Jõhvi linnapark (0)

JÕHVI LINNAPARGI
Jõhvi linnapark koosneb kahest erinevailmelisest osast: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud kunagine mõisapark ja seal kasvavad valdavalt suured põlispuud, lõunapoolne osa on looduslikult uuenenud nooremate kuni keskealiste puudega ala.
Pargi allee algab Jõhvi linnapargi loodeosast ja suundub kagu-loode suunaliselt Jõhvi kesklinna. Ajalooliselt on antud allee kuulunud Jõhvi mõisa ansamblisse ja olnud ühendusteeks mõisa peahoone ja kiriku vahel ja ühtlasi suundunud suurele maanteele. Praegu on ta killustatud erinevateks osadeks . Allee võib tinglikult jagada kolmeks sektsiooniks, esimene osa algab kontserdimaja juurest parklast ja lõppeb alleed risti läbiva sõidutee juures, teine osa algab peale sõiduteed ja lõpeb alleed risti läbiva raudtee juures, kolmas osa asub teisel pool raudteed ja lõppeb Jõhvi linna keskväljakuga. Allee põhjapoolses küljes kasvavad puud ümbritsevad jalgteed, mis algab kontserdimaja juurest ja lõppeb Jõhvi kesklinnas. Jalgteed ümbritsev allee koosneb kahest puudereast mis kohati muutub 3-realiseks, kuid terviklikke ridu ei ole säilinud, puud kasvavad küllaltki fragmenteeritult või üksikuna. Lõunapoolses küljes (kontserdimaja juurest vaadatuna sõidutee vasakul küljel) kasvavate puude näol on näha ka allee üksikuid fragmente, kuid puud on säilinud ainult ühe reana. Puuliikidest on kogu allee ulatuses esindatud harilik pärn, vaher ja saar.
Allee esimeses osas kasvavad sõiduteest paremal küljel (põhjapoolses küljes) pärnad ja vahtrad. Suurte mõõtmetega pärnad kasvavad jalgteest paremal pool kesklinna suunas, nendest suurimate tüvede diameeter 1,3 meetri kõrgusel on vahemikus 68-106 cm. Need pärnad on kindlasti juba mõisa ajast seotud praeguse pargiga. Pärnade vahekaugus reas on 12 m. Osa puid on juba hukkunud või asendunud nende samade pärnade uuendusega. Vahtrad kasvavad jalgteest vasakul pool kesklinna suunas, nende vahel kasvavad üksikud naaberpärnade seemnest kasvama hakanud nooremad pärnad. Vahtrate tüvede diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 42-50 cm. Visuaalsel hindamisel on antud sektsioonis jalgteed ümbritsevate pärnade ja vahtrate tervis rahuldav. Võrades on üksikuid kuivanud oksi, kahel vahtral on ladvad kuivanud. Suurte mõõtmetega pärnade tüvedes on õõnsused, mis on väga heaks pesitsuspaikadeks lindudele ja nahkhiirtele. Kindlasti vajavad puud hoolduslõikust, millega eemaldataks ohtlikud kuivad oksad. Vasakul pool sõiduteed on tinglik puude rida, mis on osa seal kasvavast puudegrupist. Selget alleerida ei ole võimalik eristada. Ühtlane vahesamm puude vahel selles reas puudub. Puuliikidest on esindatud harilik saar, harilik vaher ja mägivaher. Algsest mõisa aegsest alleest (puudegrupist) on arvatavasti säilinud ainukesena suurte mõõtmetega harilik saar (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 78 cm), kuid antud puul on latv murdunud ja võras on küllalt palju kuivi oksi ning ka tüvel suured koorevigastused. Reas kasvavad ülejäänud puud on mõõtmetelt võiksemad (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 26-60cm). See tinglik puuderida ääristab ka sealpoolset jalgteed, moodustades samas kõrval kasvava puudegrupiga jalutajatele ilusa visuaalse ja varjulise terviku on ka selle puudegrupi säilitamine oluline.
Teises allee osas (peale alleed risti läbivat sõiduteed) kasvavad jalgteed pärnad, vahtrad ja saared. Allee on 2-realine, kohati 3-realine. Jalgteest paremal (põhjas) asetsebstaadion ja vasakul sõidutee- parkla . Pärnade mõõtmed on tähelepanu-väärsed, tüve diameter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 60-124 cm. Allees kasvab ka nooremaid pärnasid, mis on arvatavasti vanemate pärnade järglased. Vahekaugus nende pärnade vahel on umbes 5-6 m. Pärnade tervislik seisund on rahuldav, esineb üksikuid kuivanud oksi võras, õõnsused tüves. Allee raudtee poolses osas on ülekaalus vahtrad ja saared (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 34-62). Jalgteed ääristavad vahtrad ja saared on tervislikult rahuldavas olukorras, üksikud kuivanud oksad võras. Vaja oleks teha lähimas tulevikus kindlasti hoolduslõikus. Selle jalgteed raamiva allee keskosast on staadionipoolsest reast kõik puud hävinud või eemaldatud, kasvab kohati vahtra looduslik uuendus, kus on hooldaja arvatavasti teinud valiku ja jätnud kasvama ilusamad puud. Soovituslik oleks eemaldata vahtra loodusliku uuenduse halvemad eksemplarid ja istutada sinna korralikud pärnaistikud, et taastada allee terviklik ilme ja tagada allee järjepidevus. Teisel pool sõiduteed-parklat (vasakul küljel) kasvavad ühes reas vahtrad, (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 40-70 cm), kokku on säilinud 20 puud vahesammuga 4-6 m. Reas on tühimikke algseid puude kohti oli 26), mis oleks soovitav täiendada korralikke vahtraistikutega, et tagada vahtrarea terviklik ilme. Vahtrate tervis on rahuldav, võras on kuivi oksi ja osadel puudel on ka ladvad kuivanud. Kindlasti on vajalik lähitulevikus hoolduslõikus. Ühel rea tühiku serval kasvaval vahtral on suur haru murdunud (pool kogu tüvest ja võrast), antud puu tuleks eemaldad, ta võib olla ohtlik liiklejatele.
III sektsioon algab peale raudteed suunaga keset linna olevale väljakule. Allee antud osas kasvavad pärnad, vahtrad, saared ja ühel küljel ka noored mägivahtrad. Puud on väga erinevate mõõtmetega, tähelepanuväärsed on jalgteest paremale jääv üksik pärn (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 86 cm) ja jalgteest vasakule jääva sõidutee ääres kasvav saar (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 84 cm). Pärnal on kuivanud ja murdunud latv, kuid oskusliku hoolduslõikusega saaks sellest puust väga huvitava vaatamisväärsuse. Saarele on juba tehtud hoolduslõikust ning harude tipud ja puu latv eemaldatud, kuid puu tüvi on väga heas seisus ning tähelepanuväärsete mõõtmetega. Ülejäänud puud selles alleeosas moodustavad visuaalselt rohkem puuderühma kui allee. Nende puude tüvede diameeter 1,3 m kõrgusel jääb vahemikku 40-60 cm. Tervislikult on selles osas kasvavad puud kõik rahuldavas olukorras, kuid kindlasti vajavad allee- ja linnapuudele omast hoolduslõikust. Väga heas tervislikus seisukorras on noored mägivahtrad, mis on istutatud 2-realisena kesklinna suunduva jalgtee paremale küljele. Mägivahtrad ümbritsevad 2-realisena väikest skvääri paremal pool jalgteed, mis moodustab nägusa ja hubase haljasala suurte hoonete vahel.
Jõhvi linnapark piirneb põhjast, kirdest ja idast Pargi tänavaga, lõunast kraavi ja Jõhvi linna piiriga, edelast rohumaaga ja läänest kunagise sõjaväe territooriumiga. Pargi võib jaotada tinglikult 2 osaks: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud mõisapark, mis on suurte põlispuudega osa ja lõunapoolne osa loodusliku tekkega uuenenud noorte kuni keskealiste puudega, kohati liigniiske ala. Vana mõisapargi osa on suhteliselt regulaarse planeeringuga, mille teedevõrk lähtub tugevalt kunagise mõisahoone asukohast. Peamised jalutusteed on valdavalt asfalteeritud või, siis killustikkattega või pinnasteed. Parki kasutatakse linnaelanike poolt väga aktiivselt. Pargi põlispuud on valdavalt rahuldavas, kohati heas seisundis ja võivad sellises olukorras kasvada veel mitukümmend aastat. Põlispuudena on liigiliselt esindatud harilik pärn, vaher, saar ja tamm ning lehised. Okaspuid on antud pargialal kasvamas väga vähe ja nad on tervislikult halvas olukorras. Pargis on ruudukujuliselt istutatud kaks hea tervisega noortest tammedest koosnevat istutusala. Teatud kohtadesse on tehtud täiendusistutust, kuid enamus istutatutest ei ole rahuldavas seisukorras. Vanas mõisapargiosas on väga omanäoline kunagine tiikide ja saarte süsteem koos seal kasvavate põliste puudega, kuid tiigid on juba hulk aega kuivad olnud, sest sinna on juba kasvanud noored puud. Põõsaid on vanas pargiosas väga vähe. Kogu parki läbivast suhteliselt laiast jalutusteest lõuna pool asub loodusliku uuenemise tulemusena tekkinud pargiosa , mis koosneb liigiliselt valdavalt hallist lepast, niiskemates kohtades sanglepast, ka harilikust saarest, vahtrast, jalakast ja toomingast. Sellel alal tehakse pidevalt hoolduslõikust, eemaldades ebasobivaid väheelujõulisi puid ja kännuvõsusid. Antud pargiosas on kohati tihedama liitusega puistuosades vedelamas prügi, ehitusjäätmeid ning vana kodutehnikat.
Põhjas piirneb Jõhvi linnapark Pargi tänavaga, mille ääres asuvad erinevad kinnistud , mis on olnud kunagi hoonestatud, antud alal kasvavad nii põlispuud kui ka loodusliku tekkega uuenenud noored puud. Valdavaks puuliigiks on harilik vaher, kuid põlispuudest esineb nii harilikku pärna ja saart kui ka arukaske. Eksperthinnangul peaks pargi põhjapiir kulgema kunagise mõisapargi piiri järgivalt, mille esmaseks märgiks on pargis kasvavad põlispuud. Hetkelist olukorda arvestades jääb osa kasvavatest põlispuudest erinevatele maaüksustele. Kui need erinevatele maaüksustele jäävad puud jätta kaitse alt välja, siis lõhub see kunagise mõisapargi ühtse visuaalse ja ökoloogilise terviku. Maaüksusel aadressiga Pargi tn 52 asub sügav põhja-lõunasuunaline kraav, mille ääres kasvavad tähelepanu-väärsete mõõtmetega harilikud saared (puude diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 38-68 cm), mis kindlasti on ajalooliselt mõisapargiaegsed ning kuuluvad põlispuude hulka. Maaüksusel aadressiga Pargi tn 39A kasvavad üksikud vanemad õunapuud, mis on oma õitsemise ja võra huvitava kujuga üks parki ilmestavaid elemente. Need maaüksused on ka olnud varasemal ajal hoonestatud, hetkel on näha veel vanade hoonete vundamentide varemeid.
Loodes piirneb park kunagise kaitseväe territooriumiga, mis on eraldatud pargis laguneva betoonmüüriga. Pargi lääneosas võiks pargipiir järgida praegust betoonmüüri, kunasee on olnud alaliselt kaitseks inimtekkelise kahju eest pargile ning pargipoolses osaskasvavad ka betoonmüüri lähedal tähelepanuväärsed põlispuud ja suurte mõõtmetega vanadpõõsad.
Kontserdimaja esise parklaala ääres kasvavad suurte mõõtmetega pärnad ning erinevatest puuliikidest koosnev puudesalu. Antud alal on hea järgida kunagise betoonmüüriasukoha järgi jooksvat piiri, mille põhjal pargi territooriumi sisse jääksid nii seal kasvavadpõlispuud ja ka visuaalselt ilus ning parklaala varjulisemaks ja rohelisemaks muutevpuudesalu. Selles puudegrupis kasvavad harilikud haavad, vahtrad, pärnad ning mägivahtrad.Kindlasti vajab antud grupp säilitamist ka mägivahtrate esinemise tõttu.
Jõhvi linnapark on ainuke haljas - ja puhkeala Jõhvi linnas tema elanikele. Pargi kui puhkeala funktsioon ei ole ainult olla visuaalselt ilus ja heakorraliselt korrektne. Park on kuielav organism, mis muutub ajas, mille kõik elemendid peavad töötama koos, et tagadaajalooliselt kujunenud planeeringu, dendro -loogiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikeelementide säilimine. Pargi väärtust saab hoida, säilitades olemasolevat ning tõsta, kaitstes,hooldades ja kujundades pargis kasvavaid puid ja põõsaid. Antud park on kindlasti väärtuslik oma ajaloolise kultuuriloo, ökoloogilise ning esteetilise terviku ja pargi kujunduselementide poolest.