Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta (0)

(Microsoft PowerPoint - L\344\344nemere seisund ja kaitse_20.02.2017)



Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ?  Mida saaksime mere hea seisundi  nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres , PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017


Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus
• Läänemere tundlikkus ja  erilisus • Ümbritsetus tihedalt  asusatud arenenud 
majanduseda tööstus-
riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele  (rannapuhkus, 
veesport) • Looduslikud väärtused
• Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Mere pindala  – 422 000 km2 Valgala pindala  – 1745000 km2
Sügavus  – 55 m (maksim 459m) Veehulk  – 21000 km3 Veevahetus  – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala  – rohkem kui 85 miljonit
Piirnevad riigid  – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu,  Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi  Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland,  Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu


Mis teeb LÄÄNEMERE
eriliseks ja kaitset
vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemere elustikku mõjutab järjest enam 
inimtegevus merel või meres otseselt 
(kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba-
ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate 
ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, 
tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus –
õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest 
maismaal kaudselt - mere valgalal elava 
umbes 85 miljoni inimese reovete ja 
asustatud alade uhtevetest tingitud mere 
eutrofeerumine ja reostumine ohtlike 
ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres


HELCOM - Helsingi Komisjon Läänemere kaitset korraldab  1974.a. asutatud riikidevaheline  Läänemere merekeskkonna- kaitse komisjon ehk Helsingi  Komisjon (HELCOM)
• Komisjonis osalevad kõik  Läänemere äärsed riigid
HELCOM:
-hindab Läänemere seisundit
-võtab vastu soovitusi kaitse  tõhustamiseks (riigid ka)
-korraldab õppusi ja tagab  valmisoleku õlireostuse tõrjeks 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Aastal 2007 võttis HELCOM vastu 
Läänemere tegevuskava nr 6, milles on 
loetletud veel täna aktuaalsed tegevused ja 
eesmärgid:
•eutrofeerumise ohjeldamiseks,
•ohtlike ainete reostuskoormuse 
vähendamiseks,
•mere bioloogilise mitmekesisuse 
parandamiseks, 
•mereliste tegevuste keskkonnamõju 
vähendamiseks.  mis iganes
reostuskoormuse vähendamine. 20.02.2017, K. Künnis-Beres


http://www.helcom.fi HELCOM hopes this website will provide inspiration 
for anyone wishing to gain an insight into the 
environmental issues affecting the Baltic Sea - and for 
everyone interested in protecting our common sea. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon HELCOM publikatsioonid


Miks tundlik? • Suhteliselt madal • Kitsas ühendus
maailmamerega • Aeglane ja 
väiksemahuline
veevahetus • Riimveelisus – ei 
mage, ei normaal-
soolane (35-38 psu) 20.02.2017, K. Künnis-Beres


• Suur valgala • Suur ainete, 
sh orgaanilise 
aine ja taimede 
toitainete 
(nitraadid, 
ammoonium, 
fosfaadid), 
sissekanne
maismaalt Miks tundlik? 20.02.2017, K. Künnis-Beres


• Suur asustus- tihedus • Ümber arenenud
tööstusriigid • Ajalooliselt  suur reostus-
koormus Miks tundlik? 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemeres on erinevat tüüpi kaitsealasid:
• rahvusvaheliste organisatsioonide algatusel, nagu  HELCOM-ikehtestatud Läänemere kaitsealad 
(BSPA).  Olulised kogu Läänemere jaoks;  • BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad  linnualad (IBA). Olulised kogu Läänemere jaoks.  • EL liikmesriikide poolt määratavad Natura 2000  merekaitsealad - eesmärk kaitsta mere 
ökosüsteeme.  • Riiklikud kaitsealad – eesmärk merekeskkonna  kaitse. Läänemere kaitse KAITSEALADE kehtestamise abil 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemere kaitsealade võrgustik Kaitsealad (≥62) ja  liikide kaitse on  Läänemerele tagasi  toonud:
 Merikotkad,
 Lõhe,
 Hülged.
Läänemerel on oma  punane raamat 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemere imetajad Haruldased (ohustatud)  liigid Läänemeres:
Vaalalised
• Pringel
Hülged:
• Hallhüljes
• Viigerhüljes
Peamised ohud – kalamehed ja inimese  tekitatud keemiline ja  mürareostus ja merre  „unustatud“ püünised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Suurimad probleemid/ohud  Läänemere keskkonnale ja  ökosüsteemile ÜLEPÜÜK EUTROFEEUMINE REOSTUS (!?) MERETRANSPORT (!?)   KAEVETÕÕD (??)  


• Läänemere kalavarud on  ülekasutatud ning ohus
• Alates 1960-st on püük  pidevalt kasvanud
• 90% püütud kaladest on  räim ja kilu, varem ka tursk Kalandus Läänemerel • Tursa varud vähenesid järsult peale 1985. aastat  eelkõige Läänemere hüdrofüüsikaliste olude kuid ka  ülepüügi tõttu. • Kõige ohustatum on seni Läänemeres olnud lõhe,  mis vajab kudemiseks puhtaid jõgesid.  • Viimasel aastakümnel on ohtu sattunud ka emakala.
• Vähenenud on kalade mõõtmed (väljapüügi mõju). 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Kalandus Läänemerel Kalavarusid ohustavad veel inimtegevusest ja  kliima soojenemisest tingitud muutused mere ökosüsteemis, sissetoodavad võõrliigid ja reostus 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemeri - reovete suubla  Mis on reostus ? Reostus on üldjuhul kas: Punktreostus, kui reostus 
tuleb paiksest saaste-
allikast (reoveepuhasti, 
kanalisatsiooni torud)
Hajureostus, kui reostus-
allika asukohta pole 
võimalik täpselt kindlaks 
määrata (uhteveed metsa-
alalt, karjamaadelt, 
põldudelt, jne) 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Punktreostusallikad Läänemere piirkonnas Punktreostusallikate
reostus pärineb peamiselt 
reoveepuhastitest (asulad, 
linnad, tööstusettevõtted).
• Reoveepuhastitest väljuv 
vesi peab vastama range-
tele puhastusnõuetele (mis 
mere koormusest ja tund-
likkusest tulenevalt on 
Läänemere piirkonnas 
rangemad kui mujal 
Euroopas) 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Punktreostuse puhul mõõdetakse reostuskoormust, 
milleks määratakse/analüüstakse vees järgmisi 
parameetreid:
• Hõljuvainete sisaldus
• Orgaanilise aine sisaldus
• Fosfori sisaldus (1,5-2,0 mg/l)
• Lämmastiku sisaldus (10-15 mg/l)
• Naftasaaduste sisaldus
• Ohtlikke ainete sisaldus (seni vähesel määral, 
tähtsustatud eriti viimastel aastatel). Punktreostusallikate kontroll 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Hajureostusallikate reostus pärineb peamiselt  põllu- ja metsamaadelt  ning õhust
• Põllumaadelt kandub  veekogudesse ja merre  peamiselt lämmastikku ja fosforit, kuid ka  mürkkemikaale
• Õhureostus – põlemis- jäägid elektrijaamadest  (põlevkivitööstusest),  laevadelt, lennukitelt Hajureostusallikad Läänemere piirkonnas 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Reostuse mõju mere  ökosüsteemile - eutrofeerumine


Taimetoitainete juurdevool põhjustab mere, eriti  rannikumere eutrofeerumist
• Eutrofeerumine mõõdukas tempos on veekogu  loomulik pikaldane vananemisprotsess
• Forseeritud eutrofeerumine põhjustab veekogu  seisundi halvenemist mitmel erineval moel ning  see on tingitud eelkõige inimtegevusest (punkt- ja  hajureostusest)
• Eutrofeerumisega kaasnev kõige halvem nähtus  on pinnavee hapnikusisalduse suur ööpäevane  kõikumine ja hapnikupuudus põhjasetetes ja  põhjalähedases vees – põhjaloomad surevad Reostuse mõju - eutrofeerumine 20.02.2017, K. Künnis-Beres


1. Sinivetikate, uuema nimega –tsüanobakterid,  suvine vohamine (vetikaõitsengud) Üldlevinud seisukoht on, et tsüanobakterite
“õitsengud” on tingitud inimtegevuslikust toitainete 
lisandumisest merre. • Tsüanobakterite kasvu meres limiteerib peamiselt 
forfor, kuna lämmastikku saavad need mikroorganismid 
omastada õhust molekulaarset lämmastikku (N 2)- looduses väheesinev võime . Eutrofeerumisega kaasnevad nähused 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Sinivetikad kerkivad vee pinnale, 
kus nende liikumist määrab tuul. •Tsüanobakterite mass on 
elusalt sinakasroheline, surnult 
munapudru sarnane kollakas 
mulliline veepinnal hõljub ollus
• Osa tsüanobaktereid eraldab 
mürke, mis põhjustavad  kokku-
puutel inimese naha või 
limaskestadega nahapõletust, 
ärritusnähte, löövet ning silmade 
punetust.
•Võivad olla ohtlikud ka kaladele, 
lindudele ja koduloomadele  Tsüanobakterite suvine õitseng… 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemeri - rahvusvaheline  transpordikoridor 


• Läänemere sadamad on  olnud ida-lääne kauba- vahetuse sõlmpunkt
• Veetransport tänaseni  kõige odavam
• Läänemerel iga päev  liikvel üle 2000 laeva
• Laevade  suuruse(süvise)  määravad Taani väinad,  kus liiklus kõige tihedam
• Keerulisim liiklus Tallinn- Helsingi ristteel Läänemeri -rahvusvaheline transpordikoridor  20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemere laevateed ja transpordivood 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemeri - kütusehoidlad  ja naftatransiit


Läänemere suurimad naftasadamad 20.02.2017, K. Künnis-Beres


• Aastas toimub kokku üle 300 reostusjuhu, enamik 
neist jääb teadmat /avastamata
• Õlireostus ei ole mitte ainult tankeri ja laeva-
õnnetuste tekitatud
• Paljud väiksemad reostused on tingitud lohakast 
tankimisest või pilsivee laevadelt 
väljapumpamisest. Nafta- ja õlireostus 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemeri - mürkkemikaalide  haud? Sõjakemikaalid mere põhjas


Läänemeri - mürkkemikaalide haud? Sõjakemikaalid mere põhjas •Pärast II Maailmasõda 
uputati kasutamata keemia-
relvad Läänemere põhja
•Kokku arvatavalt 40000 t 
sõjategevusega seotud 
materjale
•13000 tonni sõjakemikaale
- äärmiselt ohtlikud, 
eralduvad tihti gaasina
- kalastamine matmiskohtade 
piirkonnas mittesoovitav 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemeri ja tööstuslikud  ning olmekemikaalid


Üldreegel on järgmine:
 kui aine või keemiline ühend on pärit  loodusest ning selle sisaldus ei ületa 
loodusele omast taset , siis on sellega  kohanetud ja ohtu ei ole.  Kui aga aine või keemiline ühend on  sünteesitud laboris ja seda looduses ei 
esine, siis pole kunagi täpselt teada, 
milliseid toimeid avaldab see organismis 
ja kuidas mõjutab looduslikku 
aineringet.  Kemikaalid ja keskkond 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Kõik, mis satub maismaale või õhku liigub sealt 
hiljem või varem veekogudesse. Vette ei jõua 
vaid need ained ja ollused, mis keskkonnas 
(maismaal, õhus, organismides) suhteliselt 
kiiresti lagunevad. 
Seetõttu on kemikaali püsivus väga oluline 
ohumärk.
Kui püsivusega kaasneb rasvlahustuvus, siis 
on suur tõenäosus, et see aine organismidega 
kokkupuutudes hakkab kogunema rasv- või 
närvikoesse.  20.02.2017, K. Künnis-Beres Kemikaalid ja keskkond


Kemikaali keskkonnaohtlikud omadused
klassifitseeritakse järgmiselt:
• mürgine elusorganismidele
• püsiv
• bioakumuleeruv Enamike tänapäeval kasutatavate
kemikaalide mõjud inimese tervisele või
teda ümbritsevale keskkonnale on ainult  osaliselt või ei ole üldse teada. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kemikaalid ja keskkond


Märgis:
Keskkonnaohtlik Ained ja valmistised, mis võivad põhjustada
keskkonda sattumisel kohest või hilisemat
keskkonna või selle osa(de) kahjustust, nt. 
väga mürgine veeorganismidele, ohtlik 
osoonikihile, võib avaldada pikaajalist kesk-
konda kahjustavat toimet, jne. N Kemikaalid ja keskkond 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Ajavahemikul 1999-2007, oli Läänemeri ohtlike ainetega tugevalt reostunud mereala (Thematic  Assessment of Hazardous Substances in the Baltic  Sea, 2010).  Kogu Läänemere avaosa, kui lääne Kattegat välja arvata, klassifitseeriti ohtlike ainetega reostatuks.  144-st uuritavast piirkonnast oli ainult 7 ohtlike ainetega reostumata.    20.02.2017, K. Künnis-Beres Kemikaalid ja keskkond


20.02.2017, K. Künnis-Beres


Integreeritud
klassifikatsioon 
ohtlike ainete 
sisaldusest 
144-s uuritud 
merepiirkonnas kõrge (puhas) hea keskmine (mõõdukas) kesine halb (tugevalt reostunud) Baltic Sea Environment Proceedings 
No. 120B; HELCOM HOLAS TF 5/2010 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Ohtlikud ained Läänemeres Ohtlikud ained Läänemer Ohtlikud ained Läänem Ohtlikud ained Lään • Ohtlikud on ained : – mida looduslikult ei leidu (PCB, DDT,  dioksiinid, SCCP, PBDE, jne)
– mille kontsentratsioon on looduslikust suurem (raskemetallid: tina, kaadmium,  elavhõbe, vask) • Akumuleeruvad toituahelas, on mereelustikule  toksilised
• Pärinevad põllumajandusest, tööstustest, põletus- seadmetest 20.02.2017, K. Künnis-Beres


...organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju
tulemusena jälgitav nähtus, mille korral
raskelt lagunevad või keemiliselt
organismi kudedega seonduvad ained
kogunevad teatud organismidesse või
kudedesse. Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon  20.02.2017, K. Künnis-Beres


Toiduahela roll mürkide bioringes hoidmisel 
ilmnes tunduvalt hiljem kui teised mürkidele 
eksponeerimise vormid, kuna... ....kumuleerivad mürgid on salakavalad, 
sest nad pole koheselt avastatavad, kuna 
ei ole esmasele vastuvõtjale letaalsed
(kui mürgi toimel organism häviks poleks
edasikandumine võimalik).  Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon  20.02.2017, K. Künnis-Beres


Samas on mürkide kumuleerimise 
tagajärjed populatsiooni ja liigi säilumise 
seisukohalt isegi ohtlikumad, kuna 
kahjustus areneb märkamatult. Tagajärjeks võivad olla kasvajad, 
närvisüsteemi kahjustused, sigimishäired, 
käitumishäired, viljatust (kotkad, hülged). Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon  20.02.2017, K. Künnis-Beres


Kõige suurema levikuga ja kõige põhjalikumalt 
on uuritud kahte toiduahelas kumuleeruvat 
toksikantide rühma: • raskemetalle (Pb, Hg, Cd, As, Ni, Cr, Zn, Cu);
• polüaromaatseid süsivesikuid (PAH-d): bens(a)antratseen, benso(a)püreen,
benso(b)fluoranteen, koroneen, krüseen, jne  Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon  20.02.2017, K. Künnis-Beres


D D T,  D D E ,D D D  k u m u le er u va d pi ki   to id ua he la t ja  sa lve st uva d  põ hi lise lt  ra sv ko es . Ohus ja 
ohtlikud 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Looduses peaaegu  lagunematu – jäi keskkonda  ja sattus toiduahelasse. PCBd on kantserogeensed  ja mutageensed,  põhjustavad maksa ja  seedekulgla kasvajaid. Veekeskkonda sattumine Tänu laialdasele kasutusalale NSVL ajal nii tööstuses  kui igapäevaelus, sattus keskkonda, eriti vette. Polüklooritud Polükloorit Polükloo Polükl bifenüül bifenü bife b id (PCBd PC ): 20.02.2017, K. Künnis-Beres


• Lõhnatud, värvitu kuni kahvatu kollase
• Vees peaaegu lahustumatud
• Hästi lahustuv õlides ja rasvades
• Imbuvad kergesti läbi naha
• Keemiliselt väga stabiilsed Polüklooritud bifenüülid (PCBd): 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Seadusandlik regulatsioon
Eestis
• Kemikaaliseaduse alusel antud õigusaktid panevad PCB-de kasutamisele otsese keelu,sealhulgas üle 0,005% PCB-ühendeid sisaldavate valmististe kasutamisele.
Nimetatud määrus ei reguleeri aga PCB-de kasutamist olemasolevates ja tegutsevates seadmetes. • Alates 2011. a algusest peavad absoluutselt kõik PCB-sid sisaldavad seadmed olema jäätmetena kõrvaldatud või saastest vabastatud. Polüklooritud Polükloorit Polükloo Polükl bifenüül bifenü bife b id (PCBd PC ): 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Polüaromaatse 
süsivesikud, ingl. 
polyaromatic 
hydrocarbons -
PAHs)  looduses  väga  raskesti 
lagunevad,
püsivamad kui 
lihtsad benseeni 
derivaadid. 


Dioksiinid 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides  mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine PCDD. Selle nime alla koondatakse ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane  struktuur ja omadused. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv on  vastavalt 75 ja 135. Neist 17 analoogi on  ohtlikult toksilised. Dioksiinide üldiseloomustus 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Dioksiinide üldiseloomustus Dioksiinid tekivad peamiselt  põletusseadmetes ning plstikjäätmete põlemisel Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle  450°C ja alla 250°C võib dioksiine tekkida  tühisel hulgal. Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma  ja  kloriide on soodus dioksiinide moodustumisele.   Dioksiinid on äärmiselt vastupidavad  keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele  ning säilivad seetõttu keskkonnas  kaua. 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Dioksiinide teke Dioksiinid on  peamiselt antropogeensed  ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka  geoloogilistes protsessides ja looduslikes  põlenguis. Kõige enam paiskub dioksiine õhku plastikute  ja plastmasside põletamisel (sh sorteerimata  olmejäätmete, meditsiinijäätmete põletamisel). Dioksiine tekib ka kivisöe põletamisel ja  puudega kütmisel, kui põlemine toimub liiga  madalal temperatuuril. Dioksiine tekib vähesel määral ka  diiselkütuse  põletamisel sõidukite- ja laevamootorites. 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Ohud inimesele ja elusloodusele Dioksiinid kumuleeruvad organismides. Arvatakse, et  Läänemere äärsete riikide elanikud saavad oma 
dioksiine 80-85% ulatuses just Läänemere kaladest 
(!?).  Dioksiinide sisalduse määramisel kalades on oluline  nende rasvasus (dioksiinid ladestuvad rasvades) Dioksiine on leitud suurtes (rasvstes) räimedes,  looduslikus lõhes ja silmudes (TÜ Eesti mereinstituut 
andmed). Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus  põhjustab maksa, kesknärvisüsteemi ja 
immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel 
ka pahaloomulisi kasvajaid. 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Dioksiinid sukelpardi (Uria aalge) munades 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Läänemeri ja  farmaatsiatööstus  ehk  uus probleem - ravimireostus


Ravimite sattumine keskkonda 1. Inimese ravimiseks kasutatavad ained 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Ravimite sattumine keskkonda 3. Loomade ravimiseks kasutatavad ained 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Farmaatsiatooted on enamasti keerulise  molekulaarse ehitusega keemlised ühendid, 
mis säilitavad oma aktiivsuse ka peale 
organismist väljutamist. Eriti suure ohupotensiaaliga on seejuures
• antibiootikumid
• põletikuvastased ravimid
• sünteetilised hormoonid Ravimite sattumine keskkonda 20.02.2017, K. Künnis-Beres


17alfa-etinüülestradiooli (EE2, kontraseptiivides  esinev sünteetiline naissuguhormoon) ja teisi  ravimite koostises olevaid aktiivaineid on  mõõdetud  Saksamaa ja Rootsi rannikumeres,  eelkõige reoveesuublate piirkonnas. Läänemere lõhes on mõõdetud EE2 sisalduseks  0.90 µg/kg ww (Andersson et al. 2006). Rootsi rannikuvees esines antibiootikumi  ciprofloxacin kolmes kalaproovis viiest üle 6 
µ g/kg ww (Sternbeck and Österås 2009). Lisaks  nimetatule tuvastati kalaproovides veel 17  antibiootikumi kontsentratsioonis 2-41 µg/kg ww. Ravimireostus 20.02.2017, K. Künnis-Beres


20.02.2017, K. Künnis-Beres


• paljud Rootsi omavalitsusüksused on  raporteerinud, et puhastatud reoveega 
looduslikku vette sattunud östrogeeni 
sünteetiline derivaat etinüülöstradiool on 
põhjustanud reoveesuubla piirkonnas isaste
kalade feminiseerumise;  • tõestatud on põletikuvastase ravimi  diclofenac tekitatud loodusekahjud.  20.02.2017, K. Künnis-Beres Ravimite sattumine keskkonda


20.02.2017, K. Künnis-Beres


Teadlased on kindlaks teinud, et kui üksikult 
esinev kemikaal (ravim) võib keskkonnas 
osutuda ohutuks, võib erinevate kemikaalide
(ravimite) samaaegne koosesinemine, st 
nende segu, põhjustada olulisi 
tervisekahjustusi. Ohtlikud segud  20.02.2017, K. Künnis-Beres


Märkimisväärne kogus kasutatud ja aegunud  kemikaale ja ravimeid satub keskkonda, kas 
valamutest, tualetist või mittekorrektselt 
käideldud majapidamisjäätmetest. Kanalisatsioonitorustikes ja reoveepuhastus- jaamades see kõik seguneb ning suundub 
seejärel suublana kasutavasse veekokku, tihti 
just merre. Kuidas ohtlikud segud tekivad? 20.02.2017, K. Künnis-Beres


Mida saaksime mere hea  seisundi heaks teha või  tegemata jätta ?


Eesti merestrateegia meetmekava Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) kohaselt
peavad liikmesriigid kindlaks tegema meetmed,
mida rakendada Eesti mereala hea keskkonn-
aseisundi saavutamiseks või säilitamiseks.
Meetmekava väljatöötamist alustati 2015. aastal,
meetmekava sai koostatud ja kooskõlastatud
2016. aasta algusesl ja peaks juurutatama 2017.
aastal.
Meetmekava koostamisel lähtuti Euroopa 
Komisjoni ja HELCOM-i soovitustest. K. Künnis-Beres, 20.02.2017


D1. Bioloogiline mitmekesisus on säilinud. Elupaikade kvaliteet ja olemasolu ning liikide 
levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste ja klimaatiliste tingimustega. 
D2. Inimtegevusega sissetoodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole negatiivset mõju 
ökosüsteemile. 
D3. Kaubanduslikud kalavarud ja karploomade populatsioonid ei ole ohustatud, 
kusjuures populatsiooni vanuseline ja suuruseline koosseis annab tunnistust ressursside 
heast seisukorrast. 
D4. Teadaolevate mere toiduvõrgustike elementide arvukused ja mitmekesisus on 
tasemel, mis võimaldab tagada pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku 
paljunemissuutlikkuse säilimise.
D5. Inimtekkeline eutrofeerumine, eelkõige selle negatiivsed mõjud, nagu bioloogilise 
mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine (vetikate ülemäärased
õitsengud, hapnikunappus põhjavetes jne) ja üldine veekvaliteedi langus on minimeeritud. 
D6. Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide funktsioneerimise ja 
struktuuri ning selle, et merepõhja ökosüsteemid ei ole kahjustatud. 
D7. Merevee hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset mõju mere 
ökosüsteemidele.
D8. Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest tulenevaid 
mõjusid. 
D9. Saasteained kalades ja muudes mereandides ei ületa õigusaktide või muude 
asjakohaste standarditega kehtestatud tasemeid. 
D10. Mereprügi (kogus, omadused) ei kahjusta ranniku- ja merekeskkonda.
D11. Energia keskkonda juhtimine, sh veealune müra, on tasemel, mis ei kahjusta 
merekeskkonda.  Eesti merestrateegia meetmekava K. Künnis-Beres, 20.02.2017


D1. Bioloogiline mitmekesisus on säilinud. Elupaikade 
kvaliteet ja olemasolu ning liikide levik ja arvukus on 
kooskõlas valitsevate klimaatiliste tingimustega.  D2. Inimtegevusega sissetoodud võõrliigid jäävad tasemele, 
millel ei ole negatiivset mõju ökosüsteemile.  D3. Kaubanduslike kalade ja karploomade asurkonnad ei 
ole ohustatud, kusjuures nende suurus ja vanuseline koosseis 
annab tunnistust ressursside heast seisukorrast. D4. Mere toiduvõrgustiku moodustavate organismide 
arvukused ja mitmekesisus on tasemel, mis võimaldab 
tagada pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku 
paljunemissuutlikkuse säilimise. Eesti merestrateegia meetmed K. Künnis-Beres, 20.02.2017


D5. Inimtegevusest soodustatud mere eutrofeerumine
ning sellest tulenevad negatiivsed tagajärjed nagu
• bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
• ökosüsteemi seisundi halvenemine (vetikate  ülemäärased õitsengud, hapnikunappus põhjavetes ja 
põhjalähedases vees),  • üldine veekvaliteedi langus 
peavad olema minimeeritud.  Eesti merestrateegia meetmed K. Künnis-Beres, 20.02.2017 EKSPERDID hindasid Eesti kõigi nelja mereala
kõige olulisemaks keskkonnaprobleemiks ja
surveteguriks eutrofeerumist


K. Künnis-Beres, 20.02.2017 D6. Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab 
ökosüsteemide funktsioneerimise ning välistab merepõhja 
ökosüsteemide kahjustamise.  D7. Merevee hüdrograafiliste tingimuste muutusel ei ole 
negatiivset mõju mere ökosüsteemidele. D8. Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei 
põhjusta saastumisest tulenevaid negatiivseid mõjusid D9. Saasteained kalades ja muudes mereandides ei ületa 
õigusaktide või muude standarditega kehtestatud tasemeid. D10. Mereprügi ei kahjusta ranniku- ja merekeskkonda. D11. Energia keskkonda juhtimine, sh veealune müra, on 
tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda.  Eesti merestrateegia meetmed


Joonis 1. Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hinnangu kaart üldlämmastiku (vasakul) ja 
üldfosfori (paremal) alusel (hinnang 2010-2011 seireandmete põhjal). Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine (2012) Aruanne EL-i merestrateegia raamdirektiivi artikkel 8-st tulenevate riiklike kohustuste täitmisest) K. Künnis-Beres, 20.02.2017


1. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks UUED MEETMED – bioloogiline mitmekesisus,  elupaikade kvaliteet (D1)  EL sinise majanduskasvu strateegia näeb 
lähitulevikus ühe peamise kasvu-
valdkonnana ette merevesiviljeluse 
arengut. 
Eutrofeerunud Läänemere tingimustes 
tuleb eelistada toitaineteneutraalset või 
siis merekeskkonnast toitaineid väljaviivat 
- toitainenegatiivset vesiviljelust. 


2. Võõrliikide alase teadlikkuse suurendamine
nende leviku ohjamiseks UUED MEETMED – võõrliigid (D2)  Võõrliikide teisaldamine toimub tihti inimese teadmata, mille
põhjuseks on vähene informeeritus. See võib kaasneda
mitmesuguste tegevustega (laevandus, kalapüük, turism jne).
Juhusliku invasiooni riske saab vähendada laialdase
teavituskampaania abil. Ümarmudil (Neogobius melanostomus) VÕÕRLIIK – ümarmudil, 
põline elupaik on Ponto-
Kaspia vesikond, eriti arvukalt
leidub teda Araali, Kaspia ning
Mustas meres. 20.02.2017, K. Künnis-Beres 


4. Väheväärtusliku kala realiseerimise soodustamine UUED MEETMED – võõrliigid, kaubanduslikud kalavarud (D2 ja D3)  Meetme eesmärk on töönduspüügil (ka harrastuspüügil)
väljapüütud kala täielik ärakasutamine. Seni on väheväärtuslik kaaspüük (nt võõrliigid, ogalik, vigastuste
kala) pigem kulu- kui tuluallikas. See on soodustanud
kaaspüütud prügikala ja surnud kalade merre tagasiheidet, mis on oluline survetegur noorkaladele ning
mitmetele töönduslikult vähekasutatud liikidele. Meede on vajalik nn prügikala kui toorme ärakasutamise 
soodustamiseks ja merre tagasiheite välistamiseks.  20.02.2017, K. Künnis-Beres 


5. Laevadelt reovee merre juhtimise juhtude vähenda-
mine, sh sadamates ristluslaevadelt reovee vastu-
võtmise tagamine(D5) UUED MEETMED – inimtekkeline eutrofeerumine (D5)  Kõigis tasulisi sadamateenuseid pakkuvates sadamates
peab olema tagatud laevade, ka suurte ristluslaevade,
reoveepaakide (tualetiseptikud) tühjendamise võimalus. Praegu tehnilised võimalused suurtelt laevadelt reovee vastuvõtuks puuduvad. 
Tallinna reoveepuhastus võib nõuda täiendamist. 20.02.2017, K. Künnis-Beres 


UUED MEETMED – inimtekkeleine eutrofeerumine (D5)  6. Merre juhitava sademevee kanalisatsiooni ja  puhastussüsteemide väljaehitamine, et ohjata  sademeveega toitainete, ohtlike ainete ja prügi sisse- kannet merre (D5)
Kavandatud tegevused:
1.Merre suubuvate sademevee toruotsade kaardistamine.
2.Olemasolevate sademevee sisselaskude vee  kvaliteedikontrolli tõhustamine illegaalse fekaalvete 
sademeveekanalisatsiooni juhtimise tuvastamiseks. 3.Sademevee käitlemiseks rannapiirkonnas sobivate  tehnoloogiliste ja ökoloogiliste lahenduste selekteerimine 
ja katsetamine.  4.Projekteerimisnormide ja -tingimuste läbivaatamine  sademevee käitlemise aspektist - imbala/riba nõue jms. 20.02.2017, K. Künnis-Beres 


8.  Mereprügi probleemi teavitamine ja
plastpakendite merre sattumise ennetamine UUED MEETMED – mereprügi (D10)  Meetme eesmärk on ühiskonda teavitada mere prügista-
misega seotud probleemidest ning keskkonnariskidest, et 
ennetada prügi merre sattumist. 
• Mere prügistamise oluliseks allikaks on rannaaladel ja  merel toimuv inimtegevus; • Mereprügist on suur osa plastist pakendijäätmed, sh  kilekotid ja hügieenivahendid; • Plastpakendid ohustavad/tapavad mereelustikku  lämmatades ja liikumist piirates, soolestikku ummistades ja 
toksikante vabastades. Koostööd on vaja teha erinevate osapooltega, et leida 
parimad lahendused prügi merre sattumise ennetamisel. 20.02.2017, K. Künnis-Beres 


Mereprügi, eelkõige plastik ja hüljatud 
püügivahendite on mereelustikule ohtlikud KANNATAJAD 20.02.2017, K. Künnis-Beres 


MEREPRAHI tekitajad (?) MEREPRAHI koristajad 20.02.2017, K. Künnis-Beres 


Tänan kuulamast!