Vask Vaske ja tsinki on lääne osas ja kesk-piirkonnas. Samuti leitakse Umm Syide piirkonnas, koos reservidega on hinnanguliselt 29000000 tonni. On tõendatud, et tehniliselt on võimalik valmistada kontsentratsioonis 29 protsenti vaske, mille aastane toodang umbes 120000 tonni. Vask maaki on ka leitud Al-Masanae piirkonna lähedal. 7 miljonit tonni. Reserv umbes 4 miljonit tonni asub samuti Lääne-Riyadh'is. Raud Seda metalli on avastatud Swawin'i piirkonnas Tabuk'i linnast loodes. Reserve hinnanguliselt 84000000 tonni ja kontsentreeritus 42,5 protsenti. On leitud ka Adsas piirkonna mägedes. Reserve hinnanguliselt 300 miljoni tonni, kontsentratsioonid umbes 18-20 protsenti. Reserve on Wadi Fatmah'is, ida Jeddah'is on hinnanguliselt 48400000 tonni,raua kontsentratsioon 46,2 protsenti. Plaatina Plaatina mineraalid, mis sisaldavad platonium ja paladonium leidub baaskülvipinnases piirkonnas Wadi Kamal Loode piki Punase mere. Mittemetallmineraalid
nõlvadel ja suurtes orgudes (500mm ja vähem). Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et põlluharimine nõuab niisutust. Taimed Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas. Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Poolniisketel aladel, näiteks L´Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin- seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad.
Muud huvitavat · Skulptor Roman Haavamägi kavandas 1940.aastal Tsaikovski pingi, mille seljatoes on 6. sümfoonia noodid ja mis meenutab tema viibimist seal 1867.a. suvel. · Aastast 1958 korraldatakse Moskvas Tsaikovski-nimeline rahvuslik interpreetide võistlusi. · Pjotr Tsaikovski järgi nimetatakse Tsaikovski linna Venemaal. Tsaikovski sündis sealt 40 km loodes asuvas Votkinskis. 10 Kokkuvõte Tsaikovski on väga kuulus justnimelt oma suurepärasele loomingule. Tänu oma suurele austajale sai ta minna välismaale ja näha kultuuri ning arendada oma loomingut. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Eriti meeldib
jpg&w= 1600&h=1200&ei=w62hTb- SD4eeOoHF2DQ&zoom=1&iact=hc&oei=ga2hTcX_KoaV4AbA6MWVAw&page=15&tbn h=123&tbnw=164&start=213&ndsp=15&ved=1t:429,r:7,s:213&biw=1001&bih=552 http://www.neljas.ee/est/?news=987668&category=9 Suur Maailma atlas. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2005 Ungari. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Ungari on merepiirita riik, mis asub Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari omab piire Ukrainaga kirdes, Slovakkiaga põhjas, Austriaga loodes, Sloveeniaga läänes, Horvaatiaga edelas, Rumeeniaga kagus ning Serbiaga lõunas. Arengutasemelt on Ungari 37. Vaatamata sellele kuulub Ungari ikkagi kõrge elatustasemega riikide hulka Ungari on oma naaberriikidest 3. kohal, temast kõrgema arengutasemega naaberriigid on Sloveenia (25.kohal) ja Austria (19.kohal). Naaberriikidega on Ungaril head suhted. Austria ja Slovakkia on Ungari tähtsaimad partnerid ekspordis ja impordis
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogia teaduskond Geograafia osakond REFERAAT Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad koostas: Maia-Liisa Suigusaar kursus: loodusgeograafia välipraktika- geomorfoloogia, meteoroloogia õppejõud: Tiit Hang Tartu, kevad 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Nimetuse seletus.............................................................
Austraalia Riigi ülevaade Austraalia on maailma suurim saar, kuid väikseim kontingent ning pindala suuruselt (7,686,850 km²) kuues riik maailmas. Riik asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas, olles ühtlasi ka Vaikse ookeani ja India ookeni omavaheliseks piiriks. Kui vaadata saart tema mõõtmetelt on idapoolseimast punktist läänepoolsemasse 4000 km ja põhjapoolseimast punktist lõunapoolsemasse 3200 km ning riigi rannajoon on 36 720 km pikk. Austraaliale kuuluvad veel lisaks India ookeanis asuvad Jõulusaar, Kookossaared, Ashmore ja Cartier, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heart ja McDonald Antarktikas. Neist ainult
endale 2500 , transport (laevaga sinna  kaatritega tagasi) saarele ja tagasi maksab kokku 1000 , kursused ja koolitused maksavad kokku 500 , õhtujuhi orienteeruv hind 500 , fotojaht võtab endale 500 , kohalik muusik, kes õhtul laulab, maksab 200 , muud lisa kulutused (sealhulgas auhinnad) 300 . 2.2 Koht Suvepäevade läbiviimiseks valisime Aegna saare. Aegna asub 14 km Tallinnast, Tallinna lahe kirdeosas, Viimsi poolsaarest loodes. 85% ulatuses metsaga kaetud Aegna on maastikukaitseala, kus kehtib kaitse-eeskiri, mille eesmärgiks on kaitsta sealseid metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Saarel asuvad endised kaitserajatised, Eesti suurim tiheasetusega kivikülv, vana kalmistu, maagiline kivilabürint, erinevad matkarajad ja kaks telkimis-lõkkekohtadega supelranda. Valisime saare suvepäevade korralduskohaks seetõttu, et tegemist on kohaga, mis on eemal argipäevast
30) Kapitoolium- Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus.Kapitoolium asub Tiberi vasakul kaldal Tiberi saare kõrval. Ta küündib merepinnast 42 m kõrgusele. Kapitoolium koosnes kahest kõrgendikust: päris Kapitooliumist ja linnusest. Linnuse laskis ehitada Tarquinius Priscus. Kapitoolium asub Rooma keskmest, esimesena asustatud künkast Palatiunusest, kus asusid keisrilossid, loodes. Rooma küngastest jäid suhteliselt lähedale, kirdesse veel Kvirinaal ja Viminalis. Kapitoolium Kadi- Kristel Muru 10 klass
kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka viljakad tasandikud kaguosas Rahvast on rohkem rannikualadel, sest seal on parem kliima. Austraalia keskosa on kõrb, seal hästi elada ei saa
.................................................................................9 Turism.....................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................11 Sissejuhatus Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähissaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Pindalalt hõlmab Austraalia 7 704 366 . Pealinn on Canberra. Austraalias elab 22 893 487 elanikku 2012. aasta andmete kohaselt. Riigi keeleks on Inglise keel ja rahaühik on dollar. Riigihümn on Advance Australia Fair. Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Madalaim punkt on Eyre'i järv mis asub 15m merepinnast madalamal. Kõrgeim punkt on mägi Kosciuszko, mille kõrgus on 2228 meetrit
Rumeenial 4. armeele, mis asus linnast lõuna pool. Rokossovski missiooniks jäi Pauluse vägede kinnihoidmine. Esialgselt pidi operatsioon Uraan käivituma 9. novembril, kuid üksuste edasiviimistega takerduti ja rünnak käivitus 10 päeva hiljem. Selleks hetkeks oli Tšuikovi vägede olukord muutunud lausa meeleheitlikuks. Vatutin ja Rokossovski asusid rünnakuid tegema 19. novembril 1942, Jereminko 20. novembril. Rumeenlaste vastupanu hääbus üsna pea ja venelased said kagus ja loodes kiiresti edasi liikuda. 80 km Stalingradist lääne pool, linnas nimega Kalatš, ühinesid kaks väge üheks suuremaks väegrupiks. Sellega oli Saksa 6. armee ning valdav osa 4. soomusarmeest ümbritsetud punaarmeelastest. Pauluse mõistlik tegu oleks olnud välja murda enne kui vastastest ümbritsev blokaad sulgub. Ta ei teinud seda, sest Hitler käskis 6. armeel jääda oma kohtadele ja mitte liikuda.
ökoloogilise fragmendi puhvrivööd. Kui vaadelda ala Br0 puhvri vööd, siis see näitab, et valglinnastumine võib juhtuda ka objekti fragmendi puhvrivöös, mitte suure pindalaga looduslikul ökoloogilisel maal. ID jaotati neljaks: I-kõige väiksem mõju; II-väike mõju; III-suur mõju; IV-kõige suurem mõju. ID on kõige loomulikumal ökoloogilisel fragmendil võrdne nulliga ning linnastumine ei ole seda ala kuidagi mõjutanud. Sellised fragmendid asuvad loodes paiknevate metsade kohal, jõgede võrgustiku alal ja maapiirkonnas, kus valglinnastumist on viimase 20 aasta jooksul esinenud harva. Kui ID on üle 30% siis tegu ei ole enam nulliga. ID I fragmendid alas Br1 on suurelt jaolt hajali asetsevad metsad, rohumaad ja veekogud, karjäärid ja turismipiirkonda kuuluvad mäe-alad. IDI fragmendid alas Br2 on samuti suurte linnade äärealadel, kuid tegu polnud mägise alaga. IDII, IDIII fragmendid kahes puhveralas on mõned
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKrÂ300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia
..........................10 Hiina asukoht, lipp, vapp pildi kujul.................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................11 ÜLDANDMED Hiina hõlmab ida Aasias tohutu suure maaala. Ta piirneb 14 riigiga; idas on tal pikk merepiir Vaikse ookeani ääres. Kaks kolmandikku Hiinat on kõrgala. Edelaosa mäestike hulka kuulub Tiibeti kiltmaa. Loodes eraldavad Tjan sani mäed Tarimi ja Dzungaaria nõgu. Kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas. Kommunistliku Rahvavabariigi loomisest saadik (1949) valitses Hiinat Mao Zedong. Mao ajal sai Hiina tööstus ja tuumariigiks, ent koges ka 1950. aastate nn. suure hüppe ja 1960. aastate nn. kultuurirevolutsiooni ebaõnnestumist. Tänapäeva Hiina liigub kiiresti turumajanduse poole. Ent nagu 1989. a. Taevase rahu (Tiananmeni)
Üldist Ameerika Ühendriigid (lühend USA (ingliskeelsest nimest United States of America)) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse
idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik  Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on kujunenud neogeeni mere-ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku
Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus- Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalial ei ole naaberriikidega maismaapiire. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida-Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Kaugemale kirdesse jäävad Solomoni saared, Vanuatu ja Uus- Kaledoonia. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus.
hingepuhastamise koht, sest geniaalne kunstiteos annab kindlasti tunnetatavat tuge nii usklikele kui uskmatutele, sest millessegi usub meist ju igaüks. Machu Picchu Machu Picchu on Esikolumbiaaninen Inca ,mis asub 2430 m (8000 jalga) kõrgusel merepinnast See paikneb Urubamba oru harjal Peruus, mis on 80 km loodes Cuzcost ja mille kaudu voolab Urubamba jõgi. Tihti nimetatakse Macchu Picchut "Inkade kaotatud linnaks". Macchu Picchu on ehitatud umbes 1462. aastal, mis jäeti maha vähem kui sada aastat hiljem. Machu Picchu ehitati klassikalise Inka stiilis, mille seinad on korrapärase
väärsete mõõtmetega harilikud saared (puude diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 38-68 cm), mis kindlasti on ajalooliselt mõisapargiaegsed ning kuuluvad põlispuude hulka. Maaüksusel aadressiga Pargi tn 39A kasvavad üksikud vanemad õunapuud, mis on oma õitsemise ja võra huvitava kujuga üks parki ilmestavaid elemente. Need maaüksused on ka olnud varasemal ajal hoonestatud, hetkel on näha veel vanade hoonete vundamentide varemeid. Loodes piirneb park kunagise kaitseväe territooriumiga, mis on eraldatud pargis laguneva betoonmüüriga. Pargi lääneosas võiks pargipiir järgida praegust betoonmüüri, kunasee on olnud alaliselt kaitseks inimtekkelise kahju eest pargile ning pargipoolses osaskasvavad ka betoonmüüri lähedal tähelepanuväärsed põlispuud ja suurte mõõtmetega vanadpõõsad. Kontserdimaja esise parklaala ääres kasvavad suurte mõõtmetega pärnad ning erinevatest puuliikidest koosnev puudesalu
Iseloomustamiseks valisin seega Samoa, Paapua-Guinea, Nauru, Saalomoni saared, Tuvalu ja Vanuatu. 1. Okeaania Okeaania on poliitiline ruum, mis koosneb 14 iseseisvast riigist, millest vaid Paapua Uus- Guineal on oma naabriga maapiir. Ajaloolased ja etnograafid loevad Okeaania koosseisu saared, mis asustati esmalt Aasiast pärit paapua ja austroneesia keelerühmade kõnelejatega. Okeaania regiooni piirideks arvatakse loodes Mariaani saared, kirdes Havai saared, lõunas Uus-Meremaa, läänes Lääne-Karoliinid ja Uus-Guinea ning idas Lihavõttesaar. Enamus Okeaania riikidest on majanduslikult halval järjel ja paljud ka poliitiliselt sõltuvad. Teistele riikidele (Uus-Meremaa, Austraalia ja endised koloniaalmaad (Prantsusmaa ja Inglismaa) kuulub 11 territooriumi. Okeaania hõlmab kolme etnilist piirkonda: Polüneesia (,,paljusaareline piirkond''), Mikroneesia (,,väikesaareline piirkond'') ja Melaneesia
Esimesed Kesk-Aasia Usbekistani naaberriigid on elanikud olid iraani Afganistan kagus, keeli rääkivad Kasahstan põhjas ja läänes, rändrahvad Kõrgõzstan ja Tadzikistan idas ning Türkmenistan lõunas. Riigikeel on usbeki keel Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga Pealinn on Moskva Riigikeel on Vene keel. VIETNAM Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodzaga. Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik
inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. 1 1. Üldinfo Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalial ei ole naaberriikidega maismaapiire. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida-Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Kaugemale kirdesse jäävad Solomoni saared, Vanuatu ja Uus-Kaledoonia. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus.
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni
viirsavi. Basseinmoreeni kujunemist seostatakse liustiku taandumiseda. Maapind on sellel alal väga tasane ja mullad suures osas märjad. Luited katavad ligi kolmandikku Kõpu poolsaares. Luited on 70  150 m pikad ja enamasti 2-7 m kõrged. Mardihansu lahest idakirde poole jäävata 4-8 m kõrgust ala ilmestavad liivased ja metsased, soisete pikinõgudega rannikuvallistikud, mis ulatuvad soostunud Tihu järvedeni. Tahkuna poolsaar on suuremas osas vähem kui 10m kõrgune ja selle äärealad loodes, põhjas ning idas on luitelised. Põhjaranniku luited küündivad kuni 19 meetrini. Poolsaare asub Kaibaldi nõmm. Poolsaare sisenõgudes olnud järved on peaaegu kinni kasvanud. Hiiumaa üks omapärasemaid alasid on hilisel ajal merest kerkinud maapinnalähedase aluspõhjaga looderannik.Kassari saar (19,3 km2) on ligi 15 m kõrgune. Selle keskseks osaks, selgrooks on lainetuse poolt ümberkujundatudedelasuunaline oos, milles leidub ka suuri tardkivimite munakaid.
Kenya asub ekvaatoril ja ekvatoriaalsed õhumassid liiguvad sealt üle kaks korda aastas, on seal 2 vihmast perioodi. Aprillist juunini on seal palju sademeid, oktoobris ja novembris on sademeid mõõdukalt. Ka õhutemperatuur on kevaditi ja sügiseti kõrgem. Siseveekogud hõlmavad 13400 km 2. Riigi loodeosas asub Turkana järv ning edelaosas Victoria järv. Jõgesid on vähe ja nende vooluhulk kõigub tugevasti, kuivaperioodil osa neist kuivab. Suurimad jõed on Galana ja Tana kagus, Turkwel loodes ja Nzoia läänes. Riigi suurim mägi on Mount Kenya (5199m). Kenya on arengumaa, kuid majandusgeograafili-selt asub ta heas kohas, kuna on ligipääs merele, samuti soe ja niiske kliima, mis soodustavad eksportartiklite kasvatamist. Nendeks on näiteks kohvi, tee, puu- ja köögiviljad, lilled, naftasaadused ja tsement. Ida- ja Kesk-Aafrika riikidest on Kenyal kõrgeim SKT. Tähtsamateks loodusvaradeks on lubjakivi, fluoriit, sooda (Na2CO3),
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera AMEERIKA ÜHENDRIIGID Referaat Pärnu 2016 SISUKORD 1.ÜLDANDMED........................................................................................................ 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3....
Forestada(metsa tsoon) piirkonnas mis asub 3200m ja 3900m,domineerivad erinevad puud.Üle 4600m kus temperatuur on alla nulli, `'tierra helada',piirkond kus on pidevalt jää ja lumi. Suvi on põhiliselt Colombias vihmane periood.Idas asuvad madalmaad ,Kariibi ja Vaikse ookeani ranniku madalmaades on troopiline ja ekvatoriaalne kliima,kus on temperatuur kõrge ning niiske aasta läbi.Riigis keskmiselt on sademeid 1000mm.Seal pole täilikult kuiva aastaaega ,kuigi põhjas ja loodes on kuivemad talved.Mägistel aladel,kliima tingimused on palju paindlikumad.Mis sõltuvad topograafilisest asukohast,altituudist ning tuulte ja päikese mõjust. Kuum ja niiske kliima Colombia rannikul,üks vihmasemaid maailmas. 1.4.Arengutase Columbia on üsna vähe arenenud riik.Seal asub lugematul hulgal istandusi kus kasvatatakse kohvi,banaane,lõike lilli ja muud.Praegugi on tähtsaim kultuurtaim kohvipuu.Mida kasvatatakse ca. 150 000 istanduses
RÄÄGIB HAAPSALU RONGIJAAMAST. OMA TÖÖ JAOKS KOGUSIN MATERJALI RAAMATUTEST JA INTERNETIST. HAAPSALU PAKUB MULLE HUVI JA MA TAHAN LINNA KOHTA ROHKEM TEADA SAADA. 3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS HAAPSALU ON VÄIKELINN EESTIS, MIS ASUB LÄÄNEMERE ÄÄRES HAAPSALU LAHE LÕUNAKALDAL JA ON LÄÄNE MAAKONNA HALDUSKESKUS. HAAPSALU PINDALA ULATUB 10,59 KM2ni. LINNA VANEM OSA PAIKNEB LOODES, KAHE OOSIGA POOLSAAREL, MILLE LÕPUS ON LAIDUDE AHELIK (HOLMID). LÄÄNES PAIKNEB PARALEPA RAND JA PARKMETS. NOOREM LINNAOSA JÄÄB LÕUNA POOLE NING LAIENEB MANDRI SUUNAS. HAAPSALUS ELAB 01. JAANUARI 2015 AASTA SEISUGA 10160 INIMEST, SEAL HULGAS 4511 MEEST JA 5649 NAIST. LINNA SÜMBOLITEKS ON LINNA VAPP (LISA 1) JA LIPP (LISA 2). HAAPSALU ON SAJANDEID TUNTUD SOOJA MEREVEE, RAVIMUDA JA VÄRSKE ÕHU POOLEST. TÄNU HAAPSALU LAHE MADALATELE LAHESOPPIDELE SOOJENEB
jpg 3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub? Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid 4.Iseloomusta riigi kuju. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud". Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr.
paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC. 4 Aastane sademetehulk: rannikumadalikel ja suurte järvede ümbruses 1000-1500 mm/a, sisemaa nõgudes 250-500mm/a. RAHVASTIK
Kreeka ühines NATO-ga 1952. Sõjaväeline diktatuur, mis 1967 peatas palju poliitilisi vabadusi ja sundis kuninga maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. 1981 ühines Kreeka EL-ga. 3 2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena. 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m). Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka
veduridepoo Tallinna osakond, Elion Ettevõtted AS, AS Tallinna Vesi, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS, Mööblimaja AS), koole (Pelgulinna Gümnaasium, Sõle Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Ristiku Põhikool, Kurtide Kool), kirikuid (Peeteli kirik, mormooni kirik), raamatukogu, Pelgulinna Rahvamaja, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala. Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid (Estonia Klaverivabrik, Suva AS, Tallinna Masinatehas, Volta AS, AS Maseko, AS Masekonord). Kalamajas asuvad Põhja-Tallinna Valitsus, Linnahall, Tallinna Elektrijaam, Salme Kultuurikeskus, Patarei vangla ning rohkesti
Nende jahirelvaks on bumerang. Nad elavad veel tänagi nii, nagu elasid nende esiisad kaugel kiviajal. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Kõzõlkumi kõrb KÕZÕLKUMI KÕRB asub Amudarja ja Sõrdarja vahel. Pindala umbes 300 000 km2. Ulatub loodes Araali mereni, kagus TjanSani ja PamiiriAlai mäestikuni ning Zeravsani jõe alamjooksuni. Keskosas on kidura taimkattega (peamiselt pujud ja põõsastikud) kivikõrb, millel kõrgub graniitidest ja paleosoikumi kurdunud settekivimeist mäemassive  Bukuntau, Kuldzuktau, Tamdõtau; mujal on seljakuluidetega (suhteline kõrgus 330 m) liivakõrb. Taimkate on mitmekesisem  saksauul, liivakaatsia, kõrbetarn, efedra, harjashein. Kõikjal on soolakutega nõgusid.
Toomja, Vatku ja Võhma küla ja Kallavere külas 4 adramaad. Klooster ise rajati Tallinna krundi idaosas paiknevale kõrgemale alale. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 28] Ideaalse kloostri kirik paiknes ida-läänesuunas ning klausuur oli ruudukujuline ja paiknes kiriku lõunaküljel. [ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas. Põhja- ning idatiib on ainsad, mis omavahel reeglipäraselt ristuvad. Läänetiib ei ole ühegi teise tiivaga risti ega ka paralleelne. [ 5, lk 44, 45, 47; 6, lk 25, 37 ] Nagu tsistertslaste ordule iseloomulik, elasid kloostris nunnad, ilmikõed ja abtiss. Neil kõigil olid eraldi eluruumid. [ 6, lk 15] Vajalike hoonete rajamiseks kulus mitmeid sajandeid. Esialgu kasutati kirikuna Ventseli kabelit, mis oli põhiplaanilt ruudukujuline, sisemõõtmetega 15,8 × 15,3 m
Väljavool Peipsi jääjärvest kulges esialgu Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Ahja, Võhandu ja Piusa orust nooremad. Lõunast Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvate orgude sügavnemine jätkus Holotseenialguseni, jääaja lõpul jäi suurjärvede lõunaosa suures osas kuivaks. Nende orgude põhi on järvede praegusest veetasemest kuni 16 m madalamal. Ebaühtlase maatõusu tõttu, mis oli kõige suurem loodes, hakkas Holotseenis Võrtsjärve ja Peipsi pind taas tõusma. Ülesüvenenud orgudes algas jõe- ja järvesetetekuhjumine ning intensiivne soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel on kuni 10 m). Selline jõgede areng jätkub Lõuna-Eestis nüüdki. Põhja-Eestis hakkasid jõed tekkima paar tuhat aastat hiljem kui Lõuna-Eestis ja nende arengus saab eristada kaht järku. Esimeses järgus tekkisid Tallinnast idas paiknevates klindilahtedes liustikujõedeltad
.....................................................................................................9 Turism.....................................................................................................................10-11 Kasutatud allikad.........................................................................................................12 2 Geograafiline asukoht Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale.
moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond looduses jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise aga voolab peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Maastik ja pärand Maastik on vaheldumisi viljakas ja kidur, lopsakas ja paljas. Majesteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa, loodes aga on Punjab, riigi rohelise revulutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist Dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Püha jõgi Suures osas laevatatavat Gangest peavad hindud pühaks jõeks
10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD....................................11 KOKKUVÕTE...............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................13 SISSEJUHATUS VENEMAA GEOGRAAFILINE ASEND Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil.
............................................ 11 5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus...................................................................13 Allikad................................................................................................................... 14 1 Sissejuhatus Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik. Praegu on Venemaa ametlik nimi . Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani. Joonis 1 Venemaa Vabariigi kaart. Allikas: Countrywatch.(15.11.17) Venemaa ISO kood on 2 tähega RU ja 3 tähega RUS
Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 4.4 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo
Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ning Kuban. [4] Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km3 merevett aastas. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. [4] Vee omadused Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ka Kertsi väina pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8..+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. [4] Soolsus on pinna lähedal 17-21 (keskmiselt 18,3) , jüesuu lähedal 3-9. Sügavusel üle 50-100 m kasvab aeglaselt kuni 30
Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui ka ebasümmeetrilised. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks. Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). 3.4 Veestik Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi, keskseks veesooneks Amme jõgi (Kuremaa järvest Emajõkke), idaosas Kullavere jõgi (ühineb Kääpa jõega). Järved säilinud
Panaiau 381 m. Kogu saar on eraomandis ja kuulub perekond Robinsonidele.[16] Suurtest saartest viimane on Kahoolawe. Kõrgeim tipp asub Lua Makika vulkaanil ja on 452 m kõrge. Saarel puudub inimasustus, kuna saarel puudub magevesi. Teise maailmasõja ajal kasutati Kahoolawe saart USA sõjaväe sõjalisteks treeninguteks.[8] 2.4 Geoloogia Arhipellaag on moodustunud Vaikse ookeani laama aeglasel liikumisel loode suunas üle kuuma täpi keskmise kiirusega 51 km/miljoni aastaga. Loodes asuvad saared on esimesed ning väiksema pindalaga, kuna on olnud kauem aega erosiooni meelevallas. Saarestiku vanus on määratud kaalium-argooni dateerimismeetodiga ning Kure atolli vanuseks on hinnatud ligikaudu 28 miljonit aastat. Samas Hawaii saare vanuseks on hinnanguliselt 0.4 miljonit aastat. Hawaii saared asuvad kuuma täpi kohal ning aktiivne Hawaii saare kaguosas asub vulkaan, mis on olnud aktiivne viimased 200 aastat. Hawaii saarest lõunasse jääb uus vulkaan Loihi.[6]
· Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1) Usa lipp Usa vapp Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad  tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad
vastupidised Eesti aasta-aegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. 6 2.3 Taimestik Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 2.4 Loomastik Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad,
Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel. Okeaanias on Uus- Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). Kõige lähemal asub Austraalia, mis asteseb Uus- Meremaast loodes. Antartika asub Uus-Meremaast edelas, umbes 2500 km kaugusel. Lähim pealinn on Canberra (Austraalia pealinn). Uus-Meremaa ulatus põhjast lõunasse on 34-48 põhjalaiust. Uus-Meremaa saared asuvad Vaikses ookeanis, loodesse jääb India ookean. Uus- Meremaa ja Austraalia vahele jääb Tasmani meri. Uus  Meremaa koordinaadid on 41 00 S, 174 00 E. (Lisa 1) Pinnamood Uus-Meremaa pinnamood on mägine. Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse
-15. saj. eKr), kuhu viis kiviplaatidega sillutatud protsessioonitee. Väike Palee, millel olid leidude (kernosed, ohvrilauad, kultusriistad) järgi 12 otsustades ilmselt religioossed funktsioonid, on samuti paleearhidektuuri tüüpiline ehitis. Peapaleest kirdesse jääb veel nn Kuninglik Villa, mille kohta on oletatud, et see oli kas aristokraadi või preestri residents. Peapaleest loodes on nn Freskode Maja. See oli rikkalike dekoratsioonidega väike eramaja 15. saj. eKr. Palee ümber on veelgi hooneid. Kas paleed ümbritsevad hooned kuulusid kuningale või mitte ei ole üheselt teada. Pythostega hoidlad 13 Malia Inimsuurune pythos
Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa. Kolmanda osa moodustavad idas kuni rannikuni laiuvad Tihamah´ liivalagendikud. Suure osa riigist hõlmab Ar-Rub´ al-Khali kõrb. Jõgesid ega järvesid riigis pole. Saudi Araabia kõrgeim koht on Jabal Sawda' , mis on 3,133 m kõrge. Pealinn : Ar-Riyad Pindala : 2 260 582 km2 Ametlik keel : araabia Rahvaarv : 28 686 633 ( 2009 aasta seisuga) Rahvastiku tihedus : 12 in / km2
Igal naisel on ema. Monica Lewinsky on naine. Bill Clinton on mees. ei kehti – järeldus pole seotud eeldustega Deduktiivne korrektsus Arutlus on deduktiivselt korrektne parajasti siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. Vastasel juhul on arutlus mittekorrektne. Näited Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. deduktiivselt kehtiv, kuid kas korrektne? Loogika ei ütle seda, kas Tallinn asub loodes või põhjas C vitamiin aitab külmetuse vastu. C vitamiin ei aita külmetuse vastu. C vitamiin on kasutu. deduktiivselt kehtiv – eeldused ei ole tõesed. ei ole korrektne – eeldused pole kõik tõesed Induktiivne tugevus Arutlus on induktiivselt tugev parajasti siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus induktiivselt nõrk. Näited Kolm kurti inimest ajaloos on olnud muusikaliselt andekad. Beethoven oli kurt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
