pindaktiivete ainete ning nendega seotud ja neist tekkinud ainete kujul. 2. Fotosüntees ja hingamine on kaks fundamentaalset keemilist protsessi, mis toetavad elu Maal. Neid protsesse saab lihtsalt esitada järgnevalt 6CO2+6HO->6(CH2O)+6H2 3. Orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete lisandumine võib stimuleerida hingamisprotsesse mikroorganismide kasvukiirenemise tõttu. See haarab kaasa ka looduslikus vees sisalduva hapniku ja võib anda tulemuseks selle sisalduse olulise vähenemise. Heitvete võimet vähendada hapnikusisaldust mõõdetakse biokeemilise hapnikutarbe (BHT) biochemical oxygen demand test. Heitveed mis on suure BHT-ga võivad põhjustada lahustunud hapniku sisalduse vähenemise vetes, millesse neid juhitakse, seejärel võib hapnikusisaldus uuesti tõusta kui toimub reageerimine atmosfääris; seda protsessi saab iseloomustada hapnikuvajakuga.
Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Rähkmuldade huumushorisont on kaltsiumirikkuse tõttu huumusrikas ja struktuurne. Varis laguneb kiiresti ja mullapinnale ei moodustu looduslikus olekus tüsedat kõdukihti. Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning tahenevad ja soojenevad enamasti kiiresti. Gleistunud rähkmuldade kasutussobivus sõltub
sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. LP Põllumuldade huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja üldlämmastikusisaldus keskmiselt 0,13%. Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid on tavaliselt nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, sest neid on mitu korda lubjatud, looduslikus olekus mullal happelised. Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale. Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut kasutatakse põldudel. Vajadusel ostetakse sõnnikut juurde. Töö eesmärk on selgeks teha antud maa agronoomilised näitajad, koostada selle põhjal neljaväljaline külvikord ning hinnata selle rakendust. 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS
Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Looduslikus olekus sisaldab turvas väga palju vett (kuni 90% kogumassist). Kuivendamise tagajärjel osa vett valgub turbast välja, selle asemele jäävad tühikud, mille kokkuvajumise tagajärjel toimubki turba vajumine. Vajumise tagajärjel turvas tiheneb, tema mahumass suureneb. Tihenenud ülemine turbakiht avaldab ka alumistele kihtidele suuremat survet ning surub sealt osa vett välja. Selle tulemusena tiheneb ka allpool kraavi põhja olev turbakiht ning ka kraavi põhi vajub. Kuna maapind
või alleelid. 2. Geenide kombineerumisel tekivad erinevad genotüübid. Kõik see kokku tekitab populatsioonides individuaalse muutlikkuse. Individuaalne muutlikkus on loodusliku valiku aluseks. LOODUSLIK VALIK (LV) (loodus valib välja parimad!) Mõisted Olelusvõitlus ellu jäävad ainult need, kes antud keskkonda kõige paremini sobivad. Looduslik valik sama liigi siseselt teatud isendite suurem edukus seetõttu, et neil on mingid eelised antud looduslikus keskkonnas. Stabiliseeriv valik paljunemisel on eelistatud keskmiste tunnustega isendid. Suunav valik paljunemisel on eelistatud keskmisest teatud suunas kõige rohkem kohastunud isendid. Lõhestav valik valiku puhul saavad eelise äärmuslike tunnuste kandjad. (joonis) ST valik toimib siis kui keskkonna tingimused on püsivad. Toimib kõikides liikides pidevalt. Kujunevad välja nn keskmised tunnused. Paljunemise käigus kõrvaldatakse keskmisest oluliselt erinevate tunnustega isendid
hulgast veeaurust vähe suuri tilku, mis käituvad hoopis teistviisi. Niimoodi juhivad kondensatsioonituumad pilvede ja sademete arengut ning selle kaudu maakera kliimat. Kuidas aga tekivad kondensatsioonituumad, jäi kauaks mõistatuseks. Inglise füüsik Charles Thomson Wilson leidis Nobeli preemiaga pärjatud töös, et veeauru väga suure üle küllastuse puhul võivad kondensatsioonituumadena käituda ka tavalised õhuioonid. Paraku aga ei tule looduslikus õhus piisavalt kõrget üleküllastust kunagi ette. Kasutatud kirjandus: 1. " Universum valguses ja vihmas " Uno Veismann ja Rein Veskimäe Leisi keskkool Äikese saladused referaat Koostaja :Eliis Väljaäär 11 klass Juhendaja:Rein Ojasoo Leisi 2008
Spinozast sai kauaks ajaks religiooni eitamise, ateismi kehastus. Oma ühiskondlik- poliitilistes vaadetes on Spinoza vähem originaalne. Ta võtab omaks Hobbesi teooria, mis eristab ühiskonna "looduslikku" ja "poliitilist" olekut (ehk tsiviilühiskonda). Samuti nagu Hobbes võtab ka Spinoza oma ühiskonnaõpetuse 10 aluseks indiviidi enesealalhoiutungi, näeb õiguse allikat jõus, väidab, et looduslikus (loomulikus) olekus valitseb kõigi sõda kõigi vastu, tuletab riigi inimeste rahuvajadusest ja kaitseb lõpuks riigi võimutäiust, kusjuures ka kirik peab riigile alluma (2: 165). Ent vastupidiselt Hobbesile peab Spinoza kõrgeimaks võimu vormiks demokraatlikku valitsust. Seejuures seab ta kõrgemast võimust osavõtu sõltuvusse vääramatutest kodanikuõigustest, mitte aga valitsuste tahtest. Spinoza piiras riigivõimu võimutäiust vabaduse ja mõistlikkuse nõudmisega
· Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla · Ei tõugelda ega lükata kedagi vette Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt +18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi olema 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel ning sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame vereringet ning aitab ennetada ainevahetushaigusi. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam.
energiat. Põssirohu laengu plahvatamisel tekkiv gaaside surve rakendatakse rauas liikuvale löökur-kolvile, mis realiseerib selle naela pea pihta antava löögine. 316-Millistesse klassidesse jaotatakse üldistatult masinate töötamise tingimused? Kerged,Keskmised,Rasked II rida 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 179-Millist pinnase tihedust tähistab lühend BCM (BCY) ? BCM-Bank cubic meter BCY-Bank Cubic yard,Tihedus looduslikus ladestuses. 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk-mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad,Juurijad-kogujad 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? Pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele,Platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgumärkide järgi
· Peamine rohklavööndis kasvatatav kultuur on nisu, suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel, Kaug-Ida kuuma suvega metsastepis isegi puuvili. · Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. · Endises nõukogude liidus mindi suurte plaanide täitmisega niikaugele, et mitmed alad kõrbestusid. Nii sai Kalmõkkiast (Kaspia merest loodes) Euroopa esimene kõrb- peamine põhjus oli ülekarjatamine. · Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub. · Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. · Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Okasmets · Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad.
Ainevahetus intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e letargia – enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni – kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos – organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri – mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Mimees – sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärv – kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge. Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). 4. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine.
Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
suudmeala deltasoostikust. Sellele järgnes ka ,,Sooalade kaitse korraldamise eeskiri", kus sätestati iseloomulike soomaastike kaitse ja säilitamine. Kaitseala eesmärgiks on jõe deltasoostiku ja Peipsi järve looduse, maastike ja looduskasutusega seotud kultuuripärandi kaitse, uurimine ja tutvustamine ning selle ala keskkonnakasutuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on lammniidud, looduslikus seisundis rabad, siirdesood ja õõtsiksood, siirdesoo ja rabametsad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud:
Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega (poorid ei täitu täies ulatuses veega pooride täituvus aste). Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta
hapnikupuudus, mille tulemusena inimene tunneb end rusutult ja kärsituna. Plussioonide suur ülekaal õhus võib tekitada inimeses väsimust, stressi, pea- ning liigesevalu. Plussioonid tekivad ka tänapäeva kodu- ja kontoritehnika kasutamisel, neid tekitavad nii televiisor, mikrolaineahi kui ka töölaual seisev arvuti. Seega on töövõimekuse ja tervise tagamiseks tähtis hoida just siseruumide ioonide tase kontrolli all. Kui loomulikult teel tekib looduslikus õhus 1 cm³ kohta 2000-4000 negatiivset õhuiooni, siis linnadest on see tase langenud tihtipeale 500-le või isegi alla selle. TAIMSED TAASTUMISVAHENDID MESI · Mesi sisaldab rohkelt inimese organismile kasulikke aineid, sealhulgas looduslikke suhkruid mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante. · Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid
loomu poolest vabad. See et inimesed on vabad, tähendab et meil puudub võimalus vabadust pol suuni ja võimuga ühildada, kuid ei tähenda, et vabana elamine oleks võimalik. Teine eeldus: inimesed on egoistlikud. Seetõttu ei ole loomulik olukord mingi rõõmupidu ,vaid kõigi sõda kõikide vastu. Vabaduse tingimustes elatakse pidevas valmisoleku seisundis võidelda, keegi ei tunne ennast turvaliselt. Vabadus välistab ühiskonna. Rousseau- inimene ei ole oma loomu poolest egoistlik. Algses looduslikus seisundis on inimene õnnelik. Omakasupüüdlikuks muutub inimene alles ühiskonnas, ühiskonna tingimustes ei saa inimene olla vaba. Valitseja on rahvask ui tervik ise. Pooldas võimude lahusust ja valimisi. Mill- ulitarismi järgi juhindub inimene oma tegudes naudingutest ja kannatauste vältimisest. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. 22
2. Väljendada kilogrammides tuuma mass 82 Pb 208 ( mpb= 207,976627 u ). 1 u = 1.6605 10 -27 kg. mPb = 345,3535 10 -27 kg 3.Boor koosneb kahest stabiilsest isotoobist: 19,6 % aatommassiga 10,012937 u ja 80.4 % aatommassiga 11,009305 u. Arvutada loodusliku boori aatommass. u1 = u2= A B = 10,8140168 u 4.Vase aatommass on 63,54 u. Vasel on looduses kaks isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Määrata nende protsentuaalne sisaldus looduslikus vases. 65 x + 63 y = 63,54 x + y = 1 x = 1 - y 65 ( 1 - y ) + 63 y = 63, 54 65 - 65 y + 63 y = 63,54 - 2 y = - 1,46 y = 0,73 ja x = 0,27, s.o.27 % . 16.22. Kui palju erineb 4 Be 9 tuuma seisumass teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumassside summast, kui M Be = 9,01218 u . Tuuma mass M t = M Be - 4 m e = 9,01218 - 4 * 0,00055 = 9,00998 u . Nukleonide masside summa 4 m p + 5 m n = 4.2912 + 5,04335 = 9,07247 u M = 0,06249 u 6
Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 100010 000 vetikarakku. Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all. Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt eutroofsetes ja düseutroofsetes järvedes. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Läänemeres. MIS ON VEE KAREDUS? Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Eristatakse järgmisi kareduse liike: karbonaatne karedus · mittekarbonaatne ehk jäävkaredus · üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus) Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. MIS ON VEERINGE? Veeringe ehk vee ringkäik on Maa Vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud
1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees [5]. 2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega põldudelt jõgedesse ka taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad elavhõbedat, 3) keemiatööstusettevõtete heitmed, mis võivad olla nii vedelad (reovesi), tahked või gaasilised, on oma Hg sisalduse poolest väga ohtlikud. 10 4) saastatud õhk ja pinnas, kust sademetega satub selles sisalduv elavhõbe ja elavhõbeda ühendid pinnavette
hapnikupuudus, mille tulemusena inimene tunneb end rusutult ja kärsituna. Plussioonide suur ülekaal õhus võib tekitada inimeses väsimust, stressi, pea- ning liigesevalu. Plussioonid tekivad ka tänapäeva kodu- ja kontoritehnika kasutamisel, neid tekitavad nii televiisor, mikrolaineahi kui ka töölaual seisev arvuti. Seega on töövõimekuse ja tervise tagamiseks tähtis hoida just siseruumide ioonide tase kontrolli all. Kui loomulikult teel tekib looduslikus õhus 1 cm³ kohta 2000-4000 negatiivset õhuiooni, siis linnadest on see tase langenud tihtipeale 500-le või isegi alla selle. Kiirgused. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. · UV KIIRGUS Vastavalt lainepikkustele eristatakse päikesevalgusel 3 liiki kiirgust: ultraviolett-, nähtav- ja infrapunakiirgus. · UV-KIIRGUSE TUNGIMINE NAHKA Nahapinnale jõudnud UV-kiirgus neeldub, peegeldub ja hajub
hirssi, tatart, amaranthi. al dente - Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul pasta osutab hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on aga veel kergelt krõmps. Durumnisujahu e. kõvanisu jahu, jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Sarnaneb mannale, seetõttu nimetatakse kõvanisujahu ka semolina-ks. Täisterajahu - Täisterajahu sisaldab kõiki viljatera kasulikke komponente oma looduslikus proportsioonis. Pesto Itaaliast pärit kaste pastale, mida valmistatakse uhmerdatud basiilikust, oliivõlist, sidrunimahlast. Uhmer kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. Tärklise kliisterdumine Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril
Näide: + + + 3+ energia Ahelreaktsioon 1939. aastal itaalia tuumafüüsik E. Fermi püstitas hüpoteesi ahelreaktsiooni võimalikkuse kohta. Lõhustumise käigus eraldunud neutronid võivad lõhustada uusi uraanituumasid reaktsioon kulgeb ahelana edasi (lõpuni). Tekib juurde järjest uusi lõhustumisvõimelisi neutroneid. Ahelreaktsiooni käigus tekib kõrge radioaktiivsusega vaheprodukte, mille laguneminel tekib lisaenergiat, mis omakorda aitab reaktsiooni üleval hoida. Looduslikus uraanis on ainult 0,7% lõhustuvat isotoopi U-235, ülejäänud 99,3% on mittelõhustuv U-238.Tuumareaktorites kasutatav uraanimaak rikastatakse. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k. k 1 - neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks (ahelreaktsioon toimub). k < 1 neutronite arv ajas väheneb (ahelreaktsiooni ei toimu). Ahelreaktsioonides kasutatakse uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumasid, sest lõhustuvad hästi neutronite toimel
(2) Must-toonekurg on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv. Keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast on 74±16%, mis on tugevasti kõrgem Eesti keskmisest. 1990-ndate aastate teisel poolel asustamata jäänud pesapaigad paiknevad oluliselt väiksema metsasusega aladel kui püsivalt asustatud pesapaigad. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning väldivad pesitsemist metsaservas.(5) Kui vähegi võimalik, siis asub meie toonela saadik elama looduslikus seisus põlismetsa, kus kasvab suurte tugevate okstega puid pesa tarvis ning kuuski, mis varjaksid pesa nii päikese, tuule kui ka võõra pilgu eest. Erinevalt paljudest kullilistest ja teistest liikidest ehitab must-toonekurg pesa puistu servast kaugele. Seega võib talle saada suureks probleemiks metsade killustatus (6) Pesapuuks on Eestis kõige sagedamini mänd, haab, tamm ja kask. Võrreldes pesapuude liigijaotust
küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, kasutatakse nõidumisel tabu negatiivne totemism; tootemilooma ei tohi tappa; tappes tuleb andeks paluda; usuline keeld mana vägi ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes,
Sügisel veesisaldus mullas järjest suureneb. 59. Milline on mullaõhu koostis ja millest see sõltub? Mullaõhu moodustavad: 1.) atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2.)biokeemiliste protsesside mõjul tekkinud gaasid, nagu ammoniaak, süsihappegaas jt. Mullaõhu koostis erineb märgatavalt atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi ja vähem hapnikku.Peale nende võib veel sisaldada metaani, väävelvesinikku ja vesinikku. Peale selle on looduslikus olekus oleva mulla õhk alati küllastatud veeaurudega. 60. Mida mõistetakse mullaõhuvahetusena? Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel ning mullas toimuvad biokeemilised protsessid põhjustavad mullaõhu koostise pidevat muutumist. See on väga oluline, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ning taimede maapealsed osad süsihappegaasi. 61. Millised on mulla õhustamist mõjutavad tegurid? Õhustumise intensiivsus oleneb
pool-looduslike alade toetus) Maastikuhooldus kaitsealal: KAITSEKORRALDUSE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE ● Iga kaitseväärtuse kohta sõnastatakse eesmärk, mille saavutamine on kaitsekorralduse lõppeesmärgiks. ● Soovitav on eesmärk sõnastada tulemusena. Kaugem eesmärk sõnastatakse pikemaajalises perioodid, mille kestus tuleb määrata, juhendis on soovitatud perioodi 30 aastat. ● Näiteks: Metsad on looduslikus seisundis ja nende edasine areng on üksnes looduslike protsesside tulemus. Üldised eesmärgid maastikuhoius kaitsealadel ● Säilitada igale piirkonnale omaseid kultuurmaastikke, võttes arvesse maakasutuse ajaloolist struktuuri ja maastike olemasolevaid elemente; ● Säilitada ja kaitsta ajaloolist ja kultuuripärandit; ● Tagada pärandmaastike (s.h koosluste säilimine) Maastikuhooldus kaitsealadel:
moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabaturba keskmine juurdekasv on 1 mm aastas. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad (Sphagnum). Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Kuivendatud taimestikuta turbaalad muutuvad seoses turba orgaanilise aine lagunemisega paraku ise õhku lenduva süsihappegaasi allikateks. 34. Defineeri kasvukohatüüp. Too näide.
Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga. Haava noorpõlveaegne looming kuulub eesti luule klassikasse.Lapsepõlv ja noorus: Põline Haava kivi veskitalu Kodavere kihelkonnas Pala vallas, kus tulevane poetess, kodaniku nimega Anna Rosalie Haavakivi, 15 oktoobril 1864.aastal sündis.Ta elas vaheldus rikas looduslikus ümbruses. Anna haava isa Joosep Haavakivi oli talu seitsmes pärija. Koos jõukusega valitses perekonnas silmapaistev kultuurihuvi. Kirjaniku vanaisa oli asutanud Haava-kivile kodukooli. Talus oli olemas enam- vähem kõik tolleaegne eestikeelne kirjavara. Joosep Haavakivi võttis osa Tartu Põllumeeste Seltsi tegevusest, käis ,,Vanemuises" seltsi kõnekoosolekutel ja oli teravalt meelestatud mõisnike vastu. Hariduse ja kultuurialgete kõrval hoiti perekonnas au sees patriarhaalsed
6. Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika? Maa eetika muudab Homo sapiensi rolli maakogukonna vallutajast selle lihtliikmeks ning kodanikuks. See eeldab austust teiste kogukonna liikmete ning ka kogukonna enda vastu. Maa eetika ei suuda takistada ressursside (muld, vesi, taimed, loomad) muutmist, majandamist või kasutamist, kuid ta sätestab nende õiguse kestvalt püsida, paiguti ka oma looduslikus olekus. Käitumine on õige, kui hoida elusa ja taimede, loomade ning inimeste terviklikkust (toiduahelad, aine- ja energiaringe), ilu ja stabiilsust (kooslused muutuvad ja arenevad, kui inimese eluga võrreldes on need küllaltki stabiilsed). 7. Millise kriteeriumi alusel saab langetada eetilisi otsuseid, st kas tegevus on maa suhtes hea või halb, õige või väär? Seda saab langetada sotsiaalse käitumise alusel
NO2+ O NO3; NO2 + O3 NO3 + O2 SO2 ja NO2 õhus ja vees õhus:[SO2] < [CO2] [NO2] << [CO2]lahustumine vees, hapete tugevus:KH (SO2) ; KH (NO2) > KH (CO2) K (H2SO4) ; K (HNO3) > K (H2CO3)SO2 ja NO2 mõju vihmavee pH-le suurem! Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees määratakse :vesinikioonide moolide arv, mida on võimeline neutraliseerima 1 liitri vee leelisus. Vee leelisust põhjustavad: tavaliselt looduslikus vees:1)OH- 2)HCO3- 3)CO3 2-väiksema tähtsusega: H2PO4-, HPO4 2- , HS. Loodusliku vee leelisus OH- + H+ H2O; HCO3- + H+ H2CO3; CO32- + H+ HCO3-; L = [OH-] + [HCO3-] + 2[CO3 2-].Happevihma toime pinnasele katiooni vahetusmahtuvus (meq/100g)mittetundlikud pinnased > 15,4; vähetundlikud pinnased 6,2 ... 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate
olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused ( tugevus, veeimavus, soojajuhtivus jne). Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestada) Mahumass ( tihedus) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus ( koos pooridega). Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta ( vastandmõiste veetihedus ). Veeimavus on materjali omadus imada vett, seda väljendatakse protsentides kuiva materjali kaalust. Termilised omadused
(Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS
Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid jne. [5] 2.1. VEEKAREDUS Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Eristatakse järgmisi kareduse liike: 3 · karbonaatne karedus · mittekarbonaatne ehk jäävkaredus · üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus) Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. [6] 3. NÕUDED BASSEINIDELE 1
(Krull, 2000) 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded Oluliseks peetakse tegevuslike ja tingimuslike teadmiste omandamist. Tingimuslike teadmiste all peetakse silmas teadmiseid oskuste kasutamise ajastamisest ja viisist ehk kuidas ja mis ajal kasutada oskusi. Ei panda rõhku mõistete, faktide ja üldistuste tuupimisele. Õppimine peab toimuma võimalikult looduslikus keskkonnas. Koolikeskkond on tehislik keskkond ning hoolimata sotsiaalsust tagavate rühmatööde kasutamisest ei taga see keskkond rakendamise teadmisi ega ka –oskuseid. (Krull, 2000) Uurimused kodus ja töökeskkonnas õppimise kohta on toonud välja, et õppimine erineb oluliselt formaalsest koolis õppimisest. Väljaspool kooli toimuv õppimine on aga võetav kui protsess ning selle protsessi toodang on protsessi endaga tihedalt seotud. See on tingitud
(Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS
täidetud. X0 - kus korrosioonioht puudub XC1...XC - karboneerumisest põhjustatud korrosioon (CO2 mõjul) XD1...XD3 - kloriididest (va merevee kloriididest) põhjustatud korrosioon XS1...XS3 - merevee kloriididest põhjustatud korrosioon XF1...XF4 - külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA1...XA3 - keemilised mõjurid Vajadusel kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni EVS-EN 206-1:2007 sisaldab keskkonnaklassidele vastavaid looduslikus pinnases ja pinnavees esinevaid keemiliste mõjurite piirväärtusi. 6. Etteantud omadustega betoonide spetsifikatsioonis esitatavad põhinõuded ja vajadusel spetsifitseeritavad lisanõuded Vastavus EVS-EN 206-1:2007'le Survetugevusklass Keskkonnaklass Täitematerjali terasuuruse suurim nimimõõde Kloriidisisalduse klass Külmakindluse tagamiseks nõutavad omadused Betoonisegu temperatuur
psühholoogia-alaste uurimistulemustega. Hüpoteesi põhiargumentideks esitatakse: o Spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega; o Spirituaalsus on osaliselt päranduv; o Osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis; o Geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise; o Spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimist, mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele. USA 1981.a.: Kohtunik otsustas, et seadus on vastuolus konstitutsiooniga ja loomisteadust ei ole kohustuslik koolis rööbiti evolutsiooniteooriaga õpetada, sest see ei ole teadus, vaid religioon. Kohtunik esitas järgmised teaduseks (loodusteaduseks, science) olemise kriteeriumid: o See juhindub loodusseadustest.
2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO3-= CO3-2 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- = CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- = Mg(OH)2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks lisasin uuritavasse vette MO või MP indikaatorit
48. Doonor-aktseptorside- Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. 49. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värvus sõltub nii metallist kui ka liganditest. 50. Kelaat- Kompleks, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli. 51. Kompleksühendite teke. Tsentraalaatomi ja ligandide ühinemisel, kompleksi moodustajametall + ligand= kompleksühend. 52. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained 53. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis, kosmeetikas (šampoon), laboratoorsetes töödes. 54. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Sooda, Fosfaadid, Tseoliit. ioonvahetus – Ca2+ ja Mg2+ ioonid vahetatakse välja teiste ioonide vastu. 55. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Osad metalliühendid lahustuvad hästi vees, andes vette metalliioone
Paljud loomad kasutavad mürgiseid aineid (taimi) sisse söödes enda kaitseks. Keemiline kaitse pol ühtviisi kaitseks kõikide kiskjate vastu. Ntks herbivoorsed putukad on tihti ühele liigile spetsialiseerunud, kelle kaitsemehhanismile on nad tolerantsed. Aposemaatiline värvus hoiatusvärvus välitvaks zoofaagide juhuslikke kallaletunge. Hoiatusvärvusega kaasneb tihti hoiatav kuju ja käitumine. Mimikri pettehoiatusvärvus mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus. Mimikrit jagatakse kaheks: (1) Partes'i mimikri korral sarnaneb kaitsetu loom kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav värvus või kuju (ntks liblikas lontsuru tagakeha on sama värvi nagu herilasel). (2) Mülleri mimikri seisneb mitme erineva söödamatu looma ühesuguses hoiatusvärvuses. Mimees on organismi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega, ntks kiviga (allomimees)
Probleem on selles, et siis uhutakse Ca, Mg ja K mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6). *Vee leelisus so võime haarata H+-ioone (pH>7), iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone (hapet - 2- neutraliseerivate osakeste hulk vees). Looduslikus vees vee leelisust põhjustavad: OH-, HCO3 , CO3 - + OH + H H20 - + HCO3 + H H2CO3 2- + - CO3 + H HCO3 - - 2- L=[OH ] + [HCO3 ] + 2[CO3 ] Ühendeid merevees Heitvetega satub merre pestitsiide ja väetisi. Tulemuseks vetikate vohamine, mis takistab päikesekiirguse toimel toimuvat fotosünteesi. Hapnik-süsihappegaas vahekord muutub - loomsetel organismidel ei jätku hapnikku
Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
Keskkonnaprobleemid maailmas Vaesus ja rahvastiku juurdekasv Loodusressursside ammendumine Saastumine Loodusvarade ammendumine Loodusvarad Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 22
(limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.) 34.Mis on konkurentsi sümmeetria?- Enamasti on konkurentsed suhted tugevasti ebasümmeetrilised mingi isend kasutab suuremat osa ressursist kui on tema enda osakaal antud suhtepaaris.Mida tugevam on konkurents looduslikus situatsioonis, seda ebasümmeetrilisem on konkurentsi suhe, mis väljendub selles, et isendite massi jaotus ei vasta normaaljaotusele 35.Ökoniss (sh võrdlus ökoloogilise amplituudiga)- on ökoloogiline termin, mis iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni ökosüsteemis ehk lühidalt öeldes on niss see, kuidas organism oma elupaigas elab ja hakkama saab.Ökoloogiline niss kirjeldab organismirühma reageerimist ressurssidele ja
temperatuuri? AO indeksiga iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar-ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 25) Millega tegeleb populatsiooniökoloogia? Populatsiooniökoloogia e. demoökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest tulenevat dünaamikat. 26) Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub? Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale sünni
Eduard Markus lõpetanud Petrogradi Geograafia Instituudi. Tema teaduslikke vaateid mõjutas vene teadlaskond. Looduslike komplekside uurimine. Piiri probleemid. Maastikuprofiili meetodi "sissetooja". Pööras suurt tähelepanu mullastiku, veereziimi ja taimkatte vahelistele seostele. 1940. aastani ilmus ligi 30 maastikualast uurimust, mis enamasti käsitlesid väikesi maastikuüksusi (e. looduslik kompleks). Uuris looduslikus arengus mõhnastikke, liivikuid ja soid ning kultuurmaastikke. Edgar Kant Eesti esimene majandusgeograafia professor. Tema põhiteosed on Tartust (1925) ja Eesti eluruumist (1935) (asendist Baltoskandias, Kõrg ja MadalEestist ning asutussüsteemi kujunemisest). ühendas Granö eraldatud ja piiritletud maastikuüksused kaheks inimökoloogiliseks piirkonnaks Kõrg ja MadalEestiks.
Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega, spirituaalsus on osaliselt päranduv, osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis, geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise, spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism, mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele. Mäluviirused: Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid. 5. Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus- järglaste sarnasus vanematega, tunnuste ülekanne vanematelt järglastele. Päritavus- päriliku muutlikkuse määr, geneetilise muutlikkuse suhtosa
põletamisel sõidukite- ja laevamootorites. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohud inimesele ja elusloodusele Dioksiinid kumuleeruvad organismides. Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad oma dioksiine 80-85% ulatuses just Läänemere kaladest (!?). Dioksiinide sisalduse määramisel kalades on oluline nende rasvasus (dioksiinid ladestuvad rasvades) Dioksiine on leitud suurtes (rasvstes) räimedes, looduslikus lõhes ja silmudes (TÜ Eesti mereinstituut andmed). Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus põhjustab maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka pahaloomulisi kasvajaid. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinid sukelpardi (Uria aalge) munades 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri ja farmaatsiatööstus ehk
KESKKONNAPROBLEEMID MAAILMAS Vaesus ja rahvastiku juurdekasv Loodusressursside ammendumine Saastumine Loodusvarade ammendumine Loodusvarad Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
