UJUMINE (0)

UJUMINE

Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne.
Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega.
Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse.
Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala . Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega.
Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.
Ohutusreeglid ujumisel:

• Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi
  
• Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas
  
• Tundes väsimust tuleb veest väljuda
  
• Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas
  
• Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla
  
• Ei tõugelda ega lükata kedagi vette
  Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt +18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi olema 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus.
  Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel ning sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame – vereringet ning aitab ennetada ainevahetushaigusi. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam.
  

Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele

• aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani
  
• arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid.
  
• parandab liikuvust
  
• aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine
  
• veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele
  
• veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu
  
• kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam
  
• kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju
  
• kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, sest veel on masseeriv toime
  
• aitab sageli astma ravis , kuid enne siiski konsulteerida arstiga
  

Ujumisel on kehakaal võrreldes näiteks jooksmisega justkui seitse korda väiksem, liigestele on see väga kasulik. Kuna veetihedus on märksa suurem kui õhutihedus, on omakorda kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad. Seetõttu esineb ujumises lihasvigastusi suhteliselt harva.
Valdavalt jooksmisega või jalgrattasõiduga tegelevad tervisesportlased võiksid vahelduseks
samuti ujumas käia, erinevad spordialad võimaldavad enam lihaseid tugevdada. Samuti on ujumine soovitav