Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Äike (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aga elekter äikesepilvest jõuab ionosfääri ?
 
Säutsu twitteris


Välgu saladused
Taevatähtede ja äikese mõistatused on läbi aastatuhandete olnud tõukejõuks nii müütidele ja religioonidele kui ka teadusele.Tähtede asendeid ja liikumist õpiti mõõtma juba antiikajal ning sealt sai alguse teaduslike meetodite areng.Äikest ei osatud mõõta, ja see jäi kauaks mütoloogia pärusmaaks. Ka äikese olemus jäi mõistatuseks nii kauaks, kuni teadmiste piiratus ei võimaldanud näha analoogiat vägeva äikese ja merevaigu hõõrumisega kaasneva vaevukuuldava praksumise vahel.
Atmosfääri uurimise algus
1708. aastal püüdis Inglise teadlane William Wall saadamerevaiku hõõrudes võimalikult pikki sädemeid ja avaldas tolleaegses juhtivas teadusajakirjas prohvetliku väite : "...näib, et nende olemus on sama kui välgul. " Walli artiklile ei järgnenud tõsisemaid uurimistöid, kuni USA kuulus teadlane ja poliitik Benjamin Franklin kirjeldas 1750.aastal sõbrale saadetud kirjas katse plaani, mille kohaselt torni otsa ehitatud putkasse tuuakse 6-9 meetri pikkuse terava otsaga varda küljest üheldustraat. Vardaga elektriliselt ühendatud ja maast isoleeritud pingil seisev teadlane peaks proovima kas äikese ajal saab tema sõrmedest sädemeid. Franklin avaldas kirjas arvamust, et katse pole ohtlik. Kartliku teadlase jaoks lisas ta eraldi nõuande seista põrandal ja kastuada varda külge viivat traati mitte sõrmega, vaid isoleeritud käepideme külge kinnitatud ja teisest otsast maandatud traadiga . Nii kavatseski teha Vene akadeemik George Wilhelm Richmann 6. augustil (vana kalendri järgi 26.juulil) 1753.aastal Peterburis, küll mitte tornis, vaid enda koduses laboratooriumis. Katse lõppes Richmanni hukkumisega.Enne seda oli Franklini poolt soovitatud katse juba õnnelikult korda läinud ühel Prantsuse teadlasel ja 1752. aasta juunis ka Franklinil endal.
Benjamin Franklin ( 1706-1790) on tuntud ka kui üks Ameerika Ühendriikide iseseisvumise juhtidest ja tema pilt ehib sajadollarilist rahatähte. Baltisaksa päritolu Georg Richmann ( 1711 -1753) oli sündinud Pärnus, veetnud poisipõlve Tartus ja õppinud hiljem Tallinna gümnaasiumis, Saksa ülikoolides ja Peterburi Akadeemias .
Juba atmosfäärielektri teaduse sinniaastal- 1752 - pani prantslane Louis Guillaume Le Monnier püsti kümmnemeetrise puust masti ja selle külge isoleeritud teraviku. Le Monnier´d huvitas, kui kaugel äikesepilvest on võimalik elektrilaengut registreerida.Nõrk elekter ei anna sädet ja Le Monnier kontrollis elektrilaengut selle järgi, kuidas varda küljest tulev traat tolmu külge tõmbab. Ühel selgel juunikuu päeval ei olnud pilvi lähemas ega kaugemas ümbruses, kuid traat tõmbas ikka tolmu külge. Le Monnier asus varda elektriseerumist igapäevaselt registreerima ja tema Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud artikkel märgib regulaarsete atmosfäärielektriliste mõõtmiste algust.
18. sajandi keskpaigani arvati, et õhk on ideaalne isolaator ja elekter võib seda läbida ainult sädeme kujul.Le Monnier´ avastus tähendas muud: elekter tuleb taevast ka sädemeta. Esimese mõõteriista nõrga staatilise elektri mõõtmiseks ehk elektromeetri ehitas aga G. W. Richmann Peterburis 1744. aastal. Selle abil tegi ta kindlaks, et õhk juhib alati vähesel määral elektrit. Mõni tema hilisemat kinnitust leidnud tähelepanekutest väärib erilist äramärkimist. Tehes katseid erinevates tingimustes, tähendas Richmann, et kuiv õhk ei ole sugugi parem isolaator kui niiske õhk ning graniitkivist palees juhib õhk elektrit kui puitmajades. Tänapäeval seletatakse viimast tähelepanekut asjaoluga, et garniit sisaldab võrreldes puiduga rohkem radioaktiivseid aineid.
Richmanni avastus unustati. 1785. aastal tegi Coulomb ´i seaduse autor prantslane Charles Augustin de Coulomb katseid varemtuntuist paremate elektromeetritega ja avastas uuesti õhu elektrijuhtivuse. Olgugi publitseeritud Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes, jäi ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse.
Välk ja müristamine
Välk on suur elektrisäde. See tekib ainult äiksesepilvedes. Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda.
Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Äike #1 Äike #2 Äike #3 Äike #4 Äike #5 Äike #6 Äike #7 Äike #8 Äike #9 Äike #10 Äike #11 Äike #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliis Väljaäär Õppematerjali autor

Lisainfo

Leiab vastuseid äikest puudutavatele küsimustele.
äike , elekter

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
docx
Äike
10
pptx
Äike
2
doc
Äike
3
txt
Äike
23
docx
Pilved-tuli ja äike
6
doc
Välk - Referaadi vormis
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
61
doc
Füüsika läbi ajaloo





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun