TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE2 VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS VEEKAITSE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin veest ja sellega seonduvast probleemidest maailmas. Kõik me teame, et inimene suudab ilma toiduta vastu pidada nädal aega,aga ilma veeta ca 3 päeva. Vesi on tähtis osa meie organismist. Paljudel pole võimalust puhast vett tarbida ja see on põhiline probleem maailmas, millele otsitakse juba pikemat aega lahendust. Iga päev leiutatakse uusi asju, mis aitab vett puhastada ja samuti kehtestatakse seadusi, mis
Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?................................
Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad: · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid
Kehra Gümnaasium 10.c klass Jekaterina Kresman Veereostus Referaat Juhendaja:Leo Kaupo Kivirand Kehra 2015 Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse
ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus Reostusallikad - Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid
Järgnevas loetelus mõningas punktid, kuidas on veel võimalik veekogudel saastuda: tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette 6 halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus. On ka veel väiksemad põhjused: · Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus
.............................................................12 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et terves maailmas on väga suureks probleemiks joogivesi ja põhjavesi on joogivee tähtsaim allikas selle puhtus ning kuna joogivesi on meie olulisemaid toitaineid. Maailmas on küll palju vett aga ainult umbes 2.5% sellest on mage vesi ja sellest omakorda on ainult 22% põhjavesi ehk siis vähem kui 1% on joogikõlbulik vesi.Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% inimestest.Terves maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Töö ülesanne on uurida, kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ning kas puhast vett jätkub ikka kõigile. Eesmärk on uurida, kuidas põhjavesi tekib, kuidas määrata põhjavee paiknemist ja selle tegutsemist maa all. Uurin, kas põhjavett saab kuidagi kaitsta ja kas on
Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara.
Kõik kommentaarid