UJUMINE (0)

UJUMINE

Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne.
Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega.
Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse.
Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala . Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega.
Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.
Ohutusreeglid ujumisel:

• Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi
  
• Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas
  
• Tundes väsimust tuleb veest väljuda
  
• Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas
  
• Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla
  
• Ei tõugelda ega lükata kedagi vette
  Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt +18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi olema 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus.
  Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel ning sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame – vereringet ning aitab ennetada ainevahetushaigusi. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam.
  

Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele

• aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani
  
• arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid.
  
• parandab liikuvust
  
• aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine
  
• veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele
  
• veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu
  
• kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam
  
• kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju
  
• kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, sest veel on masseeriv toime
  
• aitab sageli astma ravis , kuid enne siiski konsulteerida arstiga
  

Ujumisel on kehakaal võrreldes näiteks jooksmisega justkui seitse korda väiksem, liigestele on see väga kasulik. Kuna veetihedus on märksa suurem kui õhutihedus, on omakorda kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad. Seetõttu esineb ujumises lihasvigastusi suhteliselt harva.
Valdavalt jooksmisega või jalgrattasõiduga tegelevad tervisesportlased võiksid vahelduseks
samuti ujumas käia, erinevad spordialad võimaldavad enam lihaseid tugevdada. Samuti on ujumine soovitav taastumisprotseduur teiste spordialade harrastajatele, sealhulgas tippsportlastele.
Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele

• ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele
  
• ujumine ei tunne vanusepiire
  
• vigastuste risk on ujumises väike
  
• ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral
  
• lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel
  
• veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem
  
• ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel
  

Olulised on õige ujumistehnika ja sobiv ujumisstiil
Kindlasti peab tervisesportlane ujuma õige tehnikaga , algaja võiks nõu küsida ujula töötajatelt. Kui 50m ujumise järgselt algaja tervisesportlane väsinud on, võib põhjuseks olla just vale ujumistehnika. Kui vabaltujumises, selili - ja delfiinujumises langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, siis rinnuliujumises on käte- ja jalgade töö suhe võrdne.
Seni on vaieldamatult populaarseimaks ujumisstiiliks tervisesportlastele olnud rinnuliujumine , kuid soovitav on õppida selgeks ka vabaujumine ja seliliujumine . Erinevate ujumisstiilide puhul on töös erinevad lihased, nii tugevdate harmooniliselt kogu keha. Viimase aja teadusuuringutes on täheldatud, et vigastusi esineb ujumises enam just rinnuliujumises - eeskätt põlved, ka kael .
Soovitused tehniliselt õigeks vabaujumiseks

• käed viiakse kõhuliasendis üle vee tagant ette, õlgade laiuselt peast kaugel peaaegu sirgelt uuesti vette ja seejärel vee all tagasi kuni puusadeni, jalalöök toimub vahelduvalt
  
• tooge käed suhteliselt kõrgel pea kohal ette, küünarliiges on seejuures kõrgeimaks punktiks
  

• hingamisel pöörake kõrvale vaid pea, mitte kogu ülakeha
  
• hingake vee all välja ja vee peal taas sisse
  
• vee alla liigub esmalt alati käsi, mitte küünarnukk
  
• käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, nii pikeneb libisemisfaas ja toimub tugevam tõmme.
  

Väga oluline on õige hingamine .
Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus.
Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad.
Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseks
Sageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel . Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest.
Tüüpilised vead seliliujumisel

• vale kätetöö, eriti küünarliigesest painutamine käte viimisel üle pea
  
• ebarütmiline kätetöö
  
• pea painutatud ette, tekib justkui "isteasend", sest ka selg pole enam sirge
  
• pea painutatud liialt kuklasse , võib tekkida nõgusselgsus ja ebastabiilne kehaasend
  

Rinnuliujumine

• jalalöök koosneb paarisliigutustest
  
• nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt - painutamine - jalgade löök -kiire ja tugev sirutamine
  
• tõmmake jalad tagasi tuharate suunas
  
• sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas
  
• jalgade painutamisel vältida liiga suurt nurka puusade ja reite vahel, enne sirutust ehk jalalööki pööratakse jalalabad täisnurkselt väljapoole.
  

Terviseprobleemid ja ülekoormusvaevused ujumises

Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalga soojendada - vannis, saunas , dušši all.
Basseinivesi võib tekitada ka nn. klooriallergiat, eriti kurgus , ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, vajadusel pidada nõu arstiga.
Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia .
Vigastuste ennetamiseks on oluline

• regulaarselt parandada oma ujumistehnikat
  
• intensiivsust ja mahtu korraga mitte suurendada
  
• mida pikem on soojendusujumine enne treeningut ja taastav ujumine pärast treeningut, seda parem
  
• venitusharjutused viia läbi enne ja peale treeningut
  
• venitusharjutused ei tohi esile kutsuda valu
  

Ujumise ajaloost
Kirjalikud andmed esimeste ujumisvõistluste kohta pärinevad 1603 . aasta Jaapanist. See ala oli 1896. aastal toimunud esimeste nüüdisolümpiamängude kavas. Tollal võisteldi madalas merelahes, kus laine oli parajalt kõrge ja veesooja vaid 13 kraadi. Naised ilmusid esimest korda olümpiabasseini 1912. aastal Stockholmis . 
2010 aastal tähistas eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis.
1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit.
Start
Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu (Federation Internationale de Natation Amateur , FINA) määrustele kehtib kõikidel võistlustel „ühe stardi reegel". Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku - referii - lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (ära võtma liigse riietuse , välja arvatud ujumiskostüüm, vajaduse korral panema ette prillid ) ja pärast pikka vilet astuma stardipukile. Selili-ujumise ja kombineeritud teateujumise korral tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet).
Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse „Kohtadele!", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali - sireeni (lasu, vile ). Stardisignaaliks võib olla ka käsklus „Läks!" ja samaaegne järsk lipu lehvitus alla. „Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja , kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti.
Ujumisstiilid
Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis:

• Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta.
  

• Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt , vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis.
  
• Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha.
  
• Vabaujumine e. krool : vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded.
  
• Kompleksujumine : 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli’
  

Vabaujumine
Vabaujumine tähendab, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba- ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli - ja liblikujumisviis.
Pöördel ja finišis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea.
Olümpiamängudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4 X 100 m ja 4 X 200 m vabalt teateujumine.
Euroopa parim vabaujuja Alain Bernard
Eesti parim vabaujuja Jane Trepp
Seliliujumine
Olümpiamängudel on kavas 100 m ja 200 m distants.
Enne stardisignaali peavad ujujad võtma sisse lähteasendi, olles vees näoga stardiseina poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega.
Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha pöörlemist ümber oma pikitelje kuni 90°. Ujuja pea asendil ei ole tähtsust. Käte ja jalgade liikumine on suvaline . Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse minekuks ühe käe või kahe käe samaaegse tõmbe. Peale kõhuli pööramist on keelatud sooritada jalalööke ja käte tõmmet, mis ei ole jätkuva pöörde osa. Ujuja peab pöörduma tagasi seliliasendisse enne seinast äratõukamist. Pöörde sooritamisel peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina.
Finišeerimisel peab ujuja puudutama seina seliliasendis. Keha võib olla finišeerimisel allpool veepinda. Kõige sagedamini esineb diskvalifitseerimist siis, kui võistleja sukeldub 15 esimest meetrit, sama võib juhtuda pärast pööret.
Eesti parim seliliujuja Kätlin Sepp
Euroopa parim seliliujuja Pieter van den Hoogenband
Rinnuliujumine
Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni.
Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata seliliasendisse.
Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda.
Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret.
Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Lubatud on üks jalgade delfiinilöök alla peale starti ja igat pööret.
Jalgade tõuke ajal peavad jalalabad olema pööratud väljapoole. Jalgade käärlöögid ning vibreeriv ja delfiinilöögisarnane liikumine alla ei ole lubatud. Jalataldade ilmumine veepinnale ei ole karistatav juhul, kui sellele ei järgne jalgade delfiinilöögisarnast liikumist alla.
Iga pöörde ajal ja finišeerimisel tuleb sooritada seinapuude samaaegselt kahe käega ülevalpool või allpool veepinda või veepinnal. Pea võib peale viimast kätetõmmet ja enne seina puudutamist asetseda vee all juhul, kui ta lõikab veepinda seinapuudutusele eelneva viimase täieliku või pooliku tsükli mis tahes punktis.
Iga täieliku või pooliku tsükli (koosneb ühest kätetõmbest ja ühest jalalöögist, nimetatud järjekorras) jooksul peab ujuja mis tahes kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud peale starti ja igat pööret, kui on lubatud sooritada üks kätetõmme puusadeni, tuues käed tagasi algasendisse, ja üks liigutus jalgadega (sh. üks delfiinilöök), siis võib ujuja olla täielikult allpool veepinda. Pea peab ilmuma veepinnale teise tõmbe esimese osa kestel, enne käte jõudmist kõige laiemasse asendisse.
Euroopa parim rinnuliujuja Ruta Meilutyte
Eesti parim rinnuliujuja Natalja Hissamutdinova
Liblikujumine
Olümpiamängude ujumisvõistlustel on selle stiili 100 m ja 200 m kõige vaatemängulisemad. Ujuja keha liigub samamoodi kui delfiinil , kiiruse tagab kogu keha töö.
Alates esimesest kätetõmbest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis, kusjuures õlad peavad olema veepinnaga paralleelsed. Keelatud on pöörata seliliasendisse.
Mõlemad käed tuleb veepinna kohal tuua ette korraga ning ka tõmme peab olema sooritatud mõlema käega korraga.
Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad ka olema samaaegsed. Lubatud on jalgade (ja päkkade) samaaegne liigutamine üles ja alla vertikaaltasandil. Jalad ja päkad ei pea tingimata olema samal kõrgusel, kuid nende liigutamine teineteise suhtes vastupidises suunas ei ole lubatud.
Iga pöörde ajal ja finišeerimisel peab ujuja puudutama seina mõlema käega korraga, tehes seda üleval- või allpool veepinda või veepinnal. Kui võistleja puudutab pöörde ajal seina vaid ühe käega, siis ta kõrvaldatakse.
Pärast starti ja pöörete ajal on lubatud vee all teha mõni jalalöök ning üks kätetõmme, mis peavad tooma ujuja vee peale. Ujujal on lubatud olla täielikult vee all kuni 15 meetrit peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab ujuja pea lõikama veepinda. Ujuja peab jääma veepinnale kuni järgmise pöördeni või finišini.

Euroopa parim liblikujuja Hård

Eesti parim liblikujuja Triin Aljand
Kompleksujumine ja teateujumine
200 m ja 400 m kompleksujumises läbib võistleja distantsi nelja ujumisviisi kasutades, vahetades neid pärast iga neljandiku läbimist järgmises järjestuses : liblikujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ja vabaujumine. Iga distantsineljandiku lõpetamine peab vastama selle ujumisviisi finišeerimise määrustele. See ala nõuab ujujalt nii head tehnikat, kiirust kui ka vastupidavust .
Võistlejad läbivad distantsi järgmises järjestuses: seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine ja vabaujumine. Iga teateujumises osaleja peab lõpetama oma distantsi selle ujumisviisi finišeerimise määruste kohaselt.
Euroopa parim kompleksujuja Laszlo Cseh
Eesti parim kompleksujuja Martti Aljand

Bassein

Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50-meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad ( rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik.
Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped.
Koolikohustuslik ujumine
Koolikohustusliku ujumise eesmärkideks on õpilase veekartuse ületamine ning eluks vajaliku ujumisoskuse omandamine. Kursuse lõpuks peaks õpilane valdama vähemalt kahte ujumisviisi (üks rinnuli ja teine selili)  ning läbima 25m sügavas vees ilma kõrvalise abi ja abivahenditeta.
KASUTATUD MATERJAL
http://www.kullo.ee/Koolikohustuslik%20ujumine
http://sport.postimees.ee/2055708/eesti-parim-naissportlane-triin-aljand-loobub-tippspordist
http://www.eok.ee/ujumine
http://www.trimm.ee/article/ujumine
http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine
http://www.postimees.ee/print/1381021/euroopa-parim-liblikujuja-h-rd-voistleb-eestis
http://www.ohtuleht.ee/424145/millise-lopukirjandi-teema-valis-eesti-parim-seliliujuja-katlin-sepp
http://et.wikipedia.org/wiki/Pieter_van_den_Hoogenband
http://epl.delfi.ee/news/sport/natalja-hissamutdinovalt-eesti-rekord.d?id=50944864
http://sport.err.ee/ujumine/160a885f-6478-41f3-8bdc-65a1bee9846a
http://epl.delfi.ee/news/sport/bernard-ja-addlington-euroopa-parimad-ujujad.d?id=51243377
http://epl.delfi.ee/news/sport/jane-trepp-palvis-parima-ujuja-au.d?id=51185030
http://www.ohtuleht.ee/339065/euroopa-parim-kompleksujuja-sattus-mm-il-haiglasse
www.annaabi.ee/download.php?i=112073&dl=1&f=&c=