Näitab, mitu inimest töötab juhi all, kes otseselt peavad aru andma. (57) Oleneb alluvate kompetentsusest, töö iseloomust, eesmärkide standartist. Lame  Vähe standardeid, palju alluvaid Kitsas  Palju standardeid, vähe alluvaid 11. Mis on ettevõtlikkus, algatamisvõime? Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Võime tegutseda oma ideede elluviimise nimel, loovus, uuenduslikkus, julgus riskida, projektijuhtimisoskus, teiste kaasamine 12. Selgitada oma sõnadega juhi ja liidri erinevusi. Juht on ametlikult juhiks määratud, tal ei pruugi olla liidri omadusi. Liidriks kujunetakse, grupiliige, kes kõige rohkem suunab ja korraldab, kellel on grupi üle mõju. Liider on emotsionaalne arusaam, juht ametlik. Juht on laiem mõiste kui liider. 13. Selgitada kontrollimise protsessi etappe? 1. eesmärkide ja standardite väljatöötamine
*Elektra/Oidipuse kompleks 2) latentne periood (6/7 – murdeiga) 3) genitaalne periood (murdeiga – täiskasvanuiga) Erik Erikson PSÜHHOSOTSIAALNE ARENG (kriisid) - usaldus – umbusaldus -> lootus (0-1,5a) - autonoomia – häbi -> tahe (1,5-3a) - initsiatiiv – süü -> eesmärgi mõistmine (3-7a) - töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a) - identiteet – identiteedi segadus -> kindlus - intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine - loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB - aju ja närvisüsteemi küpsemine
vastuste põhjal õigeid valikuid langetada. Personalitöötaja peab olema meeldiva ja viisaka käitumise, salliva suhtumise, hea suhtlemis- ja väljendusoskuse ning korrektse välimusega. Ta peab oskama kasutada bürootehnikat, töötada erinevate arvutiprogrammidega ja valdama võõrkeeli (inglise, vene). Iseseisvus, eesmärgipärasus, algatus-, organiseerimis-, sünteesi- ja analüüsivõime on personalijuhi töös suur pluss. Rasketest olukordadest aitavad välja tulla hea huumorimeel ja loovus. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Kindlasti on personalijuhile oluline osaleda täienduskoolitustel, kust saab olulisi näpunäiteid seadusandluse muutumisest ja personali tulemuslikuks juhtimiseks vajalikke teadmisi. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Tänapäeval ei saa ükski suurem organisatsioon läbi personalitöötaja või -juhita. Suuremates ettevõtetes võidakse vajada personalijuhile ka abijõudu Âpersonalispetsialiste
eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi jagada · suurem on kaaslaste mõju tootlikkuse suurendamisel, kasutada saab teiste abi ja ressursse · julgem mõtlemine, riskivõime ja loovus, kõrgem emotsionaalne lülitumine tööülesannete täitmisse - suurem vastastikune aktsepteerimine ja toetus · enam orienteerutakse probleemide lahendamisele · paremad võimalused töö jaotamiseks ja madalam hirm läbi kukkuda Koostööhoiaku kujundamine on kasulik juhile endale, kuna - ta peab vähem toetuma otsesele võimule ja karistusele, et motiveerida alluvaid vastama organisatsiooni normidele ja rollimääratlusele
gu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud  sotsiaalmurded ehk sotsiolektid
teooriad pöörasid tähelepanu inimeste psühholoogiale, suhetele ja koostööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli soodne ka grupiteooriate tekkeks (1940-ndad). Eestvedamiseks oluliste isiksuseomadustena pakuti sagedamini karismaatilisust, kohanemist, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, domineerivust, energilisust, suhtlemisoskust, kindlameelsust, usaldusväärsust, püsivust ja vastutust. Viimaste aastakümnete jooksul on antud omadustele lisatud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus jt. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning nende kohaselt oleneb eestvedamine mitte liidrist vaid juhtimisstiilist. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi 1 Juhtimise alused (5-6
teooriad pöörasid tähelepanu inimeste psühholoogiale, suhetele ja koostööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli soodne ka grupiteooriate tekkeks (1940-ndad). Eestvedamiseks oluliste isiksuseomadustena pakuti sagedamini karismaatilisust, kohanemist, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, domineerivust, energilisust, suhtlemisoskust, kindlameelsust, usaldusväärsust, püsivust ja vastutust. Viimaste aastakümnete jooksul on antud omadustele lisatud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus jt. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning nende kohaselt oleneb eestvedamine mitte liidrist vaid juhtimisstiilist. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi 1 Juhtimise alused (5-6
Hanketegevuse tulemusnäitajad peaksid olema sellised, et mõõdetavatel suurustel on seos organisatsiooni eesmärkida ja strateegiaga; näitajad on lihtsad ja üheselt arusaadavad; peavad olema jälgitavad kõikidel ettevõtte tasanditel; katavad hankeprotsessi kõiki olulisi valdkondi. Hankeorganisatsiooni kui terviku tulemuslikkuse muutmiseks on vaja teada infot: tarnijate igapäevast sooritustase; tegevuse ja soorituse pidev parandamine; tarnijate loovus ja uuenduslikkus; tarnijaturugude tundmine ja vastava teadmise ärakasutamine ettevõttehuvides Tarnijate igapäevane sooritustase; Kuidas saab tarnija hakkama oma toimingutega Tarnija tegevuste pidev parandamine: kas ja kuidas on muutunud tarneprotsess sujuvamaks, kuidas muutuvad hanke kogukulud Tarnijaorganisatsiooni loovus ja innovaatilisus: milliseid uusi ideid ja tegevusmudeleid on arendatud
sest semiosfääri piirialal toimuvad semiootilised (märgitähenduslikud) protsessid kiiremini kui selle keskmes, teiselt poolt leiab aset võitlus piiri valdamise pärast selle muutmiseks ükskeelseks. Geokultuuriliselt kujutab eesti kultuur vene kultuuri jaoks üleminekupurret läänekristlike mõjudega kultuuri, Eesti poolt vaadatuna on vene kultuur maailmakultuuri avaldumisvõimalusi ja vorme. 11.Kultuur kui loovus. Kaunite kunstide osast eesti kultuuris. Rahvuslikud tüvitekstid, sümbolmärgid ja stiililine mitmekesisus: Eestlasi ühendab maa. Aga ka juured, mis on just sellest maast läbi põimunud. Ja miski just meile omane, miski, mis meid eestlasteks teeb. See miski on meie kollektiivne alateadvus. Meis peitub nii kaugemast kui lähemast minevikust pärit arhetüüpe, mis paratamatult mõjustavad meie lähemat tulevikku. Mineviku varjud määravad suures osas ka kaugemast
välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldivad, nt: Sudokud või probleemidele lahenduste leidmine (lambipirni vahetus). Parem ajupoolkera: Terviklikkus, intuitsioon, alateadlikkus, sisemine teadlikkus, loovus, arusaamine, 3- dimensiooniline vormitaju, kujutlusvõime, muusika, kunst, passiivsus, üheaegne lähenemine, praktiline osavus, sensuaalsus, sünteetilisus. Naised aga lahendavad probleeme rohkem loominguliselt ja toetuvad rohkem oma tunnetele, probleemide lahendamisel. On ka olemas inimesi, kes kasutavad korraga oma mõlemat ajupoolkera. See ei tähenda seda, et need inimesed oleksid ülimad intelligendid. See on puhas müüt. See tähendab
kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid ja internet, millede kaudu oli teabe edastamine lihtne ja kiire. Leiti, et nii poliitilised kui majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusleiutiste rakendamine. Sellist ühiskonda hakati nimetama teadmusühiskonnaks. Ka teadmusühiskond muudab töö iseloomu  konveieritöö asendub paindlikuma ja vabama töökorraldusega. Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte, mis eeskätt on seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ja keskkonnatasakaalule. Teadussaavutused on võimalikuks teinud suuremate viljade kasvatamise, saada mitu saaki aastas ning nuumata toiduloomad üha kiiremini. Teised probleemid on seotud eetikaga. Kas kõik, mida teadus suudab on ka eetiliselt vastuvõetav (näieteks inimeste kloonimine)? Heaoluriik Heaoluriigi kujunemine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 KAUPLUSE MÜÜGITÖÖ ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs 1Sissejuhatus................................................................................................. 3 2Kaupluse üldandmed.................................................................................... 3 3Juhtimisstruktuur.......................................................................................... 4 4Klienditeenindus........................................................................................... 5 5Sortiment.........
2. Majanduskasvu olulised tegurid on .... kapital, tehniline progress, loodusvarade kasutamine ja areng, rahvastik ja tööjõukvaliteet. 3. Mis on deindustrialiseerumine? Deindustrialiseerumine on sotsiaal- majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas. 4. Nimeta teadmusühiskonna tunnused? Paindlikum ja vabam töökorraldus, oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, oskus rakendada oma teadmisi, ülemuse ja alluva roll pole kindlalt määratletud 5. Väljaränne Eestist. Miks lahkutakse? Parem elukeskkond, sobivam kliima, parem töö, isiklikud põhjused 6. Inimressurssi väärtustamine. Kuidas saavutame inimressursi kvaliteedi? Viimastel aastatel on inimressurssi hakatud rohkem väärtustama. Kuid kvaliteeti saab saavutada parandades näiteks töötingimusi ja ka reguleerides tööpäeva pikkust mõistlikes piirides. 7
eristada liidreid mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on:  isikliku tahtejõu kõrge tase (energilisus, otsusekindlus, tahtejõud, visadus),  soov olla liider (motivatsioon teisi mõjutada),  isiklik ausameelsus (eetikatunnetus, ausus ja usaldatavus),  enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse) Analüüsivõime, ärialased teadmised, karisma, loovus, paindlikkus ja isiklik soojus (seltsivus, tagasihoidlikkus) on samuti soovitud omadused, kuid tähtsuselt sekundaarsed. Liidrikäitumine Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest. See eristamine on oluline seetõttu, et käitumine ja oskused on õpitavad ja muudetavad, paljud omadused on aga suhteliselt püsivad.
leiti kõikjalt" või ,, kõikjal kultuurrahvaste seas". Huber võttis mõiste aksioom üle matemaatikast ja kasutab seda väite mõistmiseks, mis on nii iseenesestmõistetav ning mida pole vaja enam tõestada ehk see tähendab väidet, mille tõesuses pole kahtlust. Seega on tema kolmas aksioom ius gentiumist ning seepärast seda leiti kõikjalt ja peab puuduvast asjakohasusest Rooma tekste asjakohatuteks, lisaks aksioom on iseenesest mõisteav, mida ei pea tõestama. See loovus aga esitleb meile seda nähtavalt koos paradoksiga. Kui keegi üritab reegleid kuskil muuta, siis miks üldse tuleb vaevata end nende ülevõtmisega. Vastus peitub selles, et õiguse loomine seaduste andmise kõrval vajab suuri volitusi ja autoriteeti. See nähtub kenasti õpetlastenäitel nagu Everardus, Bartolus ja Huber. Samuti on kohtunikele selge see, et kui tahetakse arutleda kahte kohtulahendit Sotimaalt ja Lõuna-Aafrikast, siis avaldatakse meelt.
1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tahendab , et org-l on psuhholoogiline tahendus igale tema liikmele. Org-I iseloomustab koordineeritus, inimestetegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on eesmargistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mote ainult siis, kui valiskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja kaitumise sihiparane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. (Uksvarav, 2003) Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. (Alas, 2008) 4
• Rahakapital ja tööjõu • Ratsionaalsus • Bürokraatia (ametnike hulk, kes hoidis kõike ohjes) • Töö ja puhkuse sfäär eraldus • Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus (muutus tööhõive erinevate majandussektorite vahel) Postindustriaalne ühiskond Suurimaks tõuseb teenindussektor. • Kõrgtehnoloogia Nõudlus spetsialistide järele • Info, teadmised ja loovus kui uus kapital (kõrgtehnoloogia programmeerijad). • Haritud spetsialistid • Tootmine kolib arengumaadesse • Info- ehk teadmusühiskond (NT: Rail Baltic) Heaoluriik Soov parandada toimetulekuvõimalusi. • Industiaalühiskonna tagajärg • Riigi klassikalised funktsioonid • Kord ja turvalisus • Kaitse välisvaenlaste eest • Toimetulekuvõimaluste parandamine • Teenused • Väljamaksed Majandussektorid Primaarne sektor
3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted 11) demokraatlik meelelaad 12) oskus teha vahet hea ja halva vahel 13) filosoofiline huumor 14) loovus 15) vastuseis iseenda "ülekultuuristamisele" Arengut kindlustav käitumine · Keskendumine · Teadlik valik areneda ja kasvada · Enesetunnetus · Ausus · Järelekaalumine · Enesearendamine · Tippelamused · Ebaküpsete ego kaitsemehhanismide kõrvalejätmine Olemuslik armastus: · Pole omandustundega seotud · Ei saa kunagi küllastatud · Esteetiline kogemus · Pikaajaline terapeutiline efekt · Kõike haarav kogemus
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Erik H Erikson  inimene areneb läbi elu mitte ainult lapsepõlves (Freud) ja elukäik Elukäik seisneb üldinimlike (8) probleemide lahendamises, kui eelmine on lahendatud positiivselt, on suurem tõenäosus et ka järgmine lahendatakse positiivselt: 1) Usaldus  usaldamatus 0-1,5a 2) Iseseisvus-häbi 1,5-3 3) Initsiatiiv  süü 3-6 4) Töökus  alaväärsus 6-12 5) Identiteet  identiteedi segadus 12-18 6) Intiimsus  isolatsioon 18-24 7) Loovus  stagnatsioon 25-50 8) Integratsioon  meeleheide 50- Elukäigutee uuringud  olulisemate elusündmuste (koolitee, töö, abiellumine) ajastamine, nende järjekord, muutujate (isikuomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead - murdeea probleemid ja mässumeelsus on omased ainult lääne kultuurile, sest seal peab langetama suuri valikuid ja on suurem valikuvabadus 1) Kultuuridevahelised uuringud:
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5
vigade ja kriitika ees. Samuti kartus, et teised on minust paremad. Paljud juhid on veendunud, et töötajate loovuse edendamine aitab kiiremini firma eesmärke täita. Kui aga olen uurinud, kui palju nad on valmis osalema töötajate loovuse arendamisel ja selgitustöös, olen kohanud arusaama: teie tehke neist koolitusel loovamad töötajad, mul on olulisemad küsimused vaja lahendada. Tuleb siiski tunnistada, et töötajate loovus areneb ka olukorras, kus reeglid on ülemäära ranged  kuid siis on tegemist üsna selgelt vastupanu-loovusega. Loov lähenemine jätab teenindaja kliendile kauaks meelde Tegin kord kohvikus aega parajaks inimeste jälgimisega. Minu tähelepanu köitis kahe teenindaja suhtlemine klientidega. Mõlemad olid silmatorkavalt kenad, korrektse välimusega ja viisakad. Üks neiu paistis silma selge ja konkreetse sõnakasutuse ning soravate seletustega menüü sisu kohta
Meeskonnatöö Marve Koppel Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Iga organisatsioon koosneb meeskonnast või meeskondadest ehk inimeste ühendustest, kes määratud ajaperioodi jooksul tegutsevad üheskoos kindla eesmärgi saavutamise nimel. · Eesmärkideni jõudmiseks kasutavad meeskonnad tegutsemisviisi, mida nim. meeskonnatööks. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Meeskond on ametlikult kinnitatud inimeste rühm, kelle ülesandeks on organisatsiooni missioonist tulenevate ülesannete täitmine ning nad sõltuvad üksteisest, et edukamalt täita oma ülesandeid. · Meeskond ei tähenda ainult seda, et koos on grupp inimesi, kes lihtsalt teevad kõike koos. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Efektiivne meeskond · Efektiivne meeskond ja meeskonnatöö on pigem asjatundliku tööjaotuse tulem, kus iga liige tunnetab oma ja teiste meeskonna l...
Iren Hansen 09.01.2021 Noortekultuur Maailm on kiires muutumises. Keegi ei saa täie kindlusega öelda, milliseid teadmisi ja oskusi vajab tänane noor oma tulevases elus. Küll saab öelda, et tänased noored loovad homse maailma. Nagu ütleb ka Noorte valdkonna arengukava „ Noored on meie riigi püsimajäämise võti, nende loovus ja kodanikupanus viib ühiskonda edasi ning neile on vaja pöörata tähelepanu nüüd ja praegu“ (Noorte valdkonna… 2020: 4). Antud essee teemaks on Noortekultuur. Noortekultuur on „noorte poolt igapäevases elus kasutatavad põhitegevused, mis lähtuvad noorte põhieeldustest, väärtustest, normidest ja arusaamadest. Kultuur avaldub kasutatavates sümbolites, keeles, jutustustes, tegevuses ja kommetes“ (Avatud noortekeskuste… 2004). Noortekultuur hõlmab noortega seotud
· Päästeametile alluvad asutused  7. Maslow' inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet  subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. 9
Reegleid ja protseduure rikutakse kõhklemata, kui see on eesmärgi saavutamise huvides. Mõju baseerub rohkem eksperdivõimul ja on rohkem laiali jaotatud kui teistes kultuurides. See on meeskonnakultuur, kus meeskonnatulemus kaldub olema ühine vaenlane, sest hävitab individuaalseid eesmärke, staatust ja stiilierinevusi, kuigi inimesed leiavad, et neil on töö üle kõrgel tasemel kontroll. Iseloomulik on integratsioon, tundlikkus ja loovus. Athena kultuur on raskesti kontrollitav ning juhtide jaoks raskesti talutav. Ainuke, mille abil nad saavad tulemusi mõjutada, on ressursside andmine meeskonnale ja õigete inimeste leidmine. Selline kultuur laabub üksmeelses mikrokliimas, kus toode on kõige tähtsam ja kliendil on alati õigus. Ressursid on kättesaadavad kõigile, kes neid õigustatult kasutada oskavad. Ressursside puudumisel hakkavad alternatiivsete meeskondade juhid võistlema, kasutama ära oma poliitilist mõju
Tingimine P Sotsiaalsus Sensitiivsus Kriminaalsus Aju- Mälu DNA protsessid E Loovus Taju Psühhopatoloogia N Seksuaalkäitumine ... Geneetilised Bioloogilised Psühhomeetrilised Eksperimentaalsed Sotsiaalne determinandid "vahemehed" omaduste uurimused käitumine konstellatsioonid H.Eysenck, R
rikkad kui vaesed). Teadusühiskonna kujunemine Infoühiskond  arenenud postindustriaalne ühiskond. Kutsuti nõnda, kuna inimesed olid haritumas, tarbisid üha enam infot. Tehnoloogiline areng tegi info leviku kiireks. Teadus, uurmisasutused ja avastuste/leiutiste kasutamine muutus olulisemaks. Infot hakati kasutama oskuslikult (majandus, poliitika), sellist ühiskonda nimetatakse teadmusühiskonnaks. Ka teadmusühiskond muutus töö iseloomu. Oluline oli: 1) Loovus 2) Meeskonnatöö 3) Teadmiste rakendamine Heaoluriik Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. 19. sajandil oli Lääne-Euroopas aset leidnud 2 põhinevat ühiskonna muutust: 1) Tööstlusrevolutsioon oli teinud vabrikutöö valitavaks 2) Muutis inimeste elustiili Heaoluriik  riik, mis sekkub majandusliku tootmise ja jaotamise protsessi, selleks
moraalset rahuldavust/naudingut. 27. Milles seisneb Arthur Schopenhaueri kunstikäsitlus? , , , . . 28. Milles seisneb Friedrich Nietzsche käsitlus kunsti aluseks olevatest põhitungidest? 19 sajandi lõppuks, hakkati ülevaatama klassikalised filosoofia vormid. Esteetika väärtuse eitamisega ja muutumisega, võttis sõna ka Nietzsche. Tema kirjutas, et ainult vabastamine isiklikuse isoleeritusest on tõeline loovus, tõstes sellega ühiskondlikku tarbimise probleemi. Kõige tõelised kunstivormid ei ole need, mis loovad illusiooni, vaid need, mis võimaldavad uurida meie maailma ja liikuda oma arengus edasi. 29. Miks on Nietzsche oluline 20. sajandi kunstisuundumuste vaatepunktist? Nietzsche ideed said avangardi kunsti vundamendiks. Tema filosoofilised-kulturoloogilised ideed kontsentreeruvad kõigepealt kunstile, mis on nagu kultuuri üldise seisundi indikaator. Nietzsche
muutub teadus; uurimisasutused ja leiutiste rakendamine; oskus teavet valida ja rakendada. Hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust. Nii majanduslikud kui ka poliitilised otsustused peaksid põhinema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Muutub töö iseloom jne. See on ühiskond, milles elupideva õppe, õppiva organisatsiooni ja tõendipõhise otsustamise põhimõtted on juurdunud ühiskonna kõikidel tasanditel ja kõikides sektorites. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Loetle heaoluühiskonna mudelid ja iseloomusta neid. Konservatiivne-korporatiivne. Korporatiivsuse põhimõtte järgi varieerub kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsiooni järgi. Kõrgemapalgalised saavad suuremaid väljamakseid, sest nende panus kindlustusfondi on suurem. Konservatiivsust väljendab suhtumine perekonda ja naisesse. Naist
V V Antud juhtumil lähtusid mõlemad suhtlemispartnerid Vanema tasandist, suhtlemiskäigud olid paralleelsed ning täiendasid üksteist ja tulemuseks on üksmeel. Probleemi lahendamine toimub Täiskasvanu  Täiskasvanu tasandil. "Eesmärk on jõuda korralikult töödega tähtaegselt valmis." T T "Peame planeerima, missugune tegevuste järjekord annab optimaalse tulemuse kõige lühema ajaga." T T Lapse tasandile on iseloomulik fantaasialend, loovus ja vaimustuvus. "Kuidas me projekti edukat lõppu tähistame?" L L "Korraldaks midagi enneolematut!" L L Kolleeg räägib teisele peale nädalavahetust: "Käisime laupäeval ühe tuttava suvilas. Kui sa vaid teaksid, kui ilus seal kõik oli!" L L Teine kolleeg: "Oi räägi, kas seal oli ka mõni veekogu lähedal? Räägi, tohutult põnev!" L L Lihtsad täiendavad transaktsioonid ilmnevad tavaliselt ajatäidetes ja rituaalides ning tegemist on pealiskaudse suhtlemisega.
organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa:inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuenudsed, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organstatsiooni eesmärkide
 Päästeametile alluvad asutused – 7. Maslow’ inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet – subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. 9
ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. ORGANISATSIOON Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid: töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; kõrge töövõimetuse tase; suur personalivoolavus; suurenenud tööõnnetusrisk; 7 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni. ÜHISKOND Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt:
· Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse töö analüüsi käigus ametijuhenditest. Töö analüüsimisel saadud informatsioon peaks sisaldama järgmist: töö eesmärk, põhiülesanded, tegevuse hindamise kriteeriumid, töötaja kompetentsus, vastutuse määr, töökoha koht struktuuris, töökeskkond. · Millised on töötajate hindamise kriteeriumid? · Töö hulk ja kvaliteet · Töö tundmine · Initsiatiiv ja loovus · Koostöövõime · Millised on juhtide hindamise kriteeriumid? · Töö tundmine, orienteeritus saavutustele · Vaimne võimekus, hoiakud · Dominantsus ja enesekehtestamine · Eestvedaja ja otsustaja · Planeerija ja delegeerija · Initsiatiiv ja loovus · Suhtlemisoskus ·Millised vead võivad tekkida töötajate hindamisel? Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus Hindamine toimub formaalselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele.
Mõtlemise kvaliteet  Konstruktiivne mõtlemine on tulemuskeskne mõtlemine, mis suundub kinla teoreetilise või praktilise resultaadi saavutamisele. Mõtlemise kvaliteeti iseloomustavad selle sihipärasus, täpsus, paindlikkus, süsteemsus, haaravus, kiirus, süvenevus jt näitajad. Mõtlemise jõudluse näitajad: kiirus laius sügavus kriitilisus iseseisvus paindlikkus loovus  fantaasia, kunsti pärusmaa, uute ideede nägemine ja rakendamine Mõtlemisvõtted Analüüs  aluseks on nähtuse üksikosadeks jaotamine Süntees  üksikomadused ja tunnused pannakse üheks mõtteliseks tervikuks Võrdlemine  nähtuste ja asjade kõrvutamine, esile tuuakse sarnased ja erinevad jooned Abstraheerimine ja üldistamine  eraldab mingist objektist olulisi tunnuseid
kasv, arendav ja riskivõttev käitumine. Ettevõtlus on ettevõtte asutamine ja selle tegevuse organiseerimine kasumi saamise ning ettevõtte omanike vara suurendamise eesmärgil. Ettevõtlus on äri käivitamine ja/või arendamine, kasutades uuenduslikku riskivõtvat juhtimist. Ettevõtlus on riskivõttev äriettevõtte planeerimise, organiseerimise ja käitamise protsess (Griffin). Ettevõtlus on majanduse arengut edasiviiv tegur. ettevõtja edukuse tagab loovus, ideed ja seda toetav visa ja järjekindel töö (Kallas). Ettevõtlus seondub eelkõige äri käivitamise ja arendamisega, sh äri ja ettevõtte kasvatamisega. Traditsiooniliselt loetakse ettevõtluseks ka väike-ettevõtte juhtimist. Kuid kõik (vaike)ettevõtted ei ole orienteeritud kasvule. Väike- ettevõte võib olla moodus, kuidas müüa oma professionaalseid oskusi. Näiteks raamatupidaja osutab oma firma kaudu 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISKIJUHTIMINE Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske  hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutse...
erinevate mänguasjade ja esemetega. Samuti õpivadki lapsed mängudes tundma mitmesuguseid probleemilahenduse strateegiaid. Loovuse seisukohalt on tähtis ka, et lapsed mängiksid innustatult ja rõõmuga. Mängu loov iseloom väljendub selles, et laps, kujutades mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline erinevad mänguasjad ja esemed, nende tinglikus ja reaalsuse määr.[3] Mängimisprotsess on lapse jaoks õppimise kui eesmärgipärase ja sihikindlategevuse jaoks vajalike alusoskuste omandamine ja harjutamine. Eelkooliealine laps üheskoos täiskasvanuga omandab mängulise harjutamise käigus järk-järgult õppimiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu
teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3. Kasumivalem Kasum=TULUD-KULUD Ettevõtte piirkasum-püsikulud=kasum 4. Ettevõtja omadused ja oskused 1) Vaimne võimekus  loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendusmisvõime jne. 2) Teotahe  valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3) Suhtlemisoskus  väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4) Kompetentsus  oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus  intorvertsus  (Extraversion-Introversion)  suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) -
oraalne-passiivne isiksus oral-incorporative character söömine, suitsetamine, kuulamine b. oraalne-sadistlik oral sadisic 9-12 kuud oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2. Anaalne staadium anus a. anaalne-erootiline anal erotic 1-2 aastat anaalne-ekspulsiivne isiksus anal-expulsive character agressiivsus, destruktiivsus, loovus b. anaalne-sadistlik anal sadistic 2-3 aastat anaalne-retentiivne isiksus anal-retentive character puhtus, korralikkus, ihnsus üldine kirjeldus: kontroll, võim 3. Falloslik staadium genitaalid 3-5 aastat autoerootiline Oidipuse kompleks Elektra kompleks kastratsioonihirm castration anxiety peeniskadedus penis envy falloslik isiksus - m: edu, saavutused
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad  hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni  visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I  vedade usund  polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II  brahmanism  hinduismi preestrit nim. brahmaaniks  preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III  Hinduism  tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.)  hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
Sidekulud (telefooni teel suhtlemine koolituse korraldajaga) 4 Töötasu ( asendutöötajatele) 2 x 2p x 20 = 80 Toiduraha 2 x 30 = 60 Kokku kulud kahele teenindajale: 476 I Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: · Isiksuse areng >> Isiksuslik areng · Teenindus >> Toitlustamine · Loovus ja loomingulisus Korraldaja: Tallinna Õpetajate Maja Hind: 70 II Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: · Suhtumine ja hoiakud · Teeninduspsühholoogia · Motiveerivad eesmärgid Korraldaja: Alar Ojastu Hind: 75 III Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: Korraldaja: Hind: 81.50 Kolmest pakkumisest valisin teise, kus on korraldajaks Alar Ojastu, väga tuntud inimene koolituse läbiviimise ja korralduse valdkonnas
kinniolek aineparadigmas, õpilase käsitlus töödeldava objektina“ (Türnpuu, 1996) 4, mida võib üle kanda nii õppeprotsessile kui haridusele üldiselt. Need seisukohad võtab kokku ühe koolijuhi aegumatu lause:“Haridussüsteemi on sama raske muuta kui surnuaeda ühest kohast teise liigutada, ja seda eelkõige selle pärast, et seesolijad ei aita ise kaasa.“ Kui vaadata tööandjate ootusi töötajatele, on loovus, leidlikkus ja probleemide lahendamine väga olulisel kohal. Õpetajad on nõus, et tulevikuoskused (future job skills) on olulised, aga selleni jõudmine on raske. Kuid uute eesmärkide saavutamiseks peab õpetajal olema algatusvõimet ning motivatsiooni, et proovida midagi uut, mis on senisest erinev. Samas aga seisab õpetajakoolitus endiselt savijalgadel- õpiprotsesside suunamise, reflektsiooni, õpetaja enesearengu ning rolli mõtestamise asemel keskendutakse pigem
oraalne-passiivne isiksus oral-incorporative character söömine, suitsetamine, kuulamine b. oraalne-sadistlik oral sadisic 9-12 kuud oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2. Anaalne staadium anus a. anaalne-erootiline anal erotic 1-2 aastat anaalne-ekspulsiivne isiksus anal-expulsive character agressiivsus, destruktiivsus, loovus b. anaalne-sadistlik anal sadistic 2-3 aastat anaalne-retentiivne isiksus anal-retentive character puhtus, korralikkus, ihnsus üldine kirjeldus: kontroll, võim 3. Falloslik staadium genitaalid 3-5 aastat autoerootiline Oidipuse kompleks Elektra kompleks kastratsioonihirm castration anxiety peeniskadedus penis envy falloslik isiksus - m: edu, saavutused
Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus  intorvertsus  (Extraversion-Introversion)  suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) -
TÄISKASVANU KÜPSED MINA-KAITSED Püüd planeerida oma elu (eesmärgid, sihid) Positiivne mõtlemine Altruism ja empaatia ehk võime näha asju ka teiste seisukohalt Tegelikkuse arvestamise võime Huumori leidmine kasutamine, mitte satiir Mõistlik huvi enda vastu, eneseaustus ja sallivus Huvi teiste vastu (aktsepteerimine ja sallivus) Enesejuhtimine, otsustusvõime ja otsustamine Paindlikkus ja loovus  kui ühtviisi ei saa, siis proovib teisiti Mõistlik hedonism (enesele rõõmude lubamine) Võime oma tundeid väljendada
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL  JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid . Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS  KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamisel. Organisatsioonil on sotsiaalne identiteet, struktuur, strateegia ja tehnoloogia saavutamaks ühist eesmärki. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine  on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida?