Müüritööd, tsemendi tootmine (1)

Müüritöödel kasutatavad materjalid
Müüritöödel kasutatakse loodus – ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid , liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks – müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks , hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks.
Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass , soojajuhtivus , veeimavus ja tulekindlus .

Füüsikalised omadused

Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust.
Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused ( tugevus, veeimavus, soojajuhtivus jne).
Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestada)
Mahumass ( tihedus) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus ( koos pooridega).
Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele.
Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta ( vastandmõiste – veetihedus ).
Veeimavus on materjali omadus imada vett, seda väljendatakse protsentides kuiva materjali kaalust.

Termilised omadused

Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta.
Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni.
Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhtul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb.
Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ja ka jahtuvad kiirelt.
Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta.

• tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri vähemalt 1580 °c (šamott)
  
• raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1300 - 1580°c (ahjutellis)
  
• sulavad materjalid taluvad temperatuuri kuni 1350°c (harilik savitellis)
  

kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma.

Mehaanilised omadused

Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kivide ja mörtide kõige olulisemaks iseloomustjaks on nende tugevus, mida väljendatakse kivi ja mördi margiga.
Kivi mark tähendab tema survetugevust kg/ cm²
Mördi mark tähendab 28 päeva vanuse mördikuubiku ( katsekeha ) survetugevust kg/cm².

Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormusele.

Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.
Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul
Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad.
Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse.
Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale).

Looduskivid

tardkivimid – tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad , tugevad ja raskelt töödeldavad.
Graniit – on kristalliline kivim , kristallide läbimõõduga 1-30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim . Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks.
Graniidist tehakse head killustikku, sillutuskive, äärekive, välistrepiastmeid, vooderdusplaate, skulptuurseid detaile jne.

Settekivimid – on tekkinud teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, kuivamise, vee ning teiste mehhaaniliste tegurite mõjul. Mõned settekivimid kujutavad endast loomorganismide või taimede jäänuseid ( lubjakivi , kriit).

Paekivid – on saanud Eesti rahvuskiviks, kuna on üle poole Eesti territooriumist ( Pärnu – Mustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Pekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid.
Lubjakivi – lubjakivi sisaldab kaltsiidi ja savi. Ehitusel kasutatavad Eesti lubjakivid kuuluvad enamuses margiliste lubjakivide hulka. Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40 – 240 mm. Sajandeid on lubjakivi kasutatud müürikivina. Tänapäeval kasutatakse suurem osa kaevandatud lubjakivist killustiku tootmiseks. Puhtamaid lubjakive kasutatakse lubja põletamiseks. Ka tsemendi üheks tooraineks on lubjakivi. Veel tehakse lubjakivist kõnniteeplaate, trepiastmeid jne.
Dolomiiti kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemeid).
Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruuni varjundiga.

moondekivimid – on tekkinud teiste kivimite lagunemisel ja nende ümber kristalliseerumise tagajärjel kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Nt marmor on tekkinud lubjakividest ja dolomiidist
Tähtsamad Eesti savid on järgmised:

• Kambriumi sinisavi on kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis,
  
• Devoni savi on punakaspruun ja leidub Lõuna-Eestis,
  
• Kihiline viirsavi (Lääne-Eestis),
  
• Joosu savi on tulekindel (Võru ümbruses) jne.
  

Savi ja liiva sisalduse järgi jagatakse pinnased järgmiselt:

• Raske savi (tolmu ja liiva alla 40 %),
  
• Savi ( savi ja liiva enamvähem võrdselt),
  
• Raske liivsavi (savi 20-30 %)
  
• Keskmine liivsavi (savi 15-20%),
  
• Kerge liivsavi (savi 10-15%),
  
• Saviliiv (savi 5-10%),
  
• Liiv (savi alla 5%)
  

Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis-keemilisi muutusi:

• Kuni 100 °C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks;
  
• Üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid;
  
• 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks;
  
• 700-1000 °C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu;
  
• üle 1000 °C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub);
  
• temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides
  
• ( 1100-1700 °C)
  

Savitellised
Savitelliseid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja “ Aseri Tellis ”. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranšid.
Telliste põhisuurused on 250 x 120 x 65 mm ja 250 x 120 x 88 mm.
Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Külmakindlus peab olema vähemalt 15 tsüklit, mahumass 1800 – 1900 kg/m³, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg.
Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõlenud tellised on osaliselt paakunud ja tumedam , alapõlenuid tellis on kahvatu värvusega.
Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel.
Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks. Auktelliste mahumass on 1300 – 1450 kg/m³, külmakindlus vähemalt 15 tsüklit, margid 200, 175, 150, 125, 100.
Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina.
Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis –või auktellis.
Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel.
Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Nad kuuluvad auktelliste hulka (et vooder tuleks kergem). Kui viimistlustelliseid laotakse seinaga kokku, siis vooderdustellised moodustavad eraldi kihi.
Nurktellised jagunevad kahte alaliiki – lõigatud nurgaga ja ümarnurgaga. Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65 mm. Pinnakujundus samad, mis viimistlustellistel.
Klombitud tellistel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks.
Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad
( 150, 125, 100, 75).
Ahjutellist kasutatakse ahjude , pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks .

Šamott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud šamott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest laiemad, kuna šamottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C. Värvilt on nad heledad (kollakad).

Šamott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid

( küttekollete sisevooder , tööstuslikud põletusahjud jne).
Klinkertellis valmistatakse raskelsulavast savist ja põletatakse paakumiseni ( 1200 – 1250 °C juures), jahutatakse maha väga aeglaselt. Mõõdud 220 x 110 x 65, 257 x 123 x 57 mm ( soome tellis). Nad on suure tugevusega ( margid 400, 600, 1000) ja vastupidavad hapetele. Värv on neil lillakas pruun.
Klinkertelliseid kasutatakse põrandateks, teekateteks, fassaadide katteks, keemiatööstuses jne.
Poorsed tellised jagunevad peen ja jämepoorseteks. Peenpoorse tellise saamiseks asendatakse ca 50 % savist diatomiidi või treepeliga. Need on peenpoorsed mineraalid , mahumassiga 800 – 900 kg/m³.
Jämepoorse tellise savile segatakse juurde saepuru või turbajahu, mis telliste põlemisel välja põlevad ja tekitavad suuremaid poore.
Poorsete telliste mahumass on 1200 – 400 kg/m³ ja mõõtmed 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 140 mm. Nende telliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem ja kasutatakse peamiselt seinamaterjalina.
Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel.
Erikujulised tellised on mõeldud peamiselt restaureerimistöödes ja neid tehakse eritellimise järgi.
Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta:

• TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm;
  
• VTT 65 viimistlustäistellis;
  
• VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm;
  
• KAT 65 korstnaauktellis;
  
• AT 88 auktellis;
  
• FAT 65 fassaaditellis;
  
• VAT 65 N nurktellis;
  
• VAT 65 R ümarnurktellis jne.
  

Silikaat -tellis
Silikaat-tellis kuulub lubi -liivtoodete hulka. Tema toormaterjaliks on kvartsliiv (92-95 %), lubi (5-8% kuivsegu kaalust) ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine.
Silikaat-tellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid:

• liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine;
  
• lubja jahvatamine;
  
• segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega);
  
• segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8-10%);
  
• telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15-20 MPa rõhu all;
  
• toortelliste ladumine vagonettidele;
  
• telliste kivistamine autoklaavis 0,8-0,9 MPa aururõhu all
  

Temperatuur autoklaavis on 170-180 °C ja autoklaavimine kestab 8-12 tundi.
Silikaat-tellised jagunevad rea-, väärik- ja lõhestatud tellisteks.
Reatellis on õõneteta. Tema mõõtmed on 250 x 120 x 65 mm või 250 x 120 x 88 mm. Reatellise margid on 100, 125, 150, 200 ja 250 ( mark näitab survetugevust kg/cm²). Külmakindlus 15-25 tsüklit ( sõltuvalt margist). Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Tellise veeimavus peab olema vähemalt 10 %. Reatelliseid kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks.
Vääriktellis on 14 tühikuga. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Mõõtmed 250 x 120 x 88 mm. Margid 125, 150 ja 200. külmakindlus 25-50 tsüklit. Ühe tellise mass 3,6 kg. Vääriktelliseid kasutatakse nn puhasvuukmüüritise ladumiseks (fassaaditellis).
Lõhestatud tellis saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud (krobeline). Mõõtmed 250 x 60 x 65 mm või 250 x 60 x 88 mm. Ühe tellise mass 1,9 või 2,6 kg. Margid 125…250. külmakindlus 25….50 tsüklit. Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadikatte materjalina.
Kasutusvead
Et silikaattellistest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleb järgida häid projekteerimis ja ehitustavasid:

mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites;

eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga;

nii palju kui võimalik vältida vee sattumist müüritisele (katuse räästa õige laius, sokli kõrgus);

täita vuugid korralikult müürimördiga;

tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avadepealsetes kiviridades);

teha deformatsioonivuugid (vähemalt 10 m sammuga );

kasutada korrosioonikaitsega armatuurvõrku (vähemalt esimese rea peal ja viimase all ning avade all ja peal);

ankurdada müüritis põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m2);

talvisel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju, et tagada mördi kivistumist madalatel temperatuuridel .
Tsemendi tootmine
Kunda tsemenditehases kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim ( lubjakivi), mida võetakse 75 – 78% ja teiseks on harilik savi, seda võetakse 22-25 %.
Tsementi toodetakse märja menetluse alusel ja koosneb kolmest peamisest tsüklist: tooraine ettevalmistusest, põletamisest ja jahvatamisest.
Tooraine ettevalmistus seisneb selles, et lubjakivi purustatakse killustikuks ja lastakse läbi kuulveskite koos veega kus tast saab pastataoline lubjalobri. Savi segatakse vees pastataoliseks savilobriks ja mõlemad lobrid pumbatakse torupumpade abil silournidesse kus võetakse mõlemast proovid toseerimis vahekorraks.
Edasi suunatakse lobrid lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida.
Tsemendi põletamine toimub pöörlevas toruahjus. Toruahi kujutab endast 150 m pikkust ja 3m jämedust terastoru , mis on seest kaetud tulekindlast materjalist voodriga ja pöörleb aeglaselt ümber oma telje. Ahi on horisondi suhtes veidi kaldu.
Ahju ülemisest otsast juhitakse sisse lobri, mis vajub aeglaselt allapoole. Alumisest otsast puhutakse düüsi kaudu sisse kütus koos põlemiseks vajaliku õhuga. Kunda tehases kasutatakse kütuseks jahvatatud põlevkivi.
Korstnatesse minev tolm püütakse kinni elektriseeritud võrkude abil ( 1200 volti) ja vibreeritakse maha, kus müüakse põllumeestele, kuna see sisaldab leelist.
70% põlevkivist põleb ja allesjäänud tuhk seguneb toormaterjaliga.
Max temperatuur ahjus on 1450 °C. lobri kuivab, praguneb tükkideks ja veereb ümarikeks teradeks. Lubjakivi muutub kustutamata lubjaks ja ühineb paakumisel saviga ( tihenemisel).
Tekib tsemendi klinker, mis on teraline materjal, jämedusega 10-40 mm. Klinker väljub ahju alumisest otsast.
Klinker suunatakse klinkri lattu, kus paakumisel saviga mitteühinenud lubi õhu niiskuse toimel kustub. Tootlikus on 1200 – 1800 tonni klinkrit ööpäevas.
Klinkri jahvatamine toimub kuulveskis. Tsemendi tardumise reguleerimiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel juurde 2-5% looduslikku kipsi.
Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15-20 mikromeetrit. Eesti tsementi turustatakse lahtiselt või pakituna paber – või kilekottidesse.(25, 40, 50 kg).
Eestis toodetakse portlandtsementi, portland -põlevkivitsementi ja portland-komposiittsementi.
Portland – põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent annab portland-tsemendile polüfunktsionaalsed omadused: tsement on 10…15% veevajadusega, kiiremini kivinev ja vähem kahanev.
Võrdse tsemendihulga korral on portland-põlevkivitsemendiga betoonid 1,5…2 korda külma- ja korrosioonikindlamad, vähem kahanevad ja kiiremini kivinevad. Seetõttu on portland-põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks.
Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest. Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600.
Tsemendi tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (üks mahuosa tsementi ja kolm liiva) valmistatud proovikehade (40 x 40 x 160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) kahe ja 28 päeva vanuselt.
Tsementi pakitakse kottidesse ( 50kg ) või transporditakse lahtiselt autode ja vagunitega.
Kasutusalad
Seda kasutatakse põhiliselt sideainena monoliitbetooni, raudbetoonkonstruktsioonide ja erinevate ehitussegude valmistamiseks. Eestis toodetud tsemente võib kasutada maapealsetes, maa – ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega.
Portlandtsementi ei tohi kasutada ehitise osades, mis alluvad hapete ja mõnede soolade toimele, sest selle tagajärjel võib tsementtoote tugevus väheneda või laguneda

Mördid

Mördid koosnevad sideainest, veest ja peentäitematerjalist (liiv).
Müürimört peab kivi siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele.
Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks.
Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks ( üle 1500 kg/m³ ) ja kergeteks
( alla 1500 kg/m³ ). kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.

Mörtide üldomadused

Värseket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mördi tugevus ja nake kividega.
Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutatavust). Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi
( cm - tes)
Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist:

• tellismüüritise mört 9 – 13 cm,
  
• paekivimüüritise mört 4 – 6 cm.
  

Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem kui näiteks betoon ( hea betooniliiv on kuni 5,0 mm; siia hulka kuulub ka looduskivimüüritise mört).
veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulga vett. küllaldane veehoidvus on vajalik selles, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid.
tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadus. tugevuse järgi jagatakse mördid markidesse: 5, 10, 25, 50, 100 harva ka 150 ja 200. mark näitab proovkuupide survetugevust ( kg/cm²), peale 28 päevast kivistumist.
nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. mida plastsem on mört, seda parem on nake. Mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest.
Mördi täitematerjalid
Mördi täitematerjalina kasutatakse harilikult looduslikku liiva. Liivaterade suurim jämedus on järgmine:

• tellismüüritise puhul 2,5 mm
  
• looduskivimüüritise mördil 5,0 mm
  

kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kerget täitematerjali ( räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe.

Müürimördid

Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni.
Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte.
Lubimört ( lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk (mark 5 …10), kuid väga plastne ja vetthoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähemkoormatud kohtades. Lubimördi orienteeruv seguvahekord on 1:3 … 1:5 ( 1 osa lubja kohta 3…5 osa liiva).
Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Savimördi orienteeruv seguvahekord on 1:2 … 1:4 ( 1 osa savi ja 2 …4 osa liiva).
Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. Lubi või savi segatakse vedela taignana. Nii seguneb ta kiiremini.
Segamördi vahekord valitakse harilikult tabeli järgi ja antakse 3 arvuga. Näiteks – 1 : 1,5 : 6,0 ( 1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6,0 osa liiva).
Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi.
4