiellus JT, abielust sündis 5 last. 1934 suri poeg Lembit, 1939 mõrvas teise poja Ilmari tema abikaasa. JT jätkas Postimehe eesotsas aastaid. 1917. a pöördelisel ajal kasutas JT oma tutvust Vene esimese riigiduuma päevist vene peaministriga Lvoviga, saades nõusoleku Eesti autonoomia loomiseks. Vahepeal JT arreteeriti pahemlaste valitsuse poolt (V. Kingissepp), kuid need olid sunnitud ta siiski lahti laskma. JT oli sunnitud välismaale
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
niisuguse ühekülgse lähenemise eest, ei leia ta sellele praeguses , üha tiheneva konkurentsiga maailmas alternatiivi. Populaarne juhtimisteoreetik Margaret Wheatley taunib organisatsiooni ülesehituse ja toimimise osas 17. sajandist pärinevat newtonlikku mõtlemist ning näeb uue lähenemise põhitakistusena lääne kultuuri kolme põhiveendumust: · individualismi, · konkurentsi ja · mehhanistlikku maailmavaadet. M. Wheatley väidab, et teadlane, kes kasutab pikki ja keerulisi valemeid, kus tema arvates on arvestatud kõigi oluliste muutujatega, ei suuda mõista organisatsiooni toimimise olemust ega tõhustada selle juhtimist. Inimkäitumist pole võimalik valemitega kirjeldada. Sellest on aru saanud ka paljud sotsiaal- ja juhtimisteadlased, kes on nüüd hakanud kasutama mittelineaarseid metodoloogiaid. Mittelineaarsete seoste
John E. Mack. Ta oli Harvardi Meditsiinikooli professor ja Pulitzeri preemia laureaat. Oma uurimuste alguses kahtlustas Mack, et inimesed, kes räägivad oma tulnukate röövidest, kannatavad vaimuhaiguste käes. Kuid hiljem mõistis ta, et nendel inimestel ei esinenud tegelikult mittemingisuguseid patoloogiaid ja seetõttu hakkas ta teemat veelgi põhjalikumalt uurima. Inimeste kohtumised tulnukatega on tohutul määral mõjutanud inimeste maailmavaadet. Inimeste vaimne tunnestuslikkus on seejärel suurenenud ja muretsetakse palju rohkem keskkonna pärast. Mack uuris inimeste kui psühhiaatrina subjektiivseid lugusid tulnukate inimröövidest, kasutades psühhoanalüüsi peamiseid uurimismeetodeid: hinnata inimeste lugude autentsust ja afektiivset intensiivsust, tuleb olla järjepidev erinevate lugude võrdlemisel, uurida inimeste motivatsiooni, kriitilisust, tõsiseltvõetavust, ausust jne
Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need muutuvad koos teaduse enda arenguga. Teadlaskonna vaated muutuvad aja jooksul. Teadus on ainult üks osa inimsoo teadmiste hulgast. Näiteks religioon põhineb ainult usul, mida enamasti ei pea põhjendama. Religioon etendab pigem kui maailmavaadet. Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused. Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub pigem religiooni alla. Seda usku ei pea põhjendama. Näiteks kui mõni teadlane seda ei usu, siis on 62 talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene
Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need muutuvad koos teaduse enda arenguga. Teadlaskonna vaated muutuvad aja jooksul. Teadus on ainult üks osa inimsoo teadmiste hulgast. Näiteks religioon põhineb ainult usul, mida enamasti ei pea põhjendama. Religioon etendab pigem kui maailmavaadet. Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused. Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub pigem religiooni alla. Seda usku ei pea põhjendama. Näiteks kui mõni teadlane seda ei usu, siis on 59 talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
