Tee-ehitusmaterjalide eksam (0)

• materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus , elastsus ja plastsus , veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus , veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus , tulepüsivus ja tulekindlus );
  

Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi.
Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul
Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.
Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju.
Veesisaldus ehk niiskus – näitab kui mitu protsenti vett on materjalis .
Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega).
Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid.
Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega (poorid ei täitu täies ulatuses veega – pooride täituvus aste).
Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid).
Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees (arvutatakse materjali massikadu peale külmumist).
Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda (sõltub peamiselt poorsusest, mida poorsem seda halvem juhtija).
Tulepüsivus – materjalid jaotatakse põlevateks (süttivad ja kuumenemisel eraldavad põlevaid gaase) ja mittepõlevateks (ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu ega põlevaid gaase.
Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel.

• puit (levinumad liigid ja nende peamised omadused, puidu vead, puitmaterjalid ja -tooted, kasutamine teedeehituses);
  

Levinumad liigid
mänd (kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega)
kuusk (Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega . Siiski eelistatakse kuuske väliskonstruktsioonides, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit)
kask (Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks)
tamm (on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi
dekoratiivne . Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina).
saar (kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi)
haab (Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides), ka katuselaaste)
Puidu vead – Loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Lõhed, praod , oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead.
Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse:
—ümarmaterjaliks (palgid),
—saematerjalideks ja
—pooltoodeteks,
—hööveldatud profiiltoodeteks,
—põranda- ja katusematerjalideks,
laudsepatoodeteks jms.
Puidu kasutamine teedeehituses –
Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid.

• betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi;
  

Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine , vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki.
Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale:
• liiv,
• killustik ,
• kruus,
• muud lisandid,
• klaas
• freesitud asfalt
Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%. Täitematerjalid on harilikult inertsed ; nad ei reageeri vee ega sideainega.
Betooni tugevus
Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
Betooni vesi
Peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4(aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid , happed , rasvad , õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib kasutada kui soolsus pole üle 2%. Raudbetoonil merevett kasutada ei tohi, soodustab sarruse roostetamist. Kastmiseks peab kasutama puhast vett.

• raudbetoon - monoliitne ja monteeritav, raudbetoonkonstruktsioonid, peamised omadused;
  

Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), mis koosneb betoonist ja terasest . Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude.
Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis , mis peale betooni kivistumist lammutatakse.
Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale.
Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud).
Peamised omadused: Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit ja metallkonstruktsioone. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit-ja kivikonstruktsioonide tugevust. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes).

• purustatud betoon - milliste omadustega, kuidas saab kasutada, kuidas toodetakse;
  

Keskkonnasõbralik – ei sisalda ohtlike jäätmeid, metalli jne.
On heaks täitematerjaliks: krundi pinna tasandustöödel või rekultiveerimisel, odavaks tooraineks teedeehitusel. Purustatud betooni on võimalik toota: fraktsioneeritud-, ridakillustikuna või sidumata seguna. Lammutustööde ning ehitusjäätmete käitlemine- lammutustöödest tuleb toormaterjal, mida on vaja purustiga purustada.
Toormaterjali sorteerimine on tootmise tähtsaim tegevus! Sorteerimisest sõltub materjali väärtused ja omadused.

• looduskivimaterjalid (klassifitseerimine, graniidid sh müürikivid ja sillutuskivid, lubjakivid ja killustik sh paetuhk, dolomiidid, põlevkivi tuhk ja killustik, tootmise eripära ja täitematerjalide pesemine, liivad, kruusad, milliste põhimõtete järgi valitakse, täitematerjalide vedu);
  

Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks). Kivimid klassifitseeritakse geoloogilise päritolu järgi: tard -, sette- ja moondekivimiteks.
Graniit on kristalliline kivim , kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim . On levinud kivimitüüp mandrilise maakoore ülaosas. Kõvaduse ja külmakindluse tõttu valmistatud killustik eriti hinnatud
Sillutuskivid: klombitud, kiviparketina või munakividena. Valmistatakse graniidist .
Müürikivid :tootmiseks kasutatakse lubjakivi .
Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on 2,6…2,8g/cm3. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. . Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40..240mm
Liigitatakse: Tehnoloogiline, Ehituslubjakivi, täitelubjakivi. Killustiku
Killustiku tootmiseks kasutatakse ehituslubjakivi.
Paetuhk saadakse tehnoloogilisest lubjakivist.
Dolomiidid: Leidub Lääne-Eestis ja eriti saartel. Sarnaneb lubjakiviga, hästi töödeldav, eriti niiskelt. Kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistlusel. Sees põrandateks, treppideks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse ka väga keeruka kujuga detaile
Põlevkivi tuhk ja killustik: Põlevkivi tuhk on põlevkivi kaevandamisest tekkiv aheraine . Põlevkivi on settekivim . Põlevkivi tuhka kasutatakse mass-stabiliseerimiseks. Väärtuslik sideaine. Vastupidavuse parendamiseks. Põlevkivi killustik: töötavate kaevanduste (Viru, Estonia) jäätmeid töödeldakse osaliselt killustikuks.
Tootmise eripärad: Tootmisest üle jäävad sõelmed 0/4, 0/8, 0/10, 0/20. Vähesel määral ka savised materjalid.
Nihkeparameetrid ei sõltu pinnase niiskusest ega lõimisest. Ei lubata kasutada paekiviliiva teekatendi dreenikihis ja muldkeha töötsoonis kõrgemal kui 1,25m katte pinnast. Täitematerjali pesemine: Sõelmed pestakse veega surve all, kasutades flokulantide lahustit , mis eraldab peenemad pae- ja savitolmu lisandid. Vett kasutatakse ringluses, mille väljundiks on mitu fraktsiooni puhast paekillustikku ja paeliiva 0-16mm.
Liiv: Tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Jaguneb: mäeliivad, uhtliivad, lendliivad. Eestis enamasti uhtliivad, keemilise koostise järgi kvartsliivad. Osakesi läbimõõduga üle 5mm on vähem kui 35%. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne.
Kruus: jaguneb mäekruusad, uhtekruusad, moreenkruusad. Eestis enamasti moreenkruusad. Loodusliku kruusa ja liiva segu nim kruusaliivaks. Kruusas osakesi läbimõõduga üle 5mm on rohkem kui 35%. Kruusa kasutatakse: betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastikihindiks. Jaotatakse: ehituskruusaks ja täitematerjaliks. Kasutatakse mitmeid kruusa rikastamise viise nagu liivalgi: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist.
Laoplatsi valikul peab veenduma ja kontrollima, et plats oleks tasane ja kandevõime oleks piisav transportivate autode jaoks. Vedu: Enne autodele laadimist tuleb kontrollida kastide puhtust. Vajadusel – harjata või pesta. Koorem peab olema kaetud!

• täitematerjalid - liiv, kruus, filler , killustik (peamised omadused ning materjalide tootmine, kvaliteedi põhinäitajad - puhtus ja sõelanalüüs, kulumiskindlus , külmakindlus, plaatsustegur; Proctor katse liivadele; jäme/peen/fraktsioneerimata TM)
  

Liiv: Osakeste läbimõõt üle 5mm vähem kui 35%. Kruus: Osakeste läbimõõt üle 5mm rohkem kui 35%. Filler: Eraldi toodetud, määratud terakoostise ja füüsikalis-keemiliste omadustega, mineraalne pulber, asfaltsegude omaduste parendamiseks. Killustik: tehakse peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Jaguneb fraktsioonideks: 0/4, 4…8, 8…16,16…32 ja 32..64mm. Harva kasutatakse üle 64mm. Peamised omaduste näitajad: survetugevus , külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Tootmine: Nõudlus kasvab, karjääre ei ole juurde tekkimas. Vastuvaidlused. Tootmiseks kasutatakse karjääre (ette valmistatud ja seadistatud pinnase kaeveks lahtisel viisil)või avakaevandusi (kaevandatakse kihtide või astmetena). Puhtus ja sõelanalüüs: Puhtus ehk peeosiste sisaldus. Sõelanalüüs – määratakse lõimist ehk terastikulist koostist. Kulumiskindlus: Ühtlase terasuurusega täitematerjali proovi pööritatakse koos teraskuulidega ja veega terasest trumlis 5400 pööret, määratakse kulumisel toimunud massikadu. Külmakindlus: katsetatakse destilleeritud vees või 1% NaCl lahuses. Katseproov allutatakse 10 külmutus-sulatustsüklile.
Plaatsustegur: Katse koosneb kahest sõelumisest. Kasutades katsesõelu jagatakse esmalt fraktsioonideks ja sõelutakse iga fraktsioon eraldi. Arvutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Proctor katse liivadele: Tihedusvorm valitakse D suuruse järgi. Valmistatakse erineva veesisaldusega seguportsjonid – iga portsjoni tihendatakse ÜKS kord kolme kihina. Iga proov segatakse erinevate veekogustega- nt liiva ja kruusa puhul sobib veesisaldus 4..6%. Jämetäitematerjal: ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde on suurem või võrdne 2mm. Peentäitematerjal: D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt o,063 mm avadega sõelale jäävatest teradest. Fraktsioneeritud täitematerjal – kas peen või jäme

• bituumen ( nafta varud, looduslik asfalt, gilsonit, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumenid ja modifikaatorid, kummibituumen; bituumeni tootmine, vananemine , penetratsioon, pehmenemistäpp, murdmistäpp, viskoossuse mõiste, nakke parandajad);
  

BITUUMENID JAOTUVAD
Looduslikud – 5 erimit
Tehislikud – nafta, kivisüsi, põlevkivi, bituumen liivakivi töötlemisel
Nafta varud Nafta varud on kahekordistunud, taas töötlemine, uued leiukohad. Keskmiselt veel 50 aastaks ( 2016 .a. seisuga), kuid: – Venezuela varud - 340 .a. (suurim naftareserv maailmas) – Ameerika varud 10.a. – Kanada 105.a. (koos naftaliivadega).
Looduslik asfalt: Järve asfalt, kalju asfalt
Gilsonit kaljuasfalt looduslik asfalt GILSONITE. Mitmel pool Euroopas ja Ameerikas ( Utah ). Lubjakivi või liivakivi kaljude sees. Kasutatakse SMA killustikmastiksasfalti lisandina (nt Soomes). Penetratsioon 0, Pehmumistäpp 150-200° juures. Tavaliselt 60-75% bituumenit.
Põlevkivibituumen kuulub tõrvade rühma, kuna ta saadakse tahkest kütusest. Välimuse ja omaduste poolest sarnaneb ta rohkem bituumenitega. Põlevkivibituumen saadakse põlevkiviõlide destillatsiooni jäägina, millest puhutakse õhku läbi. Oksüdatsiooni ja polümerisatsiooni mõjul muutub produkt sitkemaks. Bituumeni saagis on 7-10% põlevkivi massist. Põlevkivibituumenid jagunevad sitketeks ja vedelates.
Modifitseeritud bituumenid Eesmärk – harilikust suurem vastupidavus püsideformtsioonidele (roopad). Kallis hind, seega suurem investeering. On levinud teistes riikides, bussipeatustes, ristmikud, tõusud ja langused.
Modifikaatorid — Elastomeerid (SBS, SEBS jne) Plastomeerid (EVA, EMA jne) [TÄHTSAMAD]
Kemikaalid (väävel jne), Looduslik asfalt, Fiiber ,Nakkeparandajad
Enimkasutatavad Kummibituumen ja polümeerbituumen.
Kummibituumen: kujutab endast kummi ja bituumeni segu, märgi tähiseks SBS või KB. Stüreenkummi muudab selle bituumeni väga elastseks. Kujutaastuvus on 100%. Säilitab venivuse külmas.
Bituumeni tootmine: Destillatsioon – destilleerimistornid – kõrged T ja erinevad toornaftad. Vaakumdestillatsioon – veel kõrgemad T. Vajadusel oksüdeerimine – sarnaneb kunstliku vananemisega – omad puudused. Vananemine: on teekattes õhuhapniku toimel toimuva oksüdatsiooni, kergemate koostisfraktsioonide aeglase aurustumise, korduvate koormiste mõjul väsimise koostöö.
Penetratsioon: On bituumen sideaine konsistentsi iseloomustaja, mida väljendatakse standardnõela sissetungimise sügavusena. Kümnendik millimeetrites kindla koormuse, koormamisaja ning T juures. Pehmenemistäpp: Temperatuur, mille juures standardsetel katsetingimustel materjal saavutab spetsiifilise konsistentsi(vedeldub). Murdumistäpp: kraadides väljendatud temperatuur, kus määratletud ja ühtlase paksusega bituumensideaine kiht murdub kindlaksmääratud koormise tingimusel. Viskoossuse mõiste: on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vedeliku sisehõõrdumist (takistust osakeste liikumisele üksteise suhtes). Nakke parandajad: amiid nagu Wetfix jne).

• asfaltsegud (mis on asfaltsegu sh asfaltbetoon , killustikmastiksasfalt, valuasfalt , dreenasfalt, mustsegu, taaskasutatav asfalt, segude lühendite tähendus nt AC16 surf 70/100, mis on seguretsept, asfaltsegude sideained , laotamise tehnoloogiad , katsetamised - ohutud proovide võtmise meetodid, proovide tihendamine, veekindlustegur, vastupanu naastrehvide toimele, rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained );
  

Asfaltsegusid toodetakse üle miljoni tonni aastas. On kindla terakoostisega täitematerjalidest (~95%) ja bituumensideainest (~5%) koosnev segu Teekatte ja –aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali segamise teel. Valmistatakse portsjonite kaupa vastavalt retseptile. Lisandite kasutamine.
Asfaltbetoon - asfaltsegu, milles täitematerjali osised on pideva terakoostisega või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri – AC
Killustikmastiksasfalt - katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mille jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga – SMA
Valuasfalt- MA —poorideta asfaltsegu, —sisaldab sideainena bituumenit ja —mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht (mastiksi maht) ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse
Dreenasfalt - PA —asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen —ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, —mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, —millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht
Mustsegu - vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivast ja killustikust või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu – MSE
Korduvkasutatav asfalt RA- asfalt, mis on saadud asfaldist teekihtidest freesimise teel, asfaltkatendist lahti murtud fragmentide või klompide purustamisel, aga ka ülejäägist või praaktoodangust pärinev asfalt
Segude lühendi tähendus nt AC16 surf 70/100 tähendab et kulumiskihi asfaltbetoon täitematerjali maksimaalse teramõõduga 16mm ja bituumeni penetratsiooniga 70/100
Seguretsept - üksiku segu koostis, esitatud normkoostisena, mis võib väljendada kahel viisil: • Sisendnormkoostisega • Väljundkoostisega.
Asfaltsegude sideaine – Asfaltsegude sideaine on teebituumen või modifitseeritud bituumen (vastavalt standardile). Lisada võib loodusliku asfaldi , mis vastab standardile.
Laotamise tehnoloogiad — Laotatakse asfaltilaoturiga ühtlase tempoga ja ühtlase kihiga. Käsitsi laotatakse ainult erandkorras väikemahuliste tööde puhul. Kleepumise vältimiseks nt teerulli valtsidele tuleb veega või erilahusega niisutada. Keelatud kasutada diiselkütust, petrooleumi. Katsetamised- Täielik katsete komplekt, mis määrab segude proovide vastavuse. Esmane tüübikatsetus tuleb läbi viia segude esmakordsel kasutusele võtmisel ja turustamisel . Kasutades lähtematerjali, mille omadused on juba tarnija poolt määratud, ei ole vaja neid omadusi üle kontrollida. Ohutu proovide võtmine – veoki koormust, laoturi tiguvõllide juurest, Kuhjast – analoogselt veoki koormast, paigaldatud, kuid tihendamata segust panni abil, paigaldatud, kuid tihendamata segust kühvli või kopakese abil, Asfaltbetoonitehasest, puurkehade puurimine. Proovide tihendamine: proovikehad valmistatakse löök või güraatortihendamisega (silindrilises vormis).
Segu veekindlustegur on veega küllastatud ja küllastamata proovikehade survetugevuste suhe.
Vastupanu naastrehvide toimele – A – Prall katse(5 tundi 5 kraadises vees), Naastrehvidega kulutatakse (sõidutatakse ratast proovikehal). Rattaroopa katse – killustikmastiksasfalt – SMA katse – maksimaalne suhteline jäljesügavus %. Hinnatakse läbi vajumise, mida tekitatakse kunstlikult. Marshalli katse – leitakse asfaltbetooni stabiilsus ja voolavus määratud meetodil valmistatud proovikeha koormamisel katseseadmes püsiva kiirusega – 60 C⁰.
segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained – Kiudained võimaldavad asfaltsegudes kasutada suuremat hulka sideainet. Naket parandavad sideained nt wetfix, tagavad piisava nake sideaine ja kivimaterjali vahel mis väldib vee tungimist kivimaterjali ja sideaine vahele ja suurendab materjali koospüsimist. Viatop – SMA segude jaoks nakke stabiliseerimiseks. Kummipuru – kasutatakse veoautorehvi ääri, mis jäävad üle lõhkamismattide tootmisest. Lisandite kasutamine asfaltsegudes eeldab alati eriretseptide koostamist.

• kvaliteedijuthimine (toodete toimivusdeklaratsioonid, CE märgistus, tootmisohje).
  

Toimivusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse ehitustoote eest deklareeritud toimivusele. Kui puuduvad vastupidist tõendavad objektiivsed andmed, eeldatakse, et tootja koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne.
Toimivusdeklaratsioonis väljendatakse ehitustoodete toimivust seoses nende toodete põhiomadustega vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele (standarditele).
Tootmisohje süsteem on kontrollsüsteem, mille eesmärgiks on kindlustada toodangu vastavus nõutud kriteeriumitele. Tootmisohje süsteemi tehnilised täpsustused, sh vastavuse tõendamise tingimused, tulenevad erinevatest EL direktiividest ning nendega seotud standarditest. Enamasti kasutatakse kombinatsioone tootmisohjest ning tootekatsetustest.
CE märgistus – Müüdava toode vastab deklaratsioonile ning et märgis on saadud õiget Euroopa tehnilist kirjeldust kasutades. CE-märgis on kohustuslik enamiku Euroopa siseturul müüdavate ehitustoodete puhul. Ülejäänute puhul ei ole see kohustuslik, kuid on võimalik teatavate eeskirjade alusel.